) § 4 lg 3 p 3 kohaselt on üheks riigi õigusabi liigiks isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus.
lg 1 kohaselt võib saada riigi õigusabi füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
kohaselt antakse riigi õigusabi kas kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud või kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Natalia S.S-i majandusliku seisundi hindamiseks selgitas kohus välja järgmist: Maanteeameti Liiklusregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt ei kuulu Natalia S.S-ile mootorsõidukeid. Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu isikule kinnisvara. Korteriomand aadressil xxxx kuulub isiku emale, E P. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on Natalia S.S-ile perioodil 01.08.2015-31.07.2016 Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtud väljamakseid summas 2950,34 eurot. Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt makstakse 19.08.2016 seisuga Natalia S.S-ile riiklikku pensioni summas 254,98 eurot ja riiklikku sotsiaaltoetust summas 24,80 eurot. Natalia S.S omab arvelduskontot AS-s Swedbank, kuid arvel puuduvad rahalised vahendid õigusabi eest tasumiseks.
lg 1 p 12 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Taotlusest nähtuvalt taotleja sisuliselt oma süüd toimepandus ei eita, vaid taotleb rahatrahvi vähendamist. Olukorras, kus isikule on karistuseks määratud minimaalmäära lähedane rahatrahv, oleksid isikule riigi õigusabi andmisel tekkivad kaitsekulud ebaproportsionaalselt suured. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et taotleja võimalik kasu asjast oma ebamõistlikult väike võrreldes asjas tekkivate menetluskuludega, mistõttu jätab kohus
lg 1 p 12 alusel Natalia S.S-i taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku kaitsmiseks väärteoasja kohtueelses menetluses ja kohtus rahuldamata. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 19.10.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu 30. augusti 2016 määrus muutmata ja Natalia S.S-i määruskaebus rahuldamata. 30.08.2016 kohtumäärus 4-16-5726 jõustus 15.11.2016 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Keili Rosar 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.