novembri 2011 otsus Apellatsioonide esitajad süüdimõistetu J.O ja tema kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik Prokurör Marge Voogma Süüdistatav J.O , isikukood XXX, EV kodanik, elukoht: XXX ; töökoht: OÜ XXX , varem 1 kord kriminaalkorras karistatud Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik Kohtuistungi toimumise aeg
p 1,4 järgi ning karistati 6 kuu pikkuse vangistusega.
lg 2 alusel mõisteti koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust ning ülejäänud 3 kuud vangistust ei pöörata
lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele, kui J.O ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest ning
lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. J.O karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Maakohus arutas J.O-le
p 1, 4 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles alkoholijoobes ja viibides koos A.J. 15.08.2010 kella 03.00 paiku Võsul Jõe 3 asuva OKõrtsi ees, pärast seda, kui A.J. tungis kallale A.K. , lüües kannatanule küünarnukiga vastu pead, mille tulemusena A.K. kukkus ning juba maaslebavat kannatanut lõi tema koos A.J. ega jalgadega kehasse; 2 A.K. ele appi läinud alaealisele T.T. lõi A.J. rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus vastu ukseklaasi ning seejärel A.J. lõi kukkunud T.T. ele korduvalt jalaga kehasse ning vahele läinud alaealisele Jürjo U. le lõi rusikaga vastu õlga; Seejärel sekkus peksmisse tema, tõugates hooga J. U. vastu seina ning lõi J. U. le korduvalt rusikaga näkku ning kui kannatanu vajus kükakile, lõi viimast veel põlvega näkku; pärast seda, kui J.U. haaras temast ründe takistamiseks kinni, kukuti koos kõrtsi siseruumi baarileti ette, kus tema lõi püstitõusvale J. U. le rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu uuesti kukkus ning seejärel lõi korduvalt J. U. le jalaga kehasse, rikkudes oma tegevusega OKõrtsis viibinud inimeste rahu ja avalikku korda ning põhjustades A.K. ele füüsilist valu ning J. U. le füüsilist valu ja tervisekahjustuse - pea põrutuse. Seega J.O , rikkudes avalikku korda ja häirides teiste isikute rahu, mis oli toime pandud vägivallaga ja isikute grupis, pani toime
Maakohtus J.O ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Viru Maakohtu 19.09.2011 määrusega eraldati kriminaalasjast A.J. e süüdistus
kokkuleppemenetluses
Maakohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leidis, et süüdistatav J.O pani toime talle inkrimineeritava kuriteo, kuna ei ole põhjust kahelda kannatanute A.K. e (kutsutakse Päkaks), J. U. ja T.T. e ütluste õigsuses, sest neid toetavad tunnistajate ütlused, samuti muud tõendid. Süüdistatav J.O on püüdnud väita, et mitme isiku poolt rünnati hoopis A.J. t, kellele tema otsustas appi minna. Samas on J.O omaks võtnud selle, et ta ei saanud aru, mis tegelikult toimus, kuid vaatamata sellele, otsustas sekkuda. Tunnistaja A.J. e väitel tuli talle kallale kannatanu A.K. , algul lükates, siis lüües rusikaga pähe. A.J. e sõnul oli A.K. talle eelnevalt löönud peaga näkku. Tema lõi A.K. ele küünarnukiga näkku, mispeale viimane kukkus pikali ukse juurde ja siis tulid teised 3 kõik korraga talle kallale, tahtes teda lüüa. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatava J.O ütlused ja tunnistaja A.J. e ütlused tuleb jätta kõrvale, sest need on ebajärjekindlad, omavahel vastuolus ega haaku ühegi teise tõendiga. Nende tõendite kogumi pinnalt, millega maakohus luges süüdistatava J.O süü tõendatuks, on üheselt tuvastatud, et kogu asi sai alguse A.J. est, kes tungis kallale kannatanu A.K. ele, lüües talle sõnagi lausumata küünarnukiga vastu pead, mille tulemusena A.K. kukkus. Kannatanu A.K. e sõnul enne seda, kui teda rünnati, ei olnud tal baaris kellegagi konflikti ja ta ei saanud aru, miks teda löödi. Tõendeid selle kohta, et eelnevalt oleks A.J. el ja A.K. el olnud mingi konflikt, ei ole. Maakohus möönis seda, et teataval määral on isikud sündmusi erinevalt tajunud või pole nad kõike toimuvat tervikuna pealt näinud, kuid nimetatud asjaolu on seletatav sellega, et rahvast oli väga palju ja liiguti edasi-tagasi terrassilt kõrtsi sisse ja sealt uuesti välja. See asjaolu, et juba maaslebavat kannatanut A.K. t lõi lisaks A.J. ele ka süüdistatav J.O jalgadega kehasse, on tõendatud kannatanu A.K. e enda ütlustega, et peksjaid pidi olema rohkem kui üks, samuti tunnistaja V.I. ütlustega, et A.J. ja veel keegi teine peksid A.K. t jalgadega. A.K. el oli peksmise tagajärjel muhk peas ja seljal, paremal pool küljel olid tal kriimustused, arsti poole ta ei pöördunud. Kannatanu A.K. e jalgadega peksmine võis kesta ajaliselt kuskil 20 sekundit, kui J.U. ja T.T. otsustasid sekkuda selleks, et peksmine lõpetataks. Kannatanu J. U. sõnul astus tema vahele, et midagi hullu ei 3 juhtuks. Tõendamist on leidnud, et J.U. tõmbas A.J. e A.K. est eemale, misjärel A.J. ründas J. U. t, lüües teda rusikaga vastu õlga, seejärel sekkus peksmisse J.O , kes on suurt kasvu ja keda J.U. eelnevalt tähele ei pannud, kuid kes lükkas ta vastu seina või lõi kätega vastu nägu, sest ta tundis mitut lööki. J.U. tunnistas, et ta lõi vastu ja nad kaklesid veidi aega. Ründe takistamiseks haaras J.U. J.O ümbert kinni ja nad jooksid ukse ees olevat pinki kõrvale lükates kõrtsi sisse, kukkudes koos baarileti ette maha. J. U. väitel jäi J.O tema alla. Kui ta hakkas püsti tõusma, tuli J.O-lt uus löök ja ta kukkus maha, kus J.O lõi teda veel mõned korrad jalaga. J. U. poolt öeldut kinnitavad nii kannatanu T.T. kui ka tunnistajad A.L. , K.A. , V.I. , T.P. , V. P. , M.P. ja T. Ong. AS-s Rakvere Haigla diagnoositi J. U. l peapõrutus. Maakohtu arvates on tegemist grupiviisilise avaliku korra rikkumisega, sest süüdistatav J.O tegutses kaastäideviijana koos A.J. ega huligaansel ajendil ja süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. O-Kõrtsis inimeste rahu rikkumine väljendus selles, et toimepandud vägivallategudest tingituna ei olnud O-Kõrtsi külastanud väga paljudel inimestel enam antud lõbustusasutuses turvaline viibida. Tunnistaja T. Ongi ütlustega on tõendatud, et kui J.O ja J.U. kukkusid koos kõrtsi siseruumi baarileti ette, siis rahvas tõmbus tahapoole. Tunnistaja K.A. on väitnud, et ta väga kartis ja teda laskis baarmen tagant uksest välja. Kogu nende seltskond vaatas, et nad saaksid ise ruttu minema. Maakohus leidis, et millegagi ei ole põhjendatud süüdistatava J.O kaitsja väide, et vastutama peaks üksnes see isik, kes alustas või siis kõik isikud, kes on asjaga seotud. Maakohus asus seisukohale, et J.O süüdistusest tuleb välja jätta sõnad „olles alkoholijoobes“, sest selle kohta ei ole küllaldaselt tõendeid, mis seda tõsikindlalt lubaksid väita. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. Maakohus J.O karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Tegemist on grupilise kuriteoga, kus süüdistatav J.O ei olnud teo initsiaator, kuid ta andis kaastäideviijana siiski olulise teopanuse. Maakohus ei pidanud J.O-le rahalise karistuse kui kõige kergemaliigilise karistuse mõistmist põhjendatuks, sest eelmise kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus ei avaldanud vajalikku mõju tema edasisele käitumisele, seetõttu tuleb teda karistada lühemaajalise vangistusega, millest võib ta osaliselt tingimisi vabastada. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu J.O kaitsja esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning J.O õigeksmõistmist kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Apellatsiooni põhjenduste järgi on J.O õigustatud tegevusele antud ebaobjektiivne hinnang. J.O on kategooriliselt vastu tema süüdistamisele koos A.J. ega. J.O ei saanud näha ja ei näinud kakluse algust, kuid kui nägi, et kaklus jätkub ning A.J. e ümber on 2-4 inimest ning teda ähvardab oht, läks ta viimasele appi. Tunnistaja A.J. tunnistas kohtuistungil, et talle tungisid kallale 3 inimest ning et J.O tuli talle appi. Kaitsja leiab, et kuna kannatanud A. K. , T.T. ja J.U. tunnevad üksteist hästi, oli neil seetõttu võimalik valida ühine kaitsepositsioon. Sündmusele tuleb anda objektiivne hinnang. 4 J.O esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista ta õigeks. J.O taotleb tunnistajate E.T. , K.H. , A.L. ning A.P. ülekuulamist ringkonnakohtu istungil. Apellatsiooni põhjenduste järgi rikkus maakohus menetlusnorme ja hindas tõendeid ebaõigesti. J.O-le esitatud süüdistus on konkretiseerimata ja ebaselge ning sellest ei ole aru saada, milliseid tegusid ja millisel ajahetkel J.O-le omistatakse. Samuti jääb arusaamatuks, kelle tegevus rikkus O-kõrtsis viibinud inimeste rahu, kas apellandi või A.J. e ja milline konkreetne tegevus. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-24-05 p 14 järgi peavad kaitseõiguse tagamiseks süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistus õigusliku vastutuse eelduseks. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Apellant on seisukohal, et süüdistuse ebaselgusega rikuti tema kaitseõigust ning maakohus jättis lahendamata J.O kaitsja vandeadvokaat Urmas Simoni 20.09.2011 kohtuistungil esitatud taotluse uue süüdistusakti koostamiseks. Samuti jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata J.O taotluse tunnistajate, keda oli ka kohtueelses menetluses üle kuulatud, ülekuulamiseks. Apellandil ei olnud võimalik taotlust varem esitada, kuna 15.02.2011 eelistungile apellanti ei kutsutud. Kuna samade tunnistajate kutsumist kohtuistungile taotles 15.02.2011 eelistungil A.J. e kaitsja Küllike Namm, puudus apellandil tollaegsel kaitsjal Urmas Simonil vajadus täiendavalt samade isikute koht kohtusse kutsumise taotlemiseks. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-23-08 p 8.1 järgi kui prokurör loobub kohtuliku uurimise käigus tema poolt kohtusse kutsutud tunnistaja ülekuulamise taotlusest, tuleb kohtul sellele vaatamata küsida kohtumenetluse teiste poolte arvamust tunnistaja ülekuulamise vajalikkuse kohta. Kui keegi kohtumenetluse pooltest peab tunnistaja ülekuulamist vajalikuks, tuleb kohtul tunnistaja kohtusse kutsuda ja võimaldada pooltele tema ülekuulamine. Maakohus rikkus KrMS § 14 tulenevat kohtumenetluse võistlevuse printsiipi, eelistades enne tõendi vastuvõtmise kaalumist süüdistaja väiteid ja seisukohti ning jättis meelevaldselt kõrvale kohtueelses menetluses kogutud süüdistatavat õigustavad asjaolud. Maakohus on rikkunud KrMS § 268 lg 1 sätestatut, kuna süüdistuses ei ole märgitud kannatanuna OÜ XXX ning seetõttu oli O.P. kannatanuna kaasamine süüdistusakti piiridest väljumine. Apellandile jääb arusaamatuks kuidas on võimalik juriidilise isiku rahu rikkuda või tema vastu vägivallategusid toime panna. Maakohus on käesolevas kriminaalasjas käsitlenud ebaõigesti kannatanuna T.T. t, kuna süüdistusest ei nähtu, et keegi peale A.J. e oleks T.T. e suhtes vägivallategusid toime pannud. A.J. e süüküsimus lahendati aga teises kriminaalasjas nr 1-11-10209. Maakohus rikkus T.T. e kannatanuna ülekuulamisel KrMS § 266 lg 5 tulenevaid nõudeid kuna tunnistaja, asjatundja ja ekspert, keda ei ole veel kohtulikul uurimisel üle kuulatud, võivad viibida istungisaalis vaid kohtu loal. Toimikumaterjalidest ei nähtu, et T.T. ele oleks taoline luba antud ning seega on tema ülekuulamisel rikutud menetlusnorme. 5 Maakohus on hinnanud tõendeid vääralt ja inkrimineerinud apellandile A. K. löömise jalgadega. 20.09.2009 toimunud kohtuistungil antud ütlustel väitis A. K. , et oli enne O-kõrtsi minemist tarvitanud 8 pudelit õlut ning lisaks tarvitas O-kõrtsis olles veel ühe õlle. Seega võib pidada tõenäoliseks, et A. K. l oli kella 03.00 paiku öösel vähemalt raske alkoholijoove. Raskes joobes inimesel ei ole võimalik kõiki asju mäletada, seda enam veel meenutada toimunud asju poolteist aastat hiljem. See kinnitab ka vastuolu A. K. ja tunnistajate V.I. ning T.P. 22.09.2011 ütluste vahel. V.I. ja T.P. väidavad mõlemad, et A. K. kutsus nad välja. See asjaolu näitab, et A. K. oli tol hetkel raskes joobes või on tahtlikult moonutanud fakte, et säilitada enda kannatanu staatus. Viimasele viitab ka see, et tunnistaja A.J. on nii kohtueelses menetluses kui kohtumenetluses andnud ütlusi selles, et A. K. lõi teda eelnevalt näkku ning tuli hiljem mitme inimesega koos välja. Samuti on J.U. ja T.T. ning tunnistajad T.P. ning V. P. andnud ütlusi, et J.O sekkus alles peale J. U. ning T.T. e poolset sekkumist. Seega ei saa olla reaalselt võimalik, et J.O lõi jalaga A. K. t. J.O ütlusi saavad tõendada ka apellandi taotletud tunnistajad E.T. , K.H. , A.L. ning A.P. . Apellant leiab, et meelevaldne on maakohtu seisukoht, et tõendamist on leidnud asjaolu, et J.O sekkus peksmisesse nii, et lükkas J. U. vastu seina või lõi kätega vastu nägu. J.O on tunnistanud J. U. lükkamist ja sama on tunnistanud ka J.U. ise. Edasi toimus J.O ja J. U. vahel kaklus ning J.U. haaras J.O ümber kinni ning nad kukkusid kõrtsi baarileti ette nii, et J.U. jäi J.O peale. Seega jääb arusaamatuks, kuidas sai J.O lüüa tema pealt püsti tõusvat J. U. t ning ei tõendatud millega ja kuhu ta teda lõi. A.L. ja K.A. sellekohaseid ütlusi ei saa arvesse võtta, kuna nende ülekuulamisel nähtub mitmeid vastuolusid. Ebaõige on maakohtu seisukoht selles, et tunnistajad V.I. ja V. P. nägid ja kirjeldasid mis toimus J.O ja J. U. vahel, sest seda ei ole kohtumenetluse käigus tuvastatud. M.P. ja T.O. on eksinud selles, et baari kukkudes oli J.O peal ning lõi maaslamavat J. U. t. Seetõttu võib kahtluse alla seda ka nende tajutu õigsuse ning annab alust kahtlusteks, et nad ajasid J.O J. U. ga segamini. Maakohus ei ole võtnud seisukohta J.O väite osas, et A.J. ele appi minnes tegutses ta hädakaitses ning ei ületanud selle piire, maakohus ei ole ka põhjendanud, miks ta välistab J.O tegevuse hädakaitses tegutsemisena. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, süüdistatava poolt taotletud tunnistajad, kaitsja ning prokuröri, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et apellatsioonides toodud väited ei anna alust maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamiseks ja J.O õigeksmõistmiseks. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõiki maakohtu argumente korrata ning käsiteb vaid apellatsioonides esitatud peamisi väiteid. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha menetlusõiguslikes küsimustes ning sellele järgevalt käsitleb J.O süü tõendatust ning materiaalõiguse kohaldamist. 6 1. J.O apellatsioonis leitakse, et esitatud süüdistus on konkretiseerimata ja ebaselge ning sellest ei ole aru saada, milliseid tegusid ja millisel ajahetkel J.O-le omistatakse. 1.1 Ringkonnakohus ei jaga apellandi seisukohta sellest, et esitatud süüdistus on ebaselge ning sellega on rikutud isiku kaitseõigust. Esmalt vajab märkimist, et J.O-le on esitatud süüdistus
Sellest tulenevalt on esitatud süüdistuses kajastatud mõlema süüdistatava poolt toime pandud teod. Ringkonnakohus märgib, et üldjuhul on alati võimalik toekirjeldusi sisalduvaid süüdistuse tekste muuta kergemini jälgitavaks, samas ei saa käesoleval juhul pidada süüdistust konkretiseerimatuks, nagu väidab süüdistatav. Süüdistuse tekstis on ära toodud teo toimepanemise aeg ja koht, samuti avaliku korda raskelt rikkunud isikud, samuti on kirjeldatud mõlema süüdlase poolt toime pandud vägivallateod ning kelle suhtes need on toime pandud. Seega on süüdistusest arusaadav, et J.O-le on koos A.J. ega ette heidetud avaliku korra rasket rikkumist 15.08.2010 kella 03.00 paiku Võsu alevikus Jõe tn 3 asuvas O-Kõrtsis. Süüdistuse tekstis on ära toodud kaassüüdistatava A.J. e vägivallateod ning samuti J.O teod kannatanute A. K. ja J. U. suhtes. Ringkonnakohtu arvates kinnitab asjaolu, et süüdistuse tekst on J.O-le arusaadav, tema enda poolt apellatsioonis toodud argumendid süüdistuse tõendatuse vaidlustamisel. Eeltoodust tulevalt ei ole apellandi etteheited süüdistuse konkretiseerimatusest põhjendatud ning süüdistatava kaitseõigust rikutud ei ole.
Kohtuistungi protokolli kohaselt kohtuistung jätkus 20.09.2011, kus J.O esitas taotluse eelnimetatud tunnistajate ülekuulamiseks. Maakohus jättis selle rahuldamata põhjusel, et nimetatud tunnistajate ülekuulamist taotles A.J. e kaitsja, kuid J.O kaitsja analoogset taotlust ettenähtud tähtajal ei esitanud (tl 95). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on eelnimetatud viisil toimides rikkunud kohtumenetluse võistlevuse printsiipi, jättes põhjendamatult kõrvale süüdistatava poole taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Vajab märkimist, et kohtuistungi protokollist ei nähtu, millisel menetlusõiguslikul alusel selline otsustus tehti. Ringkonnakohtu hinnangul puudus J.O või siis tema kaitsjal KrMS § 227 lg 1 alusel vajadus analoogse taotluse esitamiseks, kuna sellise taotluse oli esitanud juba kaassüüdistatava kaitsja. Nagu eelpool märgitud, maakohus sellise taotluse rahuldas ning määras A.J. e kaitsja poolt taotletud isikute kutsumise kohtuistungile. Seega tekkis menetluspooltel õigus kohtusse kutsutud isikute küsitlemiseks KrMS § 288 alusel. Eeltoodust järeldub, et kuigi kaassüüdistatava A.J. e kaitsja loobus seoses kokkuleppemenetlusega varem taotletud tunnistajate kutsumisest kohtuistungile, tulnuks kohtul sellele vaatamata J.O kriminaalasja üldmenetluses läbivaatamise jätkamisel küsida teiste kohtumenetluse poolte arvamust tunnistajate ülekuulamise vajalikkuse kohta. Juhul, kui keegi kohtumenetluse pooltest peab tunnistajate ülekuulamist vajalikuks, tuleb kohtul taotletud tunnistajad kohtusse kutsuda ning võimaldada pooltele need üle kuulata. Siinkohal on asjakohane osundada Riigikohtu lahendile nr 3-1-123-08, milles kajastatud seisukoht on kohaldatav ka käesoleva juhtumi puhul. Kuna maakohtu nimetatud menetlusõiguslik minetus on kõrvaldatav, rahuldas ringkonnakohus J.O taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ning annab ringkonnakohtu istungil ülekuulatud tunnistajate ütlustele oma hinnangu alljärgnevalt, käsitledes J.O apellatsioonis toodud väiteid tema süü tõendatusest. 8 5. Ringkonnakohus, kuulanud ära J.O poolt taotletud tunnistajad, leiab, et nendest tulenev teave 15.08.2010 öösel Võsul O- Kõrtsis toimunud sündmuste kohta ei lükka ümber maakohtu poolt tuvastatut, mille kohaselt on J.O süüdi tunnistatud avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga ning isikute grupis. 5.1 Tunnistaja E.T. i ütluste kohaselt viibis ta koos J.O , A.J. e, A.P. u, K.H. , A.L. ja veel mõne tuttavaga 14.08.2010 õhtul Võrul O-Kõrtsis. Enamus seltskonnast, v.a A.L. olid tarvitanud alkoholi. Enamasti viibis terassil. J.O ja A.J. läksid aru pärima, miks A.J. t oli varem löödud. Toimus kaklus, milles osalesid J.O, A.J. ja veel paar inimest. Kes keda esimesena lõi, ta ei näinud. Kus A.P. ja K.H. olid, tunnistaja ei mäleta. Kui tunnistaja ukse juurde jõudis, oli kaklus juba läbi. Tunnistaja K.H. ütluste kohaselt viibis ta samuti J.O ja A.J. ega samas seltskonnas O-Kõrtsis. A.J. tuli rääkima, et keegi oli teda peaga löönud. See oli umbes pool tundi enne järgnevat konflikti. E.Z-i ümber oli umbes neli inimest. Siis tõukas üks mees A.J. t. J.O sekkus siis kui kaklus oli alanud. J.O läks neid ära tõmbama, kui A.J. el oli mitu meest peal. Klaasidesse kukkumist tunnistaja ei näinud, kuulis ainult klirinat. Tunnistaja selgituse kohaselt viibis ta terassil kuna ei tahtnud kakluse keskel olla. Läks eemale kui J.O oli juba baari sisse kukkunud. Mis kõrtsis sees toimus tunnistaja ei näinud. Tunnistaja A.P. u ütluste kohaselt tuli A.J. ja ütles, et teda oli peaga näkku löödud. Tunnistaja väitis, et tema läks selgituste saamiseks sinise särgiga mehe juurde. Tundmatu mees eitas konflikti A.J. ega. Rüseluse tekkimist tunnistaja ei näinud. Sinise särgiga mees tõukas J.O ja viimane tõukas vastu. Nad kukkusid. Tuli turskem valge särgiga mees ja haaras J.O-st kinni, nad rüselesid ja kukkusid baari. Tunnistaja otsustas sel hetkel sekkuda ning tõmbas valge särgiga mehe J.O pealt ära. Kas J.O seda mees lõi, tunnistaja ei näinud. Tunnistaja arvamuse kohaselt J.O kindlasti märkas, et ta sekkus sellesse rüselusse. Tunnistaja sekkumisele järgnevalt kaklus lõppes ning tundmatu mees põgenes WC-sse. Tunnistaja arvates keegi teine J.O ja heledas riietes mehe vahelisse kaklusesse ei sekkunud. Tunnistaja väitis, et J.O valges riietes meest rusikatega või jalgadega ei löönud, küll aga peksis see isik J.O , kellel oli pärast muhk peas ja käsi marraskil. Samas, prokuröri küsimusele vastates A.P. täpsustas, et eeluurimisel räägitu, mille kohaselt J.O lõi tema pealt ära tõmmatud kutile rusikaga näkku, võis ka nii olla, täpselt tunnistaja ei mäleta. Klaasidesse kukkumist tunnistaja ei näinud. Tunnistaja A.L. selgitas, et on J.O elukaaslane ning mäletab täpselt O-Kõrtsis toimunut. Põhjaliku vaba jutustuse vormis selgitas tunnistaja, et A.J. el tekkis konflikt tundmatuga, algas vaidlusega ning sellele järgnes rüselus. Sekkus J.O, kes tõmbas tundmatu A.J. est eemale. Selle noormehe ja J.O vahel tekkis ka rüselus. Baarist tuli veel 3-4 noormeest, kes ka hakkasid taguma. Rahvast oli palju, käis klaasiklirin. Ukse ees olid mingid inimesed pikali, J.O aga oli baaris leti ees pikali ja mingi noormees tema peal. Keegi vahele ei läinud. Baarmenid mõlemad olid leti taga. Kokku oli kaklejaid tunnistaja arvetes kuus inimest. Tunnistaja otsustas minna auto juurde. Auto juurde jõudes tulid ka A.J. ja J.O. Tunnistaja ei näinud, et J.O oleks kedagi jalaga või rusikaga löönud. Temal endal oli peas muhk, kurtis mitu päeva peavalude üle. 5.2 Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja E.T. i ütlused ei sisalda ringkonnakohtu hinnangul tõendamiseseme asjaolude seisukohalt olulist informatsiooni, kuna ta tekkinud füüsilist 9 konflikti ei näinud. Tunnistaja A.P. u ütlused ei ärata ringkonnakohtu jaoks usaldust. A.P. u ütluste kohaselt sekkus tema J.O ja tundmatu isiku vahelisse konflikti hetkel, kui nad olid baarileti juurde maha kukkunud, J.O olevat olnud all, tundmatu tema peal ning ta tõmbas tundmatu J.O pealt ära. Keegi teine konflikti tunnistaja sõnul ei sekkunud. Samuti on tunnistaja rääkinud sellest, et käis A.J. e väidetatavalt ründajalt n.ö selgitusi saamas. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud asjaoludest ükski muu isikuline tõend ei räägi. A.P. u sekkumisest on rääkinud vaid süüdistatav ise, kuid J.O ütlused on maakohus põhjendatult tõendite kogumist välja jätnud. Kuna A.P. u väidetavast sekkumisest ei räägi ükski teine sündmust pealt näinud tunnistaja, tuleb A.P. u ütlused hinnata vastuolus olevateks maakohtu poolt üle kuulatud tunnistajate A.L. i, K.A. e, T.P. u, M.P. ja T. O ütlustega. Väärib märkimist, et mingist A.P. u sekkumisest konflikti ei ole rääkinud ka ükski teine ringkonnakohtus üle kuulatud tunnistaja. Tunnistaja K.H. ütlused ei sisalda ringkonnakohtu hinnangul samuti mingit maakohtu poolt juba tuvastatud sündmuse asjaolusid ümberlükkavat informatsiooni. Tunnistaja selgituste kohaselt ta püüdis toimuvast eemale hoida, sellesse ei sekkunud, kõrtsis sees toimuvat ei näinud, samuti ei näinud ta kellegi klaasidesse kukkumist. J.O tegevust konfliktis on tunnistaja püüdnud kirjeldada minimaalselt, hinnates seda A.J. e peal olnud inimeste n.ö äratõmbamisena. Tunnistaja A.L. on ringkonnakohtus ilma kaitsja poolt olulisel määral küsimusi esitamata vaba jutustuse vormis O-Kõrtsis toimunud sündmusi pealt näinud isikuna püüdnud põhjalikult kirjeldada A.J. t väidetavalt rünnanud isikute tegevust, näidates seejuures J.O tegevust kaitsetegevusena. Samas väärib märkimist, et tunnistaja selgituste kohaselt nägi ta A.J. ega toimuvat, samuti seda, et J.O ja tundmatu isik kukkusid baarileti juurde, samas jäävad talle aga märkamatuks T.T. e klaasi kukkumine ning A.P. u väidetav sekkumine J.O ja tundmatu isiku vahelisse konflikti. Samuti on jäänud tunnistajale märkamatuks, kas ja millist vägivalda J.O seejuures teda väidetavalt rünnanud isiku suhtes kasutas, kirjeldades J.O tegevust vaid üldsõnaliselt n.ö mahatõmbamisena, rüselemisena, pealt maha lükkamisena. Ringkonnakohus on seisukohal, et eeltoodud tunnistajate ütlused ei lükka ümber maakohtu poolt kohtuotsuse tegemisel aluseks võetud tõenditest tuleneva ning ei ole omavahel kooskõlas, mistõttu maakohtust erineva, õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks vajalik tõenduslik baas puudub. 5.3 J.O on apellatsioonis püüdnud vähendada kannatanu A. K. ütluste tõendusliku väärtust sellega, et kannatanu oli raskes joobes, mistõttu sellises olekus inimesel ei ole võimalik kõiki asju mäletada, seda enam et meenutada neid poolteist aastat hiljem. Siinkohal osundab apellant väidetatavale vastuolule A. K. ja tunnistajate V.I. i ja T.P. u ütluste vahel. Tunnistajad väidavad mõlemad, et A. K. kutsus nad välja. Sellest teeb apellant järelduse, et A. K. oli kas raskes joobes või on tahtlikult moonutanud fakte, et säilitada kannatanu staatus. Ringkonnakohus märgib, et maakohus asus seisukohale, et kannatanute J. U. , T.T. e ning samuti A. K. ütluste õigsuses ei ole alust kahelda, kuna neid toetavad ka teised tõendid, sealhulgas maakohtus ülekuulatud tunnistajate ütlused. Ringkonnakohus nõustub sellise järeldusega. A. K. ei ole eitanud, et oli alkoholi tarvitanud, nii nagu muuhulgas ka J.O taotlusel ringkonnakohutus üle kuulatud tunnistajad (v.a tunnistaja A. Lillepuu). Seejuures ei ole süüdistatava J.O seisukohast lähtudes nende tunnistajate ütlused (K.H. , A.P. , E.T. ) vaatamata piisaval määral alkoholi tarvitanutena oma tõenduslikku väärtust minetanud. Lähtudes kannatanu A. K. poolt antud ütlustest maakohus saab järeldada, et A. K. on O-Kõrtsis toimunud sündmusi tajunud piisavalt adekvaatselt ning sellele vastavalt ka esitanud. Tuleb veelgi märkida, et maakohus ei ole A. K. ütlustest 10 tulenevalt hinnanud pelgalt eraldivõetuna, vaid kogumis teiste tõenditega. Maakohus on muuhulgas õigesti möönnud, et teataval määral on isikud sündmusi erinevalt tajunud või pole kõike toimuvat tervikuna pealt näinud, kuna rahvast oli väga palju ja liiguti edasi-tagasi terassilt kõrtsi ja vastupidi. Asjaolu, et maaslamavat A. K. t lõi lisaks A.J. ele ka J.O , on tõendatud lisaks kannatanu enda ütlustele ka tunnistaja V.I. i ütlustega. Ringkonnakohus märgib siinkohal sedagi, et maakohtu poolt tuvastatut, et A. K. t lõi jalaga ka J.O, ei ole suutnud ümber lükata ka ringkonnakohtus üle kuulatud tunnistajad. 5.4 J.O hinnangul on maakohus meelevaldselt järeldanud ka temapoolse tegevuse kannatanu J. U. suhtes, tunnistades vaid J. U. lükkamist Ringkonnakohus apellandiga siinkohal ei nõustu. Maakohus on J. U. suhtes J.O tegevuse tuvastamisel tuginenud kannatanu J. U. enda ütlustele, mille kohaselt lükkas J.O ta vastu seina ja lõi kätega näkku, tundis mitut lööki. J. U. väitel lõi J.O tal ninaluu puruks siis kui kaklus oli väljas. J. U. poolt räägitut on maakohus lugenud kinnistatuks ka tunnistajate A.L. i, K.A. e, V.I. i, T.P. u, V. P. u, M.P. ja T. O ütlustega, samuti T.T. e ütlustega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellise järeldusega. J.O arvates ei saavat arvesse võtta tunnistajate A.L. i ja K.A. e sellekohaseid ütlusi, kuna nende ütlusest nähtuvad mitmed vastuolud. Seejuures toob J.O vastuoluna välja selle, kumb isikutest, kas tema või siis J.U. oli peale baarileti juurde maha kukkumist peal või all. J.O arvates on nimetatud tunnistajate näol tegemist pahausksete tunnistajatega, kes väitsid ka seda, et ta olevat olnud narkojoobes. Samuti on tunnistajad T.O. ja M.P. eksinud selles, et baari kukkudes oli J.O peal ning lõi maaslamavat J. U. t. Puutuvalt tunnistajate A.L. i ja K.A. e ütlustesse ei tuvastanud ringkonnakohus, nii nagu ka maakohus, neis selliseid vastuolusid, mis tooks kaasa ütluste tõendikogumist kõrvalejätmise. Ringkonnakohus märgib, et puudub igasugune alus arvata, et tunnistajad on pahausksed ning see ei nähtu ka tunnistajate poolt maakohtus antud ütlustest (kohtuistungi protokoll, tl 116132). Lisaks tuleb märkida sedagi, et A.L. on tunnistanud O-Kõrtsi minekule eelnevalt minimaalset kerge alkoholi (siider) tarvitamist, K.A. oli aga n.ö kaine autojuht. Seega on võimalik järeldada, et nimetatud tunnistajad tajusid toimuvat adekvaatselt ning sellisel määral, nagu neil oli olukorda arvestades võimalik tajuda. Seonduvalt asjaoluga, et K.A. e ja A.L. i ütluste kohaselt kujunes neil arvamuse sellest, et J.O oli O-Kõrtsis narkojoobes, märgib ringkonnakohus, et selline oli tunnistajate subjektiivne taju, mida ei saa neile kuidagi ette heita. Samas ei ole aga J.O millest iganes joobes olek maakohtu poolt tuvastamist leidnud, mistõttu J.O võimalikul joobes oleku tõendatusel puudub vajadus pikemalt peatuda. Puutuvalt tunnistajate T. O ja M. P, samuti K.A. e ja A.L. i ütluste tõele vastavuse kahtluse seadmisse seonduvalt sellega, et baarileti juurde kukkudes oli J.O peal ning tema all kannatanu J. U. , märgib ringkonnakohus järgnevat. Ringkonnakohus on seisukohal, et J.O on pidanud vajalikuks korduvalt rõhuda asjaolule, et baarileti juurde maha kukkudes oli tema kannatanu all, mistõttu ei olevat olnud tal võimalik kannatanut lüüa. Ringkonnakohtu arvates ei oma nimetatud asjaolu niivõrd olulist kaalu, nagu seda on püüdnud näidata J.O . Ringkonnakohus rõhutab veelkord, et baaris oli palju rahvast ja sündmused arenesid kiiresti, mistõttu on igati põhjendatud, et mitmed isikud võisid sündmusi tajuda erinevalt. Asjaolu, kas J.O koos J. U. ga kukkumist asus peal või all, ei lükka ümber maakohtu seisukohta sellest, et J.O kasutas füüsilist vägivalda J. U. suhtes, lüües teda korduvalt näkku, mille 11 tagajärjel purunes J. U. ninaluu, samuti lõi püstitõusvat kannatanut veelkord, kannatanu kukkus ning J.O lõi seejärel veelkord kannatanut jalaga. 5.5 J.O ja tema kaitsja apellatsioonides leitakse, et J.O, minnes A.J. ele appi, tegutses hädakaitseseisundis. Maakohus on kohtuotsuses jõudnud järeldusele, et J.O süüd välistavad asjaolud puuduvad. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtuga.
lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitsepiire. Ringkonnakohus märgib, et apellantide kaebuste sisust võib aru saada, et J.O eesmärgiks oli A.J. e vastu suunatud ründe lõpetamine, s.t süüdistatav asus väidetavalt kaitsma A.J. t. Sellist isiku tegutsemist võiks tuvastatud õigusvastase ründe puhul hinnata hädaabina. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole J.O tegutsenud hädakaitseseisundis. Selliseks järelduseks annavad aluse toimunud sündmuse asjaolud. Tuvastamaks asjaolu, kas isik tegutses hädakaitseseisundis, tuleb esmalt tuvastada õigusvastase ründe olemasolu. Süüdistatav J.O ja juba süüdi mõistetud A.J. e versiooni kohaselt rünnati esmalt A.J. t, ründajaks oli A. K. . Esmalt lõi viimane teda peaga näkku, hiljem juba lükkas ning lõi rusikaga pähe. Sellele vastas omakorda A.J. , lüües küünarnukiga A. K. le näkku, mille peale see kukkus pikali ning siis tulid kolm isikut kõik talle kallale, tahtes A.J. t lüüa. Maakohus on sündmuste käigu tuvastamisel tõendeid hinnates asunud seisukohale, et A.J. e ja J.O ütlused tuleb tõendite kogumist kui ebausaldusväärsed välja jätta nende ebajärjekindluse, omavaheliste vastuolude ning teiste tõenditega mittekooskõlas oleku tõttu. Ringkonnakohus märkis juba eelnevalt, et nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnangutega, mistõttu on võimalik asuda seisukohale, et J.O versioon A.J. e vastu suunatud õigusvastase ründe olemasolust ei ole tõendatud. Isegi kui lähtuda eeldusest, et väidetavalt leidis aset A. K. poolt varem aset leidnud rünne (peaga näkku löök), siis ainuvõimalik selle ründe toimumise aeg võis olla väidetavalt ringkonnakohtus üle kuulatud tunnistaja K.H. ütluste kohaselt umbes pool tundi varem. Seega ei saa juba sellise ajavahe tõttu asuda seisukohale, et võimalik A. K. poolne A.J. e vastu suunatud rünne oleks vahetult eelnenud A.J. e ja J.O poolt A. K. le ja J. U. le kehavigastuste tekitamisele, kuna A. K. poolt väidetavale ründele ei järgnenud A.J. e poolt kohest vasturünnet. Samuti tuleb märkida sedagi, et puudub alus tõsikindlalt väita, et isegi kui oli mingi eelnev rünne A.J. e suhtes, et ründajaks sai olla just nimelt A. K. . Ringkonnakohus märgib, et tuvastamist on leidnud, et kogu sündmustik sai alguse A.J. est, kes sõnagi lausumata lõi küünarnukiga vastu pead A. K. le, kes kukkus ning maaslebavat kannatanut lõi jalaga samuti ka J.O. Sellele järgnev sündmuste käik on põhjalikult käsitlemist leidnud maakohtu otsuses, sellel on eelnevalt peatunud ka ringkonnakohus, mistõttu neid asjaolusid üle ei korda. Oluline on järeldus, et kuna ei ole tuvastamist leidnud õigusvastane rünne, puudub õiguslik alus rääkida hädakaitseseisundis tegutsemisest J.O poolt. 6. Puutuvalt J.O poolt toime pandud süüteo kvalifikatsiooni märgib ringkonnakohus täiendavalt järgnevat. Avaliku korra rikkumine
Avalik on selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes ei ole õigusrikkujaga seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe 12 avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb mõista teiste isikute turvalisust, elu, tervist ja rahu häirivat tegevust. Käesoleval juhul toimus kannatanute peksmine O-Kõrtsi terassil ja siseruumis, seega on tegemist lõbustus-ja ajaveetmiskohaga, kuhu on juurdepääs kolmandatel isikutel. Ringkonnakohus leiab, et vägivalla tarvitamine A.J. e poolt kannatanu A. K. suhtes väljus nendevahelise konflikti raamidest. A. K. peksmisse sekkusid kannatanud T.T. ja J. U. , kellele tekitati J.O ja A.J. e poolt kehavigastusi. Kannatanute suhtes vägivalla tarvitamine toimus kella 03.00 paiku, kui baar oli rahvast täis ning selles viibinud kõrvaliste isikute rahu ja turvatunne oli ilmselgelt häiritud. O-Kõrtsi baaritöötaja tunnistaja T. O ütluste kohaselt oli tol päeval palju rahvast. Terassil alanud kaklus kandus üle ka siseruumidesse, kui lahti oleva ukse eest n.ö lendas ära kõrge seljatoega pink ja kaks meest kukkusid sisse baarileti ette maha, nii et rahvas tõmbus tahapoole. Tunnistaja M.P. ütluste kohaselt kella 3.30 paiku oli klaasiklirin, ta pani tuled põlema ja muusika kinni. Vahetult enne seda kukkusid kaks noormeest baarileti poolsest uksest sisse baarileti juurde maha. Tunnistaja selgituste kohaselt oli neid, kes kiljusid, et lõpetage ära. Tunnistaja K.A. e ütluste kohaselt ta väga kartis ja baarmen laskis ta tagant uksest välja. Kogu nende seltskond vaatas, et saaks ise ruttu minema. Kirjeldatud asjaolud näitavad ringkonnakohtu arvates ilmekalt seda, kui suurel määral oli kogu O- Kõrtsis viibinud konfliktiväliste isikute rahu ja turvatunne häiritud. Antud juhul võib rääkida konfliktiväliste isikute avaliku õigusrahu intensiivsest rikkumisest, kuna O-Kõrtsis vaba aega veetnud isikud olid sunnitud sealt lahkuma ning töötajatel ei olnud võimalik enam baaris viibijaid teenindada. Eeltoodust tulenevalt on J.O poolt toimepandud süütegu kvalifitseeritud õigesti avaliku korra raske rikkumisena vägivallaga ning isikute grupis. Kuna apellandid J.O-le karistuse mõistmist eraldi vaidlustanud ei ole, ei pea ringkonnakohus vajalikuks sellel küsimusel põhjalikumalt peatuda ning nõustub maakohtu vastavasisuliste põhjendustega. 7. Kaitsja esitas ringkonnakohtu istungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsja kandnud kulusid kokku summas 365.92 eurot, millele lisandub käibemaks 73,18 eurot. Kokku taotleb kaitsja 439.10 euro väljamõistmist. Ringkonnakohus leiab, et kaitsjatasu taotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, tuleb õigusabi kulud välja mõista süüdistatavalt. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 13 Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.