Toimik nr 1-12-11372 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.juunil 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-11372 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.M tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 04.06.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu J.M, isikukood: xxx, xxx Kaitsja RESOLUTSIOON Vandeadvokaat Nikolai Rõžov Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta J.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Nikolai Rõžovi taotlus ja määrata tema poolt J.M-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 64,80 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 54 eurot, ning käibemaks 10,80 eurot). Välja mõista J.M-ilt kriminaalmenetluse kulud: 64,80 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. J.M tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1
(4)Asjaolud Viru Vangla esitas 23.05.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 28.11.2012 kohtuotsusega tunnistati J.M süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, § 349 ja § 344 lg 1 järgi ja karistati KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1, KarS § 65 lg 1, § 64 alusel 1 aasta 10 kuu ja 25 päevase vangistusega. Karistuse algus 19.02.2012 ja lõpp 13.01.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 26.05.
- Kinnipidamisasutusest J.M-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 2 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav asub vabanemisel elama koos ema ja vennaga vallale kuuluvassekorterisse aadressil xxxxxx. Isik omab põhiharidust, eriala puudub. Viimane pool aastat enne vangistust oli väidetavalt suulise kokkuleppe alusel Inglismaal kanafarmis hooajatöid tegemas. On sooritanud korduvaid varavastaseid kuritegusid. Vabanedes töökoht ja sissetulek puudub. Võlgnevusi on isikul 3267,91 euro ulatuses. Kinnipeetava noorem vend Txxx Lxxx on kriminaalkorras karistatud ja on käesoleval ajal tagaotsitavaks kuulutatud. Väärteokorras on alaealisena karistatud koolide ühiselamutes alkoholi tarvitamise eest. Isiku sõnul on tarvitanud varasemas eas kanepit ja amfetamiini. Alustas kanepi tarvitamist 15 aastaselt. Meditsiiniosakonna andmetel on tuvastatud isikul sõltuvus amfetamiinist. Vangistuses on täheldatud vägivaldset käitumist isikule ebameeldivas olukorras. Võib varavastaseid kuritegusid sooritada hetketuju ajel, on korranud oma vigu ja ei ole suutnud leida alternatiive. Ei mõtle oma tegude tagajärgedele. On rikkunud katseaja tingimusi, lahkunud majandusliku toimetuleku huvides Inglismaale tööle pooleks aastaks. Üldise korduva uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 78%. Tulenevalt kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgest riskiprotsendist ei toeta vangla kinnipeetav J.M-i vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanedes elama oma ema Exxx Lxxx juurde aadressil xxx. Tegemist on Audru vallale kuuluva korteriga, mida üürib kinnipeetava ema Exxx Lxxxs ca 8 aastat. Kinnipeetav omab korterisse sissekirjutust. Enne vangistust elas kinnipeetav pool aastat xxx. Varasem elustiil liikuv ja ebastabiilne. Kinnipeetava ema kindlustab J.M-ile võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel elukoha ja esmase majandusliku toetuse toidu näol. Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel töökoht ja sissetulek. Kinnipeetava ema xxx, sissetulekuks on miinimumpalk ning majanduslik olukord on raske. J.M on kriminaalkorras karistatud kolmel korral varguste ja kelmuste toimepanemise eest, väärtekorras on karistatud varavastaste tegude eest 7-l korral. Väärteokorras on kokku karistatud 37-l korral (Alkoholiseaduse rikkumised, Tubakaseaduse rikkumised, Liiklusseaduse rikkumised, avaliku korra rikkumised), perioodil 2006 - 2011 a. Käitumist iseloomustab riskiv ja hoolimatu käitumine ning süütegude toimepanemine majandusliku kasu saamise nimel. On varasemalt mõistetud tegema üldkasulikku tööd koos allumisega käitumiskontrolli nõuetele. Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse üldkasuliku töö toimikust nr. 112248 selgub, et J.M oli probleeme kontrollnõuete täitmisega - ta ei ilmunud määratud aegadel registreerimistele ning lahkus elukohast ilma kriminaalhooldajalt luba saamata Inglismaale. Samuti jätkas ka katseajal varavastaste süütegude toimepanekut - katseajal karistati teda 3-l korral KarS § 218 rikkumiste eest rahatrahvidega. Esta J.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaitsja toetab kaitsealust ja leiab, et vabastamine enne tähtaega oleks põhjendatud. Prokurör kirjalikult ei toeta J.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 2
(4)Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku seisukohta, leiab, et J.M tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. J.M on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Enamus J.M-i poolt toimepandud kuriteod on varavastased (süstemaatilised vargused, kelmus), kuid on ka toime pannud võltsitud raha kasutamise, teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise ja dokumendi võltsimise. Isik on olnud kriminaalhooldusel vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga, karistus pöörati täitmisele kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel ning lisaks pani toime uue kuriteo. Pärnu Maakohtu 20.10.2011 määrusega kuulutati J.M tagaotsitavaks ja valiti tema suhtes tõkendiks vahistamine, kuna isik ei ilmunud kohtusse erakorralise ettekande arutamisele. Kinnipidamisprotokollis (isiklik toimik lk 1) on näha, et J.M peeti kinni 19.02.2012, s.o pea 4 kuud peale tagaotsitavaks kuulutamist. Pärnu Maakohtu 22.02.2012 määrusega pöörati J.M-ile Pärnu Maakohtu 08.12.2010 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 3 kuud vangistust täitmisele. Kohtumääruse kohaselt hoidus J.M üldkasulikust tööst kõrvale ja ei järginud kontrollnõudeid. Isik lahkus oma elukohast alates 2011 septembrikuust ja ei ilmunud registreerimistele kriminaalhooldusosakonda. Üldkasuliku töö tegemise ajal karistati teda 2 korral väärteokorras. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 16-23) on näha, et J.M-i on 37 korral karistatud väärteokorras, nendest 8 korral Alkoholiseaduse alusel ja 7 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus J.M-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul kahel korral distsiplinaarkorras karistatud kartseriga. Karistused on mõistetud vanglaametniku suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamise eest ja vanglateenistuse ametniku korduvatele seaduslikele korraldustele allumatuse eest. Rikkumiste iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole J.M oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav kasuliku tegevusega vangistuse jooksul hõivatud ei ole olnud. Isikul on isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega 28.08.2013. Vabanedes on kinnipeetaval võimalus elama asuda oma ema Esxxx Lxxx juurde aadressil xxxpõik xxx. Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas vähene haridus, eriala ja töökogemuse puudumine, raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude to imepanemise riski. Kinnipeetava ema töötab xxx ja tema sissetulekuks on miinimumpalk ning ta on nõus 3
(4)võimaldama J.M-ile vabanemise korral esmase majandusliku toetuse toidu näol. Pere majanduslik olukord on raske. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades J.M-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, süstemaatilised vargused ja kelmus ), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (kontrollnõuete eiramine, ÜKT tundide mittetäitmine, karistus pöörati täitmisele ja lisaks uue kuriteo toimepanemine), tema käitumist vangistuses (kaks distsiplinaarkaristust) ja vabaduses (korduvad väärteokaristused ka katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga, hoidus üldkasulikust tööst kõrvale, ei ilmunud registreerimisele, lahkus oma elukohast karistus pöörati täitmisele, lisaks kriminaalhooldusel olles pani toime uue varavastase kuriteo ja võltsitud raha kasutamise. Seega kriminaalhooldus ei osuta J.M-ile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba korra käitumiskontrolli all viibinud ja kahel korral kandnud vanglakaristust, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas on kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kinnipeetava noorem vend on kriminaalkorras karistatud ja kohtu poolt tagaotsitavaks kuulutatud. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised nõuded kohtutäiturite ees 3267,91 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu J.M-i temale Pärnu Maakohtu 28.12.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)