1-07-2870\3

(05231401212)Külli Iisop Eveli Kallion Nadežda Paukson Kriminaalasi V.J süüdistuses KarS § 424 ja § 329 järgi lühimenetluses Aleksander Tšitšerov Prokurör Süüdistatav Kaitsja V.J - isikukood XXX, Eesti kodanik; keskeriharidusega; elukoht: XXXXXXX; töötab alates 14.08.06.a. OÜ-s Selgi Ehitus; varem kriminaalkorras karistatud 24.12.04.a Tallinna LK otsusega KrK § 204 lg 3 järgi – 5 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks; advokaat Andrus Repnau RESOLUTSIOON

1. Kriminaaltoimik V.J süüdistuses KarS § 329 ja § 424 järgi tagastada prokuratuurile KrMS § 238 lg 1 p 1 ja p 2 alusel. Edasikaebamise kord: KrMS § 385 p 12 alusel määrus vaidlustamisele ei kuulu. SÜÜDISTUSED V.J isikuna, keda mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest on Tallinna Linnakohtu 24.12.2004.a otsusega KrK § 204 lg 3 järgi karistatud 5-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastat, karistatus kustumata, uuesti
2. septembril 2005.a. kell 16.15 Harju maakonnas TallinnPaldiski maanteel juhtis mootorsõidukit MB 260E registrimärgiga 555 ALF, omamata juhtimisõigust. 2 Samuti tema, juhtis uuesti 05.novembril 2005.a kella 15.05 ajal Tallinnas Kuldnoka tänaval mootorsõidukit MB (555ALF), omamata juhtimisõigust. Samuti tema
3. novembril 2005.a. kella 23.07a. Tallinnas Kuldnoka tänaval juhtis joobeseisundis ning juhtimisõigust omamata mootorsõidukit MB 555 ALF. Nende tegudega pani V.J toime KarS § 424 ja § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest ning kellelt täitmisele pööratud kohtuotsusega oli ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus ning kes tahtlikult jättis selle otsuse täitmata. Tuvastatud asjaolud ja kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistatav V.J tunnistas end kohtuistungil süüdi vaid episoodis 23.09.2005.a. ning väitis, et teistel kordadel ei ole tema mootorsõidukit juhtinud. 05.11.05.a. oli temalt autot küsinud tema sõber A A ning 12.11.05.a. oli ta auto andnud kas samale sõbrale või oma vennale Valeri V.J-ile. Ta soovis nende isikute ülekuulamist, kuid seda pole tehtud. Samuti ei ole ekspert osanud vastata, kes on kirjutanud allkirjad väärteoprotokollidele 05.11.05 ja 12.11.05.a. (tl.20 ja 26). Samuti kinnitas süüdistatav, et eeluurimisel pole talle selgitatud, mida tähendab lühimenetluse kohaldamine; toimikus olevale kuupäevata eestikeelsele taotlusele (tl. 12) kästi tal alla kirjutada ning see toimus pärast ülekuulamist esimeses episoodis. Hiljem temalt mingit nõusolekut lühimenetluse kohaldamiseks ei küsitud, ta ei ole ise seda taotlenud; temaga kontakti ei võetud, süüdistusakti ei saadetud. Süüdistusaktiga tutvus ta kaitsja vahendusel (seal on valesti märgitud tema elu- ja töökoht) ning kuna ta ei pea end süüdlaseks rohkem kui esimeses episoodis, peab ta vajalikuks tunnistajate ülekuulamist ning loobus kohtus asja lahendamisest lühimenetluses. Kohus leiab, et süüdistatava selgitused ja taotlused on asjakohased ning kriminaaltoimik tuleb prokuratuurile tagastada.
4. KrMS § 233 kohaselt on lühimenetluse kohaldamise aluseks süüdistatava nõusolek ja taotlus asja lahendamiseks tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata. V.J aga taotleb täiendavate tunnistajate ülekuulamist ning pole nõus asja lahendamisega lühimenetluses kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Sellist nõusolekut pole ta sisuliselt andnud ka pärast kriminaalasjade ühendamist ja kohtueelse menetluse lõpuleviimist. Seega puuduvad alused lühimenetluse kohaldamiseks ning KrMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kriminaaltoimik prokuratuurile tagastada.
5. Kohus nõustub süüdistatava väitega, et materjalid pole piisavad asja lahendamiseks lühimenetluses ning üle tuleb kuulata isikud, kes V.J väitel olid autoroolis 05.11.05 ja 12.11.05.a.. Ka nimetatud asjaolu on aluseks toimiku tagastamiseks prokuratuurile KrMS § 238 lg 1 p 2 alusel. Kohtunik