1-06-10448\2

Kriminaalasi nr. 1-06-10448 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 26.septembril 2006.a. Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Helve Särgava sekretäri Ülle Karna, tõlk Marek Litnevski juuresolekul, prokuröri abi Kati Miitra ja kaitsja Sergei Puškarenko osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinna linnas lühimenetluses kriminaalasja 1) A.F tõkend- vahistamine, samuti kannab karistust süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4 järgi. Kohus tegi kindlaks: A.F süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, viibides 19.03.2006.a kella 22.30 paiku Tallinnas Hiiu ja Taara tänavate ristmikul, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, haaras tänaval jalutanud A. K kotist ja jõuga tiris seda käest, millele kannatanu osutas vastupanu ja hoidis kotti. A.F jätkas jõuga kannatanu käest koti tirimist, mille tulemusena kannatanu ei seisnud jalul ja kukkus ning tundis valu. Kui A. K lasi koti käest lahti, jooksis A.F koos kotiga ära, saades kuriteo tulemusena järgneva vara- naiste nahkkäekott „ The Monte“ väärtusega 1000 krooni, sees olid: Kaks kontserdipiletit „ 100 Mustlasviiulit Estonia kontserdisaal“ väärtusega a´500,00 EEK kokku summas 1000 krooni; naiste rahakott „ The Monte“ väärtusega 300 krooni; sularaha – 652 krooni ja 70 senti ja üks Euro 70 senti, mis moodustab 26 krooni 50 senti; mälupulk „Apacer“ väärtusega 300 krooni; mälupulk „Kingston“ väärtusega 300 krooni; kaupluse „Rahva Raamat“ kinkekaart väärtusega 250 krooni; mobiiltelefon „Alcatel“ koos SIM kaardiga väärtusega 1000 krooni; prillid „ Vouge“ väärtusega 1400 krooni; prillide vutlar-karp väärtusega 90 krooni; päikseprillid koos vutlarkotiga „Relax sunglasses“ väärtusega 123 krooni; „Rochar“ tualettvesi „Aqua Women“ väärtusega 250 krooni; kosmeetikavahendid- kasutatud lainer, huulepulgad, lauvärvid, ripsmetušš koguväärtusega 200 krooni; toiduained: mandel kaaluga 0,222 kg väärtusega 37.05 krooni; kreeka pähkel kaaluga 0,162 kg väärtusega 16.04 krooni, maitseained kaks pakki 2x7 krooni, kokku väärtusega 14 krooni; keraamilise pliidi puhastusvahend väärtusega 34 krooni; valget värvi plastmassist kamm väärtusega 30 krooni; telefonikaart „Elion“ jääkväärtusega 30 krooni; Rahvusraamatukogu koopiakaart jääkväärtusega 20 krooni Ja asjad millised ei oma materiaalset väärtust: Raamatukogude elektronkaardid, elektrontöötõend A. K nimele fotodega 2 tk, ostukaardid A. K nimele- Sangar, PTA, Partner; Hansapanga koodikaart; Sampo panga koodikaart; ID kaart A. K nimele; Student ISIC kaart A. K nimele kehtivus lõppenud); visiitkaardid; piletid, ostutšekid, kinnine ümbrik, ilmutamata film, tabletid Ibuprofen, telefonimärkmik, kasutatud pastapliiatsid; võtmetekimp- 5 tükki, võtmehoidja „Scotclite“; märkmik musta värvi- kokku võõrast vara summas 7073 krooni ja 30 senti. Seega pani A.F toime KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, milleks on võõra vallasasja äravõtmine, kui see on toime pandud vägivallaga ning isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Kohtuistungil jäi süüdistatav A.F oma nõusoleku juurde lahendada kriminaalasi lühimenetluses ning tunnistas ennast osaliselt süüdi. Süüdistatav A.F enda ülekuulamist ei taotlenud ja jäi oma kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde ning kinnitas nende tõele vastavust. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist (toimiku lk 39-42) nähtub, et A.F kahetseb toimepandud kuritegu ning tunnistab oma süüd täielikult, kuid ei ole nõus oma tegevuse kvalifikatsiooniga kuna ta kannatanut ei löödud ega tõugatud, millegagi ei ähvardanud, järelikult ei kasutanud vägivalda. A.F-i seletuste kohaselt otsustas ta 19.03.2006.a. minna naise järel, keda ta varem bussis oli märganud, et leida mugav moment ja lihtsalt tõmmata käest kott. Ta tõmbas kotti, kuid naine hoidis kotti kõvasti kinni, A.F tõmbas veel korra kõvasti, sel ajal hakkas naine kõvasti karjuma, süüdistataval õnnestus kott ära tõmmata, aga naine tahtis kotti tagasi haarata, kuid sel ajal komistas ja kukkus. Süüdistatava kaitsja S. Puškarenko andis arvamuse, et materjalid ei ole vastavuses kvalifitseeritava teoga. Kaitsealune ei pannud toime röövi, vargust ta tunnistab. Füüsilist vägivalda ta ei kasutanud, tema tahtlus oli suunatud koti saamisele. See et kannatanu kukkus oli puht ettevaatamatus ja see ei ole kuritegu moodustav koosseis. Füüsilist kontakti nende vahel ei ole olnud. Samuti leidis kaitsja, et A.F ei tuleks karistada veelkord vangistusega, see ei aita. Vanglas valitseb korruptsioon nagu on sündmustest näha ja ajakirjandusest lugeda, vangla ei paranda. Samuti pikk vangistus takistab inimesel uuesti ühiskonnas sotsialiseeruda. Prokuröri abi leidis kohtuistungil, et süüdistatava süü on täielikult tõendamist leidnud kogutud materjalidega, kannatanu ütlustega, A.F tunnistab oma tegu osaliselt. Samuti leidis prokuröri abi, et tegemist on siiski röövimisega, mitte vargusega kuna süüdistatav kasutas asja üleminekuks kannatanu suhtes jõudu. A.F on varem karistatud pikaajalise vangistusega 4 aastat, kuid ta pole sellest endale mingeid järeldusi teinud ja seetõttu leidis prokuröri abi, et teda tuleks karistada siiski reaalse vangistusega. Kohtuliku uurimise käigus kohus tegi kindlaks, et kriminaaltoimiku materjalidega on süüdistatava süü talle süüdistusaktis inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendatud alljärgnevate tõenditega - - kannatanu A. K ütlustest kohtueelsel uurimisel ( t.l 2-4, 45-48, 84-85) nähtub, et A. K-lt haarati 19.03.2006.a. kella 22.25 paiku pärast bussist väljumist Hiiu tänaval käekott koos isiklike asjadega ning tirimise ajal ta libises ja kukkus ühe külje peale. Tundis füüsilist valu kukkumisest, koti tirimisest ja kinni hoidmisest. Ka maas lamades hoidis kannatanu käekoti sangadest kinni, kuid otsustas olukorda hinnates loovutada oma käekoti, et säästa elu ja tervist. Meditsiinilise abi saamiseks kannatanu arsti poole ei pöördunud, kuna nähtavaid vigastusi ei olnud . 21 septembril toimunud kohtuistungil ütles kannatanu, et rünnaku ajal tundis ta jõudu. Füüsilist valu tundis pärast maha kukkumist. Süüdistatav ja kannatanu ei vahetanud sõnagi. Kannatanu sõnade kohaselt süüdistatav ei lükanud teda vaid tõmbas jõuga kotti. sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeem ja fototabelid ( t.l 7-13)- näitab kohta, kus sündmus toimus ning kotti koos esemetega, mis kannatanult ära võeti. asitõendi vaatluse protokollid ja fototabelid ( t.l 50-65)-loetleb kõik esemed, mis olid A. K kotis, selle ära võtmise ajal. tunnistaja V. T ülekuulamise protokoll ( t.l 15-16)- tõendab koti „Relax“ leidmist naisterahva prillidega kohast, kus politsei süüdistatava kinni pidas. kahtlustatava M. F ülekuulamise protokoll ( t.l 24-28)- tõendab, et A.F läks ühe naise järel ning tagasi tulles näitas enda põues olevat kotti, kust võttis välja rahakoti, mobiiltelefoni, kosmeetika ning pani endale midagi taskusse. Vargus on võõra vallasasja äravõtmine, röövimine on aga asja äravõtmine vägivallaga. Riigikohus oma lahendis 3-1-1-11-03 on ära märkinud, et sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Psüühiline vägivald on ähvardamine aga füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Kohus leiab, et antud juhul oli tegemist kehalise jõu rakendamisega, kuna M. A.F tiris jõuga kannatanult kotti, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Koti tirimine tegevusena oli suunatud kannatanu mõjutamisele, et tema vastupanu murda. Antud juhul oli süüdistatava jõud kannatanu omast suurem ning hirm jätkuva vägivaldse tegevuse ees, ehk kartus oma elu ja tervise pärast sundis kannatanut kotist loobuma. Seega sai süüdistatav oma jõu rakendamisega oma eesmärgi täidetud ehk sai kannatanu käekoti endale. Seetõttu leiab kohus, et M. A.F-i tegevus on kvalifitseeritav röövimisena. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. A.F-i karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. A.F-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. V. Lomatkin ei tööta ega ei õpi. Teda on varem kriminaalkorras karistatud ning seda ka röövimise eest. Kuna A.F ei ole oma karistustest mingeid järeldusi teinud vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist leiab kohus, et teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Samuti kohus liidab käesolevale karistusele eelmise 23.mai 2006.a. kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa ning loeb kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega. Eelneva alusel ja juhindudes KrMS § 238, § 310 – 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.F KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista A.F-ile karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda Harju Maakohtu 23.mai 2006.a. kohtuotsusega A.F-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa kaetuks raskeima karistusega ning lugeda A.F-ile mõistetud liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat . KarS § 68 alusel lugeda karistusaja hulka antud süüdistuse alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 19.03.2006.a. - 23.05.2006.a. ja Harju Maakohtu 23.mai 2006.a. kohtuotsusega mõistetud vangistuses viibitud aeg 23.05.2006.a.- 26.09.2006.a., so 5 kuud ja 7 päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 2 (kaks) aastat, 6 (kuus) kuud ja 3 (kolm) päeva. Karistusaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, so 26.09.2006.a. Välja mõista A.F-ilt vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o. 4500 (neli tuhat viissada) krooni ning menetluskulud- kaitsjatasu 3016,05 (kolm tuhat kuusteist krooni ja 05 senti) krooni riigituludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ning kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja kuriteoasjade kantseleile. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kirjalikult kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Helve Särgava Kohtunik