järgi leidis: S.S süüdistatakse selles, et tema 26.märtsil 2004.a kella 20.00 paiku Tartus X püüdis tüli käigus tappa H.L. , lüües teda noaga ühe korra rindkere piirkonda, millega tekitas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse – torke – lõikehaava paremal pool rindkerel rinnakukõrvaljoonel 4. roidevahemikus parema sisemise rindkerearteri ja – veeni, südamepauna, südame parema vatsakese, parema südame pärgarteri ja veeni vigastusega, mille tüsistusena tekkis verekaotusšokk. Seega pani S.S toime KarS § 25 lg 1,
S.S end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnista. Kohtus leidis tuvastamist järgmine: Kannatanu H.L. kohtus antud ütlused selle kohta, et kuna sündmusest on pikk aeg möödas, samuti, kuna ta oli sündmuse ajal alkoholijoobes ning ta ei ole juhtunu peale üldse mõelnud, siis ta ei mäleta enam täpselt sündmuse asjaolusid. Ta mäletab, et tema ja süüdistatava S.S-i vahel toimus umbes kaks aastat tagasi aadressil Tartu X asuvas korteris konflikt. Selles korteris elas tema ja süüdistatava ühine tuttav, vanem naisterahvas, kelle nime ta öelda ei oska. H. L aitas enda ütluste kohaselt seda naisterahvast, kuna see naine on liikumisvõimetu. Ise elas ta sel perioodil nii Kuperjanovi tänaval, kui ka käis selles X tänava korteris, kus naisterahvas elas. S.S käis selle naisterahva juurde koos oma sõbrannaga, kes vist elas samas majas. Sõbranna nime H. L ei tea, kuid see sõbranna on antud kriminaalasjas tunnistaja. Enne sündmust kohtus H. L S.S-i ja tema sõbrannaga mõned korrad, täpselt ei mäleta. Läbisaamine S.S-iga varasemate kohtumiste ajal oli normaalne. Varem tülisid ega konflikte ei olnud. Sündmuse ajal oli H. L oma ütluste kohaselt ebakaines olekus ja ei oska öelda, ega mäleta tüli põhjuseid. Samuti selgitab ta, et eeluurimise algul andis ta politseile ütluseid ja neile ütlustele vastavalt ka sündmus oli. Sündmuse ajal olid korteris korteri omanik, S.S, tema sõbranna ja H. L ise. H. L selgitab, et S.S ründas teda korteris, kuid millises ruumis, ei mäleta. S.S oli seljaga H. L poole ning kui ta pöördus, siis enne kui midagi öelda jõudis, lõi H.L. kokkukäiva suurema taskunoaga südame piirkonda. №a pikkus võis olla umbes 15 cm. Seda nuga on H.L. oma ütluste kohaselt ka varem näinud, kui S.S unustas selle sinna korterisse. №aga löömise hetk on meeles ähmaselt, kuid mitu korda teda noaga löödi H.L. ei mäleta. Seda, kas noaga löömisele eelnes kaklus või füüsiline kontak H.L. ei mäleta. Peale saadud lööki H.L. läks korterist välja ning trepikojas avastas, et rindkerest meeletult jooksis verd. Ta palus koridoris olnud võõrast 13-14-aastast tüdrukut helistada kiirabi kuna enda telefon jäi korterisse. Tervis taastunud ei ole, ka käesoleva aasta jaanuaris oli paar nädalat jälle haiglas. Peale seda lööki on tervis halvaks jäänud. Kannatanu H.L. avaldatud ütlused selle kohta, et reedel, 26.märtsil 2004.a oli ta enda elukohas, kus ta viimased 2 kuud on elanud. Elas ta seal enda tuttava, liikumisvõimetu venelanna O. juures, aadressil Tartu X. Õhtul kella 19 paiku, kui H.L. koju jõudis, olid seal S.S koos oma elukaaslase L. Nad jõid koos alkoholi, kuid tema koos nendega ei joonud. S.S ja tema elukaaslast L on näinud eelnevalt umbes 4 – 5 korda, kui nad on käinud O juures joomas. Peale seda, kui H.L. koju jõudis ja oli söönud ühe võileiva, hakkas S.S teda koheselt sõimama sõnadega “kes sa selline oled, mis sa seal vahid” ning käskis minema kaduda. H.L. oma ütluste kohaselt oli eelnevalt joonud mõned õlled, kuid ei olnud purjus. S.S-i sõimule oli ta vene keeles vastanud “ne bizdi”, mille peale S.S, sõnade saatel “kuidas sa räägid vanema inimesega”, ründas H.L. t, minnes talle kätega kallale. Tüli toimus suures toas. S.S lükkas H.L. vastu toa seina ja ähvardas võtta noa ja näidata talle ning võttiski seejärel taskust noa. Nähes nuga läks H.L. oma ütluste kohaselt toast koridori, et ära minna. Kuna korteri uks oli lukus jõudis S.S talle järele. S.S tegi 3 – 4 korral torke liigutused noaga ülevalt alla H.L. südame suunas. Vahepeal sekkus S.S-i elukaaslane L.H. , kes käskis S.S lõpetada ja hoidis S.S-ist kinni. Sel ajal, kui L.H. S.S kinni hoidis, keeras H.L. korteri ukse lahti ja väljus korterist. Trepikojas võttis ta käe rinnalt ära ja seejärel avastas, et on vigastatud ja rindkerest purskub verd. Palus samal ajal trepikotta tulnud naisel kutsuda kiirabi. H.L. eeluurimisel antud ja avaldatud ütluste kohaselt S.S on joobes olles agressiivne ja sõimab kõiki, talle S.S varem kallale tulnud ei ole. Ka L.H. muutub alkoholijoobes olles agressiivseks ja hakkab kõigiga tüli norima (tl 33). Tunnistaja L.H. kohtus antud ütlused selle kohta, et H.L. tunneb ta kuna H.L. elas naabri juures. Tunnistajale ei ole H.L. vastu vaenu. Naaber, vanem naine, kelle nimi on A, elab Tartus X korteris. A kutsusid tunnistaja ja S.S O. H.L. elas A juures võib olla 2-3 kuud. Kui H.L. seal elas, siis käis L.H. koos S.S-iga seal külas. Seal tarbiti koos alkoholi ja pakuti seda ka H.L. e. H.L. ja S.S ei tülitsenud kunagi. H.L. ei olnud midagi selle vastu, et külas käidi. Konflikte ei olnud. Sündmuse päeval oli tunnistaja L.H. O juures külas. S.S tuli sinna varem ja tal oli pudel kaasas. Pärast tuli H.L.. Sellel päeval oli esialgu kõik sõbralik. H.L. oli tulles juba purjus, ta heitis elektripliidi ette magama. L.H. palus S.S vett tuua köögist. S.S läks kööki ning tuli kruusiga tagasi ja istus O ja L.H. kõrvale. L.H. selgitab, et kuulis sel ajal kui S.S köögis oli mingit sahinat köögist. L.H. ei pannud tähele, kas H.L. tuli köögist ära. Äkki tulid politseinikud ja kaamerad, öeldi, et inimene tapeti koridoris ära, konflikti süüdistatava ja kannatanu vahel ei näinud mitte kunagi. S.S ei olnud mingit nuga kaasas. Ta ei kanna nuga, tal ei ole see kombeks. Tunnistaja ei ole enda ütluste kohaselt toimikus lk 12 vaadeldud ja fotografeeritud nuga näinud. Peale L.H. ütluste avaldamist KrMS § 289 alusel, L.H. selgitab, et avaldatud ütlused lk 41on tõesed ja sündmus juhtus nii. Rüselus on meelde tulnud. Sündmusele eelneval päeval toimunud konfliktist tema ja H.L. vahel ei rääkinud S.S-ile midagi, need on kaks erinevat sündmust. Eelmisel päeval lõi H.L. L.H. t, kuna ta tahtis, et L.H. O juurest ära läheks ja viis teda ema juurde. Nuga S.S tunnistaja näinud ei ole. Sündmuse kohta rääkis S.S talle niipalju, et S.S astus H.L. käe peale, kui läks kööki vett tooma. Tunnistaja L.H. avaldatud ütlused selle kohta, et H.L. lõi teda 25.märtsil 2004.a rusikaga näkku, kuna tahtis, et L.H. korterist lahkuks. L.H. jõi koos H.L. ja O korteris aadressil Tartu X Samuti selgitab L.H. oma ütlustes, et H.L. ja S.S tõuklesid omavahel koridoris 26.märtsil 2004.a ja rebisid üksteist riietest. L.H. võttis S.S riietest ja tõmbas teda eemale. L.H. ka sekkus vahepeal ja ütles neile, et nad kisklemise lõpetaksid. Nuga ta S.S ei näinud. №aga löömisest kuulis alles hiljem, kui politsei tuli. Peale seda ta läks tuppa tagasi, kuid H.L. ja S.S jäid koridori ja tuppa oli kuulda valjuhäälset tülitsemist. Veidi aja pärast jäi koridoris vaikseks ja S.S tuli tuppa tagasi ja istus maha, ei öelnud midagi. Tunnistaja ei näinud, et S.S käed verised oleksid olnud. Tunnistaja enda kampsunil olev vere plekk tekkis sinna päev varem, kui H.L. teda lõi ja see on tema enda vere plekk (tl 41). Süüdistatav S.S-i kohtus antud ütlused selle kohta, et ta tunneb H.L. , kuna nad on O juures kohtunud. Nende omavahelised suhted on normaalsed. Ei ole vaenu H.L. vastu, koos on ka korduvalt tarbinud alkoholi. Sündmuse kohta selgitab S.S, et H.L. oli purjus ja magas, ta astus H.L. kogemata peale. Konflikt tekkis sellest, et H.L. magas pliidi ees ja S.S astus temale peale. H.L. kargas püsti. S.S palus andeks aga H.L. oli millegi pärast tujust ära ja sai väga vihaseks.Ta hakkas S.S kägistama ja surus teda vastu seina. S.S rabeles lahti tirides H.L. käsi enda pealt ära. Ta tahtis H.L. t noaga ehmatada. Ühe käega lükkas H.L. eemale ja teise käega võttis taskust lahtikäiva taskunoa, avas selle ühe käega ja võttis noa otsa oma sõrmede vahele selliselt, et nuga jäi sentimeetri jagu sõrmede vahelt välja, ise hoidis noa tera oma peopesas. Enda kätt seejuures ei vigastanud. S.S ka selgitab, et toimikus lk 12 olev nuga on tema nuga ja see sama nuga, millega ta ehmatas H.L. t. S.S selgitab, et ta pidi kuidagi H.L. st lahti saama. №a otsaga puudutas ka H.L. kuskile kõhu piirkonda kuid nuga ei tunginud kehasse. H.L. ehmatas selle peale ja jooksis ära koridori. S.S pani seejärel noa taskusse võttis vee ja läks tuppa. Koridoris nägi verd siis kui politsei tuli. Enne seda ei teadnud midagi. №a pani taskusse kuid ei peitnud seda, selleks ei olnud vajadust. Politsei võttis noa ära. Kuidas H.L. on tekkinud temal tuvastatud tugev südamesse tunginud noahaav ta ei tea. S.S-i nuga ei saanud tema keresse tungida. Kui oleks torganud, siis ei oleks nuga ka taskus hoidnud. Asitõendiks on tunnistatud nuga, mis võeti kahtlustatavalt S.S-ilt ära 26.märtsil 2004.a turvakontrolli käigus kahtlustatavana kinnipidamisel. (tl 11-12) Isiku kohtuarstlikus ekspertiisis antud arvamus, et H.L. esines kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel torke- lõikehaav paremal pool rindkerel rinnakukõrvaljoonel 4. roidevahemikus parema sisemise rindkerearteri ja –veeni, südame parema vatsakese, parema südame pärgarteri ja veeni vigastusega; vigastuste tüsistusena tekkis verekaotusšokk. H.L. esinev tervisekahjustus on eluohtlik. Tervisekahjustus on saadud terava vägivallaga, võimalik, et määruses näidatud ajal ja viisil – 26.märtsil 2004.a. torkelõikevahendiga, näiteks noaga, toimimisel (tl 20 – 22). Molekulaargeneetilise eksperdi arvamus, akt nr 969 selle kohta, et noal olnud veri saab olla pärit H.L. lt, kuna noal olnud verest saadud DNA profiil langeb kokku H.L. DNA profiiliga. Kokkulangevat DNA profiili esineb sagedusega ühel isikul 3.9*10’14 inimese kohta. S.S-i kätelt võetud proovist saadud DNA profiil langeb kokku S.S-i DNA profiiliga. Kokkulangevat DNA profiili esineb sagedusega ühel isikul 5.7*10’13 inimese kohta (tl 27- 29). Toodud tõenditega on kooskõlas ka S.S-i noa asitõendina vaatlus (tl 11) ja sinna juurde kuuluv fototabel (tl 12). S.S on kohtuistungil väitnud, et tema ähvardas kannatnut noaga end kaitstes, kuid ei torganud teda. S.S-i väidete kohaselt kägistas H.L. teda köögis ning, et kägistamishaardest vabaneda võttis S.S taskust ühe käega noa, lükates teise käega samal ajal H.L. t enesest eemale. Ta tegi küll liigutuse avatud ja sõrmede vahel oleva noa otsaga H.L. suunas, puudutades ka H.L. t kõhu piirkonnast, kuid ei torganud kannatanut noaga. Kohus on seisukohal, et kohtualuse sellised ütlused on ennastõigustavad, kuna sündmust osaliselt pealt näinud tunnistaja L.H. on tunnistanud, et süüdistatav ja H.L. tõuklesid omavahel koridoris 26.märtsil 2004.a ja rebisid üksteist riietest. L.H. võttis S.S riietest ja tõmbas teda eemale. L.H. ka ütles neile, et nad kisklemise lõpetaksid. Nuga ta S.S ei näinud. Peale seda ta läks tuppa tagasi, kuid H.L. ja S.S jäid koridori ja tuppa oli kuulda valjuhäälset tülitsemist. Veidi aja pärast jäi koridoris vaikseks ja S.S tuli tuppa tagasi. Selline sündmuste käik leiab kinnitust ka kannatanu ütlustega, kelle selgistuste kohaselt ründas S.S teda koridoris, kui ta oli lahkumas. Seda ei saanudki tunnistaja L.H näha, kuna tema viibis siis suures toas. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr 94 on tõendatud, et H.L. le tekitatud tervisekahjustus on eluohtlik. Tervisekahjustus on saadud terava vägivallaga, võimalik, et 26.märtsil 2004.a. torke-lõikevahendiga, näiteks noaga. Molekulaarkgeneetilise eksperdi arvamusega, akt nr 969 on tõendatud, et noal olnud veri saab olla pärit H.L. lt, kuna noal olnud verest saadud DNA profiil langeb kokku H.L. DNA profiiliga. Seega on H.L. tekitatud tervisekahjustus just S.S-ilt ära võetud noaga. Samuti on nimetatud eksperdi arvamusega tõendatud, et S.S-i kätelt võetud proovist saadud DNA profiil langeb kokku S.S-i DNA profiiliga. (tl 27- 29). Kohus on seisukohal, et kohtus on leidnud tõendamist S.S-i poolt H.L. le noaga eluohtlike tervisekahjustuste tekitamine, ja samuti tahtlus kannatanut tappa. Tapmiskatse on tahtlik tegu, mis on suunatud tapmise toimepanemisele. Tapmiskatse algab hetkest, mil süüdlane alustab tegu, mis tema ettekujutuses põhjustab kindlasti või vähemalt võib põhjustada kannatanu surma. Süüdistatav ei olnud hädakaitse seisundis. Juhul, kui H.L. S.S kägistaks kuni teadvuse kaotuseni, siis tõusetuks hädakaitse seisundi küsimus. Antud situatsioonis nähtub, et toimus kahepoolne tüli, kus mõlemad pooled on agressiivsed ja kumbki ei soovinud konfliktist taganeda. Kui tüli toimus süüdistatava sõnul köögis, siis tunnistaja L.H. ütluste kohaselt toimus tüli koridoris. Tema katsetele eemaldada süüdistatav tülist ebaõnnestus. Tunnistaja ütluste kohaselt ei nähtu, et S.S oleks olnud olukorras, kus ta oleks pidanud end kaitsma ründe eest. Isegi juhul, kui H.L. tõepoolest köögis S.S ründas ja kägistas, nähtub tunnistaja ja kannatanu ütlustele tuginedes, et olukord oli muutunud. S.S ja H.L. olid liikunud köögist koridori ja tüli jätkus koridoris. Et vabaneda väidetavast H.L. poolsest ründest, ei olnud S.S H.L. t noaga torganud. Samas H.L. sõnade kohaselt ta lahkus toast koridori kuna S.S võttis toas, kus tüli alguse sai välja noa ja ähvardas sellega H.L. t. Mõlemal poolel oli võimalik konfliktist välja astuda. Seda H.L. ka tegi minnes koridori, et korterist lahkuda. S.S ei loobunud tülitsemast vaid järgnes talle ja ründas H.L. t lüües talle noaga südame piirkonda. S.S-ilt kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud noal olnud veri kuulub molekulaargeneetlise eksperdi arvamuse kohaselt H.L. le. Nimetatud nuga on saadetud molekulaargeneetilisse ekspertiisi 29.märtsil 2004.a, s.o. 3 päeva peale sündmuse toimumist. №a võetust teostatud ei ole, asjaolu, mil moel nuga on saadud, on jäetud fikseerimata. Ekspertiisi määruses on uurija poolt märgitud, et nuga on ära võetud sündmuskohal S.S-i käest. Nuga on vaadeldud politseis peale ekspertiisi teostamist 06.juulil 2004.a. Asitõendi vaatlusprotokoll on koostatud ajaliselt menetlusseadustiku kehtivuse ajal ning asitõendiks tunnistamise määrust seadus ette ei näe. Objekti on kirjeldatud, samuti on märgitud, mil moel on nuga kriminaaltoimiku materjalide juurde saadud. Selles osas menetlusnorme rikutud ei ole. Süüdistatav on kohtulikul uurimisel ka kinnitanud, et politsei võttis tal sündmuskohal ära taskunoa, mille ta ise küsimise peale taskust välja võttis ja üle andis. Samuti on S.S kohtulikul uurimisel kinnitanud vaadeldes eeluurimisel asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud noa fotot, et nimetatud nuga on tema nuga ja selle noaga ta ka H.L. t ehmatas. S.S kohtulikul uurimisel ei ole viidanud erinevusele tema noa ja fotol oleva noa vahel. Fotol oleval avatud taskunoal on eritunnusena noa pea otsa külge kinnitatud nöör. Ka nimetatud nööri osas ei ole S.S vastuväiteid olnud. S.S on varem kriminaalkorras karistamata. S.S-i käitumises karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kuna S.S pani toime raske isikuvastase kuriteo, tuleb teda karistada reaalse vangistusega, kuid arevestades, et tegemist on isikuga, keda varem ei ole karistatud ja tema vanust, siis on põhjendatud pöörata mõistetav vangistus täitmisele vaid osaliselt. S.S-ilt tuleb KrMS § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, ekspertiiside tasud kokku, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ning kohtueelses menetluses ja kohtuistungil osalenud kaitsja tasud. Vastavalt KrMK § 63 asitõendiks tunnistatud nuga (tl 111-12), mis asub hoiul Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna hoiuruumis Tartus Vanemuise 64, vabastada asitõendi staatusest ja hävitada. Juhindudes KrMS § 126, § 180, § 311-313, § 315, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada S.S KarS § 25 lg 1,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.