Väärteoasi nr. 4-13-571 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.03.2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-571 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Aive Uueni Kohtuasi J.A 571 Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse 18.01.2013.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,12,017333 Asja läbivaatamise kuupäev 04.03.2013.a. Istungil osalenud isikud (ik:XXX) väärteokaebus nr 4-13- kaebuse esitaja J.A kaitsjad Sven V ja Tõnu Meidra kohtuvälise menetleja, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo esindaja Helen Kommussaar RESOLUTSIOON Jätta J.A kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse 18.01.2013.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,12,017333 muutmata. Kaitsja Tõnu Meidra taotlus kaitsja kulude hüvitamiseks J.A-le summas 836 (kaheksasada kolmkümmend kuus) eurot - jätta rahuldamata ning jätta see kulu kaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24). Kohtuotsus on kättesaadav 01.04.2013.a. Asjaolud ja menetluskäik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri avariitalituse avariipolitseinik Aire Askileiskiri koostas 06.11.2012.a. väärteoprotokolli AB1178076 J.A-le selle eest, et tema, 29.08.2012.a. kella 15.00 ajal Harjumaal, Tallinnas, Tuulemaa ja Madala tn ristmikul sõitis „Anna teed“, LM 221 märgi alt ette ja ei andnud teed vasakult poolt mööda Madala tänavalt liikunud sõidukile Suzuki. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Swedbank Liising AS-le ja OIning tervisekahjustuse O. I . 20.12.2012.a on väärteoprotokolli sisse viidud parandus, mille kohaselt peale kokkupõrget kaldusid mõlemad sõidukid vastu teepiiret, millega sai varalise kahju AS S . Väärteoprotokolli kohaselt nimetatud tegevusega rikkus J.A LS § 17 lg 1, MKM määrust nr 12 § 7 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi. 29.11.
- Politsei- ja Piirivalveameti määrusega määrati jätkata väärteomenetlust ning kõrvaldada puudused väärteoasjas nr 2302,12,
- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanem Margus Pihl karistas väärteoasjas nr. 2302,12,017333 18.01.2013.a. koostatud otsuse järgselt, juhindudes KarS § 56 lg-st 1, LS § 223 lg 1 alusel J.A rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o summas 860 eurot. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri väärteoasja 18.01.2013.a otsus nr 2302,12,017333 ja lõpetada väärteomenetlus V™S § 30 lg 1 alusel. Alternatiivselt taotleb kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsuse 2302,12,017333 ning teha uus otsus, millega vähendada rahatrahvi suurust. Kaebuse kohaselt on väärteomenetluses tuvastatud andmed isiku juhtimisõiguse ja selle tuvastamise kohta ebaselged. Väärteoprotokollist on võimalik välja lugeda, et J.A'ile on väljastatud juhiluba XXX, mis on esmane ja juhiloa alusel on J.A juhtimiskategooriaid „3“. J.A 'ile on väljastatud üksnes B kategooria (sõiduauto) juhtimise õigus. Kaebaja on seisukohal, et eeltoodu pinnalt saab vähemasti möönda, et andmete märkimise viis on tekitanud segaduse ja ebaselguse. Pole võimalik tuvastada, kas on mõeldud tähist "3" või B. Kaebaja on seisukohal, et tõendamisese on ebaselge. Samuti leiab kaebuse esitaja, et väärteoprotokollis olev väärteokvalifikatsioon on tervikuna ebaselge ning selle alusel ei ole võimalik tuvastada isikule süüks pandava süüteokoosseisu rikkumist. V™S § 69 lg 1 p 1 ja p 2 aga sätestavad vastava kohustuse. Kaebuse esitajale on ebaselge, mida on menetleja pidanud silmas rikkumise kvalifitseerimise objektiivses pooles teokirjelduse rikkumise määratlemisel. Kaebuse esitajale jääb mõistetamatuks, millist MKM määrust nr 12 on silmas peetud. Samuti läheb vastuollu 18.01.2012 otsus V™S § 74 lg 1 punktiga
- Isikule süüteo omistamisel ja selle tuvastamisel ei ole võimalik tegu sellisel kujul kvalifitseerida ning mis on kaebuse esitaja hinnangul õigusvastane, viidates kaebuses Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-68-08 ning 3-1-1-9-
- Kaebuse esitaja leiab, et väärteoprotokolli AB 1178076 koostamisel on rikutud kohustust tutvustada isikule menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi. Väärteoprotokolli menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi tutvustavalt osalt on puudu menetlusaluse isiku allkiri selle kohta, et õiguste ja kohustusega on tutvutud. Kaebuse esitaja leiab, et kuna menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi, peab menetleja täitma seda ülesannet väga 2 kohustundlikult. Õiguste ja kohustuste tegelikust ja sisulisest selgitamisest ei saa rääkida siis, kui menetlusalusele isikule ulatatakse õiguste ja kohustuste kirjalikku loetelu sisaldav menetlusdokumendi blankett. Üldjuhul tuleb õiguste- ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. See kohustus on kaebaja seisukohalt täitmata. Kaebuse esitaja viitab esitatud kaebuses ka asjaolule, et isikule saabus 12.11.2012 kutse ilmumaks uuesti kohtuvälise menetleja juurde väärteoasjas, milles on protokoll AB 1178076 vormistatud 06.11.
- Teistkordse kutse on väljastanud sama menetleja Aire Askileiskiri, kes on vormistanud väärteoprotokolli AB
- Täiendava menetlustoimingu sellisel kujul tegemine pärast väärteoprotokolli tegemist on kaebuse esitaja seisukohalt väga tavapäratu. Kaebuse esitaja leiab, et võib eeldada, et soov ja tahe oli koostatud väärteoprotokolli parandada või täiendada ning see läbi õigusvastaselt teostatud menetlustoiming muuta õiguspäraseks. Kaebaja väidab, et eesmärk ei ole olnud alates 06.11.2012.a selge karistusotsuse tegemine, vaid isiku karistamine iga hinna eest. Seda seadustega antud õiguste väära sisustamise ja kohaldamise läbi. Puutuvalt väärteomenetluses tehtud otsusesse lisandunud osasse, mis käsitleb AS-i Signaal kui varalise kahju saajat, leiab kaebuse esitaja, et 06.11.2012 väärteoprotokollis seda infot ei olnud. See info lisati sinna menetleja poolt 20.12.2012, mida tõendab väärteoprotokolli parandus. Kaebaja hinnangul tõusetub siin põhimõtteline küsimus V™S § 68 lg 2 ja § 70 rakenduspraktikast. Kaebuse esitaja käsitluses minetati teostatud kujul protokolli parandamise ja täiendamise õigus 06.11.2012, sest kõik faktilised asjaolud, sh teave AS Signaal varalise kahju kohta oli menetlejal teada. Samuti ei nähtu, mistahes muudest andmetest, et menetleja oleks teinud mingeid sisulisi toiminguid või saanud uut teavet pärast 06.11.
- Kaebaja on seisukohal, et V™S § 68 lg 2 on rakendatav üksnes juhtudel, kus väärteomenetluses selgub uus informatsioon, mis ei olnud väärteoprotokolli koostamise kuupäeva seisuga menetlejale teada. Seega 20.12.2012 täiendust ja andmeid ei tohi ega saa arvestada väärteoprotokolli osana, mis sest, et vastav info on väärteoprotokollis esitatud. Kaebuse esitaja viitab kaebuses ka asjaolule, et menetleja ei ole analüüsinud vastulauses esitatut ega püüdnud esitada sisulisi vastuväiteid ning tegemist on olulise menetlusveaga V™S § 150 lg 1 p 7 tähenduses. Kaebuse esitaja märgib kaebuses lõpetuseks veel seda, et tähtaeg otsuse tegemiseks väärteoasjas on möödunud. Seisuga 06.11.2012 olid väärteosasjas välja selgitatud kõik olulised asjaolud, sellele viitab ka menetleja tahe vormistada 06.12.2012 kohtuvälise menetleja otsus. Seda tehti alles 18.01.
- Asjaolu, et menetleja on midagi unustanud ja teinud menetlemisel vigu ei oma lõppotsuse vormistamise kohustuse seisukohalt tähtsust ning seadusest tulenevalt tähtaega ei ole võimalik edasi lükata kohtuvälise menetleja ametiisiku enese määrusega. Kohtuvälise menetleja lahend peab olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Kaebuse esitaja viitab, et perioodis 06.11.2012 kuni 06.12.2012 puuduvad- need faktilised alused, mis sisuliselt võimaldaksid koostatud väärteoprotokolli AB 1178076 muuta, täiendada või parandada. Lisaks ei ole võimalik eeldada, et 20.11.2012 esitatud vastulausele järgnevalt tehtaks veel senise menetluse osas mistahes sisulisi menetlustoiminguid, sealhulgas koostataks 29.11.2012 tehtud määrus. Veel enam vormistataks 20.12.2012 väärteoprotokolli parandus ja täiendus. Seega käesoleval juhul tuli kohtuvälisel menetlejal vormistada 06.12.2012 väärteoasjas otsus. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja J.A oma kaebuse juurde. Kaebuse esitaja lisas, et ta ei vaidle vastu, et pani väärteo toime ning on nõus, et teo tagajärjel kaasnes kahju erinevatele isikutele. Kaebuse esitaja kaitsja Sven J.A lisas, et menetlusliku poole pealt on tekkinud vastuolud, mistõttu ei ole antud väärteoasjas võimalik lahendini jõuda. Peale väärteoprotokolli vormistamist anti J.A-le teada, et protokolli vormistamisel on tehtud vigu. Isik läks 3 kohtuvälise menetleja juurde, kuid midagi ei toimunud, mistõttu saadeti J.A-le uus kutse, kuid isik haigestus ja sellest anti ka kohtuvälisele menetlejale teada. Kaitsja S. J.A leiab, et kohtuväline menetleja ei kandnud väärteoprotokolli kõiki asjaolusid, mis aga esialgu pidid protokollis kajastuma ning hiljem tehti täiendused. Ka leiab kaitsja S. J.A, et kohtuvälise menetleja poolt määrusega kohtulahendi kättesaamise aja pikendamine ei ole võimalik. Algselt ei olnud väärteoprotokolli kantud kahjukannatajana AS Signaal, kui mis lisati hiljem sama protokolli juurde. Kaitsja leiab, et peale 20.12.2012.a ei ole vastulause esitamine eesmärki täitnud, vastulauset ei ole arvestatud ning analüüsitud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteoprotokolli juures on selgelt kirjas, millal on parandus tehtud. Riigikohus ei ole seni avaldanud seisukohta, mille kohaselt väärteoprotokolli ei tohiks parandusi sisse viia. Samuti on seadusandlusest tulenevalt lubatud tähtaja pikendamine, mille kohta vormistati ka määrus ning mida tutvustati J.A-le . Kohtuvälise menetleja esindaja palub Politsei- ja Piirivalveameti väärteootsuse jõusse jätta. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: Kirjalikest tõenditest uuriti: - kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti 18.01.2013.a. otsus väärteoasjas 2302,12,017333 (t lk 10-11); - 06.11.2012.a väärteoprotokoll nr AB 1178076 ( t lk 12-13; - 17.12.2012.a kaebuse lahendamise määrus (t lk 14-16 ); - J.A kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra kaebus väärteoasjas nr 2302,12,017333 kohtuvälise menetleja tegevuse peale (t lk 17-22); - määrus väärteomenetluse jätkamise kohta (t lk 23); - J.A kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra 30.01.2013.a esitatud kaebus väärteoasjas nr 2302,12,017333 (t lk 29); - J.A töövõimetusleht nr XXX(t lk 30); - Politsei- ja Piirivalveameti kutse J.A-le kohustusega ilmuda kohtuvälise menetleja juurde 15.11.2012.a (t lk 31); - Politsei- ja Piirivalveameti kutse J.A-le kohustusega ilmuda kohtuvälise menetleja juurde 20.12.2012.a (t lk 32); - Menetlusaluse isiku J.A selgitused 20.12.2012.a koostatud väärteoprotokolli AB 1178076 juurde (t lk 33-34); - J.A kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra 30.01.2013.a esitatud kaebuse täiendatud/muudetud versioon väärteoasjas nr 2302,12,017333 (t lk 37-45; 46-54); - Politsei- ja Piirivalveameti avariitalituse 29.08.2012.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll ning vaatlusprotokolli lisa (t lk 64-65); - LÕ nr 1635, poliis nr 2302,12,0251926 (t lk 66); - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll 29.08.2012.a. (t lk 67); - 29.08.2012.a sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga ning sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt (t lk 68-99); - Talvi Peetsi 29.08.2012.a e-kiri liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta (t lk 100); - Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna avariitalituse 29.08.2012.a avaldus (t lk 101); - Teade väärteomenetluse alustamisest 29.08.2012.a (t lk 102-103); - Teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (t lk 110-111); - Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (t lk 112); - Avariitalituse vahetuse vanema Talvi Peetsi e-kiri Ergo Kindlustuse AS kahjukäsitlejale MA(t lk 115); - delta.teavitus@politsei.ee 20.11.2012.a e-kiri saabunud tööülesande kohta (t lk 116); 4 - J.A volikiri õigusteenuste osutamiseks Thor Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaat Tõnu Meidrale (t lk 118); J.A kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra 19.11.2012.a taotlus dokumentide väljastamiseks (t lk 119-121); J.A kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra 20.11.2012.a vastulause väärteomenetluses (t lk 122-125); 21.11.2012.a e-kiri Taja Vainult Tõnu Meidrale (t lk 128); delta.teavitus@politsei.ee 21.11.2012.a e-kiri saabunud tööülesande kohta (t lk 132133); 27.11.2012.a Thor Advokaadibüroo e-kiri Aire Askileiskirile (t lk 148); Menetlusaluse isiku selgitused 20.12.2012.a koostatud väärteoprotokolli nr AB 1178076 juurde (t lk 152-153); Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja J.A on toime pannud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärteo. Kaebuse esitaja tunnistas kohtuistungil antud väärtegude toimepanemist, kinnitades, et pani toime väärtoeotsuses kajastatud väärteo ning on nõus sellega, et antud teoga kaasnes kahju erinevatele isikutele. Kaebuse esitaja on palunud tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada väärteomenetlus V™S § 30 lg 1 alusel või alternatiivselt palub tühistada otsuse väärteoasjas nr 2302,12,017333 ning teha uue otsuse, millega vähendada rahatrahvi suurust. Kohus leiab, et väärteootsuse tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus. Kohus peab väärteokaebuse lahendamisel lähtuma V™S §-st 133 ning vastavalt V™S § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärteo toimepanemine J.A poolt. J.A poolt avarii põhjustamine on tõendamist leidnud sündmuskoha vaatluse protokolliga ning selle lisaga (tl 64-65), millest nähtuvad avarii sündmuskoht ja sõiduki paiknemine sündmuskohal. Samuti on vastavalt 29.08.2012.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga vaadeldud sündmuskohta Tuulemaa ja Madala tänavate ristmikul, Tallinnas ning mille kohta on koostatud ka fototabel (t lk 68-99). J.A poolt Liiklusseaduse rikkumised on fikseeritud 06.11.2012.a väärteoprotokollis nr AB1178076 (t lk 12-13), mille on koostanud avariipolitseinik Aire Askileiskiri. Väärteoprotokollis on kajastatud konkreetsete rikkumise asjaolud ja kirjeldus. Väärteoprotokolli kohaselt menetlusalune isik on protokolliga tutvunud 06.11.2012.a. Väärteoprotokolli 20.12.2012.a sisseviidud parandusega („
(1)Peale kokkupõrget kaldusid mõlemad sõidukid vastu teepiiret, millega sai varalise kahju AS Signaal“) on J.A tutvunud, märkides protokolli lõppu, et on koopia kätte saanud 20.12.2012.a ning et menetleja poolt tehtud parandus on ebaõige, kuna sellisel viisil protokolli parandada pole võimalik. Samuti 5 on menetlusalune isik märkinud protokolli lõppu, et on protokolliga tutvunud ning otsuse uuest kuupäevast teadlik (t lk 13). Kaebusest, kaebuse esitaja ja tema kaitsja seisukohtadest tulenevalt on esmalt ebaselged tõendamiseseme asjaolud, kuivõrd väärteoprotokolli on kantud juhtimiskategooriana „3“ ning pole võimalik üheselt tuvastada, kas on mõeldud tähist „3“ või „B“. Kohus leiab, et kõnealune viide protokolli ebaselgusele on põhjendamatu. Protokolli visuaalsel vaatlusel on selgelt tuvastatav, et menetleja on protokolli lahtrisse „juhiloa kategooriad“ märkinud tähe „B“ ning isikule, kes on kursis juhilubade tähistamise kategooriatega, ei ole tegemist ebaselguse või mitmetimõistetavusega. Samuti on kaebuse esitaja kaitsja hinnangul väärteomenetluses väärteo kvalifikatsioon ebaselge ning täiesti tuvastamatu on, mida on menetleja silmas pidanud rikkumise kvalifitseerimise objektiivses pooles teokirjelduse rikkumise määratlemisel, kuivõrd LS § 17 lg 1 MKM määrus nr 12 § 7 p 3 ei anna õigusselget alust rikkumise tuvastamiseks. Samuti on kaebuse esitaja kaitsja arvates mõistetamatu, millist MKM määrust nr 12 on silmas peetud. Samuti isikule süüteo omistamisel ja selle tuvastamisel ei ole võimalik tegu sellisel kujul kvalifitseerida. Kohus leiab, et J.A poolt väärteootsuses märgitud liiklusseaduse nõuete rikkumine on tõendamist leidnud, s.t LS § 17 lg-s 1 toodud tee andmise üldise kohustuse rikkumine, s.o liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. Samuti on menetleja nimetanud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2012 määrust nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“, mille § 7 p 3 kohaselt märk 221 „Anna teed” kohustab juhti andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu. Kohus on seisukohal, et antud juhul on väärteoprotokollis õigesti kajastatud J.A poolt toimepandud LS § 17 lg 1 rikkumine (liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest.). Antud rikkumine on kohtu hinnangul õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi, s.o vastavalt mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohus peab vajalikuks märkida, et olukorras, kus kaebuse esitaja ei saanud aru protokolli märgitud õigusaktide tähistusest, oli tal võimalus menetlejalt selgituste küsimiseks. Samuti on kaebaja esindaja näol tegemist õigusalaste erialateadmistega isikuga, kes oli kahtlemata võimeline kaebajale veelgi täpsemalt selgitama, milliste sätete järgi tema väärtegu on kvalifitseeritud. Kohus möönab, et väärteoprotokollis esineb parandus, kuid see on tehtud selleks, et viia väärteoprotokollis kajastatu vastavusse teiste väärteoasja materjalidega. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-19-05 p-s 7.4 asunud seisukohale, et tõendi lubatavuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et mitte igasugune tõendite kogumise korra rikkumine ei too kaasa tõendi kuulutamist lubamatuks. Tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole protokolli tehtud paranduse – ühe lause lisamise – näol tegemist rikkumisega, mis oleks sedavõrd oluline, et tooks kaasa menetlusaluse isiku õiguste rikkumise ulatuses, mis peaks tingima väärteomenetluse lõpetamise. Kohtu hinnangul ei nähtu ka teistest väärteoasja materjalidest asjaolusid, mis annaksid alust rääkida menetluslikest rikkumistest. Protokollist nähtuvalt on sisseviidud parandusega J.A tutvunud (t lk 13). Samuti on kohtu hinnangul leidnud tuvastamist asjaolu, et menetlusalune isik on ka väärteoprotokollis menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega tutvunud (t lk 13), seega ei nõustu kohus kaebuse esitaja väitega, et isikule on jäetud väärtoemenetluses menetlusaluse isiku õigused ja kohustused selgitamata. 6 Kohus asub seisukohale, et J.A poolt LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü on tuvastamist leidnud. Seoses kaebuse esitaja taotlusega lõpetada väärteomenetluse V™S § 30 lg 1 alusel märgib kohus, et nähtuvalt V™S § 30 lg-st 1 annab nimetatud säte aluse väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel või olukorras, kus menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud. Kohus leiab, et antud juhul menetluse lõpetamiseks antud aluseid ei esine. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-46-12 asunud seisukohale, et V™S § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohtuväline menetleja või kohus väärteomenetluse küll otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, kuid väärteomenetluse seadustikus ei täpsustata väärteomenetluse otstarbekusega lõpetamise kriteeriume. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest (vt nt RKKKo 3-1-1-105-09, p 11). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-907, p 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-29-11, p 14). Samad põhimõtted on kohaldatavad ka väärteomenetluse puhul. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis viitaksid kaebuse esitaja väikesele süüle või avaliku menetlushuvi puudumisele. Kaebuse esitaja on tunnistanud, et pani toime liiklusalase süüteo, millega põhjustas äärmiselt ohtliku olukorra ning ühtlasi ka varalise kahju teistele isikutele. Seega ei ole tegemist süüteoga, mille puhul puuduks avalik, kuna toimepandud väärteo ohtlikkuse aste oli suur ning see realiseerus ka materiaalses kahjus. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid, millest nähtuks, et menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud väärteoasjas ei esine alust menetluse lõpetamiseks V™S § 30 lg 1 alusel ning esitatud kaebus tuleb rahuldamata jätta. Seoses kaebaja taotlusega talle mõistetud trahvi vähendamiseks, märgib kohus, et LS § 223 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Käesoleval juhul on kaebajat karistatud 215 trahviühikuga, mis ületab sanktsiooni keskmist määra, kuid jääb alla maksimaalmäära. Kohus osundab, et karistamisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st, mille kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et arvestades kaebuse esitaja toime pandud süütegu – isik tekitas liikluses olukorra, mis ohustas reaalselt teiste isikute elu ja tervist ning millega kaasnes reaalne materiaalne kahju –, on kaebajale mõistetud rahatrahv põhjendatud ning selle vähendamiseks ei esine alust. Samuti võtab kohus arvesse, et lähtuvalt kaebaja karistusregistri väljavõttest (lk 169) on tegemist isikuga, keda on varem liiklusalase süüteo eest karistatud. Seega on sanktsiooni keskmisest määrast kõrgema karistuse mõistmine põhjendatud nii menetlusaluse isiku väärtushinnangute korrigeerimiseks kui ka õiguskorra kaitsmise aspekti silmas pidades. Isik on väärteo toime pannud otsese tahtlusega, kuivõrd menetlusalune isik, kellele on väljastatud juhiload, pidi olema teadlik, et „Anna teed“ märgi juures on peateel liikuval sõidukil eesõigus ning teed andmata edasi liikudes rikkus kaebaja teadlikult liiklusseaduse § 17 lõiget 1. 7 V™S § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Lähtuvalt eelviidatud sätetest tuleb käesoleva väärteoasja menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda ning kaitsja Tõnu Meidra taotlus kaitsja kulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. Kohus juhindub V™S § 109-111, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156. Merle Parts Kohtunik 8