1-12-12011/15

Kriminaalasi nr.1-12-12011 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. juunil 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-12011 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 17.06.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid L.V tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu L.V isikukood xxx viibib Viru Vanglas Kaitsja Irina Gromtsev Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta L.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada advokaat Irina Gromtsev taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 43,20 eurot. Tulenevalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda L.V-lt kriminaalmenetluse kulud 43,20 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest seoses süüdimõistetul piisavate vahendite puudumise tõttu ja tema tervisliku seisundi tõttu( invaliidsus). Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 26.04.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.V tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. L.V tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 14.12.2012 otsusega KarS § 121 ja § 199 lg 2 p 5,8,9 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 11 kuud 27 päeva vangistust. 1 Karistuse kandmise algus 14.12.2012 ja lõpp 11.12.
2. Kinnipidamisasutuses L.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral L.V puudub kindel elukoht, Enne vangistust ööbis telgis ning juhututtavate juures. Samuti on elanud erinevates turva- ja tugikodudes, kust on mitmel korral omavoliliselt lahkunud. Vabanedes oleks L.V võimalik ööbida Nöörimaa tugikodus. Kuid varasemalt on kinnipeetav seal juba elanud ning esinenud on erinevaid probleeme. Kinnipeetaval on 7 klassi haridust ja eriala puudub. L.V puudub töökogemus ja tööharjumus. Enda sõnul on 2 nädalat ametlikult töötanud. L.V-le on määratud töövõimetuspension, kuid käesoleval hetkel on selle maksmine katkenud. Konfliktide tõttu vanematega hakkas L.V hulkuma, ei käinud korralikult koolis. Seetõttu sattus ta politsei huviorbiiti. L.V paigutati Tartu Koidu Keskusesse, kuid ta põgenes sealt. L.V on varasemalt tarvitanud kanepit kuid sõltlaseks ennast ei pea ega näe selles ka probleemi. L.V on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Vanglas viibib teist korda. L.V-le on määratud tingimisi karistusi, kuid ta on rikkunud nii katseajatingimusi kui ka sooritanud katseajal uue kuriteo. On olnud karistatud nii varguste kui kehalise väärkohtlemise eest. Käesoleval hetkel kannab samuti karistatud kehalise väärkohtlemise ning varguste eest. Tegutseb emotsioonide ja hetke impulsi ajel. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 66% Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a. jooksul 69% Karistusaja pikkusest tulenevalt ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Kuid vangistuse jooksul ei ole L.V suutnud õiguskuulekalt käituda Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral L.V puudub kindel elukoht. Enne vangistust ööbis ta telgis ja juhututtavate juures. Võrus andis talle sageli öömaja, toetas majanduslikult ja aitas toimetulekul Ü. K., kuid L.V käitumise tõttu (kasutas Ü. K. suhtes vägivalda, varastas viimase rahakoti, mobiiltelefoni), ei soovi Ü. K., et L.V vabaneks tema elukohta. Ta on küll nõus teda aitama nõuannetega ja abistama majanduslikul toimetulekul. L.V on võimalus ööbida Nöörimaa tugikodus. Vabaduses puudub L.V töökoht. Talle oli määratud töövõimetuspension, kuid käesoleval ajal on selle tähtaeg läbi. L.V puudub tööharjumus. Kuna Argo käitus kodul õe ja vendade ning ema suhtes vägivaldselt, varastas kodust esemeid, ei soovi ema, et L.V elaks nende juures. L.V isa L.V elab ja töötab Soomes ning kontaktid on vähesed. Isa toetab aga igakuiselt oma alaealisi lapsi. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ja taotleb kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. L.V taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja selgitused, leiab, et L.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. 2 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. L.V on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist. L.V on 4 korda kriminaalkorras karistatud (varguste ja kehalise väärkohtlemise eest). Korduvalt laristatud väärteokorras KarS § 218 lg 1 alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt L.V oli määratud kriminaalhooldusele, mis ei olnud tulemuslik kuna isik katseajal pani toime uue kuriteo. Kõik püstitatud eesmärgid jäid täitmata. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna L.V on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. halvendab tema toimetulekut ja Peale seda vabaduses puudub kinnipeetaval kindel elukoht, mis takistaks kriminaalhooldust ja sellega kaasnevate tingimuste täitmist. Ülaltoodust võib järeldada, et L.V puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem isikule tingimisi mõistetud vangistus ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks kinnipeetavat uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridust ja eriala, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelneval katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks 3 ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu L.V vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik 4