lõigete 2 ja 3 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Ringkonnakohtul on õigus kriminaalasja arutades apellatsiooni piiridest väljuda, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud.
lg 1 sätestab, et kui kohtuistungil tuvastatakse
lõikes 1 loetletud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, siis tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja esimese astme kohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kannatanu V.V on apellatsioonis loetlenud rida tõendeid ja asjaolusid, mille alusel tema hinnangul tulnuks süüdistatavatelt välja mõista 20 000 krooni ja karistada neid reaalse vangistusega. Samuti on ta põhjendanud süüdistatavate ema V. K kriminaalvastutusele võtmise vajadust. Kuna maakohus jõudis tõendeid hinnates teistsugusele järeldusele, on apellandi arvates tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega
kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Antud juhul oleks tegemist nimetatud rikkumisega juhul, kui maakohus oleks kohtuotsuse põhiosas põhjendanud tsiviilhagi rahuldamist ja süüdistatavatele vangistuse mõistmist, resolutiivosas aga ekslikult teisele seisukohale asunud. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on 9. jaanuari 2007.a otsuses nr 3-1-1-106-06 D. Bõkovski süüdistusasjas juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et nimetatud 2
lg 1 p-s 8 kirjeldatud rikkumisega tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosa ja reolutiivosa on omavahel vastuolus. Nimetatud rikkumisega ei ole aga tegemist olukorras, kus kohtumenetluse pool ei nõustu kohtu seisukohaga (RT III 2007, 2, 16). Mingitele muudele KarS § 339 lg 1 loetletud kriminaalmenetlusõiguse olulistele rikkumistele, mis tingiks kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise samale kohtule uuesti arutamiseks, apellatsioonis ei viidata.
lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta loeb ühed tõendid usaldusväärseks ja teised mitte. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Kohtukolleegium nõustub apelleeritud kohtuotsuse järeldusega, et kuna kannatanu V.V esitas täiendava haginõude aasta möödudes kuriteo toimepanemisest, siis ei ole millegagi ümber lükatud süüdistatavate väited, et nad on saematerjali tagastanud ja selle võis hiljem varastada keegi tuvastamata isik. Kohus on põhjendanud, mille alusel tuleb ta järeldusele, et kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et V. K oleks ehitusmaterjali vargusest osa võtnud. Kohtukolleegium nõustub ka sellega, et
lg 1 alusel saab kohus vaadata kriminaalasja läbi ainult süüdistusakti järgi ja süüdistust võib muuta ja täiendada ainult prokurör. Kohus on põhjendanud süüdistatavatele mõistetud karistusi ja sellest tingimuslikku vabastamist KarS § 74 lg 1,3 alusel. Seega ei ole kohus rikkunud ka
lg 1 p 7 sätestatud kohtuotsuse põhjendatuse nõuet, mis tooks vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise uuesti arutamiseks esimese astme kohtule. 9. Kannatanu V.V esitas kohtukolleegiumile taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 1250 krooni.
§-d 185 lg 2 ja 337 lg 1 p 1 sätestavad, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kohtukolleegium jätab
Seega jäävad kannatanu V.Vil kriminaalmenetlusega tekkinud kulud tema enda kanda. 10. Eeltoodu alusel ja juhindudes
detsembri 2006.a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Meelika Aava Ene Randmäe Igor Amann 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.