Obsah (9)
§ 76§ 199§ 215§ 214§ 64§ 68§ 74§ 75§ 65Toimik nr 1-05-394 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.aprillil 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-05-394 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär,
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Aleksandr S.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.04.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr S.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Narva Linnakohtu 28.12.2005 kohtuotsusega tunnistati Aleksandr S.V süüdi
§ 199
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud;
§ 215
lg 2 p 1,3 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud,
§ 214
lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat 2 kuud.
§ 64
lg 1 alusel mõisteti Aleksandr S.V-le mõistetud üksikaristustest raskeima suurendamise teel 5 aastat vangistust.
§ 68
alusel arvestati karistusaja hulka Aleksandr S.V vahi all viibimise aeg alates 10.11.2004 kuni 30.03.2005 ja alates 28.10.2005 kuni 04.11.2005.
§ 74
lg 1,3 alusel vabastati Aleksandr S.V täies ulatuses mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse tingimuslikult 3-aastase katseajaga ja allutati ta käitumiskontrollile. Katseaja kulgemise algust arvestati alates 28.12.2005. Kohtuotsus jõustus 05.01.2006. Viru Maakohtu 26.01.2007 kohtuotsusega tunnistati Aleksandr S.V süüdi
§ 199
lg 2 p 4,8 järgi ja karistati 5-kuulise vangistusega.
§ 74
alusel vabastati Aleksandr S.V täies ulatuses mõistetud ja ärakandmisele kuuluvast vangistusest tingimuslikult 2-aastase katseajaga ja allutati ta käitumiskontrollile.
§ 75lg 2 p 1 alusel on Aleksandr S.V-le pandud kohustus 1
(4)hüvitada kuriteoga tekitatud kahju, nimelt materiaalne kahju, mis on tekitatud xxx (tsiviilhageja xxx), tähtajaga 01.02.
- Katseaja kulgemise algust arvestati alates 26.01.
- Kohtuotsus jõustus 03.02.
- Harju Maakohtu 05.03.2007 kohtumäärusega nr 1-07-2606 vastavalt KrMS § 431 liideti Aleksandr S.V-le Narva Linnakohtu 28.12.2005 kohtuotsusega ja Viru Maakohtu 26.01.2007 kohtuotsusega määratud katseajad. Nimelt määrati A. S.V-le 3-aastane katseaeg, mille kulgemise algust arvestati alates Narva Linnakohtu 28.12.2005 otsuse kuulutamisest, s.o alates 28.12.2005 ning katseaja lõpukuupäevaks loeti 27.12.
- Kohtumäärus jõustus 16.03.
- Viru Maakohtu 25.01.2010 kohtumäärusega vastavalt
§ 74
lg 4 pöörati Aleksandr S.V-le Narva Linnakohtu 28.12.2005 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-05-394 (endine nr 1-318/05) mõistetud karistus 5 aastat vangistus, täitmisele.
§ 68
alusel arvestada karistusaja hulka Aleksandr S.V vahi all viibimise aega alates 10.11.2004 kuni 30.03.2005, s.o (140 päeva) ning alates 28.10.2005 kuni 04.11.2005 s.o (8 päeva) ja lõplikuks karistuseks lugeda aastat 7 kuud 2 päeva vangistust. Vastavalt
§ 74
lg 4 pöörata Aleksandr S.V-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.01.2007 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-03-54 mõistetud karistus 5 kuud vangistust, täitmisele.
§ 65
lg 1 alusel mõistetud üksikaristustest raskeima suurendamise teel mõista Aleksandr S.V-le liitkaristuseks 5 aastat 2 päeva vangistust. Karistuse algus 20.01.2010 ja lõpp 22.01.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.04.
- Kinnipidamisasutusest Aleksandr S.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 2 korral distsiplinaarkorras karistatud, kehtivaid karistusi üks. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Tegemist on munitsipaalkorteriga, mida Aleksei S.V üürib xxx linnalt. Isikul on 8 klassi haridust. Vangistuses on omandanud keevitaja eriala ja läbinud sotsiaalprogrammi xxx. Enne vangistust oli peamiselt tegevuseta ja isa ülalpidamisel. Peamiseks sissetulekuks oli isa töötasu ja sotsiaaltoetus. Kinnipeetav töötab hetkel vangistuses metallitsehhis ning omab isiklikku igakuist töötasu, tasub hagisid. Kinnipeetava vennad on ka korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav hakkas tarvitama alkoholi alaealisena, amfetamiini süstis ajavahemikul 19 eluaastast kuni 21 eluaastani. Viimane kord tarvitas 2008 aastal. Kuritegelikule teele asus juba nooruses. Varasemalt on olnud kriminaalhooldusel 4 korral. Olles 2005-2009 kriminaalhooldusel ei järginud isik kontrollnõudeid ja ei täitnud lisakohustusi. Seoses rikkumistega oli katseaja jooksul koostatud 6 erakorralist ettekannet ning tema karistus oli pööratud täitmisele. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on korduva mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 71% ning vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus on 35%. üldine tõenäosus uue kuriteo sooritamise võimalikkusest on 64%. Viru vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist kõrge riskiprotsendi tõttu. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanedes elama aadressil xxx 3 toalisesse munitsipaalkorterisse. Hetkel elab antud korteris 4 inimest 2, kes käivad tööl ning 2 õpilast, üks 12.klassis ja teine kutsekoolis. Kinnipeetaval on 8.klassi haridust. Vangistuse jooksul on omandanud keevitaja eriala. Isikut on korduvalt kriminaal- ning väärteo korras karistatud.Isik on varasemalt 2 korral viibinud kriminaalhooldusel. Mõlemal korral on isik rikkunud kontrollnõudeid. Kriminaalhooldustoimiku nr 37198 kohaselt pani isik katseajal toime uue kuriteo ning kriminaalhooldus oli tema vahi alla võtmise tõttu häiritud. Viimasel kriminaalhooldusel viibimise perioodil (21.06.2006 - 15.03.2010) rikkus isik korduvalt kohtu poolt määratud kohustusi ning kontrollnõudeid – kokku esitati 6 erakorralist ettekannet kohtule. Isiku karistus pöörati kohtu poolt nende ettekannete alusel täitmisele. Eelnevast tulenevalt ei ole selge, kas isik suudab järgida kriminaalhoolduse nõudeid ning täita kohtu poolt pandud kohustusi. 2
(4)Riskihindamisankeedi andmetel on isik kõik kuriteod pannud toime alkoholijoobes olles. Samuti on ta tunnistanud narkootikumide süstimist suhteliselt pika perioodi jooksul. Aleksandr S.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör kirjalikult ei toeta Aleksandr S.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Allakirjutanu nõustub Viru Vangla poolt 21.03.2012 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ja ei pea vajalikuks neid korrata. Eelnimetatud iseloomustustest selgub, et Aleksandr S.V varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus, arv ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele ning korduva kuriteo toimepanemise kõrgele riskile. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku seisukohta, leiab, et Aleksandr S.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas.
§ 76
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aleksandr S.V on seitse korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Kõik Aleksandr S.V poolt toimepandud kuriteod on varavastased (vargused, väljapressimine, asja omavoliline kasutamine). Isik on olnud neljal korral kriminaalhooldusel, kahel korral on karistus täitmisele pööratud kriminaalhooldusametniku erakorraliste ettekannete alusel ning kahel katseajal pani toime uue kuriteo. Viru Maakohtu 04.01.2010 määrusega kuulutati A.S.V tagaotsitavaks ja valiti tema suhtes tõkendiks vahistamine, kuna isik ei ilmunud kohtusse erakorralise ettekande arutamisele. Viru Maakohtu 25.01.2010 määrusega pöörati Aleksandr S.V-le Narva Linnakohtu 28.12.2005 kohtuotsusega mõistetud karistus 5 aastat vangistust täitmisele, millest
§ 68
alusel arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 148 päeva ja lõplikuks karistuseks loeti 4 aastat 7 kuud 2 päeva vangistust ning Viru Maakohtu 26.01.2007 kohtuotsusega mõistetud karistus 5 kuud vangistust täitmisele ning
§ 65
lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Aleksandr S.V-le liitkaristuseks 5 aastat 2 päeva vangistust. Kohtumääruse kohaselt rikkus kohustust heastada kuriteoga tekitatud materiaalne kahju xxx summas 1749 krooni. Samast määrusest on näha, et kohustuse täitmise aega pikendati 3 korral, kuid sellele vaatamata A.S.V ei suutnud kahju heastamisega isegi mitte alustada. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-7) on näha, et Aleksandr S.V on 5 korral karistatud väärteokorras, nendest 2 korral Alkoholiseaduse alusel ja 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest ning 1 korral avaliku korra rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused Aleksandr S.V puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 3
(4)Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, omab ketkel ühte kehtivat distsiplinaarkaristust eseme valdamise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi xxx ning töötab metallitsehhis. Isikul puudub isikuttõendav dokument ning elamisluba. Vabanedes on kinnipeetaval võimalus elama asuda aadressile xxx 3-toalisesse munitsipaalkorterisse. Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas puudub tal haridus (8 klassi) ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust ei töötanud, tarvitas alkoholi, oli tegevuseta. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades Aleksandr S.V poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (kohustuse eiramine, karistused pöörati täitmisele ja kahel korral uue kuriteo toimepanemine katseajal), tema käitumist vangistuses (distsiplinaarkaristus) ja vabaduses (korduvad väärteokaristused, muuhulgas alkoholi tarvitamine ka katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine, madal haridustase) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba neljal korral kriminaalhooldusele allutatud, esimesel kahel korral pani toime uue kuriteo, kahel viimasel korral ei täitnud kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahju, kusjuures 3 korral pikendati kohustuse täitmise aega, kuid vaatamata sellele ei suutnud A. S.V kahju heastamisega isegi mitte alustada, karistused pöörati täitmisele. Seega kriminaalhooldus ei osuta Aleksandr S.V-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba neljal korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures kõik katseajad on kulgenud mitterahuldavalt, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas on kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetava vennad on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi tarvitamine kuritegude toimepanemine alkoholijoobes) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksandr S.V temale Narva Linnakohtu 28.12.2005 ja Viru Maakohtu 26.01.2007 kohtuotsusega ja Viru Maakohtu 25.01.2010 kohtumäärusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)