← Eesti

4-12-4120/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6.mai 2013.a. Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-12-4120 Kohtunik Roomet Sõnna Liia Tigane Kohtuistungi sekretär Väär

§ 70alusel selle eest, et ta 17.augustil 2012.a.

kella 03.30 ajal Võru linnas Räpina mnt 1, tarbis selleks mitteettenähtud kohas alkohoolset jooki GIN, millega E. P. rikkus AS § 48 p 1 nõudeid, 15 trahviühiku suuruse s.o. 60-eurose rahatrahviga (tl 15, 21). MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUSE SISU Kaebuse kohaselt 17.08.2012 öösel kella 03 paiku Võrust läbisõidul käisid kaebuse esitaja, tema vend Marek F.S, Mairo Loos ja Marek Kaljumäe, korraks №oruse kiirtoidukohvikus ja jäid trepi peale vestlema. Nende juurde sõitis politseiauto. Autost, läbi lahtise akna ütles üks politseinikest võta lonks ja istu auto peale. Kaebuse esitajal oli käes autost võetud alkoholivaba GIN. Ta sõidab tihti oma küla poistega kainet autojuhti ning selleks on autos tavaliselt GIN kaasas. Selgus, et politsei poolt öeldu ei olnud lõõpiv nali, vaid provokatsioon, kuna teda kutsutigi politseiautosse ja tehti ettepanek vormistada väärteootsus alkoholi tarbimise kohta avalikus kohas. Kaebuse esitaja keeldus, kuna leidis, et ei ole alkoholi tarbinud ning tegi ettepaneku minna ja vaadata joogipurki, mida ta nende ütluse pärast korraks suu juurde pani. Sellest politseinikud keeldusid. Kaebuse esitaja viidi jaoskonda ja paigutati arestimajja, kus hoiti teda söömata ligi 12 tundi ja lubati välja kui kaebuse esitaja nõustus kirjutama alla vaidlustatud protokollile. Kaebuse esitaja palub tunnistada politseiniku provokatiivne tegevus sobimatuks; tühistada kiirmenetluse otsus täies mahus, kuna alkoholivaba GIN joomine ei ole alkoholi tarvitamine; tunnistada õigusvastaseks kaebuse esitaja põhjuseta kinnipidamine 12 tunni vältel ilma toiduta ning mõista välja kaebuse esitaja kasuks moraalse kahju hüvitus kohtu poolt määratud suuruses. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA TEHTUD JÄRELDUSED Tartu Maakohtu 14.märtsi 2013.a. määrusega on kohus saatnud E. P. kaebuse politseiniku provokatiivse tegevuse sobimatuks tunnistamise, 12 tunni vältel ilma toiduta põhjuseta kinnipidamise õigusvastaseks tunnistamise ja selle eest moraalse kahju hüvitamise nõuetes seisukohavõtuks Tartu Halduskohtule, kuna need taotlused ei kuulu läbivaatamisele väärteoasjas tehtud otsuse peale kaebuse lahendamise raames (tl 32). Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses Tartu Maakohtule (tl 18-19) leiab kohtuväline menetleja, et E. P. poolt koostatud kaebus ei ole põhjendatud. E. P. viibis koos teiste isikutega 17.08.2012 kell 03.30 Võru linnas Räpina mnt 1 maja ees avalikus kohas. Politseipatrull, tehes oma tavapärast tööd avaliku korra kaitsel, märkas avatud alkoholipudeleid ja -purke käes hoidvaid isikuid. Patrull läks isikute juurde ja tegi neile märkuse, et alkoholi tarbimine №oruse kohviku ees tänaval so. avalikus kohas ei ole lubatud. Seepeale jõi F.S demonstratiivselt politseinike ja teiste isikute nähes käes olevast GIN purgist. Politseinikud tuvastasid alkohoolset jooki sisaldava GIN purgi visuaalsel vaatlusel. Purk oli helesinist värvi, mis on aastaid kaubanduses müügil olnud ja mis on keskmisele täiskasvanud inimesele üheselt äratuntav. Kaebuses väidab F.S, et ta tarbis alkoholivaba GINi. 2

(7)Kohtuvälise menetleja esindajal ei ole andmeid, milline alkoholivaba GIN purk välja näeb, sest sellist toodet ei ole suuremates kaubandusettevõtetes müügil. Sündmuskohal ei rääkinud F.S midagi sellest, et purk, millest ta jõi, ei sisaldanud alkoholi. Alles politseijaoskonnas hakkas F.S väitma, et ta tarbis GIN purgis olevat alkoholivaba mahla. Antud väidet ei saanud aga enam kontrollida, kuna tagantjärele ei saa avalikus kohas järelvalveta olnud alkoholipurki ja selle sisu F.S-i väidetega siduda. Politseiametnikud toimetasid F.S-i avalikus kohas alkoholi tarbimise eest politseijaoskonda eesmärgiga läbi viia väärteomenetlus. Menetluse käigus soovisid politseiametnikud tuvastada F.S alkoholijoovet, kuid F.S keeldus sellest. Kui kaebuse esitaja F.S oli kaine ja ta ei tarvitanud politseiametnike nähes alkoholi, siis oleks saanud ta oma süütust tõendada väga lihtsal viisil - indikaatorvahendi kasutamisel, millest aga F.S keeldus. Kuna F.S olid ilmsed alkoholi tarvitamise tunnused, siis olid politseiametnikud veendunud, et F.S on alkoholijoobes. Pole ühtki tõendit, peale F.S-i väidete, et politseinik oleks kiirmenetlusotsust koostades F.S-ile allkirjade saamiseks või omakäeliselt antud seletuse saamiseks mingitki survet avaldanud. F.S on esitanud PPA Lõuna prefektuurile 2 kaebust, kus ta annab võrreldes kohtule esitatud kaebusega vastuolulisi ütlusi: kord väidab ta, et võttis lonksu GIN purgist; kord, et tõstis ainult purgi suu juurde. Politseinikele väitis ta, et tarbis ema kaasaantud morssi GIN purgis; kaebuses väidab ta aga, et tarbis alkoholivaba GINi. Kohtuväline menetleja leiab, et F.S-i antud ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseteks. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 48

kohaselt on alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas lubatud: 1) paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, kui alkohoolne jook on omandatud selles müügikohas; 2) kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul.

§ 70

kohaselt alkohoolse joogi tarbimise eest tänaval, staadionil, haljasalal, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul või paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, samuti avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. V™S § 31 lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades V™S 5.peatükis sätestatud erisusi. Menetlusalune isik E. P. annab kohtus ütlusi (tl 43-44), et nad tulid F.S-ile kuuluva sõiduautoga Võrru, sõiduautot juhtis tema vend Marek F.S, nad olid sõpradega №oruse platsi peal, käisid seal söömas ja ta istus №oruse ees postide vahel trepi peal, kui tuli kohale politseipatrull ja öeldi, et võta lonks ja istu auto peale; ta võttis enda kõrvalt trepi pealt purgi- võis olla Coca Cola, Red Bull, oli 0,5 1 või 0,33 1 purk, purjus ta ei olnud, tal oli varem ostetud jook, ta ei ostnud №orusest midagi, ta võttis, kui politsei käskis, purgi suu juurde, ta ei jõudnudki juua; mitte keegi ei saa seda teada, mis seal purgis oli; alkohol ei olnud maitse järgi, tal endal oli olemas kindlasti Red Bull, võimalik, et võttis venna Red Bulli või enda alkoholivaba siidrit, ta ei tea, ta ei vaadanud purgile otsa; võttis purgi kätte ja suu juurde; alkoholivaba siider on olemas suuremates poodides; küsiti, kas ta on nõus kiirmenetlusega; F.S ütles, et ei ole nõus ja siis öeldi talle, et puhuge; F.S keeldus ja nõudis arstlikku kontrolli ning oma joogipudelit, kuid seda ei toodud. 3

(7)Tunnistaja Hillar Raup annab ütlusi (tl 44), et nad olid koos Kevin Kallasega patrullis öösel Võru linnas ja sõitsid autoga Jüri tänavale ja №oruse platsilt oli kuulda kõva lärmi; nad keerasid esimesel võimalusel paremale seltskonna juurde ja küsisid, milles probleem, oli öösel kella 3 paiku, seal oli rahvast 4-5 inimest, ühel oli käes GIN purk ja näha oli, et ta tahtis sealt juua, H. Raup ütles talle, et avalikus kohas ei tohi juua, noormees jõi GIN purgist, oli tavaline sinine GIN purk plekist, GIN oli peale kirjutatud, hoiatus oli tehtud ja H. Raup kutsus ta auto peale ja nad sõitsid natuke eemale, et asi ära vormistada, mees ei olnud puhumisega ja mitte mingisuguse menetlusega nõus ning sõideti jaoskonda; noormees ütles, et emal oli kaasa pandud sinna mahl ja ta tarvitas alkoholivaba jooki, oli tunda tugevat alkoholilõhna, oli väliselt näha, et ta oli joonud, ta keeldus puhumisest ja keeldus oma õiguste ja kohustustega tutvumisest, tunnistaja juuresolekul loeti talle õigused ette ja kinnitati allkirjadega, toiming venis poole tunni pikkuseks ja ta nõudis mitu korda tualetis käimist, jooksis ringi ja karjus ja siis istus maha ja oli rahulik; lõpuks poiss paigutati kainenema. Tunnistaja Kevin Kallas annab ütlusi (tl 44-45), et 17.augusti 2012 varahommikul teostasid nad koos Hillar Raupiga patrulli Võru linnas, №oruse kohviku ees platsil märkasid nad noorte gruppi, kes tegid suurt lärmi; politseinikud läksid nende juurde ja küsisid, kas on mingi probleem ning ütlesid, et avalikus kohas alkoholi tarbimine on keelatud; sellist ütlemist küll ei olnud, et võta lonks ja istu auto peale; üks noormees tõstis purgi üles ja hakkas jooma, oli tavaline sinine GIN plekist purk, mida poes müüakse, ta tõstis suu juurde ja võttis sealt lonksu; indikaatorvahendisse puhumisest ta keeldus, sai viidud jaoskonda ja tuvastatud isik, kuid seal ta ka keeldus puhumast, koostati alkohoolse joobe tunnustega isiku indikaatorvahendi kasutamise protokoll visuaalse vaatluse teel, isiku käitumine oli ebaadekvaatne ja alkoholilõhn tuli tal suust, vahepeal rahutu, ärritus ja ta sai paigutatud kainestusmajja. Tunnistaja Marek F.S, kes on E. P. vend, annab ütlusi (tl 45), et nad istusid №oruse betoonist osa peal, tema kõrval olid Mairo Loos ja E. P. , seal betooni peal oli neid purke, tema joogid Coca-Cola, enamuses olid ära joodud; tema kindlasti ei ostnud GIN, teisi ei tea, ei mäleta, politsei sõitis varahommikul sinna, lasksid juhi kõrvalistuja akna alla ja vanem mees oli roolis ja ütles, et võta lonks ja istu auto peale, see jutt oli suunatud tema vennale, vend võttis mingi purgi ja pani suu juurde, politseinikud tulid autost välja ja ütlesid vennale, et istu auto peale; Eerik istus auto peale taha ja nad ütlesid, et avalikus kohas joomine; Eerik oli hästi vihane ja ütles, et tooge purk, kuid M. F.S ei võtnud purki, millest Eerik jõi ja ei pakkunud politseile. Tunnistaja Mairo Loos annab ütlusi (tl 45-46), et 17.augusti hommikul istusid nad №oruse ees koos Eeriku ja Mairoga, võõraid oli ka vist, purgid olid seal, võeti auto pealt kaasa ja №orusest osteti ka; politseinikud sõitsid paari meetri kaugusele ja peatusid ja politseinik ütles Eerikule, et võta lonks ja istu auto peale; Eerik võttiski purgi või pudeli ja täitis korraldust; M. Loos oli eemal mingi meeter ja silmanurgast nägi seda; №orusest osteti süüa ja õlut ja võib-olla Coca Colat ja ka energiajooki, GIN võidi ka osta; ta ei näinud, mida E. P. jõi; M. Loos seisis püsti ja Eerik istus ääre peal. Kohus leiab, et E. P. süü

§ 48

p 1 nõuete rikkumises, mille kohaselt on alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas lubatud paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, kui alkohoolne jook on omandatud selles müügikohas, on tõendatud tunnistajate Hillar Raupi ja Kevin Kallase ütlustega, et E. P. tarbis 27.augustil 2012.a. kella 3.30 paiku öösel avalikus kohas Räpina mnt 1 maja ees väljas alkohoolset jooki GIN. Kohus loeb paljasõnaliseks E. P. väited, et ta kas üldse ei joonud või tarbis alkoholivaba gini, sest 4

(7)need ütlused on vastuolus tunnistajate Hillar Raupi ja Kevin Kallase ütlustega ja teiste väärteoasjas leiduvate tõenditega. Tunnistajad H. Raup ja K. Kallas on kogu menetluse vältel kinnitanud, et F.S jõi politseinike nähes demonstratiivs elt lonksu kaubanduses müügilolevast üldteada sinisest GINi plekkpurgist. Kohtul ei ole alust kahtlustada tunnistajate Hillar Raupi ja Kevin Kallase pahatahtlikkuses, sest tunnistajad annavad ütlusi, et menetlusalune isik on neile võõras; tunnistajaid on nii väärteoasja kohtuvälisel menetlemisel kui ka kohtus hoiatatud vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest ja ka asjaolu, et tunnistajad on politseiametnikud ei anna eraldi alust kahelda nende ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja M. Loos ei välista, et võidi ka GINi osta. Tunnistaja Marek F.S annab ütlusi, et F.S pani mingi purgi suu juurde. Tunnistaja Mairo Loos annab ütlusi, et ta ei näinud, mida F.S jõi. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Nähtuvalt sama paragrahvi lg 3 võib kohus üldtuntuks tunnistada asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest. Üldtuntuks saab kohus tunnistada sellised faktilised asjaolud, mille kohta on arusaamisega ja kogenud inimestel reeglina olemas teadmine või mille kohta on võimalik üldsusele ligipääsetavatest ja usaldusväärsetest allikatest ilma eriteadmisi kasutamata ja ilma raskusteta kindlat teavet saada. Asjaolu, et helesinises plekkpurgis toodetakse tunnistajate H. Raupi ja K. Kallase poolt kirjeldatud madala kangusega alkohoolset jooki GIN on kohtu arvates üldtuntud asjaolu. Kohus hindab kriitiliselt menetlusaluse isiku E. P. ütlusi, kas ja mida ta tarbis Räpina mnt 1 maja ees, ka seetõttu, et ta on korduvalt muutnud oma ütlusi. F.S on kohtuvälise menetleja poolt ülekuulamisel omakäeliselt protokollis kinnitanud, et tarbis Gini purgis olevat vedelikku Räpina mnt 1 (tl 22). Tunnistaja H. Raupi ütlustest nähtuvalt ütles F.S politseis, et emal oli kaasa pandud sinna mahl ja ta tarvitas alkoholivaba jooki (tl 44). Kaebuses väidab F.S , et tal oli kaasas alkoholivaba GIN, mille ta korraks suu juurde pani (tl 13). Kohtuistungil annab F.S aga ütlusi, et ta võttis enda kõrvalt trepi pealt purgi- võis olla Coca Cola, Red Bull, oli 0,5 1 või 0,33 1 purk, tal oli varem ostetud jook, kui politsei käskis, purgi suu juurde, ta ei jõudnudki juua; mitte keegi ei saa seda teada, mis seal purgis oli; alkohol ei olnud maitse järgi, võimalik, et võttis venna Red Bulli või enda alkoholivaba siidrit (tl 43-44). Arusaamatu on, kuidas F.S sai maitse järgi teada, et tegemist ei olnud alkoholiga, kui ta samas kinnitab, et ta ei jõudnudki seda juua. Samuti ei ole GIN ja alkoholivaba siider sama jook. Süütuse presumptsiooni üheks oluliseks põhimõtteks on, et keegi ei ole kriminaal- ja väärteomenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Samas on Riigikohus korduvalt selgitanud, et juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 1999. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99; 24 oktoobri 2005. a otsus nr 3-1-1-10405; 18.detsembri 2007. a. otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-85-07, jt). Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (tl 24) nähtuvalt on E. P. 5
(7)17.augustil 2012.a. keeldunud puhumast ja keeldunud joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning kahe tunnistaja allkirjad kinnitavad, et F.S on keeldunud ka protokollile allkirja kirjutamast. Sama kinnitab ka menetlusalune isik ise. Seega ei ole menetlusalune isik F.S , esitades kaitseversiooni, et ta ei tarbinud alkohoolset jooki GINi, kasutanud võimalust luua menetlejale reaalne võimalus nende väidete kontrollimiseks indikaatorvahendi või tõendusliku alkomeetriga. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (tl 23) nähtuvalt on E. P. toimetatud kainenemisele 17.augustil 2012 kell 03.52 ja vabastatud kainenemisel 17.augustil 2012 kell 15.10. Kohus hinnanud menetlusaluse isiku ja tunnistajate Hillar Raupi, Kevin Kallase, Marek F.S-i ja Mairo Loosi ütlusi ning kirjalikke tõendeid kogumis, sealhulgas nende isikute ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust, leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on E. P. käitumine, mis seisnes selles, et ta tarbis alkohoolset jooki GIN selleks mitteettenähtud kohas, õigesti kvalifitseeritud väärteona

§ 70järgi, mis näeb ette vastutuse alkohoolse joogi tarbimise eest avalikus kohas.

Väärteomenetluse poolte vahel ei ole vaidlust, et Räpina mnt 1 maja esine Võru linnas on avalik koht. Kohus ei tuvastanud käesoleva väärteoasja menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist. Kiirmenetluse protokollist (tl 21) nähtuvalt on menetlusalusele isikule tutvustatud V™S § 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi, mida kinnitab tema allkiri (tl 21 pöördel), ning menetlusalune isik on andnud allkirja ka selle kohta, et ta nõustub kiirmenetlusega (tl 22). Paljasõnalised ja väheveenvad on F.S-i väited, et teda sunniti politseinike poolt kiirmenetluseks nõusolekut andma, sest samal ajal ei ole teda keegi sundinud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile alla kirjutama. Kohus märgib, et KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. E. P. tegu on õigusvastane, kuna vastab väärteokoosseisule ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas väärteoasjas ei esine. E. P. on AS § 70 sätestatud väärteo toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad; samuti ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid ja V™S § 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise aluseid.

§ 73

lg 2 järgi on

§-des 53–72 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja teiste hulgas Politsei- ja Piirivalveamet. Seega on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur pädev menetlema E. P. poolt toimepandud väärtegu.

§ 70rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

E. P. on kohtuväline menetleja karistanud rahatrahviga 15 trahviühiku suuruses määras. Vastavalt KarS § 47 lg 1 sätestatule on väärteo eest kohaldatava rahatrahvi miinimummäär kolm trahviühikut; trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. E. P. vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud väärteoasjas puuduvad. Kohus leiab, et kuigi KarS § 56 lg 1 ei sätesta karistamise alusena otseselt süüdlase isiku 6

(7)arvestamist, on selle kindlakstegemine oluline, et määrata, millised on võimalused mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitse huvides. E. P. süü suuruse ja karistuse eripreventiivse mõju hindamisel arvestab kohus, et E. P. on nähtuvalt karistusregistri teatisest (tl 31) 2010.aastal ühel korral karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. Kohus peab piisavaks E. P. puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmise tagamiseks tema karistamist kergemaliigilise karistusega- rahatrahviga sanktsiooni alammäära lähedases ulatuses -15 trahviühikut, s.o. 60 eurot. Neil asjaoludel jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullpolitseiniku 17.08.2012.a. kiirmenetluse otsuse nr 2860,12,002746 muutmata ja E. P. kaebuse rahuldamata. Kohtunik: 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.