lg 2 alusel määrata rahatrahvi summas 800 (kaheksasada) eurot tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul võrdsetes osades alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 80 (kaheksakümmend) eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
Vastavalt
lõikele 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. J.P kahetsuskirja ja kaebuse kohaselt tuli ta just mootorrattaga remondist ning lubatud sõidukiirust ületades, kontrollis ta mootorsõiduki kiirenduse dünaamikat, sh teostatud parandustööde kvaliteeti. Seega J.P teadis, et 191 km/h sõites, ületab ta suurimat lubatud sõidukiirust 70 km/h alas. Seega pani ta süüteo toime otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt vastutab J.P LS § 227 lg 4 järgi. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (
LS § 227 lõike 4 järgi on võimalik karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.
lg 1 kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi alates kolmest trahviühikust. Seega on rahatrahvi keskmine määr nimetatud sanktsioonis 151,5 trahviühikut, s.o 606 eurot, arvestades, et trahviühiku suurus on 4 eurot. LS § 227 lõike 4 järgi kvalifitseeritakse rikkumine, kui lubatud suurimat sõidukiirust on ületatud 60 km/h. J.P ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 121 km/h. Seega ületab rikkumine nimetatud sanktsiooni alammäära enam kui kahekordselt. Menetlusaluse isiku süü raskusastme hindamisel arvestab aga kohus asjaoluga, et rikkumine 3 leidis aset asulavälise tee teelõigul, kus vähemalt mõõtmise hetkel puudusid teised sõidukid. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt oli valge aeg, hea nähtavus, sademeteta ilmastik ja kuivad teeolud, mootorsõiduk liikus üksinda. Kirjeldatud asjaoludele viitas ka J.P , väites, et mootorrattale teostatud remonditööde kvaliteedi kontrollimiseks valis teistest liiklusvahendistest vaba teelõigu ja veendus, et teisi sõidukeid ega jalakäijaid ei ole. Kohtu hinnangul vähendavad väärteo toimepanemise tehiolud isiku süüd. Süüd vähendava asjaoluna tuleb arvestada ka suurima lubatud kiiruse ületamise kestvust, mis oli vaid hetkeline. Kokkuvõtvalt hindab kohus J.P süüd keskmisest suuremaks. Kaebuse esitaja on kahetsuskirjas avaldanud toimepandu suhtes kahetsust. Kohus leiab, et tegemist on puhtsüdamliku kahetsusega karistust kergendava asjaoluna
Kahetsus näitab, et süüteo toimepanija mõistab ka ise oma käitumise hukka. Kohtul ei ole alust lugeda kahetsuse väljendust formaalseks. Kaebuse esitaja on avaldanud kahetsust mitmel korral nii kohtuvälises menetluses antud ütlustes ja esitatud vastulauses, kui ka kohtule saadetud kaebuses. Kohus leiab, et kahetsus on siiras ning seda tuleb karistuse määramisel arvestada.
lõike 4 sanktsioon näeb alternatiivselt ette kolme liiki põhikaristuse: rahatrahvi, aresti ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et, arvestades menetlusaluse isiku süü suurust, tuleb põhikaristusena J.P-le LS § 227 lg 4 sanktsiooni keskmisest suurema rahatrahvi määramine lugeda süüle vastavaks. LS § 227 lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on otsuses J.P-le kohaldanud lisakaristust 6 kuud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista
Kohus märgib, et kohtuväline menetleja on J.P-le lisakaristuse määramisel tuginenud üksnes üldpreventiivsetele kaalutlustele. Samas teenib sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3-1-1-59-15 lahendi punktis 10 väljendatud seisukohale eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna J.P süü oli keskmisest suurem, määras kohtuväline menetleja J.P-le keskmisest suurema rahatrahvi vastavalt
Seadusandja ongi arvestanud rikkumise raskusele vastavad sanktsioonid. Seega ei saa lisakaristuse kohaldamine keskmisest suurema rikkumise korral olla automaatne, vaid lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et keskmisest suuremas määras rahatrahvi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise puhul on tegemist manitsuskaristusega. Selle kehtivuse ajal tuletab karistus end igapäevaselt süüdlasele meelde ning isik on sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute süütegude toimepanemisel. Kohtuväline menetleja on aga jätnud põhjendamata, millistel kaalutlustel ei ole tema arvates suur rahatrahv summas 800 eurot J.P-le piisavaks mõjutusvahendiks, et edaspidi õiguskuulekalt käituda. Karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad J.P kehtivad karistused. Kuna isikul varasemad rikkumised puuduvad, on kohtu arvates tegemist juhuslikku laadi rikkumisega. Kellelgi ei tekkinud ka reaalset kahju, mistõttu pole vajalik kohe kõige karmimaid meetmeid rakendada. 4 Kohtuväline menetleja on lisakaristuse kohaldamist põhjendanud ka asjaoluga, et see kaitseb õiguskorra huve, st avalikkusele normikehtivuse kinnitamine ja usalduse loomine õiguskorra vastu. Kohus märgib, et niivõrd range karistamine esimese rikkumise korral, st rahatrahvi kohaldamine koos juhtimisõiguse äravõtmisega pikaks ajaks (6 kuuks) võib jätta pigem mulje emotsioonidest tingitud omavolist karistuse mõistmisel. Kaebusele on lisatud tööandja XXXXOÜ poolt J.P iseloomustus, milles tööandja muu hulgas märgib, et J.P peab tööülesannete täitmiseks sõitma ka autoga, sõites otse kliendi juurde probleeme lahendama. J.P kahetsuskirjas ja kaebuses märgitu kohaselt elab ta koos vanematega. Emal Margarita J.P esineb Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr 1067896 kohaselt raske puude raskusastmele vastav liikumisfunktsiooni suur kõrvalekalle ning isa elas 2015. aastal üle infarkti, mida kinnitab SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo väljavõte. Kaebuse esitaja märgib, et juhilubade olemasolu on vajalik, et vanemaid arsti juurde sõidutada. Arvestades kõike eeltoodut, sealhulgas asjaolu, et kohtuvälise menetleja otsuses märgitud põhikaristus ja lisakaristus kokku ületavad süü suurust, tegemist on juhuslikku laadi rikkumisega ning mõistetud põhikaristus juba ületab sanktsiooni keskmist määra, samuti puuduvad veenvad tõendid, et karistuse eesmärke pole võimalik täita lisakaristust kohaldamata ning lisakaristuse kohaldamine mõjutaks J.P elukorraldust märgatavalt, leiab kohus et kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 2315,16,007997 tuleb lisakaristuse osas tühistada ning teha uus otsus, millega jätta lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine J.P suhtes kohaldamata. Kaebuse esitaja taotleb ka rahatrahvi ositi tasumise võimalust.
Kuna J.P pole majanduslikel põhjustel võimalik 800 euro suurust rahatrahvi korraga tasuda, määrab kohus, et J.P võib rahatrahvi tasuda ositi alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 10 kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 80 eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. /digitaalselt allkirjastatud/ Julia Vernikova kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.