Kohus määras, et
lg 1 kohaselt ei pöörata vangistust täitmisele, kui P.H 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu, täidab
lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli nõudeid ja
lg 2 p 1 ette nähtud lisakohustust – tasuda katseaja kestel M B`ile vähemalt 600 krooni kuus elatise võla hüvitamiseks. 30.10.2012 kohtumäärusega nr 1-10-11729 kohus jättis rahuldamata kriminaalhooldusametniku R.Merila taotluse pikendada P.H-le kohtuotsusega määratud katseaega. Erakorraline ettekanne oli esitatud põhjusel, et P.H ei täitnud talle kohtu poole määratud kohustust, tasuda M.B`ile igakuiselt elatise võlga. 19.11.2012 kohtumäärusega nr 1-10-11729 kohus rahuldas Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku R.Merila taotluse ja pikendas P.H-le Pärnu Maakohtu 25.10.2010.a kohtuotsusega nr 1-10-11729 määratud katseaega 1 aasta võrra s.o kuni 24.oktoobrini 2013.
lg 2 p 1 alusel määrata, et P.H on kohustatud pikendatud katseaja jooksul igakuiselt tasuma M B`ile elatise võla hüvitamiseks vähemalt 72,53 eurot. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 01.03.2013 saabus kohtule erakorraline ettekanne P.H kohta, mida kohus arutas kohtuistungitel 07.03, 15.04 ja 29.
lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid ja
Sama otsusega kehtestati P.H-le lisakohustuseks tasuda katseaja kestel M B vähemalt 600 krooni, ehk 38,35 eurot kuus, kokku 920,33 eurot elatise võla hüvitamiseks. Kriminaalhooldusalune P.H ei ole täitnud temale 25.10.2010.a Pärnu Maakohtu otsust tasuda 2 aastase katseaja kestel M B vähemalt 600 krooni, ehk 38,35 eurot kuus, elatise võla hüvitamiseks. Oma 01.10.2012.a antud seletuses põhjendab P.H oma kohustuse mittetäitmist alalise töökoha puudumisega. 14.09.2012 sai ta alalise töölepingu D I OÜ ga, kus alustas tööd 17.09.
Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistus, 2 kuud vangistust, täitmisele. Oma 19.11.2012.a määrusega pikendas Pärnu Maakohus P.H-le Pärnu Maakohtu 25.10.2010.a kohtuotsusega nr 1-10-11729 määratud katseaega 1 (ühe) aasta võrra s.o kuni 24.oktoobrini 2013.
lg 2 p 1 alusel määrati, et P.H on kohustatud pikendatud katseaja jooksul igakuiselt tasuma M P.H-le elatise võla hüvitamiseks vähemalt 72,53 2 1-10-11729 eurot. 2012 aasta detsembrikuu eest tasus P.H elatise võla täielikult. 17.01.2013.a tasus P.H veel 42, 0 eurot ja veebruarikuu eest ei ole ta üldse maksnud.14.02.2013 registreerimisel olles lubas ta lähipäevadel võlad nende kuude eest ära maksta ja saata kriminaalhooldajale elektronpostiga maksekviitungi numbri ja summa. 28.02.2013 ei olnud kriminaalhooldajale tulnud ei maksekviitungeid ega elektronkirja. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Kuna järgmine korraline registreerimine on 15.03.2013, ei ole mul võimalus seletuskirja võtta. Minu andmete järgi on talunik, kelle juurde P.H lootis tööd saada kui uus laut valmib, vahetanud ehitusfirmat ja uue lauda valmi mine lükkub määramata ajaks edasi. Ise ei ole P.H ei elektrooniliselt ega telefonitsi minuga ühendust võtnud ega oma mittemaksmist lubatud ajaks selgitanud. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE Kriminaalhooldusalune P.H käis registreerimistel regulaarselt ja õigeaegselt. Vestluste ajal on viisakas ja avameelne. Isik ei ole kriminaalhoolduse all oldud aja jooksul toime pannud uusi kuritegusid ega väärtegusid. Seda kinnitab ka 28.02.2013.a tehtud Karistusregistri väljavõte. P.H ise väidab, et ei ole katseajal tarvitanud narkootikume ja alkoholi, ning ka kriminaalhooldajale ei ole laekunud vastupidist informatsiooni. Kriminaalhooldusaluse P.H-ga oleme kohtunud Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse Lihula vastuvõtupunkti ruumides. P.H oli kohe esimesel kohtumisel nõus kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegema, saades aru, et see on temale endale kasulik katseaja edukaks läbimiseks. Kohtumised ja vestlused on olnud töised ja asjalikud. Oleme rääkinud kriminaalhooldusalusele koostatud hoolduskavas äranäidatud kavapunktide täitmisest ning sotsiaalsest toimetulekust ja seadusekuuleka elu elamisest. Omavahelisi arusaamatusi ja üksteise mittemõistmist meie vahel esinenud ei ole. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Pöörata karistus täitmisele Oma 19.11.2012.a määrusega pikendas Pärnu Maakohus P.H-le Pärnu Maakohtu 25.10.2010.a kohtuotsusega nr 1-10-11729 määratud katseaega 1 (ühe) aasta võrra s.o kuni 24.oktoobrini 2013.
lg 2 p 1 alusel määrati, et P.H on kohustatud pikendatud katseaja jooksul igakuiselt tasuma M B`ile elatise võla hüvitamiseks vähemalt 72,53 eurot. 2012 aasta detsembrikuu eest tasus P.H elatise võla täielikult. 17.01.2013.a tasus P.H veel 42, 0 eurot ja veebruarikuu eest ei ole ta üldse maksnud.14.02.2013 registreerimisel olles lubas ta lähipäevadel võlad nende kuude eest ära maksta ja saata kriminaalhooldajale elektronpostiga maksekviitungi numbri ja summa. 28.02.2013 ei olnud kriminaalhooldajale tulnud ei maksekviitungeid ega elektronkirja. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrHS § 31 lg 2 ja
Pärnu Maakohtu poolt määratud karistus täitmisele. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja oma taotluse juurde. Kriminaalhooldaja leidis, et tema ei oska vastata küsimusele, kas katseaeg suudab P.H mõjutada nii, et ta hakkab seaduskuulekat elu elama. Vestlustel on tööotsimistest juttu olnud. P.H andis kohtuistungil ütlusi, et veebruar on selline väga tuim kuu. On saatnud CV keskuse kaudu tööotsimise kuulutusi. Ehitust on teinud. On saatnud CV- sid nii Tallinna kui piiri taha. Kui üldse seal CV-s suvatseb keegi vastata, siis on see eitav. On läbinud koolituse kuidas CV - d koostada. Otsimine ikka jätkub täie hooga. Sõprade kaudu on ka otsinud tööd. On Tööbüroo Lihula osakonnas olnud töötu, sealt tuli ära seoses sellega, et iga kuu seal käis, siis muud seal ei olnud kui pandi kirja uus aeg ja kellaaeg, millal peab minema. Hiljem kuulis, et seal saab ka täiendkoolitusi, aga seda seal siis ei pakutud. Tuli sealt ära 2012 suvel. Plaanis on uuesti pöörduda töötukassa poole, aga siis ei saa teha juhutöid. Esmatähtis on leida töö. See on number üks. Juba pikemat aega. Ei tea, et on uus kriminaalasi algatatud elatise mittemaksmise peale. 3 1-10-11729 On kaks last ülalpidamisel, kellele peab elatist maksma. Kokku on muidu kolm - ühe lapsega elab koos. Maksab neile elatist nii nagu võimalik on olnud. On M. P.H-le ainult elatise võlga tasunud, teab, et uus võlg jookseb. Käis Soomes töölepinguga tööl, aga Soome rahasid ei ole saanud. Koha peal üks inimene, kes seal neid seadusi ja soome keelt oskab, tema neid uurib seal. Ta on käinud seal töökaitseametis, uurinud seadusi ja neid. On kahel korral käinud Soomes ja saanud petta. Üks oli lepinguga ja teine on mustalt. Soomes töölt saadeti koju ja siis lubati helistada, kui tööd tuleb. Aga ei ole siiani tehtud. Praegu otseselt nagu ei ole elatist maksta. Praegune elukaaslane käis tööl, kuid nüüd ka koondatakse. Praegu ei ole saanudki kohustust täita, kuna elukaaslane koondatakse ja tema täiendõppele on raha kulunud. Jaanuaris ja novembris maksis võlga juhutöödest. * sattus tol hetkel Lihulasse ja tegi ülekande. Seda võib julgelt väita, et kuritahtlikult mitte kordagi ja tahtlikult ei ole jätnud maksmata. Ei oska öelda kuidas ei leia seda tööd. Rohkem pole saanud maksta, kuna praegu hetkel tööd ei ole, seal kus töö oli, seal lükkub see edasi, aga 2.maist läheb Harjumaale taluniku juurde tööle, kui saavad kokkuleppele, siis seal võib olla ka pikemalt tööd. Kaitsja leidis, et peab ikkagi uurima subjektiivset külge, kas ta katseajal jätkuvalt kuritahtlikult rikub ülalpidamise kohustust. Riigikohus on öelnud, et kuritahtlikus ilmneb siis kui ei maksta pikema aja jooksul. Näiteks kui keeldub tööle asumast, varjab tulusid, vahetab sagedasti töö– või elukohta. Need RK lahendid on aastast 2001 – 2003. See on enne MASU. Kui lahendid tehti, siis ei kujutatud võib–olla ettegi, et võib olla pikaajaline majandussurutis. Me näeme siin kõik, et kui ikka tööd ei ole, siis see on objektiivne asjaolu. Ei saa rääkida, et P.H keelduks tööle asumast või varjaks tulusid või vahetaks sagedasti elu– või töökohta. Tõendid on küll napid selle kohta, mis ta teinud on. Kriminaalhooldaja enda suu läbi – ta kinnitab, et ta teab seda inimest, kus P.H töötab. Me kuulsime täna tema ema ütlusi, kes ka kinnitas, et ikkagi inimene töötab ja kui mingisugused rahad tulevad, siis ta on vahendanud sularaha üleandmist vähemalt teise lapse emale. Praegust last ta peab üleval, teisele lapsele ta on andnud elatist. See tõendab, et inimene loomult ei ole kuritahtlik, et ta hoiaks eemale. On võimalus, et kui elatis on ülejõu, siis saab vähendada. P.H ei ole küll seda teinud, aga võib–olla ta teeb selle sammu läbi, et vähendada elatist. Praeguses peres on tal kaks last. P.H ei ole katseajal toime pannud kuritahtlikult ülalpidamise kohustuse rikkumist. Kuivõrd oktoobris lõppeb katseaeg, siis see oleks tibude lugemise aeg, et siis tuleb otsustada, et kas katseaeg on edukalt läbitud või mitte. Praegu on ennatlik otsustada katseaja tulemuste kohta. Kohtu seisukoht
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik leiab erakorralises ettekandes, et katseaeg on laabunud hästi, kriminaalhooldusalune on olnud nõud koostööd tegema, kohtumised ja vestlused on olnud töised ja asjalikud, on rääkinud sotsiaalsest toimetulekust ja seaduskuuleka elu elamisest. Kriminaalhooldaja palub karistuse täitmisele pöörata, kuna probleem on kohtu poolt pandud kohustuse täitmises – tasuda igakuiselt elatise võlga. Vastavalt Pärnu Maakohtu 25.10.2010 otsusele on P.H kohustatud katseajal
lg 2 p 1 alusel täitma kohustust – tasuda katseaja kestel M B vähemalt 600 krooni kuus elatise võla hüvitamiseks, seega 24 kuulise katseaja jooksul kokku 14 400 krooni s.o 920,33 eurot. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et P.H ei ole täitnud eelnimetatud kohustust. Käesolev erakorraline ettekanne on juba kolmas, mida kohus arutab. P.H katseaeg algas 25.10.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.