KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2013.a Pärnu Väärteoasja number 4-12-6012 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula Väärteoasi O.F` kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Häädemeeste konstaablijaoskonna noorsoopolitseinik Merilin Lille` poolt 08.11.2012.a tehtud üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,12,009563 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 lg 2 järgi Istungil osalenud isikud: kaebuse esitajana O.F (ik xxx, *) vandeadvokaat Ants Nõmmik kaebuse esitaja kaitsjana kohtuvälise menetleja ametnikuna RESOLUTSIOON Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Häädemeeste konstaablijaoskonna noorsoopolitseinik Merilin Lille ja piirkonnapolitseinik Jaanus Vanker Juhindudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66 3 lg 2; Väärteomenetluse seadustiku § 38, § 132 p 1, § 133-135; Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 kohus otsustas Jätta O.F` kaebus rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Häädemeeste konstaablijaoskonna noorsoopolitseinik Merilin Lille` poolt 08.11.2012.a tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,12,009563 muutmata. Menetluskulud jätta kaebuse esitaja enda kanda. Rahatrahv 100.00 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 25.04.2013.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 25.04.2013.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. 4-12-6012 Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 21.05.2013.a. Asjaolud ja menetluskäik 10.10.2012.a on koostatud väärteoprotokoll nr AB1288332 selle kohta, et 26.09.2012.a kella 16:00 ajal * O.F koera omanikuna ei hoidnud oma koera piiratud territooriumil või ketistatuna, mistõttu koer pääses avalikku kohta-teele, millega tekitas varalise kahju teel liikunud sõiduki omanikule. Väärtegu on tõendatud tunnistajate T . P. ja V. J. ütlustega. 08.11.2012.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,12,009563 on menetlusalust isikut karistatud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66 3 lg 2 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses so 100.00 €. Kaebuse sisu 22.11.2012.a esitas O.F Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr 2670,12,009563 tehtud otsusele ning märkides, et tema ei ole nõus väärteo otsusega, kuna nimetatud koer ei olnud lahti otsuses mainitud kuupäeval. Samuti avaldas kaebuse esitaja soovi asja arutada kohtuistungil ning vajadusel on temal olemas omapoolne kaitsja. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo ülemkonstaabel Merilin Lille` oma 10.2.2012.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule teatab, et menetleja ei nõustu kaebusega ja palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: Oma otsuses lähtus kohtuväline menetleja sellest, et menetlusalusel isikul on juba eelnevalt kehtiv väärteokaristus, mistõttu puudusid kergendavad asjaolud. Samuti tunnistajate poolt antud ütlustest, millest nähtus, et tunnistaja V. J. nägi koera ning liiklusvahendi vahelist kokkupõrget pealt. Kohtuväline menetleja oma vastuses taotleb kohtuistungile kohtuvälise menetleja ametniku Jaanus Vanker`ja tunnistajate T. P., V. J.i ning R. L. väljakutsumist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja O.F selgitas, et liiklusõnnetust ei põhjustanud tema koer ning ta kuulis nimetatud juhtumisest hiljem. Pühapäeval tuli tema juurde T.P., kes hakkas väitma, et tema koer tekitas autole varalise kahju. Kui O.F küsis, et miks peab T.P. liiklusõnnetuse põhjustajaks O.F koera vastas T.P., et küla räägib nii. O.F on kolm suurt hagijat, kes on kõik terved ning keda hoitakse aias, kust nad välja ei pääse . T. P. nõudis 700 eurot selle eest, et O.F koer jäi autole ette ning lubas politseisse pöörduda. Samuti märkis O.F, et samas külas on veel umbes 7-8 hagijat. Kohtuväline menetleja Merilin Lille: Mina jään oma otsuse juurde. Tunnistajad on kinnitanud, et tegu oli menetlusaluse isiku koeraga. Kui O.F juurde koju läksime ja värava juurde sõitsime, siis olid väravad avatud ning koer jooksis vastu. Leian, et tõendeid on piisavalt selle otsuse koostamiseks. Kohtuväline menetleja Jaanus Vanker: Eelmisel aastal sain teate, et Uulus jooksis koer enne bussipeatust auto ette. Koer oli kraavi lennanud ja kohe jooksu pannud. Auto peatus ning samas viibinud härra J. oli öelnud, et see koer kuulub O.F-ile. Autojuht oli käinud O.F kodus ning küsinud, kuidas koera tervis on. Talle öeldi, et koera kõrv on verine, aga muud hullu pole. Koos käidi ka autot vaatamas. O.F oli rääkinud, et paha lugu, et selline asi oli juhtunud ning ta oli oma tegu tunnistanud. P.-lt ja J.-lt võeti tunnistused. J.Vanker läks O.F koju, et protokolli koostada. Seal olid koerad, mis olid enam-vähem kirjeldusele vastavad. Õnnetuse teemal räägiti ja O.F mure oli see, et kas ikka kahjusumma on nii suur. O.F tunnistas ka seda, et vähemalt üks jahikoertest pidi jooksma vahest bussipeatuse poole. Koerte jaoks oli võrkaed, kuid kohtuväline menetleja sai O.F jutust aru, et vahest pääsevad koerad ikkagi võrkaiast välja. Tunnistaja R. L.: Oli reedene päev, P. helistas mulle, tema autole jooksis ette koer. Olin sellel päeval tööl. Seejärel rääkis ta paar päeva hiljem juhtunust. T.P. oli kuulnud, et tegu oli O.F koeraga. Ütlesin, et minge kohale ja klaarige asi ilma politsei sekkumiseta. Tunnistaja T. P.:
- septembril sõitsin ning mulle jooksis koer ette Uulu-Laadi teel, bussipeatuse läheduses. Koer oli pruunikas-kollase värviline, kirju, keskmist kasvu. Tõugu ei tea aga oli jahikoer. 2
(5)4-12-6012 Vasakult poolt teelt tuli ette, tahtsin teda päästa, kuid ta jäi parempoolse stange ette, jõudes juba auto ette joosta. Peale seda jooksis koer minema ning ma teda enam ei näinud. Sõitsin edasi, kuid järgmisel päeval helistasin politseisse ning mulle soovitati koera omanikuga ise probleemid lahendada. Siis ma veel ei teadnud, et kes koera omanik, kuid V. J. käest sain teada, et koera omanik on härra O.F. V.J. on sama koera näinud mitu korda. Mina olin ise ka selle koera vabalt ringi liikumist enne näinud. Härra O.F juurde sõitsin pühapäeval, sain temaga kokku, koer jalutas ka seal. Küsisin härra O.F käest otse, kuidas koera tervis on. Ta vastas, et kõrv on natuke verine ja lonkab. Nägin, et koer lonkabki. Siis ütlesin, et lähme vaatame minu sõiduriista, vaatasime, kust sõiduk katki oli ja ma ütlesin talle, mis auto remont maksma läheks. Umbes tund aega hiljem härra O.F helistas ja teatas et tahab autot näha. Tuli teise noormehega minu juurde ning, noormees pidi olema ekspert. Ma küsisin, kas dokumenti on, mille peale vastati, et ei ole. Kuna keeldusin autot näitamast, lahkuti minu juurest pahameelega. Seal kandis, samas külas on palju koeri, kuid enamik neist on hundikoerad. Hagijaid on vähe aga neid nägin ma ammu. Tunnistaja V. J.: Läksime koos naisega jalgratastega lasteaeda. Enne * teeristi nägime, et tuleb auto. Seejärel jooksis O.F Kalle elamu poolt teele koer ette ning toimus kokkupõrge. Auto sõitis mõnda aega edasi, siis jäi pidama. Maas olid autostange tükid. Koer oli ka pikali. Mõtlesin, et koer sai surmahoobi aga ta pikutas mõne minuti kraavis, siis hakkas kraavist välja ronima ja läks O.F tütre maja, tema krundi poole. Nägin, et koer vedas tagumisi jalgu järgi. Koer oli pruuni-, valgelaiguline peenikese sabaga jahikoer. Külajuttude järgi pidavat see olema O.F koer, mida ma ütlesin ka peale õnnetust T . P.le. Kaebuse esitaja O.F kaitsja adv. Ants Nõmmik: Kohtuvälised menetlejad on oma tööd teinud, kuid resultaat natuke nihu läinud. Leian, et ei ole tuvastatud, et tegu oli O.F koeraga. Seda, et küla vahel hulguvad koerad, selle üle ju vaidlust ei ole. Kohtuvälised menetlejad ei ole tõendeid kogunud selle kohta, mis kinnitaksid, et tegu oli O.F koeraga. Kannatanu rääkis kollasest, valgest, teine pruunvalgest koerast, aga O.F ju selgitas, et musta koeraga oli tegu, käppadel valged laigud. Ei ole tehtud fotosid, seega ei ole tuvastatud, et selle avarii põhjustas minu kaitsealuse ülalpidamisel olev koer. Kummaline ka see, et kuhu me paneme selle tund aega, et millal sündmus aset leidis, leian, et kannatanu P. jutust võtnud kellaaja politsei, see protokollis kirjas. Kes annab täna siis valeütlusi. Kindlustused kõik läbi käidud P.-l, auto sõidab, kui kelle lgi olekski mingi rahaline nõue, siis puuduvad tõendid, et P.-le midagi juba hüvitatud. Kas üldse sellised kahjustused autol olid. Inimene pöördus tunnistaja poole, fotod sai tehtud. Kuid milles seisneb O.F süü, pole teada mis aasta eeskirjadega meil üldse tegu, seda kohtuväline menetleja ei osanud vastata. 2006 24. märtsil Tahkuranna valla heakorra eeskiri vastu võetud. Täna aga räägime § 66 3 lg 2–st, kuidas on võimalik O.F karistada selle paragrahvi järgi. Ei saa aru milles seisneb minu kaitsealuse süü. Me ei saa inimest mõista süüdi ja seega tuleb väärteomenetlus lõpetada. Menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Lisan veel, et kohtuväliste menetlejate tunnistajad ei suutnud samuti midagi tõendada ja kui mina helistan politseiametnikule, siis ma teen oma tööd, siin ei ole midagi ebaseaduslikku. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, leidis, et O.F` kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Käesoleva väärteoasja menetlusega on kindlaks tehtud, et 26.09.2012 a. toimus Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Uulu külas liiklusõnnetus, mille põhjustas T . P. sõidukile ootamatult teele ette jooksnud koer. Kohtueelse väärteomenetlusega on kohtuvälise menetleja poolt asutud seisukohale, et liiklusõnnetuse põhjustanud koer kuulus kaebajale O.F-ile , millega aga viimane ei nõustunud väites kohtus, et tema koeraga ei ole liiklusõnnetust juhtunud. Väärteoasja kohtuliku menetlusega on kindlaks tehtud järgmised faktilised asjaolud – Kaebajale O.F-ile kuulub taluelamu, milline asub * bussipeatuse lähedal. Kaebaja tunnistas kohtulikul uurimisel, et ta peab oma talus hagijatõugu jahikoeri, kelle hoidmiseks on maja juures eraldi koeraaedik. Tunnistajate T. P. ja V. J. ütlusest nähtub, et liiklusõnnetus juhtus O.F elamu läheduses, * teelt tema elamu juurde viiva tee otsas ning autole ette jooksnud koer tuli mööda teed O.F elamu poolt. Sõidukit juhtinud T. P., samuti liiklusõnnetust pealt näinud V. J. ütluste kohaselt oli tegemist jahikoeraga ehk sama tõugu koeraga, milliseid peab O.F. Kohtu hinnangul viitavad eeltoodud asjaolud sellele, et autole ette jooksnud koer kuulus kaebajale, kuna on vähetõenäoline, et tema talu läheduses viibis ning liikus ringi 3
(5)4-12-6012 tema koertele väliselt sarnanevaid sama tõugu koeri. Kohus peab viimast asjaolu vähetõenäoliseks ka seetõttu, et hagijate (nn. jahikoerte) puhul on tegemist tõukoertega, kelle pidamine ei ole eriti levinud. -Tunnistajate V. J. ja T. P. ütluste kohaselt oli sõiduki ette jäänud koera puhul tegemist pruuni – kollase – valgekirju keskmist kasvu koeraga. Asja kohtulikul uurimisel väitis O.F , et kuna tema koerte põhivärvus on must, kuid umbes 30 protsendi ulatuses on nad pruunikas valgete laikudega, siis ei vastanud auto ette jäänud koera välimuse kirjeldus tema koerte omale. Kohus leidis, et eeltoodud asjaolu ei välista seda, et liiklusõnnetusse sattunud koer kuulus ikkagi O.F-ile . Kohtulikul uurimisel avaldas T. P., et läks pärast liiklusõnnetust O.F juurde koju juhtunut n.ö. omavahel klaarima. O.F elamu hoovis märkas ta samasugust, s.o. sama värvi, sama tõugu ning samasuguse suurusega koera, milline oli põhjustanud liiklusõnnetuse ning T.P. tundis huvi koera tervisliku seisundi kohta. Seega sarnanesid T.P. auto ette jäänud koer ja O.F-ile kuuluv välimuselt. Tunnistaja V. J. ütluste kohaselt on sama välimusega, sama tõugu koer samas kohas ringi liikunud ka muul ajal ning V.J. teada on tegemist samas läheduses elava O.F koeraga. Nimetatud asjaolu kinnitab samuti seda, et koer kuulus O.F-ile, kuna on ebatõenäoline, et pidevalt liigub vabalt ning peremehetult samas piirkonnas, s.o. O.F elamu vahetus läheduses O.F-ile kuuluvatele koertele sarnanevaid sama välimusega tõukoeri. Kohtuvälise menetleja Jaanus Vankeri ütluste kohaselt läks tema piirkonnapolitseinikuna 10.10.2012 a. väärteomenetluseks vajalike menetlustoimingute läbiviimiseks O.F elukohta ning nägi seal ka talus peetavaid koeri. J.Vanker kinnitas, et tema nähtud koerad olid kollakat – pruunikat värvi ning nende välimus vastab liiklusõnnetust pealt näinud V.J. ja sõidukit juhtinud T.P. kirjeldusele liiklusõnnetuse põhjustanud koera välimusele. -Asja kohtulikul uurimisel kinnitas kaebaja O.F, et tema koerte jaoks on talu juures spetsiaalne aedik, koerad viibivad kogu aeg aedikus ning on välistatud nende sealt väljapääsemine ja vabalt sõidutee ääres ringi liikumine. Kaebaja väited on aga ümber lükatud T . P. ütlustega, kes kinnitas kohtus, et kui ta pärast juhtunut läks O.F juurde koju, nägi ta seal auto ette jäänud koeraga väliselt sarnast koera vabalt hoovis ringi liikumas. Kohtuvälise menetleja Merilin Lille ütlustel käis ka tema politseiametnikuna väärteomenetluse käigus O.F elukohas, kus O.F tunnistas, et kuigi tema koerad asuvad aedikus, pääsevad nad sealt vahel välja. Eeltoodust järeldub, et ei olnud välistatud O.F-ile kuuluva koera sattumine 26.09.2012 a. sõiduteele ning temaga liiklusõnnetuse toimumine. -Kaebuse esitaja O.F enda seisukohad on käesoleva väärteoasja menetluse ajal olnud muutuvad ning vastuolulised. Kohtus ütlusi andnud tunnistaja R. L. ütluste kohaselt helistas talle politseinikust kolleeg S. E., kes teatas, et talle oli helistanud O.F ja teavitanud, et tema, s.o. O.F koer põhjustas liiklusõnnetuse. Asja kohtulikul arutamisel teatas O.F, et tunneb küll S. E., kuid ei ole talle helistanud ega liiklusõnnetusest rääkinud. Kohus pidas ebatõenäoliseks, et kohtus ütlusi andnud politseiametnikust tunnistaja R. L. andis kohtus valeütlusi ning rääkis olematust, mittetoimunud telefonikõnest. Kohtu hinnangul puudus tunnistajal selleks vajadus ning motiiv. Samas viitab taolise sisuga telefonikõne sellele, et kaebaja tunnetas enda vastutust juhtunu eest ning soovis infot sündmuste edasise käigu kohta. 10.10.2012 a. koostatud väärteoprotokolli antud seletuses on O.F kinnitanud, et tema hoiab oma koera kinni ning liiklusõnnetusse sattunud autoomanik ei ole tema pool kodus käinud (väärteotoimik t.l. 2). Samas on aga väärteomenetluse ning kohtuliku uurimisega leidnud tuvastamist, et 26.09.2012 a. sõiduautot juhtinud T . P. siiski käis pärast juhtunut O.F juures kodus ning rääkis talle liiklusõnnetusest. Samuti näitas ta O.F-ile oma autot ning sellel liiklusavarii tõttu esinenud tehnilisi vigastusi. Lisaks sellele tunnistas O.F esmalt seda, et tema koer võis liiklusõnnetuse põhjustada, kuid muutis hiljem oma seisukohta pärast seda, kui sõiduki omanik T.P. oli teatanud, et soovib sõidukile tekitatud kahju hüvitamist summas 700 eurot. -Asja kohtulikul arutamisel pani kaitsja kahtluse alla tunnistaja V. J. ütlused, kuna viimane kinnitas, et sõitis umbes kella 17.00 paiku jalgrattaga lasteada lapsele järgi ning nägi liiklusõnnetust. Jaanus Vankeri poolt 10.10.2012 a. koostatud väärteoprotokolli ning 08.11.2012 a. tehtud väärteootsuse kohaselt (Väärteotoimik t.l. 1,2) juhtus liiklusõnnetus aga kella 16.00 ajal. Kohus leidis, et eeltoodud vastuolu ei muuda tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseteks. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokolli koostamisel ning väärteootsuse tegemisel lähtunud liiklusõnnetusse sattunud T. P. seisukohast, kes on tunnistajana ülekuulamise käigus antud seletuses nimetanud juhtunu orienteeruvaks kellaajaks kell 16.00 (väärteotoimik t.l. 3 pöördel). Samas on tema kellaajaline hinnang olnud hinnanguline ning ei ole välistatud, et tema poolt fikseeriti üksnes ligikaudne kellaaeg. V. J. poolt 4
(5)4-12-6012 avaldatud kellaaeg 17.00 ei erine oluliselt T.P. nimetatud kellaajast ning jääb ajavahemikku nn. „õhtupoolne aeg pärast tööd“. Eeltoodust lähtudes, ei pea kohus eeltoodud vastuolu oluliseks ning leiab, et ei ole alust kahelda ei T.P. ega V.J. poolt antud ütlustes. Ülaltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et on leidnud tõendamist liiklusõnnetuse toimumine 26.09.2012 a. Pärnu maakonnas * teel. Liiklusõnnetuse põhjustajaks oli O.F talu territooriumilt lahti pääsenud koer. Kohus ei tuvastanud väärteoasjas VTMS § 150 ettenähtud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. 10.10.2012 a. koostatud väärteoprotokollis kajastatud rikkumise kirjeldus vastab 08.11.2012 a. väärteootsuse teokirjeldusele (väärteotoimik t.l. 1,2). Kohtuvälise menetleja poolt on O.F poolt toimepandud väärteorikkumist käsitletud * valla koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumisena p. 2.1 alusel ning väärtegu on kvalifitseeritud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 66 3 lg 2 järgi. Kohtu hinnangul on eeltoodud väärteo kvalifitseerimine õige. Tahkuranna valla koerte ja kasside pidamise eeskirja p. 2.1 kohaselt võib koera ja kassi pidada omanikule kuuluvas või tema valduses olevas ehitises või territooriumil. Territoorium (ala) peab olema piiratud selliselt, et on välistatud sealt koera väljapääsemine. Kuna käesoleval juhul pääses kaebaja koer talu territooriumilt välja ning põhjustas liiklusõnnetuse, siis jäeti kaebaja kui koera omaniku poolt eeltoodud nõue tagamata ning rikuti valla koerte ja kasside pidamise eeskirja. KOKS § 66 3 lg 2 kohaselt nähakse ette vastutus koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse. Kaebaja O.F poolt kohaliku omavalitsuse organi ehk valla poolt kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumine tõi antud juhul kaasa liiklusõnnetuse ning varalise kahju, kuna T . P.-le kuuluv ning tema juhitud sõiduauto sai avalikul, * teel koeraga kokkupõrke, s.o. liiklusõnnetuse tagajärjel tehnilisi vigastusi ning kandis sellega seoses ka varalist kahju. Seega, lähtudes eeltoodust, on kohtuvälise menetleja poolt väärteo kvalifitseerimine KOKS § 66 3 lg 2 järgi õige. Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel väljendub selles, et O.F koera omanikuna ei taganud koera hoidmist talu territooriumil (tegu), mille tagajärjel pääses koer territooriumilt välja üldkasutatavale teele ning põhjustas liiklusõnnetuse. Karistuse kohaldamisest KOKS § 66 3 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kohaldamist kuni 100 trahviühikut. O.F-ile on kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv 25 trahviühikut. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. O.F puhul ei ole väärteomenetlusega tuvastatud karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Tema süüline käitumine väljendus antud juhul selles, et ta ei kontrollinud ega taganud koera hoidmist kinnisel territooriumil. Koera väljapääsemine ning sattumine avalikule teele tõi antud juhul kaasa varalise kahju põhjustanud liiklusõnnetuse, kuid oleks võinud kaasa tuua ka raskemaid tagajärgi, kuna koera poolt põhjustatud liiklusõnnetuse puhul ei ole välistatud ka sõiduki teelt välja paiskumine või kaldumine tee vastassuunavööndisse, samuti kehavigastuste tekitamine liiklejatele või läheduses viibivatele isikutele. Antud juhul taolisi raskeid tagajärgi ei kaasnenud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud rahatrahvi ühe neljandiku osas KOKS § 66 3 lg 2 ettenähtud sanktsiooni määrast põhjendatuks. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb kaebuse esitaja esinduskulu jätta tema enda kanda. Teet Olvik Kohtunik 5
(5)