Obsah (6)
§ 149§ 29§ 150§ 123§ 132§ 38KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2012.a Pärnu Väärteoasja number 4-12-6638 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Väärteo
§ 149
(Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine) p 2 sätestab, et materiaalõigust on kohaldatud ebaõigesti, kui on kohaldatud sätet, mida ei oleks pidanud kohaldama.
§ 29
(Väärteomenetlust välistavad asjaolud) lg 1 p 1 näeb ette, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.
§ 150
(Väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine) lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlusõigust on oluliselt rikutud, kui väärteomenetlust ei ole lõpetatud käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud asjaoludel. Väärteoasja materjalide hulgas puuduvad mis tahes dokumendid kõnesoleval juhtumil 12 mitteautomaatkaalu kohustusliku õiguspärase metroloogilise kontrolli kohta taatlusmenetluse 2
(8)4-12-6638 teostamise ja selle taatlusnõuetele vastavuse tuvastamise tähenduses (vt Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud kasutusaladest tulenevalt kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad (edaspidi metroloogilise kontrolli nimistu). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006.a määrusega nr 104 kinnitatud „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ § 5 (Taatluskehtivusaeg) lg 2 sätestab, et mõõteseaduse § 10 lõike 1 punktide 1 - 4 kohase metroloogilise kontrolli läbinud mõõtevahendi (mille hulka kuuluvad Euroopa Ühenduse direktiiviga nr 2009/23/EÜ kehtestatud standardi EVS -EN 45501, OIML R 76, 1992 kohaselt ka sõidukite ja nende ratta- ja teljekoormuse mõõtmiseks kasutatavad mitteautomaatkaalud) taatluskehtivusaeg algab seda liiki mõõtevahendile õigusaktides sätestatud vastavushindamisprotseduuri, EÜ esmataatluse või siseriikliku esmataatluse toimumise kuupäevast. Kui vastavusdeklaratsioonil, taatlustunnistusel, vastavus- või taatlusmärgisel puudub kuupäev ja kuu, siis algab taatluskehtivusaeg vastava menetluse toimumise aasta
- jaanuarist. Kõnesoleval juhtumil ei nähtu väärteoasja materjalidest mitteautomaatkaalude õiguspärase metroloogilise kontrolli kohta taatlusmenetluse teostamise ning selle taatlusnõuetele vastavuse tuvastamise kohta mingeid ülalmärgitud andmeid, mis tõttu pole võimalik kontrollida väärteoasjas kaalude kasutamise õiguspärasuse vastavust Euroopa Ühenduse direktiivile nr 2009/23/EÜ. D.T väidab, et kõnesolev haagisveok ega ükski selle veerev osis ei ületanud tegelikult veoki kabiinis asuvate näidikute järgi kehtivate nõuetega ettenähtud haagisveoki üld- ja teljekoormusi ei tervikuna ega ühegi telje osas eraldi. D.T taotleb selle väite kinnitamiseks kuulata üle tunnistajana oma vahetu tööandja – OÜ Korras Kodu vedude eest vastutav isik D.T, kelle ilmumise kohtuistungile tagab D.T ise. 1 D.T selgitab väärteoasjas temale etteheidetud TS § 40 lg 1 järgi esitatud õigusrikkumise kohta kiirmenetlusega nõustumist liikluspolitseiniku hr Taavo Tikki’ poolt temale kohapeal tehtud hoiatusega, et mitte öelda ähvardusega – trahvida eelnimetatud rikkumise eest 800,- euro suuruse trahviga, kui ta ei peaks nõustuma kiirmenetlusega. Lähtudes eeltoodust taotles kaebuse esitaja kaitsja tühistada Politsei ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku Taavo Tikki’ 1 25.11.2012.a. kiirmenetluse otsus nr 10220912339503 osaliselt, so. D.T TS § 40 lg 1 järgi süüditunnistamine ja karistamine KarS § 63 lg 1 alusel, ning lõpetada asjas menetlus. Samuti jätta D.T menetluskulud riigi kanda. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse juht Sander Peremees oma 10.01.2012.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.
- novembril 2012 tegi Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Taavo Tikki järelevalvet Pärnu maakonnas Valga-Uulu maanteel. Kell 16.32 peatas ta nimetatud maantee 93 km autorongi Scania R500 reg nr 333MEX, mida juhtis D.T . Juhi töö- ja puhkeaja kontrollimisel selgus, et D.T oli kolmel päeval rikkunud puhkeajale kehtestatud nõudeid. Autorongi koosseisus oleva haagise kaalumisel selgus, et selle teljekoormused ületasid lubatud väärtusi 0,166 t, 0,185 t ja 0,107 t. D.T ei olnud 3
(8)4-12-6638 esitada tee omaniku poolt väljastatud luba teljekoormuse ületamiseks. Seega rikkus D.T liiklusseaduse § 130 lg 1, 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 art 8 lg 1, 2 ning teeseaduse § 33 lg 4, § 35 lg 1, 2 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 249 lg 1 ja teeseaduse § 401 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kuna väärteo toimepanemise asjaolud olid selged ja menetlusalune isik nõustus kiirmenetlusega, siis määras Taavo Tikki oma otsusega KarS § 63 lg 1 alusel LS § 249 lg 1 järgi D.T-le karistuseks rahatrahvi 100 € (25 tü). Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteo toimepanemine D.T poolt tõendatud kaalumise protokolli, autojuhi kaardi väljatrüki ja menetlusaluse isiku enda ütlustega. Määratud karistus on kooskõlas karistusseadustiku § 56 sätestatud nõuetega. Karistuse määramisel arvestati kergendava asjaoluna kahetsust. Maksimaalne rahatrahv sellise rikkumise eest on 100 tü so 400 €. Seega on määratud karistus alla LS § 249 lg 1 sanktsiooni keskmise määra. 10.12.2012 esitas menetlusalune isik eelpoolnimetatud kiirmenetluse otsuse peale kaebuse. Otsus vaidlustatakse osaliselt. Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja hinnangul on kohtuväline menetlemine olnud ühekülgne ja puudulik, menetleja on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, rikkunud oluliselt väärteomenetlus õiguse normi ning mõistetud karistus ei vasta väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule. Põhilise väitena on toodud, et väärteoasja materjalide hulgas puuduvad mis tahes dokumendid kõnesoleval juhtumil 12 mitteautomaatkaalu kohustusliku õiguspärase metroloogilise kontrolli kohta taatlusmenetluse teostamise ja selle taatlusnõuetele vastavuse tuvastamise tähenduses. Kohtuväline menetleja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. D.T sõiduki kaalumine toimus vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010 käskkirjaga nr 40 kinnitatud sõiduki koormuse mõõtmise metoodikale. Mõõtevahenditeks olid ratta- ja teljekoormuskaalud, mis olid läbinud kohustusliku metroloogilise kontrolli vastavalt mõõteseaduse ja selle alusel välja antud õigusaktide nõuetele. Kõikidel kaaludel olid olemas taatlustunnistused ja D.T oleks saanud nendega soovi korral tutvuda. D.T aga sellist soovi ei avaldanud. Kohtuvälisel menetlejal ei ole aga kohustust taatlustunnistusi näidata. Kaalumise tulemused vormistati protokollina. Selle dokumendi esiküljel on olemas nimekiri mõõtevahenditest ja info taatlustunnistuste kohta. D.T on oma allkirjaga kinnitanud, et ta viibis mõõtmise juures, tutvus kaalumisel saadud näitudega ja pretensioone tal pole. Eeltoodud asjaoludel ei nõustu kohtuväline menetleja esitatud kaebusega ja palub jätta see rahuldamata. Väärteo toimepanemine D.T poolt on tõendatud ja määratud karistus on kooskõlas karistusseadustiku põhimõtetega. Menetluskulud jätta menetlusaluse isiku kanda. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde. Kaebaja selgitas, et sõitis tee peal, kui peeti kinni näitas kaal 23,86 tonni. Haagisel oli lubatud 11,5 tonni, aga oli 7 tonni ringis ning abisild oli 5 tonni. Kaebuse esitaja leidis, et tema autol olevad kaalud näitasid õigesti ning ülekaalu ei olnud. Politsei vaatas samuti näidikuid, kuid igaks juhuks kaalus üle ning politsei kaalud näitasid ülekaalu. Kaebuse esitaja selgitas, et kui auto hakkab liikuma siis need näidud natuke muutuvad ning võimalik, et sealt tuligi vahe, lisaks oli tee mõõtmiskohal kaldus. Kui veokil on ots üles poole siis tuleb ülekaal telgedele. Kui politsei tuli välja, võttis tavalise märkmepaberi ja kirjutas sinna kaalud ning pärast pani arvutisse, kuid kaebuse esitaja ise ei märkinud neid üles. Kui küsis, kas need näidud on ikka samad, muutus politseinik pahuraks ja ütles, et kui vaidlen siis saan 800 eurot trahvi. Puhkeaja osas kaebuse esitaja ei vaidlusta, kuid palub ülekaalu osas otsuse tühistada. 4
(8)4-12-6638 Tunnistaja D.T andis ütlusi selles, et on selles ettevõttes vastutav isik, auto on tehniliselt korras ning eksimusi olla ei saa, juhid on koolitatud. On kindel et ülekaalu ei olnud. Koorma maha võtmisel ei tuvastanud ülekaalu, oli ise juures ja kontrollis. Auto oli alakaalus. Ilmselt seal, kus toimus kaalumine oli parem ja pikikalle. Autol endal on kaalud töökorras, korralised hooldused ja see teostatakse esinduses. Haagis on 2012 augustis ostetud ja alustasime sellega tööd oktoobri keskpaigas. Kaebuse esitaja kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde ning juhtis tähelepanu sellele, et antud juhul ei 1 ole D.T käitumises tuvastatud 25.11.2012 Teeseaduse § 40 lg 1 rikkumist. Käesolevaks ajaks on selgunud, et ei ole tuvastatud ühe kaalu taatlustunnituse originaali olemasolu. Kohus peaks Metroserdist taatlusprotokollid välja nõudma, et oleks võimalik jälgida taatlemisprotseduuri vastavust, samuti kaalude tüübikinnituse tunnistuse. Samuti oleks vaja politseinik Tikki ametijuhend välja nõuda. D.T ja tunnistaja ütluste põhjal oli tegemist lubatust suurema risti- ja pikikaldega kaalumise hetkel sõiduki osas ja need tulemused ei või olla sellised, nagu väidab kohtuväline menetleja. Tunnistaja kinnituse kohaselt oli tema isiklikult selle veose maha laadimise juures ja veendus et veoki pardanäidikud ei näidanud lubamatut ülekaalu. Ühe kaalu, millel taatlustunnistusel allkiri puudu, roll selles asjas on oluline, sest ühe kaalu näidik on seotud teiste kaalu näidikutega omavahel seotud aritmeetiliste tehete alusel tehtava järelduse ülekaalu olemasolu või puudumise kohta ja 1 muutuja 12-st ei ole kindlaks määratav. Ei näe ma muud võimalust, kui paluda kohtul kaebus rahuldada ja võttes arvesse, et menetleja on määranud 100 € trahvi 2 rikkumise eest, nii ülekaalulise veokiga liiklemise eest kui ka töö ja puhkeaja režiimi rikkumise eest. Karistusotsuses ei ole välja toodud mitu eurot 100-st on siis puhkeaja rikkumise eest ja palju on ülekaalulu eest, siis palus kogu 100 € trahvi tühistada. Välja mõista tuleks kohtuväliselt menetlejalt õigusabi kulud summas 1560 eurot. Kohtuväline menetleja kaebust ei tunnistanud ning oli seisukohal, et väärteo toimepanemine D.T poolt 25.11.2012 on leidnud tõendamist. Tõenditeks mis puudutab kaalumist on asja materjalide juures olev kaalumise protokoll, mis näitab seda, et sellel sõidukil ületati lubatud teljekoormust. 25.11.2012 kaalus D.T poolt juhitud veoautot politseinik Taavo Tikki, kes omab vajalikku mõõtja pädevust ta on kantud politseis kaalumises pädevate mõõtjate nimekirja. Kaalumine toimus politsei peadirektori käskkirjaga kehtestatud mõõtemetoodikat järgides. Need asjaolud on võimalik tuvastada mõõteprotokollist. Mis puudutab seda, et kaitsja viitas asjaolule, et tee võis olla kuidagi kaldu, siis mõõtemetoodika ütleb selle kohta seda, et teekallet nõutakse siis kui tekib mingisugune kahtlus, et see kalle kas risti või pikki suunas on suurem kui 10%. Mõõtemetoodikat tehes on kõik võimalikud hälbed, mis on sisse arvestatud meie mõõtemetoodikasse ja arvestatud, siis sellesse mismoodi toimub selle kaalumise tulemusel laiendmääramatus arvestamine. D.T poolt juhitud autol olevad kaalud ei ole läbinud ei taatlust ega kalibreerimist. Politsei kaalud on taadeldud ja on mõõtevahendid. Auto kaalud ei ole mõõtevahendid, need on lihtsalt juhi informeerimiseks. Iga kaal oli läbinud taatluse ja kaalule oli paigaldatud nõutav kleebis ja oli väljastatud mõõtevahendi taatlustunnistus. 12 kaalust 11 kaalu taatlustunnistusel oli olemas allkiri ja ühel allkirja ei olnud. Metrosert väljastas päringu peale oma vastuse, milles tõdes, et eksikombel oli küll allkiri puudu, kuid kinnitas, et sellel konkreetsel kaalul olid kõik märgised, mis on nõutud. Eeltoodud asjaoludel menetleja esitatud kaebust ei tunnista, palub jätta see kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Maakohtu seisukoht
§ 123
kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. 5
(8)4-12-6638 Vaidlusesemeks on 25.11.2012.a on koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse liikluspolitseinik Taavo Tikki poolt kiirmenetluse otsus nr 10220912339503 selles osas, et 25.11.2012.a kella 16:32 ajal Pärnumaal Valga-Uulu maanteel
- km juhtis D.T autorongi Scania R500 reg nr 333MEX, mille haagise teljekoormused ületasid lubatud väärtusi 0,166 t, 0,185 t ja 0,107 t. D.T ei olnud esitada tee omaniku poolt väljastatud luba teljekoormuse ületamiseks. Seega rikkus D.T teeseaduse § 33 lg 4, § 35 lg 1, 2 nõudeid ja pani toime teeseaduse § 401 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Nimetatud kiirmenetluse otsusega on määratud D.T-le KarS § 63 lg 1 alusel LS § 249 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut, so 100 €. Otsuses toodud töö- ja puhkeaja rikkumist kaebaja ei vaidlustanud. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistaja ütlused, leidis, et D.T kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kohtulikult uuritud 25.11.2012 koostatud kaalumise protokoll kinnitab, et kasutatud kaalud olid töökorras, mõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduse kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid tulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks. Selleks seati mõõteseade töökorda vastavalt tootja juhistele jms. Protokolli kohaselt kaalumiskohal nii pikikalle kui ka ristikalle oli alla 10 %. D.T on kinnitanud oma allkirjaga, et viibis mõõtmise juures, tutvus mõõtevahendite näitudega, millise toimingu kohta ta pretensioone ei omanud. Seega on alusetud kaebaja väited, et kaaludelt puudusid taatlemist kinnitavad kleebised ja kaalumine teostati lubatust suuremal kallakul. Kaalude taatlemise teostanud on AS Metrosert, milline ettevõte on avalikult kättesaadava teabe kohaselt Eesti Akrediteerimisekeskuse poolt tunnistatud EN ISO/IEC 17020 nõuetele vastavaks mõõtevahendite taatluse ja vastavushindamise valdkonnas. Seega on kaalude taatlemise teostanud usaldusväärne asutus ja selliselt taadeldud kaalud on seaduse silmis mõõtevahendiks. Samas veokile tootja poolt paigaldatud kaalud ei vasta Mõõteseaduses sätestatule, seega nende näidud ei oma väärteoasjas tõenduslikku tähendust. Kaebuse esitaja kinnitused, nagu ka tunnistaja ütlused selles, et teljekoormus vastas lubatule, on paljasõnalised ja teiste tõenditega kinnitamata. Kaitsja väide selles, et taatlustunnitusel taatleja allkirja puudumine viib automaatselt selleni, et kaalu ei saa nõuetekohaselt taadelduks lugeda, ei ole asjakohane. AS Metrosert kinnitas kirjalikult, et mitteautomaatkaal Evocar 2000 nr 201487 on läbinud taatluse 18.01.2012, kaal vastas Mõõteseaduse § 11 lg 1 nimetatud nõuetele ja selle tõenduseks oli kaalule paigaldatud taatlusmärgis – taatluskleebis nr AA000679 ning väljastatud taatlustunnistus TTLM-12/
- Mõõteseaduse § 13 lg 3, 5 kohaselt ei ole seda tüüpi mõõtevahendile taatlustunnistuse väljastamine kohustuslik ja taatluse tulemust näitab taatlusmärgis. Taatlustunnistus väljastatakse mõõtevahendi taatlusele esitaja soovil. Tuginedes eeltoodule, leiab kohus, et vaidlusalune kaal oli taadeldud ja paigaldatud oli taatluskleebis. Politseiasutuse soovil oli neile väljastatud taatlustunnistus. Käesolevaks ajaks on kaal läbinud uue taatluse ja paigaldatud vastav kleebis. Kuigi ühel taatlustunnistusel puudus taatleja allkiri, on kohtuliku uurimise käigus ka see küsitavus kõrvaldatud, kuna Metrosert väljastas allkirjastatud taatlustunnistuse. Kaitsja taotluse välja nõuda menetleja Tikki ametijuhend, seega lükata kohtuasja arutamine järjekordselt edasi, jättis kohus rahuldamata, kuna nimetatu ei oma tõenduslikult puutumust käesoleva asjaga ning ei teeni kohtuasja kiire ja objektiivse lahendamise eesmärki. Samadel põhjustel jättis kohus rahuldamata taotluse välja nõuda Metroserdist kaalude metronoomiliste menetlustoimingute dokumendid ja kaalude tüübikinnitused. Kohtulik uurimine ei tuvastanud väärteomaterjalide koostamisel politseiametniku ebaväärikat, ähvardavat käitumist kaebuse esitaja suhtes. Seega on kaebaja väited selles osas alusetud. Hinnanud tõendeid kogumis, leidis kohus, et D.T süü on täielikul tõendamist leidnud. Tema juhitud veoki kolme telje koormused ületasid lubatud väärtusi. 6
(8)4-12-6638 Kohus märgib veel, et iga kasutatud kaal kaheteistkümnest kaalust, on omaette mõõteriist ja tegemist ei ole mõõtevahendite komplektiga. Menetleja tuvastas ülekaalu kolmel haagise teljel. Isegi kui välistada vaidlusalune kaal kasutatud kaalude hulgast, jääb kohtule ikkagi veendumus, et vähemalt kahel teljel esines ülekoormus. Seega on väärteokoosseis ikkagi täidetud. Teeseaduse § 33 lg 4 kohaselt, nii koormaga kui ka koormata liikleva sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massi ja teljekoormused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Teeseaduse § 35 lg 1 kohaselt on erakorralised vedu ja sõit, mil suuremõõtmelise või raskekaalulise veose või veoseta sõiduki kas või üks suurim mõõde, mass või teljekoormus ületab käesoleva seaduse § 33 lõike 4 alusel kehtestatud suuruse. Lõike 2 kohaselt avalikult kasutataval teel on erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Eeltoodut kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et D.T on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, mida kvalifitseeritakse teeseaduse § 33 lg 4, § 35 lg 1, 2 ja § 401 lg 1 alusel väärteona. Kohus ei tuvastanud väärteoasjas
§ 29lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.
Ka pole tuvastatud muude
§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka
§-s 30 sätestatud alustel. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Teeseaduse § 401 lg 1 kohaselt normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Liiklusseaduse § 249 lg 1 kohaselt kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kohus on seisukohal, et D.T suhtes kohtuvälise menetleja poolt KarS § 63 lg 1 tunnustel kahe rikkumise eest ühe rahalise karistuse 25 trahviühikut, e. 100 € määramine on lubatud ja põhjendatud. Isikul ei ole kehtivaid karistusi ja kergendava asjaoluna avaldas ta teo toimepanemise järel kahetsust. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki asjaolusid, mis võimaldavad mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul vastab D.T-le kohaldatud rahatrahv nii teo raskusele kui süü suurusele. Karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et talle kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks. Väärteomenetlusega on kindlaks tehtud, et isik on süüdi väärteo toimepanemises. Seega on kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja otsus seaduspärane ja põhjendatud. 7
(8)4-12-6638 Tulenevalt eelnevast ning juhindudes
§ 132
p 1 leiab kohus, et Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Taavo Tikki poolt 18.10.2011.a tehtud kiirmenetluse otsuse ei kuulu tühistamisele ning kaebus ei kuulu rahuldamisele.
§ 38
lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse puhul menetluskulud süüdimõistetu. Eeltoodust lähtuvalt tuleb menetluskulud, so valitud kaitsjale makstud tasu, jätta kaebuse esitaja enda kanda. Rubo Kikerpill kohtunik 8
(8)