1-05-564 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. novembril 2006.a. Kriminaalasja number 1-05-564 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Jüri

§ 200lg.2 p.7 ning § 199 lg.2 p.4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 9.

juuni 2006.a. Apellatsiooni esitajad süüdistatav Andrei V.D, vandeadvokaat Nadežda Kikkas, vandeadvokaat Natlia Lausmaa, vandeadvokaat Eva Rivis Prokurör Andra Sild Süüdistatavad Sergei Tõškevitš, ik. 38809010280, Tapa Erikooli õpilane, eluk., x, varem kohtulikult karistamata, alates

1. märtsist 2005.a. viibib vahi all Tallinna Vanglas. Andrei V.D, ik. 39001040217, Kadrioru Põhikooli õpilane, eluk., x, varem kohtulikult karistamata, alates
2. märtsist 2005.a. viibib vahi alla Tallinn Vanglas. V.D, ik. xxx, Kadrioru Põhikooli õpilane, eluk. x, Tallinna Linnakohtu poolt 27.sept. 2004.a. süüdi tunnstatud KarS § 199 lg.2 p.4,7; KarS § 209 lg.2 p.1 ja § 215 lg.2 p.1,3 järgi ning KarS § 87 alusel karistusest vabastatud, tõkendiks elukohast lahkumise keeld, Kaitsjad vandeadvokaadid Nadežda Kikkas, Natalia Lausmaa ja Eva Rivis RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt Harju Maakohtu
3. juuni 2006.a. otsus: Sergei Tõškevitši KarS § 114 p.1,3,5 järgi süüditunnistamise, mõistetud karistuse ja temalt sundraha ja kaitsjatasu väljamõistmise osas; Andrei V.D KarS § 114 p.1,3,5 järgi süüdistunnistamise, mõistetud karistuse ja temalt sundraha ja kaitsjatasu väljamõistmise osas; V.D KarS § 22 lg.

§ 200lg.2 p.7 järgi süüditunnistamise ning selle kuriteo eest mõistetud karistuse kui ka Kar

S § 64 lg.1 alusel mõistetud liitkaristuse ja KarS §-de 74; 75 alusel tähtajalise vangistuse tingimisi täitmisele mittepööramise ning väljamõistetud sundraha suuruse osas; J. K E. V ( V) kasuks 1874 kr. väljamõistmise ja M. T E. V ( Valk ) kasuks 1874 kr. väljamõistmise osas. Mõista õigeks Sergei Tõškevitš süüdistuses KarS § 114 p.1,3,5 järgi. Mõista õigeks Andrei V.D süüdistuses KarS § 114 p.1,3,5 järgi. Mõista õigeks V.D süüdistuses KarS § 22 lg.

§ 200lg.2 p.7 järgi. V.D-le Kar

S § 199 lg.2 p.4 järgi mõistetud karistus - 4 kuud vangistust- lugeda ärakantuks

1. märtsist 2005.a. kuni
2. veebruarini 2006.a.vahi all viibitud ajaga. Sergei Tõškevitš vabastada Tallinna Vanglas vahi alt. Andrei V.D vabastada Tallinna Vanglas vahi alt. V.D suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Mõista välja V.D-lt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundrahana 4500 ( neli tuhat viissada ) kr.. V.D selleks vajalike rahaliste vahendite puudumisel korral mõista eelnimetatud sundraha välja alaealise seaduslikult esindajalt J.K. Sundrahana väljamõistetud summa kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr.1022003480017 Eesti Ühispangas, viitenumber
3. Tasumist kinnitav kviitund esitada Harju Maakohtule. Muus osas jätta Harju Maakohtu
4. juuni 2006.a. otsus muutmata. Süüdistatava A. V.D ning vandeadvokaatide N. Kikkase, N. Lausmaa ja E. Rivise apellatsioonid rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
5. novembril 2006.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinnas Ringkonnakohtule kirjalikult teatada Asjaolud ja menetluse käik. Harju Maakohtu
6. juuni 2006.a. otsusega tunnistati süüdi: Sergei Tõškevitš KarS § 114 p.1,3,5 järgi ja karistati 8 aasta vangistusega; Andrei V.D KarS § 114 p.1,3,5 järgi ja karistati 10 aasta vangistusega; V.D KarS § 199 lg.2 p.4 järgi ja karistati 5 kuu vangistusega ning KarS §22 lg.

§ 200lg.2 p.7 järgi ja karistati 3 aasta vangistusega. Kar

S § 64 lg.1 alusel mõisteti süüdistatavale V.D-le liitkaristuseks 3 a. vangistust, mida KarS § 74 ja § 75 kohaselt ei pöörata tingimisi täitmisele 3 a. katseaja kestel. Sergei Tõškevitš ja Andrei V.D tunnistati KarS § 114 p.1,3,5 järgi süüdis selles, et nemad

1. märtsil 2005.a., Tallinnas, ajavahemikul kella 6.30 kuni 9.00 –ni, röövimise eesmärgil, tungisid x korterisse. Süüdistatav A. V.D lõi korduvalt noaga korteriukse avanud E. K, kes saadud vigastuste tagajärjel suri. Samal ajal süüdistatav S. Tõškevitš otsis korteris asju, mida ära võtta. Seejärel ründasid süüdistatavad A. V.D ja S. Tõškevitš korteri teisest toast väljunud J. V. Süüdistatav S. Tõškevitš lõi J. V rusikatega ja süüdistatav A. V.D korduvalt noaga, millega põhjustatud vigastuste tagajärjel J. V suri. Pärast kahe isiku tapmist võtsid süüdistatava S. Tõškevitš ja A. V.D ära tapetutele kuulunud vara – riideid, jalatseid, mobiiltelefoni aluse, kaks alumiiniumlehte ja kaks mobiiltelefoni V.D tunnistati süüdi: KarS § 199 lg.2 p.4 järgi selles, et tema, varem varguse toime pannud isikuna,
2. septembril 2004.a., Tallinnas, Ravi tn.18 asuvas Ida - Tallinna Keskhaigla polikliinikus, võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ära kannatanu T. H jopetaskust 900 kr. väärtusega mobiiltelefoni №kia; KarS § 22 lg.

§ 200lg.2 p.7 järg selles, et tema, 10.

märtsil 2005.a., Tallinnas, kokkuleppel x korteris röövimist toime panema läinud süüdistatavate S. Tõškevitši ja A. V.D-ga, osutas neile kuriteo toimepanemisel abi maja hoovivärava juures valves olemisega. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Süüdistatav A. V.D taotleb oma apellatsioonis kriminaalasja uut arutamist ringkonnakohtus. Apellandi väitel pole ta süüks arvatud kuritegu toime pannud. Esimese astme kohus tegi süüdimõistva otsuse tõenditele tuginemata. Apellandil on kõik eluks vajalik olemas – töö perekond ja laps. Apellatsioonis taotletakse ringkonnakohtus A. R, M. R, T. T, N. K, J. T, D. M, J. K tunnistajatena ülekuulamist. Apellandi taotlus eelnimetatud tunnistajate ringkonnakohtus kordusülekuulamiseks on jäätud KrMS § 329 lg.2 korras rahuldamata motiivil, et tunnistajad on esimese astme kohtus vahetult ülekuulatud. Tunnistajate ütlused ja neile kogumis teiste tõenditega antud hinnang on kajastatud esimese astme kohtu otsuse põhiosas. Apellant pole põhistanud , millised olulised asjaolud jäid tunnistajate küsitlemisel esimese astme kohtus välja selgitamata ning millistele küsimustele tuleks vastused saada ringkonnakohtus kordusülekuulamisel. Vandeadvokaadi N. Kikkase apellatsioonis taotletakse esimese astme kohtu otsuse tühistamist täies ulatuses süütõendite puudumise tõttu süüdistatava A. V.D poolt KarS § 114 p.1,3,5 järgi kvalifitseeritud mõrva toimepanemises. Apellandi väidetel on süüdistatava S. Tõškevitši vastuolulised ütlused, süüdistatava A. V.D osavõtu kohta kuriteost, tõendina ebausaldusväärsed. Süüdistatav S. Tõškevitš on tunnistajana ülekuulamisel, N. M äratundmiseks esitamisel, ütluste olustikuga seostamisel, kahtlustatavana ülekuulamisel ja nende ütluste olustikuga seostamisel, kirjeldanud kannatanute tapmise toimepanemist nelja erineva riista abil:

1. a)naeltega kepp;
2. b)naeltega laud; c ) 20 lööki ;
3. d)noaga rohkem kui 10 lööki. Kuriteost osavõtus on süüdistatav S. Tõškevitš rõõnanud ainsa täideviijana ise ennast, N. M nimelist isikut ning kolme tundmatud isikut. Korterist röövitud vallasasju on süüdistatav S. Tõškevitš kirjeldanud neljal erineval viisil: a ) teler, elektripardel, metall;
4. b)1000 kr. sularaha;
5. c)musta värvi puust riidekast, pangakaart ja paber pangakoodiga;
6. d)sviitrid, T-särke, pükse, sokke, 2 mobiiltelefoni , telefonilaadija ja telefonihoidja. Kriminaalasjas puuduvad muud objektiivsed tõendid, mis kinnitaksid süüdistatava S. Tõškevitši erinevates ütlustes kirjeldatud asjaolusid. Esimese astme kohtu otsuse kohaselt on tõendatud rõivaste, jalatsite , telefonihoidja, 2 alumiiniumplaadi ja 2 mobiiltelefoni röövimine, kuid pole selgust, kuhu kadusid S. Tõškevitši ütlustes kirjeldatud teler, elektripardel, musta värvi puust kast, 1000 kr. sularaha ja laadija. Süüdistatavate endi juurest ega nende ja nende elukohtadest pole leitud ühtegi kuriteoga seonduvat eset. Kannatanu E. V, tunnistajate M. M, O. K, V. S ütluste kohaselt oli kuriteopaigal raske kõrbelõhn. Maja juures olid kaks 1,5 liitrist plastikpudelit süütevedelikuga, kuid neid asjaolusid kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus ei uuritud. Süütevedeliku kuriteopaika toimetamine või seal kasutamine süüdistatava S. Tõškevitši ütlustes ei kajastu. Süüdistatavatelt ära võetud rõivastel mõrvatute E. K või J. V verega või muu bioloogilise materjaliga määrdumise jälgi ei leitud. Politseitöötajast tunnistaja V. S ütluste kohaselt pole pankade sularahaautomaatide kontrollimisel kindlaks tehtud süüdistatava S. Tõškevitši ütlustes kirjeldatud 700 kr. sularaha väljavõtmise operatsiooni korterist röövitud pangakaardi abil. Tunnistaja M. M ütluste kohaselt ei oleks x peavärava kaudu sisenenud isikud hoovis viibinud koertele saanud märkamatuks jääda. Küll aga võinuks koertest märkamatult mööduda isikud, kes sisenenuks hoovi tagumise värava kaudu. Sellist versiooni pole kriminaalmenetluse käigus kontrollitud. Sama tunnistaja ütluste kohaselt kostis 10. märtsil 2005.a. hommikul naaberkorterist temani vene keelne lausekatke: „…nüüd sa maksad kinni…“ . Tunnistaja hinnangul olnud see täiealise mehe , mitte nooruki ega lapse hääl. Apellandi hinnangul on süüdistatavate S. Tõškevitši ja A.V.D hääletämbrid sarnased pigem laste kui noorukite häälele. Tunnistaja M.T iseloomustuse järgi on süüdistatav S. Tõškevitš silmakirjalik ja olukorras kus ta enda pärast kardab, võimeline teiste peale valetama . Tallinna Vanglas äravõetud tunnistaja A. R kirjad ei sisalda tegelikkusele mittevastavat informatsiooni. Süüdistatavat S. Tõškevitšit vanglas külastades pole tunnistaja süüdistatavale mingeid versioone soovitanud, vaid palunud tal tõtt rääkida. Süüdistusaktis ja esimese astme süüdimõistvas kohtuotsuses on süü tõendamise põhimõte ära vahetatud erinevate asjaolude uskumise või mitteuskumisega ning ilmnenud vastuolud jäänud objektiivsete tõenditega kõrvaldamata. Süüdistatava V.D ütlused pole samuti järjepidevad ning sisaldavad vastuolusid. Seetõttu taotleb kaitsjast apellant süüdistatava A. V.D KarS § 114 p.1,3,5 järgses süüdistuses õigeksmõistmist. Vandeadvokaadi E. Rivise apellatsiooni väidete kohaselt loobus süüdistatav S. Tõškevitš kohtus kõigist eeluurimisel antud ütlustest põhjusel, et need on saadud politseitöötajate poolsel mõjutusel. Politseitöötajast tunnistaja, V. S, ütlustest nähtub, et tal oli korduvalt vestlusi vanglas viibinud süüdistatavaga ilma kaitsja juuresolekuta. See asjaolu võib kinnitada süüdistatava S. Tõškevitši mõjutamist. Seejärel andis süüdistatava S. Tõškevitš uurijale ütlusi juba kaitsja juuresolekul. Kohus põhjendab kohtueelsel menetluse antud ütluste usaldusväärsust kaitsja menetlustoimingu juures viibimisega. Apellant osundab, et kohtus on süüdistatav S. Tõškevits andnud ütlusi mitte ainuüksi kaitsja, vaid ka prokuröri ja kohtu juuresolekul. Apellandi väitel pole õige kohtu järeldus, nagu oleksid süüdistatava S. Tõškevitši poolt kohtueelse menetluse ajal kahtlustatavana ülekuulamisel antud usaldusväärsed põhjusel, et need kattuvad süüdistatava A. V.D 18. märtsil 2005.a. kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega. Süüdistatavate S. Tõškevitši ja A. V.D need ütluse kattuvad ainuüksi üldjoones, mitte aga detailides. Pealegi loobus süüdistatav A. V.D neist ütlustest juba kohtueelse menetluse ajal ning kinnitas seda ka kohtus. Arusaamatu on esimese astme kohtu seisukoht, mille järgi on tunnistaja A. R poolt süüdistatavale S. Tõškevitšile tehtud ettepanek - kohtus tõtt rääkida - käsitletav süüdistatava mõjutamisena valeütluste andmisele. Samas kui politseitöötaja V. S vestlused süüdistatavaga vanglas ilma kaitsja juuresolekuta, ei ole süüdistatava mõjutamisena hinnatavad. Kohus on tunnistajate M. M ja O. K ütlusi hinnanud valikuliselt ja süüdistuse versiooniga sobitavalt. Tunnistaja M.M ütluste kohaselt ei kuulnud ta enne tuletõrje saabumist koerte haukumist hoovis. Tunnistaja O. K ütluste kohaselt koerad ei pruukinud haukuda ja olid sõbralikud inimestega, kes neile toitu andsid. Kohus on süüdistuse versioonile sobivana kohtuotsuses käsitlenud usaldusväärsena tunnistaja O. K ütlusi ja jätnud tunnistaja M. M ütlused tähelepanuta. Tunnistaja V. S ütluste kohaselt tagumise värava juures jalajälgi ei olnud, mis kinnitab, et x hoovi siseneti peaväravast. Sündmuskohal ega süüdistatavate elu - või peatuskohtades pole leitud jälgi, mis tõendaksid süüdistatavate kuriteopaigas viibimist. Süüdistatavatel pole ära võetud kannatanute elukohast röövitud asju ega leitud nende rõivastelt kannatanute verega, muude bioloogiliste materjalidega määrdumise jälgi või tulekahjukohas viibimisele osundavaid jälgi. Süüdistatava S. Tõškevitši ütlused on vastuolulised. Muud objektiivsed süütõendid puuduvad. Seetõttu taotletakse Harju Maakohtu 9. juuni 2006.a. otsuse tühistamist ja süüdistatava Sergei Tõškevitši KarS § 114 p. 1,3,5 järgses süüdistuses õigeksmõistmist. Vandeadvokaadi N. Lausmaa apellatsioonis vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust osas, millega süüdistatav V.D tunnistati süüdi ja karistati KarS § 22 lg.

200 lg.2 p.7 järgi. Kohtuistungil süüdistatav V.D eitas röövimisele kaasaaitamist ja x maja juures viibimist. Kahtlustatavana ülekuulamisel kuriteost osavõtmise kohta rõõnavate ütluste andmist seletab süüdistatav V.D politseitöötajate ähvarduste ja vägivalla mõjuga. Apellandi hinnangul pole süüdistatavate S. Tõškevitši ja V.D üldjoones kattuvad ütlused piisavaks süütõendiks. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiis arvamuse kohaselt esineb süüdistataval V.D intellektuaalse arengu mahajäämus ning seetõttu on ta kergesti mõjutatav. Kohtueelse menetluse käigus on süüdistatav V.D kahtlustatavana ülekuulamise antud ütlustest, kuriteo toimepanemisest osavõtmise kohta, loobunud. Puuduvad muud usaldusväärsed tõendid süüdistatava V.D kuriteopaigal viibimise või kuriteost osavõtmise kohta. Süüdistatava S. Tõškevitš on kohtus loobunud eeluurimisel antud ütlustest, mille järgi süüdistatav V.D viibis kuriteopaigas. Süüdistatava S. Tõškevitši poolt on eeluurimisel esitatud mitu versiooni kuriteo toimepannud isikute ja toimepanemise viisi kohta. Kohtus esines S. Tõškevitš uue versiooniga ning kinnitas, et ta on süüdistatavat V.D rõõnanud. Süüdistatavate S. Tõškevitši ja V.D ütluste olustikoga seostamine jätab vastuseta küsimuse, kuidas pääsesid süüdistatavad peaväravast hoovi ilma, et neid oleksid märganud seal viibinud koerad. Tunnistaja M. M ütluste kohaselt ta

1. märtsi 2005.a. hommikul hoovis koerte haukumist ei kuulnud. Uurimistoimingu protokollid ei kajast koerte olemasolu või asupaika hoovis. Koerte reaktsioone võõraste inimeste hoovis liikumise peale pole kontrollitud. Kohtu poolt tunnistaja A. R kirjavahetuse hindamine süütõendi pole põhjendatud, sest neis pole teavet tõendamiseeseme asjaolude kohta. Apellandi hinnangul ei sisaldu süüdistatava V.D eeluurimisel antud ütlused teavet röövimise koosseisuliste asjaolude kohta. Pole tõendeid, et süüdistatav V.D teadis kuriteo täideviijate poolsest vägivalla rakendamise kavatsusest või selle faktilise rakendamise asjaoludest. Tema ütlus tõendab vaid seda, et ta nägi süüdistatavate S. Tõškevitšit ja A. V.D x korterisse sisenemist ning kui ta neile järgnes , nägi seal olevate asjade kokkukorjamist. Korteri elanikke või viimaste kallal vägivalla kasutamist ta ei näinud. Seega polnud tal ettekujutust kuriteo asjaoludest ega teo keelatusest. Seetõttu taotletakse Harju Maakohtu
2. juuni 2006.a otsuse tühistamist V.D suhtes ja tema KarS § 22 lg.

§ 200lg.2 p.7 järgses süüdistuses õigeksmõistmist.

Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, nõustub täielikult esimese astme kohtu otsuse põhiosa seisukohaga selles, et kohtueelse menetluse ajal Tallinna Vanglas vahi all viibinud V.D-le ja Andrei V.D-le adresseeritud ja arestitud kirjavahetus ( II kd., tl.142 ) võib viidata J. K ja A. R püüdele teavitada süüdistatavaid menetluse kulgemisest või menetlusse kaasatud tunnistajatest. Asjaolu, et tunnistajad T. T, N. K, M. R, D. M, J.T olid süüdistatavatele ning tunnistajatele A. R ja J. K perekondlikult või olmesuhtluse pinnalt tuttavad isikud, ei sea vältimatult kahtluse alla nende tunnistajate ütluste usaldusväärsust. Riigikohus on otsuses nr. 3-1-1-56-00 selgitanud, et sugulussidemed ei ole ütluste mitteusaldusväärseks tunnistamise alus. Seetõttu pole nende tunnistajate ütlustes kajastatavaid asjaolusid, mis pole vastuolus või kummutatud teiste tõenditega, põhjust tähelepanuta jätta ainuüksi lähedase suhtlustasandi tõttu süüdistatavate A. V.D, V.D või S. Tõškevitšiga. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkiga, et posti arestimise tõttu olid süüdistatavatele adresseeritud kirjad vangla administratsiooni poolt kinni peetud ning need kirjad ei saanud avaldada mõju süüdistatavate käitumisele menetlustoimingute ajal. Samas nõustub ringkonnakohus apellatsioonidega selles, et kogu kriminaalmenetluse vältel pole peale süüdistatavate S. Tõškevitši ja V.D poolt 17.,

1. ja
2. märtsil 2005.a. kahtlustatavatena ülekuulamisel antud ütluste, saadud muid objektiivseid ja ümberlükkamatuid tõendeid süüdistatavate S. Tõškevitši, A. V.D ja V.D viibimisest
3. märtsil 2005.a., ajavahemikul kella
4. 30 kuni 9.00-ni, x elamu territooriumil või korteris nr.2, kus puhkenud tulekahju kustutamisel päästetöötajad leidsid E. K ja J. V vägivallatunnustega laibad.
5. märtsil 2005.a. kella 10.20 – 13.50 kestnud sündmuskoha vaatluse protokolli ( II kd. tl. 45 ) kohaselt on meesterahva põlenud laiba ringipööramisel, laiba selja piirkonnas, jope jäänustel, avastatud lõikehaav. Laiba kaela piirkonnas asunud lõike-torkehaavade laiuseks on mõõdetud kuni 2,5 cm. Seega oli sündmuskoha vaatluse päeval uurimistoimingut läbiviinud politseinikele arusaadav, et põlengus avastatud J. V laibal oli lõikehaav selja piirkonnas. Samuti oli laibal esinenud vigastuste mõõtme põhjal võimalik aru saada kuriteoriistana kasutatud lõike – torkeriista tera suurusest. Seetõttu pole täpne esimese astme kohtu otsuse põhiosa järeldus ( V kd., tl.156-157 ) selles, et kohtueelset menetlust läbiviinud politseinikud said J. V laiba seljapiirkonnas asunud lõike-torkehaava või kuriteoriista tera mõõtude kohast teavet alles pärast
6. maid 2005.a., kui kohtuarst allkirjastas ekspertiisi akti nr.219 ( II kd. tl. 74-81 ). Kohtuarstliku ekspertiisi aktidest nr. 218 ( II kd., tl. 44-51 ) ja nr. 219 nähtub, et kohtuarst viis E. K ja J. V laiba vaatluse ja lahangu läbi
7. märtsil 2005.a. ning siis oli E. K kui J. V laibal esinenud vigastuste paiknemise, hulga ja nende iseloomu kohta teave tegelikult olemas ja kuriteo asjaolusid uurivatele politseiametnikele vajadusel kättesaadav. Kriminaalmenetluse käigus pole süüdistatavate S. Tõškevitsi, A. V.D ja V.D juurest, nende elukohtades ega nende väidetava liikumisteega seotud paikkonnas leitud kuriteokohast ära võetud asju või kuriteo toimepanemisele osundavate jälgedega asju. Tunnistaja E. V ei teadnud kinnitada, kas süüdistataval S. Tõškevitšil seljas olnud halli värvi, Faro firmamärki kandev sviiter või hele T-särk võisid kuuluda tema pojale, tapetud J. V. Tunnistajad E. K ja J. K on kohtus antud ütlustes kinnitanud, et nende juures elanud süüdistatav S. Tõškevitš võõraid asju kaasa ei toonud ja et süüdistataval S. Tõškevitšil võis seljas olla kohtus neile näidatud sviiter. Ringkonnakohtu hinnangul pole tunnistajate E. V, E. K, J. K ütlustele tuginevalt võimalik teha tõsikindlat järeldust süüdistataval S. Tõškevitsil seljas olnud sviitri ja T-särgi kuulumisest tapetute E. K või J. V vara hulka. Kriminaalmenetluse käigus pole leitud x hoone vastas asuva autopesula ümbrusest, väidetavalt kuriteopaigast ära võetud ja süüdistatava A. V.D poolt autopesula juurde maha jäetud, kahte 2,5 m pikkust alumiiniumplaati. Puuduvad tunnistajad, kes oleksid
8. märtsi 2005.a. hommikul näinud süüdistatavaid kuriteopaika suundumas või sealt lahkumas. Politseitöötajast tunnistaja R. K poolt maakohtus antud ütluste järgi ( V kd.,tl.26-28 ) väitis Lõuna Politseijaoskonda kutsutud süüdistatav S. Tõškevitis , et x majaelanike jälgimist korraldati metsa ehitatud lavatsilt ning x korteri elanike tapmiseks oli kasutatud ukse kõrval seisnud naeltega keppi. Kriminaalasja kohtueelsel menetlusel ega kohtuliku arutamise käigus pole need väited kinnitust leidnud ega ole sündmuskoha vaatlusel või süüdistatavate S. Tõskevitši ja V.D ütluste olustikuga seostamisel lavatsil asuvat jälgimiskohta leitud. Sündmuskoha vaatlusel edasiseks uurimiseks ära võetud uksevõtmelt, õllepurgilt, ukselukult, lukukattelt, suitsukonilt, uriiniproovist ega süüdistatavate rõivastelt pole leitud ainete ega bioloogiliste materjalide või muid jälgi, mis tõendaksid süüdistatavate viibimist kuriteopaigas või nende kokkupuutumist x korteris tapetud E. K ja J. V. Tunnistaja E. V ütlused selles, et
9. märtsil 2005.a. tundis ta põlenud hoones tugevat süütevedeliku lõhna, ning et maja sees ja väljas vedelesid süütevedeliku pudelid, on vastuolus põlevvedeliku ekspertiisi aktis ( II kd., tl. 117-118 ) antud ekspertarvamusega selle kohta, et põlengupaigast võetud söestunud materjalid ja laipadelt võetud rõivaste osad ei sisalda põlevvedelike jääke. Samuti lükkab see tõend täielikult ümber süüdistatava S. Tõškevitši kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluse süüdistatava A. V.D poolt bensiini süütamiseks kasutamise kohta. Kriminaalasja menetluse käigus pole tunnistajale M. M vene keelt kõnelevaid süüdistatavaid püütud hääle järgi äratundmiseks esitada, selgitamaks, kas nende hulgas on isik, kelle vene keelset lausekatket „ … nüüd sa maksad …“ tunnistaja
10. märtsi 2005.a. hommikul kuulis. Veel olevat tunnistaja kuulnud naabrimehe ( J. V ) häälitsust ja seejärel tungis lae vahelt korterisse suitsu, pestitsiidi ja kõrbenud riide lõhna. Kella 8.30 või 9.00 paiku tunnistaja kutsus kohale tuletõrje. Kriminaalmenetluse käigus pole tuletõrje väljakutsumise aja kohta päästeteenistusest teavet hangitud. Kriminaaltoimikus ( II kd. tl. 1 ) oleva politseivaneminspektori T. K teatise kohaselt sai tema väljakutse x eramaja tulekahju kohale, kus tuletõrjujad leidsid vägivallatunnustega naisterahva laiba
11. märtsil 2005.a. kell 9.
12. Ringkonnakohtu seisukohalt võib neist tõendites järeldada, et kahjutuli korteris, kus leiti E. K ja J. V laibad, puhkes oluliselt varem kui kell 9.06, millal politseile saabus kuriteo teade. Sündmuskoha vaatluse protokollis puudub teave tunnistaja E. V poolt kirjeldatud süütevedelike pudelite asumisest sündmuspaigal. Selliseid plastikpudeleid pole sündmuskoha vaatluse järgse kriminaalmenetluse käigus leitud, ära võetud ega uuritud. Perearstist tunnistaja V. K ütluste kohaselt
13. märtsil 2005.a., kella 10.00-11.00 vahel oli tunnistaja M. R koos poja D. R tema vastuvõtul ning nendega koos veel üks vene keelt kõnelnud noormees. Lapsel olid sügelised ning ema ja väikelapsega kaasas olnud noormehel oli käel samuti lööve. Tunnistaja V. K ei osanud kinnitada, kas süüdistatav A. V.D on või ei ole isikuks, kes koos tunnistaja M. R 10 märtsil 2005.a. Pärnamäel, Mähe perearstikeskuses viibis. Tunnistaja M. R ütluste järgi jõudis ta koos poja ka süüdistatava A. V.D-ga perearstikeskuses kell 9.00 ja arsti vastuvõtule sai kell 10.
14. Süüdistatav A. V.D kandis seljas beeži värvi jopet. Ringkonnakohtu istungil selgitas süüdistatav A. V.D, et temal oli käel sügelisest põhjustatud lööve, mida perearstile näitas. Süüdistataval A. V.D seljas olnud kollast värvi ( beeži värvi ) spordijopet on asitõendina vaadeldud ( II kd., tl.113 - 114 ) Asitõendi vaatlusprotokollis pole spordijopel põlemiskahjustusi või muid määrdumisjälgi fikseeritud. Ringkonnakohtu seisukohalt on see asjaolu vastuolus süüdistatava S. Tõškevitši kahtlustatavana ülekuulamisel väidetuga, mille kohaselt x korterist väljunud süüdistataval A. V.D oli ühel jopekäisel põlemiskahjustus. Ringkonnakohtu seisukohalt pole neile tõenditele tuginevalt võimalik tõsikindlalt otsustada, et süüdistatav A. V.D Mähe Perearstikeskuses ei viibinud või järeldada, et ta suundus Mähe perearstikeskusesse x kuriteopaigalt linnaliinide busse kasutades. Kriminaalasja kohtueelsel menetlusel ega arutamisel esimese astme kohtus pole saadud tõendeid süüdistatavate S. Tõškevitsi, A. V.D ja V.D viibimisest x korteris kahjutule puhkemise ajal ega ole neile esitatud kahtlustusi või süüdistust x korteri süütamise teel võõra vara rikkumises või hävitamises. Ringkonnakohus nõustub kaitsjate apellatsioonidega selles, et süüdistatava S. Tõškevitši kui süüdistatava V.D poolt kriminaalmenetluse erinevatel etappidel antud ütlused on olulises osas lahknevad. Kohtueelse menetluse lõpul ja kohtuliku arutamise käigus antud ütlustes süüdistatavad S. Tõškevitš ja V.D ei kinnita ühtegi nende poolt kohtueelsel menetlusel 17.,
15. ja
16. märtsil 2005.a. kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustes kirjeldatud kuriteo toimepanemise asjaolu. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub ( III kd., tl. 50-53 ), et kohtueelsel menetlusel
17. märtsil 2005.a. on süüdistatav S. Tõškevitš ülekuulatud tunnistajana ning samal päeval on ta x korteris kuriteo toimepanemisest osa võtnud F nimelise isikuna ära tundnud N.M ( III kd., tl.56 - 58 ). Tunnistajana ülekuulatud S. Tõškevitši ütlusi seostatakse olustikuga x sündmuskohal ( III kd., tl. 60-62 ). Loetletud menetlustoimingud viiakse läbi
18. märtsil 2005.a. alates kella 14.00 kuni 17.30-ni. Ringkonnakohtu seisukohalt ei ole süüdistatava poolt kohtueelsel menetlusel tunnistajana antud ütlus kohtukõlbulik tõend ja sellise menetlustoimingu käigus kindlaks tehtud faktilised asjaolud tuleb tähelepanuta jätta. Pärast eelkirjeldatud menetlustoiminguid kuulatakse süüdistatav S. Tõškevitš
19. märtsi 2005.a., õhtul kella 19.30 kuni 21.10, kahtlustatavana üle kaitsja, vandeadvokaadi E. Rivise juuresolekul ( III kd., tl.72-76 ). Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste kohaselt pani kahe isiku röövmõrva Kadaka pst. 157-2 toime süüdistatav A. V.D. Samal ajal süüdistatav S. Tõškevitš ja süüdistatav V.D olid väljas ja nägid, kuidas süüdistatav A. V.D majja sisenes ja ukse avanud naist lõi. Kostus naise appikarje, hiljem ka mehe hääl. Süüdistataval A. V.D oli majast väljudes käes puust riidekast, pangakaart ja paberileht. Süüdistatav A. V.D võttis maja juurset kuurist 2,5 m. pikkused alumiiniumilehed. Süüdistatav S. Tõškevitš ja V.D eemaldusid sündmuspaigast. 15 minuti pärast järgnes neile süüdistatav A. V.D, kelle jopekäis oli põlenud. Süüdistatav A. V.D võttis majast saadud pangakaardi abil x juures asuva klubi „x“ lähedal paiknevast pangautomaadist 700 kr. sularaha. Koos sõideti bussiga nr. 36 Viru Keskusse. Mehe ja naise surmast sai ta teada politseinikelt. Kriminaaltoimikus olevate Hanspanga, Ühispanga, №rdea Panga, Krediidipanga, Sampo Panga teatiste järgi ( III kd., tl.23, 35, 37, 40, 42, 44 ) pole mõrvatud E. K ja J. V pangakaartidega ajavahemikul 10.-
20. märtsini 2005.a., mingeid pangaoperatsioone tehtud. Ringkonnakohtul pole alust kahelda pankadelt saadud teabe õigsuses. See tõend kummutab süüdistatava S. Tõškevitši ütluse - süüdistatava A. V.D poolt x korteris mõrvatutele kuulunud pangakaardiga pangaautomaadist 700 kr. sularaha väljavõtmises. Kahtlustatavana ülekuulatud S. Tõškevitši ütluste järjekordne seostamine x sündmuskoha olustikuga viidi läbi
21. märtsil 2005.a., kella 11.00 - 13.30-ni. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kahtlustatavana ülekuulamisele ja kahtlustatava ütluste olustikuga seostamisele oli eelnenud sama isiku, s.o. süüdistatava S. Tõškevitš, varasem viibimine kuriteopaigal tunnistajana. Selline asjaolu seab tõsise kahtluse alla kahtlustatavana antud ühtluste olustikuga seostamise tähenduse, sest pole välistatud, et kahtlustatavana ütluste olustikuga seostamisel kirjeldas süüdistatav S. Tõškevitš asjaolusid, mis said talle eelnevalt teatavaks tunnistajana antud ütluste olustikuga seostamise käigus. Ringkonnakohtus antud ütlustes süüdistatav S. Tõškevitš selgitas, et tunnistajana või kahtlustatavana ülekuulamistel antud ütluste erinevused tulenesid teabe hulgast ja sisust, mida ta sai politseitöötajatelt, kes temaga menetlustoiminguid läbi viisid. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kahtlustatavana ülekuulatud S. Tõškevitši ütluste olustikuga seostamine, ütluste usaldusväärsust ei kinnita. Omakäeliselt kirjutatud puhtsüdamliku ülestunnistuse esitab süüdistatav S. Tõškevitš
22. märtsil 2005.a. Nimetatud puhtsüdamlikus ülestunnistuses kordab ta varem kahtlustatavana ülekuulamisel teatatud asjaolusid ning väidab, et tal on seljas kuriteopaigast võetud Faro firmalogoga sviiter ja valge T-särk, milliseid ta pesnud ei ole. Nagu ülalpool oli märgitud, pole kriminaalmenetluse käigus see süüdistatava S. Tõškevitši väide - rõivaste kuulumisest mõrvapaigast võetud vara hulka - ühegi tapetutelt pärit bioloogilise materjali jälgede avastamiseks läbiviidud ekspertiisi arvamuse ega muu teise tõendiga kinnitamist leidnud.
23. märtsil 2005.a. kahtlustatavana teistkordsel ülekuulamisel ( III kd., tl.106-110 ) ning ütluste x olustikuga seostamisel ( III kd.,tl. 113-115 ) , süüdistatav S. Tõškevitš kordab varasemaid ütlusi .
24. juunil 2005.a. järjekordsel kahtlustatavana ülekuulamisel kaitsja, vandeadvokaadi E. Rivise, juuresolekul ( III kd., tl. 131-134 ) süüdistatav S. Tõškevitš loobub täielikult varem antud ütlustest mõrvaga seotud röövimisest osavõtu kohta, kuid sama kaitsja juuresolekul
25. augustil 2005.a. kahtlustatavana ülekuulamisel ( III kd., tl. 139 - 143 ) võtab järjekordselt omaks mõrvaga seotud röövimisest osavõtu süü. Süüdistatav V.D peeti kahtlustatavana kinni
26. märtsil 2005.a., kell 12.00 ( III kd., tl. 150-152 ), mis on päev pärast süüdistatava S. Tõškevitši kahtlustatavana kinnipidamist. Kahtlustatavana kinnipidamise päeval on V.D omakäeliselt kirjutanud puhtsüdamliku ülestunnistuse ( II kd.,tl.153-154 ). Kaitsja, vandeadvokaadi J. Benevolenskaja, juuresolekul kahtlustatavana ülekuulamisel süüdistatav V.D kirjeldab, kuidas sõitis Vabaduse väljakult bussiga koos süüdistatavate S. Tõškevitši ja A. V.D-ga viimase tuttavate juurde x. Bussis vehkis Andrei V.D noaga. Bussist väljumise järel juhatas Andrei teed x maja juurde. Lühikese aja möödudes pärast süüdistatavate A. V.D ja S. Tõškevitš majja sisenemist, kostus majast naise karjumist. Kui süüdistatav V.D ise majja sisenes, ei olnud kedagi koridoris ega näinud ta koridori põrandal kedagi lamamas. Koridori kõrvalruumis oli süüdistatav Andrei V.D, kes mingeid asju kokku pakkis. Süüdistatavat S. Tõškevitšit ta ei näinud. Hiljem nägi maja aknast suitsu välja tulemas, misjärel tulid majast välja süüdistatavad S. Tõškevitš ja A. V.D. Mõlemad kandsid käes pakke ja süüdistataval S. Tõškevitšil olid kaasas veel metalllehed. Kolmekesi koos sõideti bussiga Kaubamaja juurde ning sealt edasi bussiga nr. 3 Koplisse ( III kd., tl.157-160). Ütluste olustikuga seostamisel ( III kd., tl. 168-170 ) demonstreerib kahtlustatav V.D varem ütlustes kirjeldatud asjaolusid sündmuskohal. Ringkonnakohtu istungil antud ütlustes selgitas süüdistatav V.D , et kahtlustatavana ülekuulamise juurde saabus kaitsja pärast seda kui ta oli politseinike ähvarduste survel ja nende kirjeldatud viisil puhtsüdamliku ülestunnistuse omakäeliselt valmis kirjutanud. Kahtlustatavana ülekuulamisel andis ütlusi nii nagu oli eelnevalt omakäeliselt puhtsüdamlikus ülestunnistuses kirjutanud. Riigikohus on lahendis nr. 3-1-1-105-99 selgitanud, et kriminaalmenetluse erinevatel etappidel antud ütluste erinevus detailides ei pea tähendama ütluste vastuolulisust. Ütluste muutmise põhjendused ei kuulu iseseisvalt tõenduseseme asjaolude hulka. Süüdistatava V.D ütlused 18 märtsil 2005.a. kahtlustatavana ülekuulamisel üldjoones kattuvad süüdistatava S. Tõškevitši poolt
27. ja
28. märtsil 2005.a. kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega, kuid lahknevad üksikasjade kirjeldamisel, seal hulgas x korterist esemete väljatoomise osas. Ütlused kattuvad osas, mille järgi x juurde sõidu initsiaatortiks oli süüdistatav A. V.D ning ka selles, et süüdistatavatele S. Tõškevitšile ja A. V.D-le avas x elamu ukse naisterahvas, kes appi karjus. Süüdistatavad S. Tõškevitš ja V.D on kahtlustatavatena ülekuulamisel mõneti kattuvalt kirjeldanud kuriteopaika sõitmise ja sealt lahkumise viisi. Kriminaalasja kohtueelsel ega kohtulikul arutamisel pole saadud ütlusi x puhkenud tulekahju kustutanud päästetöötajatelt, kes politsei juhtivkonstaabli T. U ettekande ( II kd., tl.2 ) kohaselt tõid hoonest välja E. K laiba. Sündmuskoha vaatluse protokolli järgi ( II kd. tl. 4-5 ) on hoone välisuksest 3 m. kaugusel, koridori põrand intensiivselt määrdunud verekahtlase ainega. Selle aine päritolu või sarnasust E. K või J. V verega pole kindlaks tehtud. Seetõttu puudub usaldusväärne objektiivne tõend E. K noaga löömise täpse koha või surma vahetu saabumise järel tema laiba paiknemise koha kindlaks tegemiseks. Kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr. 218 on E. K laiba uuringul tuvastatud torke lõikehaavu kaela piirkonnas ja rinnas koos suurte veresoonte ( vasakpoolne sisemine kägiveen ja aort ) vigastustega. Kaela piirkonna unearteri vigastus leiti J. V laibal. Ringkonnakohtu seisukohalt kaasneb mõrvatutel kirjeldatud veresoonkonna vigastustega intensiivse verejooks ja hulgaline verega määrdumine. Sündmuskoha vaatlusel aga pole x korteri välisukse ümbruses ja piirnevatel aladel või esemetel veremäärdumist fikseeritud, kuigi süüdistatavad S. Tõškevitš ja V.D on kahtlustatavatena ülekuulamisel seletanud, et süüdistatav A. V.D lõi naisterahvast noaga välisukse ukse juures. Süüdistatav V.D loobub
29. augustil 2005.a. kahtlustatavana ülekuulamisel tema poolt varem antud ütlustest. Süüdistatav A. V.D pole kogu kriminaalasja menetluse käigus tunnistanud oma süüd E. K ja J. V röövmõrvas ning on eitanud
30. märtsil 2005.a. koos kaassüüdistatavatega x korteris viibimist. Süüdistatav A. V.D on andnud tunnistaja M. R ütlustega kattuvaid ütlusi
31. märtsi 2005.a. hommikul koos elukaaslase ja pojaga Mähe perearstikeskuse külastamise kohta. Riigikohus oma lahendis nr.3-1-1-136-96 selgitab, et kui kohtualune ( süüdistatav ) on ütlusi muutnud ning tema viimati antud ütlused ei ole ilmses vastuolus formaalloogika reeglite või muude üldteadaolevate asjaoludega, võib kohus need arvestamata jätta vaid juhul, kui need on kummutatud teiste tõenditega. Samuti on Riigikohtu otsuses nr.1-1-1-16-96 asutud seisukohale, et õigeksmõistev kohtuotsus ei tohi rajaneda üksnes kohtus antud ütlustele, arvestada tuleb ka muid tõendeid, sealhulgas ütlusi kohtueelsel uurimisel. Riigikohtu otsuse nr. 3-1-1-29-96 kohaselt süü kahel korral ülestunnistamine ei pruugi aga olla veenev tõend tapmise toimepanemise kohta just süü ülestunnistanud isiku poolt. Riigikohtu selgitustest johtuvalt ei saa süüdistatavate S. Tõškevitši ja V.D poolt kohtueelsel menetlusel enda süüd ülestunnistavad ütlusi E. K ja J. V mõrva ning vara röövimise toimepanemises süüdistatavate A. V.D ja S. Tõškevitši poolt ning süüdistatava V.D poolt röövimisele kaasaaitamises, lugeda piisavaks ja usaldusväärseks süütõendiks. Ringkonnakohtu seisukohalt on kahtlustatavana ülekuulamisel süüd ülestunnistavad ütlused välistavas vastuolus samade isikute poolt nii kohtueelsel menetlusel kui kohtulikul arutamisel esimese ja teise astme kohtus antud ütlustega, milles süüdistatavad inkrimineeritud kuriteo toimepanemise süüd ei tunnista. Kriminaalasjas puuduvad asitõendid või muud vaieldamatult usaldusväärsed ja objektiivsed tõendid, mis kummutaksid süüdistatavate ennast õigustavad ütlused. Samuti pole võimalik tõdeda nende poolt kohtus antud ütluste vastuolu formaalloogika reeglite või üldteadolevate asjaoludega. Vaieldamatuks tõsiasjaks on süüdistatavate S. Tõskevitši ja V.D poolt kuriteo toimepanemist eitavate ütluste andmine mitte ainult kohtus, vaid ka kohtueelse menetluse käigus. Süüdistatava A. V.D ütlused kuriteost osavõtu eitamisel on olnud ühetaolised nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus. Ringkonnakohus on seetõttu veendunud, et süüdistatavate S. Tõškevitši ja V.D kahtlustatavana ülekuulamistel antud muutuva sisuga ütlused ei ole süütõendina usaldusväärsed. Kahtlused nende süüdistatavate poolt kohtueelsel menetlusel
32. märtsil, 18, märtsil,
33. märtsil 2005.a. antud ütluste õigsuses pole kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega kõrvaldatavad. Seetõttu tõlgendab ringkonnakohus kõik kahtlused, mida tõendite kohtulikul uurimisel ei olnud võimalik kõrvaldada, süüdistatavate S. Tõškevitši, A. V.D ja V.D kasuks. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 337 lg. 1 p.4; § 338 p.1; § 349 lg.2 p.1,2 ringkonnakohus tühistab osaliselt Harju Maakohtu
34. juuni 2006.a. otsuse S. Tõškevitši ja A. V.D KarS § 114 p.1,3,5 järgi süüditunnistamise ja karistuse osas ning neilt sundrahade ja kaitsjatasude väljamõistmise osas; samuti V.D KarS § 22 lg.

§ 200lg.2 p.7 järgi süüditunnistamise ja karistuse ning temale Kar

S §-de 64 lg.1, 74, ja 75 kohaselt mõistetud lõpliku karistuse, temalt väljamõistetud sundraha suuruse ning J. K kannatanu E. V ( V ) kasuks 1874 kr. ja M. T kannatanu E. V ( V ) kasuks 1874 kr. väljamõistmises osas. Süüdistatavad S. Tõškevitš ja A. V.D mõista õigeks süüdistustes KarS § 114 p.1,3,5 järgi ning süüdistatav V.D mõista õigeks süüdistuses KarS § 22 lg.

§ 200lg.2 p.7 järgi. Süüdistatavad S. Tõškevitš ja A. V.D vabastada Tallinna Vanglas vahi alt. Süüdistatavale V.D-le Kar

S § 199 lg.2 p.4 järgi mõistetud karistus, 4 kuud vangistust, lugeda ärakantuks

1. märtsist 2005 kuni
2. veebruarini 2006.a. vahi all viibitud ajaga. Välja mõista V.D-lt teise astme kuriteos süüdimõistmisega ettenähtud sundraha 4500 krooni. Alaealisel rahaliste vahendite puudumisel, mõista eelnimetatud sundraha välja alaealise seaduslikult esindajalt J. K. Sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr. 1022003480017 Eesti Ühispank, viitenumber
3. Kviitung esitada Harju Maakohtule. V.D suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Süüdistatav A. V.D on viibinud kohtu loal vahi all 18.märtsist 2005.a. kuni käesoleva kohtuotsuse tegemise päevani
4. novembril 2006.a.( inc ) , s. o. 1 ( üks ) aasta 7 ( seitse) kuud ja 22 ( kakskümmend kaks ) päeva. Kriminaalmenetluse käigus pole süüdistatav A. V.D enese rõõna ega oma muu tahtliku või raskest ettevaatamatusest tingitud tegevusega põhjustanud endalt alusetult vabaduse võtmist. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg.1; § 2 lg. 1 ja § 4 alusel on süüdistataval A. V.D õigus temalt 1 a. 7 kuu ja 22 päeva kestel alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest saada kohtuväliselt hüvitist Rahandusministeeriumi kaudu. Süüdistatavad S. Tõškevits ja V.D on kriminaalmenetluse kestel andnud ennast ja süüdistatavat A. V.D rõõnavaid ütlusi, millega põhjustasid endalt ja kaassüüdistatavalt alusetult vabaduse võtmise. Süüdistatav V.D on õigeks mõistetud vaid osas talle esitatud süüdistustes. Seetõttu juhindudes Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg.3 p.1 ei ole süüdistatavatel S. Tõškevitšil ja V.D õigust saada kohtuväliselt hüvitust vahi all viibitud aja eest. I. AMANN J. PAAP M. PREIMER