ja § 424 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Püss Süüdistatav F.D Kaitsja tõkend: elukohast lahkumise keeld; karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral; väärteokorras karistatud 11-l korral; vandeadvokaat Sirje Must RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada F.D
ja § 329 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 alusel
lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.07.2005.a. kohtuotsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse, s.o. 7 (seitse) kuud vangistust võrra ja mõista F.D-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista F.D-le
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 (kaheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks, kusjuures
lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada F.D poolt kohtuotsuse täitmisele asumisel. KrMS §175 lg 1 p 2, 9, 10, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista F.D-lt menetluskulu järgmiselt: sundraha 4 500.- (neli tuhat viissada) krooni; kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu 36.- (kolmkümmend kuus) krooni; tunnistajale väljamaksmisele kuuluv tasu summas 373.- (kolmsada seitsekümmend kolm) krooni; postikulu 118 (ükssada kaheksateist) krooni 80 senti. Menetluskulu on võimalik kohtuotsuse vabatahtliku täitmise korras tasuda hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, Tartu Maakohtu viitenumber
järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis alkoholijoobe seisundis 05.01.2006 kella 03.25 ajal Tartu linnas Kuldnoka tänava maja nr 17 ees mootorsõidukit Volkswagen Passat riikliku registreerimismärgiga 122ATO, millega pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. F.D süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 19.07.2005 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-400/2005 karistatud
järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes seisundis lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks ja kaheksaks kuuks, milline kohtuotsus on 30.07.2005 ARK Tartu Büroo poolt pööratud täitmisele, juhtis 05.01.2006 kella 03.25 ajal Tartu linnas Kuldnoka tänava maja nr 17 ees mootorsõidukit Volkswagen Passat riikliku registreerimismärgiga 122ATO, jättes sellega tahtlikult täitmata eelnimetatud kohtuotsuse, millega pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. F.D end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista, kinnitades, et 05.01.2006.a. tema ei juhtinud sõiduautot Volkswagen Passat, riikliku registreerimismärgiga 122 ATO, II Olulised asjaolud Tartu Maakohtu 19.07.2005.a. otsusega tunnistati F.D süüdi
Kohus kohaldas
sätteid ja määras, et mõistetud 2 vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui F.D ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
lg 1 sätete alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 alusel mõistis kohus F.D-le lisakaristuse ja võttis temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 aastaks ja 8 kuuks (lk13-14). Eelpool nimetatud kohtuotsuse alusel on eriõiguse äravõtmine pööratud täitmisele 30.07.2005.a. ja eriõigus võeti ära ajavahemikuks 27.07.2005.a. – 26.03.2007.a. (lk15). 05.01.2006.a. on Lõuna Politseiprefektuuri nooremkonstaabel Argo Arukase koostanud joobeseisundi tuvastamise protokolli (lk 3). Protokoll kajastab, et nimetatud päeval kell 03.25 teostati F.D joobeseisundi tuvastamine ja protokollis on fikseeritud, et kasutades indikaatorvahendit LION S-L2 nr 95-2552 ilmnes reaktsioon „punane“, mille alusel on tuvastatud isiku joobesolek. F.D on nõustunud kohapealse joobeseisundi tuvastamisega ja on loobunud joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning alkoholisisalduse määramisest veres. 05.01.2006.a. on koostatud nooremkonstaabel Argo Arukase poolt ka sõiduki juhtimiselt 1 kõrvaldamise otsus, millega kõrvaldati F.D sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 20 lg 1 alusel, põhjusel, et juhil puudus juhiluba ja ta oli joobes (lk 4). Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et F.D oli 05.01.2006.a. Lõuna Politseiprefektuuri politseiametnikega kohtudes alkoholijoobes. Kriminaalasjas vajab aga tuvastamist asjaolu, kas 05.01.2006.a. kell 03.25 juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat, riikliku registreerimismärgiga 122ATO, F.D või mitte. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kohus, kuulanud istungil ära prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja ja tunnistajad ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning enda siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab järgmist. Tunnistaja Argo Arukase ütluste kohaselt oli ta 05.01.2006.a. tööl koos politseikadett Indrek Liiviga. Politseiautoga liiguti Tartus Soinaste tänavalt Aardla tänava suunas. Aardla tänavalt pööras üks sõiduk Soinaste tänavasse ja politseiautot märgates aeglustus sõiduauto sõidukiirus. Nimetatud asjaolu tekitas politseiametnikus kahtlusi ja politseisõidukil lülitati sisse vilkur. Tunnistaja kinnitab, et kahtlaselt liikunud sõiduk keeras sisse Kuldnoka tänavasse, kus auto peatud maja ees. Tunnistaja ütluste kohaselt oli politseiauto vahetult ees sõitva sõiduki taga ja tunnistaja nägi, kuidas ees sõitvast sõiduautost hüppas välja mees, kusjuures autol jäid tuled põlema ja mees jäi seisma sõiduki juurde. Sõidukist väljunud mees oli politseiametnikele öelnud, et tema pole roolis olnud ja, et sõidukit juhtis tema naine. Tunnistaja kinnitas kohtus oma veendumust, et sõidukist väljus just meesterahvas ja kedagi teist selles sõidukis ei olnud. Tunnistaja sõnul lasti meesterahval puhuda indikaatorvahendisse LION, mille punane tuli süttis ja jäigi põlema. Sõidukist väljunud meesterahvas oli näiduga nõus. Tunnistaja kinnitas, et kuna meesterahvale pandi süüks, et ta oli sellises olekus sõidukit juhtinud, siis selle asjaoluga mees ei nõustunud ja ta muutus bravuurikaks. Peale vaidlust kutsus tunnistaja meesterahva politseiautosse, kus tunnistaja koostas joobeseisundi tuvastamise protokolli, millega meesterahvas nõustus. Kuivõrd meesterahval ei olnud dokumente, siis helistas ta tunnistaja sõnul oma naisele, kes tuli öösärgiga toast välja ja tõi meesterahva passi. Tunnistaja mäletas ka seda, et naisterahvas, kes passi tõi, rääkis midagi sellest, et neil on 2 last ja tema elukaaslane on varem analoogse rikkumise eest karistatud ning nüüd tuleb tal vist istuma minna. Tunnistaja kinnitas, et isik, kes Kuldnoka tänaval kinni peeti, oli F.D. Tunnistaja Indrek Liivi ütluste kohaselt viibis tema 05.01.2006.a. tööl koos nooremkonstaabel Argo Arukasega. Tunnistaja sõnul sõideti mööda Soinaste tänavat ja vastu tuli sõiduk, mis tegi kahtlase manöövri. Tunnistaja sõnul võttis Argo Arukase vastu otsuse kontrollida sõidukit ja lülitas 3 sisse vilkuri. Tähelepanu äratanud sõiduauto keeras ära Kuldnoka tänavasse ja tunnistaja sõnul jõudis politseiauto koheselt autole sappa. Indrek Liivi ütluste kohaselt hüppas tema politseiautost välja siis, kui see veel liikus ja umbes samal hetkel väljus oma autost juhipoolsest uksest ka F.D . Ka tunnistaja Indrek Liiv mäletas, et F.D väitis, et ta polnud roolis ja sõidukit juhtis tema naine. Tunnistaja kinnitas kohtus, et asjaolu, et sõidukit oleks saanud juhtida F.D naine, oli võimatu, sest F.D oli autos üksinda ja autos ei olnud kedagi teist. Tunnistaja kinnitas Argo Arukase ütlusi joobeseisundi tuvastamise ja dokumentide puudumise asjaolude kohta. Indrek Liiv kinnitas kohtus, et F.D helistas või tuli naine ise majast välja ja tõi vajalikud dokumendid. Tunnistaja sõnul oli naine unine ja öösärgi väel ning unise häälega. Erinevalt Argo Arukasest mäletas tunnistaja Indrek Liiv, et majast väljunud naine oli rääkinud 3-st lapsest, kuid kinnitas sarnaselt Argo Arukasega, et naine oli viidanud asjaolule, et F.D tuleb võib-olla vangi minna. Tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et sündmuskohal oli piisavalt valge tulenevalt tänava või maja juures olevast valgustusest. Tunnistaja sõnul viibisid politseiametnikud Kuldnoka 17 maja juures umbes 45 minutit. Tunnistaja N.G. ütluste kohaselt on F.D tema laste isa. Tunnistaja kinnitas kohtus kahel korral, et ta on aru saanud asjaolust, et tal on õigus loobuda ütluste andmisest oma lähedase vastu ja ta on aru saanud vastutusest, et juhul kui ta peaks alusetult keelduma ütluste andmisest või andma teadlikult valeütlusi, on selline tegevus karistatav kriminaalkorras. N.G. kinnitas kohtus, et ta läks 04.01.2006.a. koos oma elukaaslase F.D-ga külla K.M., kus F.D ja K.M. tarvitasid alkoholi, vaadati televiisorit ja juteldi. Tunnistaja sõnul soovis tema koju minna ja umbes kella kolme ajal öösel asusid F.D ja tema koju minema, kusjuures sõidukit juhtis tema, sest F.D olid load ära võetud ja ta oli ka purjus. Tunnistaja kinnitas, et Ülenurmest tuldi raudtee silla alt Roopa tänavale, sealt Aardla tänavale välja, misjärel ülatati raudtee ja sealt pöörati Soinaste tänavale, kust omakorda Kuldnoka tänavale. Tunnistaja möönis, et kuna ta vaidles autos F.D-ga, siis ta ei tea täpselt, milline oli tema sõidustiil, kuid ta võis sel hetkel närvis olla. Tunnistaja kinnitas, et ta märkas Pääsukese või Tihase tänava juures politseiautot, kuid ta ei märganud, et politseiauto oleks tema poolt juhitavale autole järgnenud ja ka Kuldnoka tänavale pöörates ta ei näinud enda taga politseiautot. Tunnistaja sõnul peatas ta Kuldnoka tänaval auto oma maja ees ja väljus koheselt autost, kusjuures F.D jäi auto juurde. Tunnistaja sõnul ei näinud ta ka sel hetkel politseiautot. Tunnistaja ütluste kohaselt läks tema koheselt dušši alla ja kui F.D helistas tema mobiiltelefoni numbril, siis võttis telefoni vastu tunnistaja ema. Ema oli öelnud, et väljas on politsei ja oli küsinud tunnistajalt F.D dokumentide kohta ja andnud teada, et viimane palus dokumendid välja viia. Tunnistaja sõnul ei selgitanud ei tema ema ega ka F.D talle, mis oli juhtunud ja väidetavalt ei küsinud ka tunnistaja ise seda F.D-lt. Tunnistaja märkis kohtuistungil, et väljas oli pime, kuid tänaval põles tänavavalgustus. Tunnistaja K.M. kinnitas kohtus, et ta suhtleb üsna tihti F.D-ga ja nad käivad tal tihti külas. Tunnistaja väitis, et F.D käisid tal ka 2006.a. jaanuaris külas. Kohtus ei osanud tunnistaja nimetada jaanuarikuus külas käimise täpseid kuupäevi. Tunnistaja kinnitas, et ühel jaanuarikuu päeva õhtul kui F.D ja tema naine tal külas olid, siis tarvitasid tema ja F.D alkoholi. Kui F.D oma naisega lahkus, siis istus auto rooli F.D naine. Tunnistaja kinnitas kohtus, et enne kui ta politseisse läks ütlusi andma, võis tal olla F.D-ga jutuajamine selle kohta, mis F.D-ga oli juhtunud. Süüdistatav F.D ütluste kohaselt oli ta koos naisega 05.01.2006.a öösel külas K.M. juures, kus ta võttis koos K.M. viina. Külast tulles sõideti naisega koju, kusjuures naine juhtis ja F.D istus juhi kõrvalistmel. Süüdistatav märkis, et kui naine läks tuppa, siis tuli politsei. 4 F.D kinnitas, et ta nägi koju minnes, et politsei seisis kaugemal, umbes 400 m kaugusel Kuldnoka ja Soinaste tänava ristist. Süüdistatava sõnul küsis politseiametnik temalt, et miks ta väljas kakerdab ja tal tekkis politseinikuga sõnavahetus. Peale seda kutsuti teda politseiautosse ja tehti talle purjus peaga olemise eest protokoll, millele ta kirjutasin allkirja ja teda lasti minema. Süüdistatava ütluste kohaselt ei olnud tal isikut tõendavat dokumenti ja see toodi talle toast. F.D ei osanud kohtus selgitada, miks ta kirjutas alla sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele. Sarnaselt tunnistaja N.G. ütlustega kinnitas ka F.D , et ta ei näinud politseiautot nende autole järgnemas. F.D ütluste kohaselt oli tema juba maja välisukse juures ja hakkas tuppa minema, kui politsei jõudis maja juurde. Kohtueelsel uurimisel on F.D andnud ütlusi selle kohta, et kohapeal ta ei selgitanud politseinikele seda, et autot juhtis tema elukaaslane, põhjusel, et ta oli külas olles elukaaslasega tülli läinud. F.D kinnitas ka kohtus, et tema sai aru, et talle tehti protokoll selle eest, et ta oli purjus tänaval, mitte aga purjus olekus sõiduki juhtimise eest. Süüdistatav väitis, et ta ei lugenud ka pärast, mille eest talle protokoll tehti. Kohus on seisukohal, et tunnistajate N.G. ja süüdistatava F.D ütlused on vastuolus tunnistajate Argo Arukase ja Indrek Liivi ütlustega. Kohtul puudub alus arvata, et Lõuna Politseiprefektuuri nooremkonstaabel Argo Arukase ja kadett Indrek Liiv on andnud kohtus ebaõigeid ütlusi. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi põhjust või motiivi, miks nimetatud tunnistajad peaksid alusetult andma F.D süüstavaid ütlusi. Seega loeb kohus eelpool nimetatud tunnistajate poolt antud ütlused tõeseks ja leiab, et nimetatud ütlused tõendavad muuhulgas, et F.D juhtis 05.01.2006.a. kell 03.25 mootorsõidukit Volkswagen Passat, riikliku registreerimismärgiga 122 ATO, olles alkoholijoobes, millega pani toime
Kohus on arvamusel, et tunnistaja N.G. huvides on anda ütlusi, mis võiksid vabastada tema elukaaslase F.D süüdimõistmisest. Kohus on samuti seisukohal, et F.D ise on andnud ennast õigustavaid ütlusi, mis ei ole aga tõesed ja mis on olulises vastuolus politseiametniku ja politsei kadeti poolt antud ütlustega. Tunnistaja K.M. ütluste osas on kohus järgmisel seisukohal. Esiteks ei pea kohus tunnistaja ütlustega vastuvaidlematult tõendatuks, et sündmus, millest tunnistaja rääkis oli kindlasti 05.01.2006.a. öö. Teiseks sai K.M. kinnitada vaid seda, kes väidetavalt tema maja juures rooli taha istus, mitte aga seda, kes kuni koduni sõidukit juhtis. Samuti ei saa kohus välistada asjaolu, et F.D viis N.G.koju ja jätkas ise sõitmist ning tema kinnipidamine toimus täpselt nii nagu seda on kajastanud tunnistajad Argo Arukase ja Indrek Liiv. Nimetatud kahtlus on kohtul tekkinud seetõttu, et tunnistaja K.M. räägib külaliste lahkumisest öösel kella 02.00 ja 03.00 vahel. Politseiametnik Argo Arukase peatas F.D kell 03.25. Kuivõrd kohus on veendumusel, et 05.01.2006.a. kell 03.25 juhtis F.D mootorsõidukit Volkswagen Passat, riikliku registreerimismärgiga 122 ATO, olles alkoholijoobes, pani ta sama teoga toime ka
kohtuotsust, millega oli talle mõistetud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks ja 8 kuuks ning sõiduki juhtimine 05.01.2006.a. jääb lisakaristuse kandmise perioodi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et F.D toimepandud teod on süüdistuses kvalifitseeritud õigesti. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et F.D on
sätestatud ja
sätestatud kuriteod toime pannud otsese tahtlusega, sest olles eelnevalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, pidi ta vähemalt möönma, et taas 5 alkoholijoobes sõidukit juhtima asudes paneb ta toime
Samuti pidi ta vähemalt möönma, et perioodil, kui kehtib lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise keeld, sõiduautot juhtides, ei täida ta varasemat kohtuotsust ja paneb sellega toime
IV Kohtu seisukoht karistuse osas
näeb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
näeb karistuse andmisest kõrvalehoidumise eest ette karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava F.D osas karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
F.D on kriminaalkorras varem karistatud kahel korral. Uued kuriteod on toime pandud Tartu Maakohtu 19.07.2005.a. kohtuotsusega määratud katseajal. Väärteokorras on F.D karistatud üheteistkümnel korral. Kohus on seisukohal, et kuivõrd sõiduauto juhtimine alkoholijoobes 05.01.2006.a. oli F.D poolt toime pandud katseajal, on ilmne, et varasemad karistused, sealhulgas tingimisi karistamine, pole saavutanud tema suhtes karistuse eesmärki. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et F.D tuleb karistada reaalse vangistusega. Kuivõrd nii
järgi kvalifitseeritav tegu kui ka
järgi kvalifitseeritav tegu on toime pandud F.D-ni poolt ühe teoga, siis tuleb karistuse mõistmisel kohaldada
lg 1 sätestatut ja mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesolevas kriminaalasjas toimepandud tegude eest peab kohus põhjendatud karistuseks 10-kuulist vangistust. Kohus leiab, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on kuritegu, mis toob kaasa ohu paljudele inimestele, seega tuleb õiguskorra kaitsmise huvides kohaldada vajadusel karistusena vangistust. Õiguskorra ja teiste isikute kaitsmise huvides on põhjendatud ja vajalik mootorsõidukit joobes juhtinud isikutelt ka lisakaristusena teatud ajaks juhtimisõiguse äravõtmine.
lg 5 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, pööratakse karistus täitmisele. Liitkaristus mõistetakse vastavalt
§-s 65 lõikes 2 sätestatule. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul mõista F.D-le liitkaristus suurendades käesoleva otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.07.2005.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so. 7 kuud vangistust võrra. V Menetluskulud Käesolevas asjas peab kohus vajalikuks välja mõista süüdimõistetult kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 4500 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 36.- krooni. Samuti kuulub väljamõistmisele tunnistajale väljamakstav tasu summas 373.- krooni ja postikulu summas 118,80 krooni. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.