§-dest 337 lg 2 p 2; 338 p 3; 339 lg 2 tühistada Tartu Maakohtu 22. veebruari 2007 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-7831 täies ulatuses ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Tõkend – vahistamine – jätta O.O ja E.S suhtes muutmata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta V.G suhtes muutmata.
lg 1 p 4 alusel lugeda adv Aivar Hindi kaitsjatasuna arvestatud summa 6608 krooni menetluskulude hulka. Kohtumäärus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
lg 5 sätteid, mille kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõendid üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Kohtuistungil on tunnistaja väitnud, et tema sai sündmuse asjaoludest teadlikuks isiku vahendusel, kes viibis sündmuskohal. Kriminaalasjas on kõik isikud üle kuulatud, kes süüdistuse väite kohaselt võisid sündmuskohal viibida. Selleks oli ka M.L. , kes on kõige tõenäolisem isik, kellelt väidetavalt „Kadakas“ võis midagi kuulda. Kuna vahetu tõendiallikas on üle kuulatud, puudub alus „Kadaka“ ütlusi tõendina käsitleda. E.S kaitsja esitas samuti apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse E.S süüditunnistamise osas ning teha selles osas õigeksmõistev otsus. Apellatsiooni kohaselt nähtub E.S ütlustest, et tema küll viibis süüdistuses märgitud ajal Tartus Emajõe ääres, kuid ta ei ole süüdistuses kirjeldatud tegusid toime pannud. E.S ütlustest nähtub, et Emajõe äärde jõudes väljus K.K. autost iseseisvalt ilma kõrvalise abita. Seda asjaolu kinnitavad ka kaassüüdistavate O.O ja M.L. i ütlused. E.S kinnitas, et Emajõe ääres tirisid K.K. vette M.L. ja A.H. ning tema ja O.O selles tegevuses ei osalenud. Kuna O.O ütlustest nähtuvad samad asjaolud, ei ole E.S ja O.O ütluste usaldusväärsuses põhjust kahelda. E.S sai K.K. surmast teada alles siis, kui M.L. ja A.H. mõne aja möödudes autosse tagasi tulid ning K.K. uppumisest teavitasid. Jälitusprotokollide lisades sisalduvad E.S mobiiltelefonide kõned, milledes ta on korduvalt oma vestluskaaslastele avaldanud, et tema ei ole K.K. tapmist toime pannud ega ka sellele kaasa aidanud. Süü tunnistamist süüdistatava poolt saab käsitleda ainult juhul, kui isik seda sõnaselgelt avaldab. Jälitusprotokollide puhul on tegemist kaudsete tõenditega ning kontekstist välja rebitud lausete varal ei saa tuvastada isiku poolt enda süüditunnistamist teo toimepanemises või süüteost osavõtus. Samuti ei ole usaldusväärsed M.L. i ütlused neis sisalduvate vastuolude tõttu. 6 M.L. i ütlustest nähtub, et K.K. läks vette iseseisvalt ning K. Kütiga nägi ta vees rüselemas üksnes A.H. . Seega on põhjendamatu E.S süü küsimuse otsustamisel lähtuda M.L. i poolt eeluurimisel antud ütlustest, mille kohaselt olevat K.K. A.H. , O.O ja E.S poolt vägivaldselt vette tiritud ning vee alla surutud. M.L. i eeluurimisel antud ütlused on vastuolus ka anonüümse tunnistaja leppenimega „Kadakas“ poolt antud ütlustega, kuna anonüümse tunnistaja poolt antud ütlustest ei nähtu, et E.S oleks osa võtnud K.K. uputamisest. Anonüümse tunnistaja ütlusi ei saaks tõendina kasutada ka
Tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel on tõendiks üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Anonüümse tunnistaja leppenimega „Kadakas“ ütlustest ei nähtu, kellelt tegelikult temale teadaolev informatsioon pärineb, kuivõrd anonüümne tunnistaja ise sündmuskohal ei viibinud. E.S-ile esitatud süüdistus on kahtluse alla seatud ka kohtuarstlike ekspertide arvamustega, kuna neist ei selgu täpne K.K. surma põhjus. Tekkinud kahtlused tuleks
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatavad ja kaitsjad apellatsioone neis toodud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et maakohtu otsus tuleb
§-de 338 p 3 ja 339 lg 2 alusel täies ulatuses tühistada ning kriminaalasi saata maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
p 3 kohaselt on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.
lg 2 kohaselt kohus võib tunnistada oluliseks ka kriminaalmenetlusõiguse muu rikkumise, millega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus.
lg 2 kohaselt kui kohtuistungil tuvastatakse kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine
lõikes 2 sätestatud korras ja rikkumist ei ole võimalik kohtuistungil kõrvaldada, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse rikkumine toonud kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse. Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine seisnes maakohtu otsuse rajamises tõenditele, mis olid saadud menetlusnorme rikkudes. Maakohtu otsus rajaneb eeluurimisel kogutud tõenditele, mis on loetud usaldusväärsemaks kui maakohtus vahetult ristküsitluste käigus antud ütlused. Seda rikkumist ei ole võimalik ringkonnakohtus kõrvaldada, sest apellatsioonid on esitatud tõendite hindamise peale. Apellatsioonides ei taotleta ringkonnakohtus tõendite uut vahetut uurimist, et kõrvaldada menetlusnormide rikkumine, vaid piirdutakse kohtuotsuses toodud tõendite uue hindamise nõudega. Ka ringkonnakohtu istungil ei taotletud kaassüüdistatava M.L. i või tunnistajate väljakutsumist, kuigi M. E.S ja O.O apellatsioonide selgitamisel nimetasid vajadust üle kuulata täiesti uut tunnistajat. Samuti oli neil etteheiteid mõnede juba maakohtus üle kuulatud tunnistajate ülekuulamise kohta. Kuna nad ise ega nende kaitsjad ei esitanud taotlust kellegi väljakutsumiseks ringkonnakohtu istungile, siis ringkonnakohus, lähtudes võistlevuse printsiibist ja vältimaks sellesse sekkumist, ei kutsunud ka omal algatusel kedagi välja. See on kooskõlas Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-67-06 punktis 7.1 toodud seisukohaga, et kohtu õigus omal algatusel määrata täiendav 7 tõendite kogumine või täiendavalt selgitada kriminaalasja lahendamiseks olulist asjaolu kujutab endast pigem erandit ning selle õiguse mittekasutamine ei ole kohtule etteheidetav. Ringkonnakohus ei saa süü tõendatuse lahendamiseks võtta aluseks ja hinnata tõendeid, mis on saadud menetlusnorme rikkudes ja milledele rajaneb kohtuotsus. Riigikohtu otsuse nr 3-11-113-06 punkti 29 kohaselt ringkonnakohus peab esmalt hindama maakohtu poolt käsitletud tõendeid nende lubatavuse seisukohalt ja alles siis hindama neid selles valguses, mil määral need annavad teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Sama otsuse punkt 40 kohaselt maakohtu minetused ei tohi edasi kanduda apellatsioonimenetlusse ning kui ringkonnakohtus ei ole võimalik kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi kõrvaldada, siis tuleb maakohtu otsus tühistada ja kriminaalasi saata uueks arutamiseks. Maakohus on veendumusel, et tõendid kogumis, sealhulgas kõigi süüdistatavate ütlused, kinnitavad, et süüdistus KarS § 113 järgi on tõendatud (III kd lk 147-148). Tõendite kogum on välja toodud tunnistajate ja süüdistatavate ütluste ning dokumentaalsete tõendite näol (III kd lk 135-147). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole seejuures järginud menetlusnorme ega arvestanud vastavat kohtupraktikat. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-50-06 punkt 5 kohaselt süüdistuse tõendatuse veendumuse õigeks kujunemiseks on vaja mitte ainult tõendeid koguda, vaid need ka seaduses ettenähtud korras fikseerida ja kinnistada. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-52-06 punkt 7 kohaselt isikuliste tõendite kohtuliku uurimise põhimeetodiks on ristküsitlus. Sama otsuse punktis 8 on märgitud, et ristküsitluse käigus kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine saab teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Samas kohus ei saa jätta kõrvale ristküsitluse tulemina saadud ütlusi ja kohtuotsuses märkida, et ta lihtsalt eelistab kohtueelses menetluses antud ütlusi. Kui ei ole järgitud ristküsitluse reeglistikku ja on jäetud kõrvale süüdistatava kohtus antud ütlused just nimelt põhjendusega, et kohus lihtsalt eelistab kohtueelses menetluses antud ütlusi, siis kohtu selline tegevus on Riigikohtu otsuse nr 3-1-168-06 punkt 11 kohaselt käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena
Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-89-06 punkt 11 kohaselt on kohtu jaoks määrava tähendusega just kohtuistungil antud ütlused. Sama otsuse punkt 12 kohaselt
lg 1 alusel kohtueelses menetluses antud ütlusi avaldades ei tule kohtul lahendada küsimust, milliseid sama isiku vastuolulistest ütlustest (erinevatest tõenditest) teineteisele eelistada, vaid otsustada, kas sellist isikut saab tõendiallikana usaldada. Eitava vastuse korral tuleb konkreetse isiku ütlused tõendikogumist tervikuna välja jätta. Samas leitakse, et kohtuotsuse rajamine ebausaldusväärsetele ütlustele on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena
Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-113-06 punkt 17 kohaselt on kohtueelses menetluses antud ütlustel nn põhiütlusi toetav, täpsustav iseloom. Kohtueelne menetlus ongi suuresti tõendite vahetuks, kuriteosündmusega seoses kogetu-nähtu-kuuldu ajaliselt võimalikult lähedaseks talletamiseks. Kui aga on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Tähele tuleb panna, et kui isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab nö usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlusi. Sama seisukohta on väljendatud ka Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-1-07 ja 3-1-1-3-07. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-1-07 punkt 7.1 kohaselt on tagatud süüdistatava õiguste ulatuslik kaitse. Nimelt võimaldab
§-s 289 sätestatu isiku kohtueelses menetluses antud ütlusi avaldada üksnes vastuolude tuvastamiseks tema ristküsitlusel antud ütlustega. Sellest tulenevalt puudub kohtul võimalus tunnistada usaldusväärseks hoopiski eeluurimisel antud 8 ütlused ning jätta kõrvale ristküsitlusel saadud tulemused. Sama otsuse punkt 8 kohaselt kui võetakse kohtuotsuse tegemisel aluseks kohtueelsel menetlusel antud ütlused, siis on tegemist kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega
Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-3-07 punkt 6 kohaselt süüdistatavate poolt kohtueelses menetluses antud ütlused ei ole tõendina kasutatavad mitte ainult nende liigse muutlikkuse tõttu, vaid põhjusel, et üldjuhul on tõendina kasutatavad üksnes süüdistatava poolt kohtus antud ütlused. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-113-06 punkt 19 kohaselt kriminaalmenetluse prioriteediks on tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel tuginemine vahetule, mitte aga nn vahendlikule tunnistajale. Mingi ütluse väärtus tõendina on põhimõtteliselt seda tugevam, mida lähemal asub tema allikas tõendamiseseme asjaolule (nn tõendamiseseme asjaolule lähim originaaltõend), kuigi mõistetavalt ei saa teha järeldust, nagu oleks sündmuse vahetu kogemine juba iseenesest hilisemalt antud ütluste usaldusväärsuse garantiiks. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-111-06 punkt 10 kohaselt ütluste avaldamine
lg 1 alusel eeldab kontrollitavuse huvides konkreetsete vastuolude nimetamist ja avaldamine on põhjendatud vastuolulise küsimuse osas, mitte aga terve ülekuulamisprotokolli ulatuses. Sama seisukohta on väljendatud Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-105-06 punktides 6 ja 10, mille kohaselt kohtueelsel uurimisel antud ütlused ei saa olla kohtus tõendiks nende tõendamiseseme asjaolude kohta, mille osas isik kohtus ütlusi andnud ei ole. Viimatinimetatud otsuse punktis 7 käsitleti ka mäletamisega seonduvat. Kui isik ei mäleta kohtus ülekuulamisel tõendamiseseme asjaolusid, mille kohta ta on varem ütlusi andnud, siis võib neid tema kohtueelses menetluses ülekuulamise protokollile tuginedes talle meelde tuletada. Niisuguse meenutamise eesmärk saab aga olla vaid ristküsitlemise jätkamine. Kui vaatamata püüdlustele isiku mälu ei taastu ja teda ei ole võimalik ristküsitleda, ei ole ka võimalik kohtuotsuses tugineda tema poolt eeluurimisel antud ütlustele. Sama küsimust on käsitletud ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-11306, mille punkt 18 kohaselt võib juhtudel, mil isik ei mäleta ristküsitlemisel tõendamiseseme olulisi asjaolusid, mille kohta ta on varem ütlusi andnud, neid talle meelde tuletada tuginedes tema kohtueelses menetluses antud ütluste protokollile. Kuid sellisel viisil toimides tuleb silmas pidada vaid isiku mälu värskendamise eesmärki, et oleks võimalik tema suhtes edasine ristküsitlemine ning ütluste avaldamine ei tohi kujuneda ülekuulamisprotokolli täies mahus ettelugemiseks. Ristküsitluse jätkamisel tuleb välja selgitada, mis isikule meenub ning sel viisil ristküsitlusel saadud ütlusi hinnata kogumis teiste kohtus kontrollitud tõenditega. Kui aga eeluurimisel antud ütlused avaldatakse tervikuna ning nendele tuginetakse ka kohtuotsuse motiveerimisel, on tegemist
Tartu Maakohus oma 22.02.2007 kohtuotsuses rikkus eelpool viidatud Riigikohtu otsustes toodud nõudeid kriminaalmenetluse normide kohaldamisest. Nii on süüdistatava M.L. i ülekuulamisel ristküsitluse käigus prokurör põhjendusel, et M.L. ei mäleta, taotlenud tervikuna avaldada M.L. i kahtlustatavana ülekuulamise protokolli lk 207-210 ning maakohus rahuldas selle taotluse (III kd lk 62 pöördel-63). Kohtuistungi protokolli kohaselt peale nimetatu tervikuna avaldamist ei järgnenud selle pinnalt M.L. ile ühtegi küsimust. Edasi avaldati prokuröri taotlusel vastuolude tõttu konkreetsed lõigud M.L. i kahtlustatavana ülekuulamise protokollidest lk 214-216 ja 217-218 (III kd lk 63). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt piirduti peale neid avaldamisi ainult küsimustega, kas avaldatud ütlused on õiged, millele M.L. on vastanud, et sel hetkel ta niimoodi mäletas. Siis on alles esitatud küsimusi ka eelnevalt avaldatud lk 207-210 kohta (III kd lk 64). Ka siin on põhilised küsimused, kas ta eeluurimisel rääkis õigust ning ainult üks vastus on konkreetselt sellest, kes mida tegi. Enne M.L. i ülekuulamist on prokurör taotlenud peale tema ristküsitlemist avaldada ka temaga seonduvad dokumentaalsed tõendid (III kd lk 60). Sellest tulenevalt on maakohus avaldanud lk 228-233 asuva M.L. i poolt ütluste ja olustiku seostamise protokolli ja vaadati selle juurde kuuluvat videosalvestust (III kd lk 64 pöördel). 9 Videosalvestuse pinnalt on adv A. Hint esitanud M.L. ile mõned küsimused ja sellega on kohus lugenud M.L. i ristküsitluse lõpetatuks. Süüdistatava E.S ristküsitlemise käigus on prokurör taotlenud vastuolude tõttu avaldada konkreetsed lõigud tema kahtlustatavana ülekuulamise protokollidest lk 238-240 ja 244-245, mida kohus ka tegi (III kd lk 67 ja 67 pöördel). E.S on vastanud, et ta eeluurimisel rääkis valet. Prokuröri taotlusel on eelneval istungil kuulatud helisalvestisi ja siis pole nende pinnalt küsimusi olnud (III kd lk 60). E.S ülekuulamise käigus on prokurör viidanud helisalvestusele lk 197 ning on esitanud küsimusi, millele E.S vastas, et tema pole selliselt rääkinud (III kd lk 67 pöördel). Tunnistaja A.J. ristküsitlusel on prokurör seoses sellega, et eeluurimisel tunnistaja on rääkinud rohkem kui nüüd, taotlenud avaldada tema eeluurimisel antud ütlustest tervikuna ühe ülekuulamise protokolli lk 87-89 ja teatud osa teisest protokollist lk 90-91, mida maakohus ka tegi (III kd lk 57-58). Tunnistaja on avaldatu pinnalt esitatud küsimustele valdavalt vastanud, et ei mäleta või et ei oska öelda. Tunnistaja V.S. ristküsitlusel on prokurör taotlenud seoses sellega, et tunnistajal ei ole kõik meeles, avaldada teatud osa tema eeluurimisel antud ütlustest lk 102-103, mida maakohus ka tegi (III kd lk 102 pöördel). Tunnistaja on avaldatu pinnalt esitatud küsimustele vastanud, et rääkis uurija juures õigust. Anonüümse tunnistaja leppenimega „Kadakas“ ristküsitlusel on prokurör ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks taotlenud avaldada teatud osa tema eeluurimisel antud ütlustest lk 86, mida maakohus ka tegi (III kd lk 104). Tunnistaja on avaldatu pinnalt esitatud küsimustele vastanud jaatavalt. Nagu eeltoodust nähtub, on mitmel juhul avaldatud ülekuulamise protokolle tervikuna, mis ei ole kooskõlas ristküsitluse nõuetega. Samuti ei ole sellega kooskõlas avaldatu pinnalt küsimuste esitamine, mis suures osas piirdus sellega, et taheti teada, kas isik kinnitab neid ütlusi, mis ta eeluurimisel andis. Sisuliselt jäeti avaldatu ristküsitlemisel täpsustamata ja konkretiseerimata. Kohtuotsuses on süüdistuse tõendatus rajatud süüdistatavate M.L. i ja E.S poolt eeluurimisel antud ütlustele (III kd lk 146-147), kuigi ristküsitlusel nad neid ütlusi ei kinnitanud (III kd lk 60-68). Maakohus põhjendas oma seisukohta sellega, et M.L. i ja E.S eeluurimisel antud ütlused langevad kokku anonüümse tunnistaja „Kadakas“ ütlustega ja jälitustoimingute käigus kogutud tõenditega. Maakohus rikkus seejuures nõuet, et kohtu jaoks on esmase tähtsusega kohtuistungil antud ütlused ning vastuolude puhul eeluurimisel antud ütlustega ei saa eelistada kohtueelses menetluses antud ütlusi. Maakohus rikkus sellega nõuet, et lubamatu on rajada otsust süüdistatavate poolt eeluurimisel antud ennast süüstavatele ütlustele, millest nad kohtus lahti ütlesid, kui ei ole teisi tõsikindlaid tõendeid nende süü tõendamiseks. Maakohus luges sellisteks teisteks tõenditeks anonüümset tunnistajat ja jälitustoimingutega saadud teavet. Ringkonnakohus ei nõustu selle järeldusega, sest neile tõenditele saab teha menetlusõiguslikke etteheiteid. Nii on anonüümne tunnistaja kinnitanud (III kd lk 103 pöördel), et tema informatsioon pärineb inimeselt, kes sündmust ise nägi, tunnistaja ise sündmust ei näinud. Ringkonnakohus märgib, et sündmust ise näinud isikud, st süüdistatavad on maakohtus üle kuulatud ja nad ei kinnita anonüümse tunnistaja ütlusi, et neist keegi oleks osalenud K.K. tapmises. Seega võib anonüümset tunnistajat käsitada
lg 5 valguses, mille kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõend üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Maakohus on otsuses käsitlenud (III kd lk 144-146) jälitustoimingute tulemusena saadud helisalvestusi E.S suhtlemisel mitmete isikutega. Neist isikutest on tunnistajatena üle kuulatud vaid A.J. ja V.S. . Ka nemad said oma informatsiooni vahetult tõendiallikalt, so süüdistatavalt E.S-ilt , kes aga maakohtus nimetatud tunnistajate ütlusi ei kinnitanud. 10 Kuna maakohtu otsus rajaneb menetlusnormide rikkumisega saadud tõenditele, siis ringkonnakohus ei saa hinnata, kas süüdistus on tõendatud või ei. Vajalik on kriminaalasja uuel arutamisel rangelt järgida
-ga kehtestatud nõudeid tõendite kogumise ja lubatavuse kohta. Kohtuotsus võib tugineda vaid tõenditele, mis on saadud menetlusnorme järgides. Süüdistatavatele kohaldatud tõkendid tuleb jätta muutmata. Määratud kaitsja advokaat A. Hindi poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 6608 krooni tuleb
Ago Kutsar Tiit Lõhmus 11 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.