4-13-2504/7

Väärteoasi nr. 4 - 13 - 2504 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. juunil 2013 Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: K.B kohtuvälise menetleja: Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna esindaja Liisa Miil osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. juunil 2013 K.B kaebust Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna kiirmenetluse otsusega nr. 10220122346849 tema suhtes mõistetud rahatrahvi vähendamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et teda karistati rahatrahviga seetõttu, et sõidukiga ületas lubatud kiirust, sõites 95 km/h, kus piirkiirus 70 km/h. Ta ei kahelnud politsei mõõteriistade täpsuse töökindluses ja nõustus kiirmenetlusega. Pärast seda hakkas selles kahtlema, juhtis tol korral sõidukit ja autol töökorras GPS seade, mis salvestab auto läbitud teekonnad ja sõidukiirused erinevatel ajahetkedel. Väljavõttest selgus, et kõnealusel teelõigul ja ajal oli suurimaks kiiruseks 69 km/h. Seega ta ei ületanud piirkiirust. Taotleb otsuse tühistamist või vähendada mõistetud rahatrahvi summat. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et GPS seadme kella ja koordinaatide eksimisvõimalus võib olla 5 %, sest info tuleb otse satelliidilt. Ta taotleb kohtult mõistetud rahatrahvi vähendamist, sest lubatud kiirust võis ületada 10 km/h aga 24 km/h ületamist ei pea õigeks. Kohtuvälise menetleja esindaja kinnitab, et kiirusmõõte metoodika on kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt ja mõõteaparaat on taadeldud, GPS seadmeid ei taadelda. Kaebaja pole esitanud ühtegi tõendit, lükkamaks ümber mõõtetehnika kasutamisel tehtud viga. Leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning politsei poolt tehtud otsus jätta jõusse. Kohtule esitatud kiirmenetluse otsuse kirjelduse kohaselt K.B juhtis 24.04.2013 mootorsõidukit kiirusega 95 km/h+-3 km/h, suurim lubatud kiirus sellel teelõigul 70 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Tegu on kvalifitseeritav LS § 227 lg. 2 järgi. Karistuse mõistmisel arvestati puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuseks mõisteti rahatrahv 50 trahviühikut s.o. 200 eurot. Seletuses K.B tunnistab oma süüd ja põhjendas lubatud kiiruse ületamist kiirustamisega Tabasallu sõiduga. Kahetseb juhtunut. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kirjelduse kohaselt tuvastati taadeldud kiirusmõõturi abil tema poolt juhitud sõiduki kiiruseks 95 km/h+-3 km/h. 1 Kohus, kuulanud poolte seisukohad ja tutvunud kohtule esitatud materjalidega, tuvastas alljärgneva: 1.1 Kiirmenetluse otsuse kohaselt K.B juhtis mootorsõidukit ja taadeldud kiirusmõõturiga tuvastati sõiduki kiiruseks 95 km/h +-3 km/h. Lubatud sõidukiiruseks antud teelõigus oli 70 km/h. 1.2 Sündmuskohal K.B tunnistas oma süüd ja andis nõusoleku kiirmenetluse läbiviimiseks. Kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel arvestas K.B seletust ja põhjendust lubatud kiiruse ületamisel ja puhtsüdalikku kahetsust ning karistuseks mõisteti rahatrahv 50 trahviühikut s.o. 200.00 eurot. 1.3 23.04.2013 a. s.o. eelmisel päeval teda karistati LS § 227 lg. 2 järgi rahatrahviga 40.00 eurot, kuid sellest rikkumisest positiivset järeldust tegemata, järgmisel päeval paneb toime samaliigilise väärteo. 1.4 2013 aastal on teda veel kahel korral karistatud LS sätete rikkumiste eest. 1.5 K.B poolt kaebusele lisatud sõiduki sõiduraportist on tuvastatav tema sõidugraafik, kuid see ei anna õiglast ja objektiivset ülevaadet GPS seadme näidust sündmuskohast, kus politseinike poolt tuvastati lubatud kiiruse ületamine. Kohus on ülaltoodu alusel seisukohal, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele, sest kohtul ei ole mingit kahtlust taadeldud mõõteriistaga tuvastatud sõiduki kiiruse andmete ebaõigsuses. Isik ise tunnistas oma süüd ja andis kohapeal nõusoleku kiirmenetluse läbiviimisel. Isikut on 2013 aastal eelnevalt karistatud kolmel korral rahatrahvidega LS sätete rikkumises ja neist karistustest mingeid positiivseid järeldusi tegemata, paneb toime järjekordse LS sätete rikkumise. Tema selgitus sõbranna koju viimise kiirustamine ei saa olla objektiivseks põhjenduseks lubatud kiiruse ületamiseks. Karistuse mõistmisel kohtuväline menetleja arvestas isiku puhtsüdamlikku kahetsust ja seega kohtul puudub alus mõistetud karistuse vähendamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 1 kohus otsustas: 1 K.B poolt esitatud kaebus jätta rahuldamata 2 Põhja Prefektuuri KKB Lääne – Harju politseijaoskonna kiirmenetluse otsusega nr. 2373, 13, 002447