4-16-59/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016.a. Tallinn (Kentmanni kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-59 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuistungi sekretär Annika Peld Väärteoasi Sandra Z.R-i (endine nimi Z.R ) väärteoasi alkoholiseaduse § 67 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 15.12.2015.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,15,013286 Asja läbivaatamise kuupäev
2. märts 2016.a. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Sandra Z.R Kohtuvälise menetleja ametnik Liisa Miil RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 15.12.2015.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,15,013286 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 15.12.2015.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2316,15,013286 karistati Z.R rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses selle eest, et tema 16.10.2015 kell 21.40 kaupluses Virbi Konsum müüs alaealisele XXXXalkohoolseid jooke Cariba Rum, Sommersby siider (4 pudelit) ja SakuOnIce (4 pudelit) küsimata isikult isikuttõendavat dokumenti. Kaebuse esitaja vaidlustas viidatud otsuse, kuna on tõenäoline, et alkoholi ostu sooritas alaealise XXXXkoos olnud täisealine naisterahvas, keda XXXXnimetas sõbrannaks. Videolindilt on näha, et kassas töötav isik on hõivatud eelneva kliendi teenindamisega ning tal puudub võimalus tuvastada, milline isikutest teostas kauba asetamise kassalindile. Lähtudes mõistlikkuse põhimõttest ei saa müüjalt eeldada, et müüja peaks jälgima kauba teed poeletilt ostja kotti. Ainult alkoholi kassalindile asetamist või ostusumma müüjale üleandmist (videolindilt nähtuv tegevus) ei saa pidada piisavaks tõendiks alkoholi omandamisest just alaealise poolt. Ostu sooritamisel isikute grupi poolt ei saa ostja konkreetset isikut määratleda ainult selle järgi, kes asetab kassalindile konkreetse ostutoote või edastab ostusumma raha müüjale. Eestis on väljakujunenud praktika, et juhul kui ostjaks on mitmest isikust koosnev grupp, kelle hulgas on ka täisealine, loetakse alkoholi ostjaks seda täisealist isikut sõltuamta grupi liikmete tegevusest ostu sooritamisel. Jaekaupluses on sage olukord, et täiskasvanutel kaupluses kaasas olev alaealine võtab kaupa kaupluseletilt, asetab kauba kassalindile ja/või ulatab müüjale raha. Nimetatud tegevusest ei saa järeldada, et kõikidel juhtudel omandaks kaupu alaealine. Kaebuse esitaja leiab ka seda, et tahtlus on jäänud tõendamata. Kergendavaks asjaoluks on see, et tööandja ei ole menetlusaluse isiku koolituses käsitlenud, kuidas ta peaks käituma olukorras, kus kassalindi juurde saabuvad alaealine ja täisealine isik ning keda ja milliste tegevuste põhjal sellises olukorras lugeda kauba ostjaks. Samuti tuleks kergendada karistust, kuna erandlikuks asjaoluks tuleb pidada, et menetlusalune isik on päevase õppega üliõpilane, kes käib ülikooli kõrvalt tööl õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Menetlusaluse isiku igakuine sissetulek sellest töötamisest on ainult 250-350 eurot kuus. Kaebuse esitaja palub otsus tühistada. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtuistungil esitas kaebuse esitaja soo muutmise tunnistuse, mille kohaselt on tema nimi alates 16.02.2016 Sandra Z.R ning isikukood
3. Kohtu põhjendused Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo objektiivne koosseis tuleneb Alkoholiseaduse (AS) § 67 lg-st
4. Vastavalt AS § 67 lg 1 „alkohoolse joogi käitlemisel vanusepiirangu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga“. Alkoholi käitlemine on kooskõlas AS § 3 lg 1 p 5 ka alkoholi müük ja alkohoolse joogi käitlemise piirang tuleneb AS § 47 lg-st 2, mille järgi alkohoolse joogi pakkumine, võõrandamine või üleandmine alaealisele on keelatud. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt müüs ta 16.10.2015 Virbi Konsumi kassas kaupa väärteo otsuses märgitud isikule arvates, et tegemist on täisealise isikuga. Isikuttõendavat dokumenti ta ei küsinud. Müügi nr 2202484914 väljavõttest nähtub, et kaubaks oli mh ka 4 pudelit Saku On Ice, 4 pudelit Somersby pirnisiidrit ja 0,5 l rumm Caribba Negro. On üldteada asjaolu, et nimetatud joogid sisaldavad alkoholi ja on seega alkohoolsed joogid. Müügi fakti kinnitab ka kohtuistungil uuritud turvakaamera salvestis. Asjas on tuvastatatud, et ostjaks oli XXXX, kes oli ostu sooritamise hetkel alaealine. Nende tõenditega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik müüs alkohoolseid jooke alaealisele. Kohus leiab, et väärteo objektiivne koosseis on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et väärtegu on toime pandud kergemeelsusega Karistusseadustiku (KarS) § 18 lg 2 tähenduses. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ei küsinud ta ostjalt dokumenti, kuna tema arvates oli tegemist täisealise, 20-ndates eluaastates isikuga. Samas ta teadis, et alaealisele akoholi müüa ei tohi. Oma praktikas küsib ta dokumenti klientide väljanägemise järgi. Kohtu hinnangul pidi menetlusalusele isikule olema teada, et inimesed võivad välja näha oma east nooremad või vanemad. Välimuselt 20-ndates eluaastates inimene võib seetõttu suure tõenäosusega olla ka alaealine. Seetõttu pidi menetlusalune isik pidama võimalikuks, et tegemist on alaealise isikuga. Menetlusalune isik pidanuks selle võimaluse välistamiseks küsima ostjalt isikuttõendavat dokumenti, kuid kohusetundetuse tõttu jättis seda tegemata. Seetõttu on tegu toime pandud kergemeelsusega. Sellega on tuvastatud ka teo subjektiivne koosseis. Asjaolu, et kohus muudab hinnangut teo subjektiivsele koosseisule võrreldes üldmenetluse otsusega ei anna alust otsuse tühistamiseks, sest deliktistruktuuri üks element – koosseis endiselt eksisteerib. Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et menetlusalune isik on toime pannud AS § 67 lg 1 sätestatud väärteo. Kaebuse väited ei anna alust eeltoodud järelduse ümberlükkamiseks. Kaebuse kohaselt ei saanud menetlusalune isik väidetavalt aru, kes oli ostja ning Eestis väljakujunenud praktika kohaselt juhul, kui ostjaks on isikute grupp, kuhu kuuluvad ka täisealised, ei loeta ost sooritatuks alaealise poolt. Kohtu hinnangul on need väited otsitud ja alusetud. Kohtu hinnangul pidi menetlusalusele isikule selge olema kes on ostja. Ka ostu hetkel seda küsimust menetlusalusel isikul ei tekkinud, sest ta hindas ostja vanust ja otsustas isikuttõendavat dokumenti mitte küsida. Tavaarusaama järgi on ostmine millegi raha eest omandamine. Seetõttu on selge, et ostjaks on isik, kes kauba eest maksab. Nii menetlusaluse isiku ütluste kui turvakaamera salvestisega on tuvastatud, et ostu eest tasus alaealine XXXX. Asjasse puutumatu on argumentatsioon sellest, kes asetas kauba kassalindile või kellele anti kaup pärast üle. AS § 3 lg 1 p 5 peab silmas just müüki, s.o võlaõiguslikku tehingut. Tsiviilõiguses kehtiva abstraktsiooniprintsiibi kohaselt eristatakse mh müügi puhul võlaõiguslikku tehingut ja asjaõiguslikku tehingut, millest viimane puudutab omandiõiguse üleminekut. Selles kontekstis võib tõusetuda küsimus omandiõiguse tekkimiseks vajaliku valduse üleminekust (mis on ka antud juhul kinnitust leidnud), kuid viimase puudumine ei muuda kehtetuks võlaõiguslikku tehingut. AS § 3 lg 1 p-s 5 on selgelt sätestatud, et käitlemise all mõeldakse müüki kui võlaõiguslikku tehingut. Kauba eest tasumine ongi võlaõiguslik tehing. See on aga üheselt tuvastatud. Antud juhul ei olnud tegemist ka isikute grupiga, sest kauba eest tasujaks oli ainult üks isik. Alusetu on menetlusaluse isiku väide Eestis väljakujunenud praktika kohta või ka vastulausele lisatud nn eksperiment – asjaolu, et esineb õigusvastane käitumine ei legaliseeri õigusvastast tegu ega välista süüdlase vastutust. Kohus leiab, et kaebuse väited ei anna alust vaidlusaluse otsuse tühistamiseks. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“ Kohtuväline menetleja ega ka kohus ei ole tuvastanud vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Vastutust kergendavaks asjaoluks ei ole menetlusaluse isiku väide, et tema tööandja ei ole teda piisavalt antud valdkonnas koolitanud. Kohtu hinnangul on menetlusalusele isikule teada, et alaealisele alkoholi müüa ei või, seda on ta ka ütlustes kinnitanud. Ka menetlusaluse isiku konstrueeritud väide isikute grupist ei anna selleks alust. Kohtu hinnangul ei saa etteheide kellegi teise aadressil olla vastutust kergendavaks asjaoluks. Kohtu hinnangul on kaebuse väited otsitud ja ennastõigustavad, mistõttu ei saa tegemist olla ka puhtsüdamliku kahetsusega. Kohtuväline menetleja on määranud karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, mis on 1/3 sanktsiooni ülemmäärast ning vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. Kohtu hinnangul on karistus mõistetud seaduslikult. Karistuse vähendamiseks ei anna alust menetlusaluse isiku väide vähesest sissetulekust. Kohus märgib, et karistuse eesmärgiks ei ole olla mugav. Karistus peab olema mõjus, et isik saaks aru oma teo õigusvastasusest ning muudab oma käitumist tulevikus. Karistus peab vastama ka teo ühiskonnaohtlikkusele. Seadusandja on hinnanud antud väärtegu väga ühiskonnaohtlikuks pidades võimalikuks karistada antud teo eest füüsilist isikut isegi arestiga. Ka kohtu hinnangul on alaealisele alkoholi müümine väga etteheidetav tegu, mis õigustab vastava karistuse. Antud juhul ei sekku kohus kohtuvälise menetleja diskretsiooni, vaid piirdub selle hindamisega, kas diskretsiooni piire on ületatud või mitte. Kohtu hinnangul kohtuväline menetleja diskretsiooni piire ületanud ei ole ning seetõttu jääb karistus muutmata. Kokkuvõtvalt jääb menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik