Y. R. tegu on õigusvastane, kuna vastab väärteokoosseisule ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas väärteoasjas ei esine. Y. R. on LS § 239 lg 1 p 2 sätestatud väärteo toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad; samuti ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid ja V™S § 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise aluseid. LS § 263 lg 2 järgi on LS §-des 201-261 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad Politsei- ja Piirivalveamet, prefektuur, Keskkriminaalpolitsei ja Julgestuspolitsei. Seega on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur pädev menetlema Y. R. poolt toimepandud väärtegu. Kohus ei tuvastanud ja pooled ei ole ka sellele viidanud, käesoleva väärteoasja menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut s.o kuni 200 eurot. Y. R. on karistatud 25 trahviühiku suuruses s.o sanktsiooni keskmises määras.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Y. R. vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kuigi KarS § 56 lg 1 ei sätesta karistamise alusena otseselt süüdlase isiku arvestamist, on selle kindlakstegemine oluline, et määrata, millised on võimalused mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitse huvides. Y. R. süü suuruse ja karistuse eripreventiivse mõju hindamisel arvestab kohus, et nähtuvalt karistusregistri teatisest ei ole Y. R. varasemalt väärteo- ja kriminaalkorras karistatud (tl 13), tema süü turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumises ei ole suur. Kohus peab piisavaks tagamaks Y. R. puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist tema karistamist mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra, s.o. rahatrahviga 15 trahviühikut. Neil asjaoludel rahuldab kohus Y. R. kaebuse ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku 12.03.2013.a. kiirmenetluse otsuse nr 10220912660324, millega karistati Y. R. LS § 239 lg 1 p 2 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut (100 eurot) osaliselt, s.o karistusmäära osas. Võttes kohtuvälise menetlejaga võrreldes täiendavalt arvesse süüdlase vastutust kergendavat asjaolu puhtsüdamlikku kahetsust, süüdlase isikut ja süü ulatust, vähendab kohus Y. R. mõistetud karistusmäära ja karistab teda LS § 239 lg 1 p 2 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et karistusotsuse tegemisel ei saa otsuse tegija lähtuda pelgalt menetlusaluse isiku varalisest seisundist. Samas arvestades K.I majanduslikku olukorda, tal puudub praegu töökoht ja ülalpidamisel on kaks alaealist last (tl 6,7), määrab kohus KarS § 66 lg 2,3 alusel, et 60 euro suurune rahatrahv tuleb K.I tasuda ositi 6 kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuulub igakuiselt tasumisele 10 eurot. Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.