Obsah (7)

§ 217§ 2172§ 384§ 64§ 74§ 63§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-6221 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Ivi Keskü

§ 217

ja § 384 lg 1 järgi; R.U (R.U) süüdistuses

§ 217

lg 1 - § 22 lg 2 järgi 2 lg 1 2 Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja adv Aivar Pilv, prokurör Maria Entsik Prokurör Maria Entsik isikukood xxx, Eesti S.T , Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, xxxxxxxxx, töökoht: xxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistamata, alates 17.02.2009 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld; Süüdistatavad R.U , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, xxxxxxxxx haridusega, töökoht: xxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistamata, alates 17.03.2011 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Aivar Pilv

1. novembri 2012 otsus 1 RESOLUTSIOON:
2. Jätta Harju Maakohtu
3. novembri 2012 otsus S.T ja R.U-ni süüditunnistamises ja karistamises muutmata.
4. Prokuröri ja kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
5. mail 2013 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu
7. novembri 2012 otsusega üldmenetluses tunnistati S.T süüdi

§ 2172

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud; süüdi

§ 384

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks, kooskõlas

§-ga 75 kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast, s.o 22. novembrist 2012. 2 R.U tunnistati süüdi

§ 217

lg 1 - § 22 lg 2 järgi ja karistati rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o summas 1520 eurot. Menetluskuludena mõisteti S.T-lt ja R.U-lt kummaltki riigi tuludesse välja sundraha 435 eurot; toimikust koopiate tegemise kulud 0,45 eurot ja ekspertiisitasu 181, 26 eurot.

1. S.T-le oli esitatud süüditus selles, et tema, olles alates 05.08.2003 kuni 09.12.2008 xxxxxxxxx, kellel puudus osaühingu ainuesindamise õigus, pani talle antud volikirja ära kasutades, toime usalduse kuritarvitamise. Teades, et talle oli 14.08.2008 xxxxxxxx juhatuse liikme M K poolt antud 4 kuulise tähtajaga volitus xxxxxxx esindamiseks, mis andis õiguse käsutada OÜ BLIG kinnisasju, konkreetselt selleks, et vabastada BLIG OÜ-le kuuluv Uuga kinnistu hüpoteegi alt ja teades, et BLIG OÜ (juhatuse liikme K ja osaniku A B isikus) otsib võimalust müüa Uuga kinnistut (registriosa nr xxxxxxxxx) koos Ranna 1 (registriosa nr xxxxxxxxx), Ranna 2 (registriosa nr xxxxxxxxxx) ja Ranna 3 (registriosa nr xxxxxxxxxx) kinnistutega maksimaalselt kõrge hinna eest, et kustutada Parex Bankast võetud laenukohustus, rikkus kavatsetult usaldussuhet ning kasutades ära talle antud volikirja volitaja tahte vastaselt, võõrandas Uuga kinnistu oma äia A K korraldusel viimasega seotud ettevõttele OÜ-le AKON Varahaldus, tehes seda kordades alla kinnistu tegelikku turuväärtust. S.T sõlmis R.U kihutamisel ja kaasaaitamisel 20.11.2008 Tallinna notar Aivar Mesikäpa notaribüroos BLIG OÜ-le kuuluva Uuga kinnistu OÜ-le AKON Varahaldus müügihinnaga 4 442 277,32 krooni, mis tasaarveldati OÜ AKON Varahaldus nõuetega summas 830 328 krooni ja 3 611 949,32 krooni BLIG OÜ vastu. Samal ajal oli S.T teadlik, et kinnistu Uuga raamatupidamisväärtus müügitehingu hetkel oli 30 272 000 krooni, sellele oli ajavahemikul mai - oktoober 2008 tehtud kolme ettevõtte (NHBU-Terminal OÜ; Alfa Invest Group OÜ ja Lux Capital Company) poolt ostusoovid koos Ranna 1, Ranna 2 ja Ranna 3 kinnistutega väärtuses 110 000 000 krooni ning selle tegelik turuväärtus oli vastavalt Simus 2 Kinnisvara 14.10.2008 eksperthinnangule 32 500 000 krooni. Harju Maakohtu poolt 11.12.2009 määratud sõltumatu ekspertiisi tulemusel andis ekspert (H. Suurman) hinnangu, et Uuga kinnistu turuväärtus 20.11.2008 seisuga oli 16 000 000 krooni. Seega oli S.T sõlmitud müügitehinguga BLIG OÜ-le põhjustatud varaline kahju vähemalt 11 557 722,68 (16 000 000 4 442 277,32) krooni. Vastavalt VÕS § 620 lg 1 ja 2 peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. S.T, sõlmides Uuga kinnistu müügitehingu, rikkus käsundisaajana teadvalt VÕS § 620 lg 1 ja 2 sätteid. Lisaks esines S.T huvide konflikt VÕS § 623 lg 1 tähenduses ehk siis 20.11.2008 müügitehingus osales ta lisaks BLIG OÜ kui müüja esindajana ka kohustatud isiku – OÜ Cruzaario (mille ainuosanik ta oli) esindajana. Nimelt oli OÜ-l Cruzaario OÜ BLIG vastu nõue summas 830 328 krooni, mille sama 20.11.2008 lepinguga loovutas OÜ Cruzaario OÜ-le AKON Varahaldus ja mille OÜ AKON Varahaldus omakorda tasaarvestas osaliselt kinnistu müügihinnaga. S.T ei informeerinud käsundiandjat - BLIG OÜ-d ei kinnistu võõrandamistehingust ega ka asjaolust, et võõrandamistehingu tulemusel saab S.T-ga seotud ettevõte OÜ Cruzaario nõue läbi OÜ AKON Varahalduse täies ulatuses rahuldatud. Oma tegevusega põhjustas S.T tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise õiguse ebaseadusliku ärakasutamisega BLIG OÜ-le suure varalise kahju - vähemalt 11 557 722,68 krooni. Samuti süüdistati teda selles, et tema tegutsedes ajavahemikul 05.08.2003 – 09.12.2008 BLIG OÜ juhatuse liikmena, kes peab vastavalt äriseadustiku § 187 lg 1 täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, sõlmis 20.11.2008 volikirja alusel Uuga kinnistu müügitehingu, millega võõrandas BLIG OÜ-le kuulunud Uuga kinnistu OÜ-le AKON Varahaldus, tasaarvestades kinnistu müügihinna (4 442 277,32 krooni) OÜ AKON Varahaldus nõuetega BLIG OÜ vastu, kuigi kinnistu turuväärtus oli vahemikus 16 000 000 kuni 32 500 000 krooni. Selle tulemusel põhjustas ta BLIG OÜ maksevõime olulise vähenemise. Harju Maakohtu 06.07.2009 määrusega (tsiviilasjas nr 2-09-23770) kuulutati välja BLIG OÜ pankrot. Samuti eelistas S.T nimetatud müügitehinguga ühte võlausaldajat teisele. Nimelt pidi 10.10.2008 saabuma BLIG OÜ laenu (1 044 763 eurot) tagastamise tähtaeg Parex bankale ning BLIG OÜ soovis laenu kustutada Uuga kinnistu ja Ranna 1, Ranna 2 ja Ranna 3 kinnistute müügist saadud raha eest. S.T, sõlmides Uuga kinnistu müügi kordades alla turuhinna, muutis selle võimatuks. Samal ajal kinnistu müügitehinguga rahuldas ta OÜ AKON Varahaldus nõude BLIG OÜ vastu summas 3 611 949,32 krooni ja OÜ Cruzaario nõude, mille ta eelnevalt loovutas OÜ-le AKON Varahaldus, BLIG OÜ vastu summas 830 328 krooni. R.U-le oli esitatud süüdistus selles, et tema kihutas ja aitas kaasa S.T poolt toime pandud usalduse kuritarvitamisele. Nimelt tema, olles OÜ AKON Varahaldus juhatuse liige ja osanik, millisel olid lepingulised suhted BLIG OÜ-ga ja milline oli OÜ-ga BLIG OÜ-ga esitanud arve nr 28002 06.11.2008 summas 3 611 949,32 krooni, soovis selle nõude rahuldamist. Teades, et S.T-le, BLIG OÜ juhatuse liikmele, kellel puudus osaühingu ainuesindamise õigus – oli 14.08.2008 väljastatud 4 kuulise tähtajaga volikiri, mis andis S.T-le õiguse käsutada BLIG OÜ vara, kallutas S.T talle antud volituse piire kuritarvitama. Olles osalenud Uuga kinnistu võõrandamisega seotud läbirääkimistel (ettevõtetega NHBU-Terminal OÜ; Alfa Invest Group OÜ ja Lux Capital Company) ja seetõttu teadlik, et nimetatud ettevõtted tegid BLIG OÜ-le ostupakkumise summas 110 000 000 krooni, mis hõlmas Uuga, Ranna 1, Ranna 2 ja Ranna 3 3 kinnistute hinda ja olles kinnisvaraga seotud alal tegutsedes teadlik kinnistu tegelikust turuväärtusest, mis Simus Kinnisvara 14.10.2008 hinnangul oli 32 500 000 krooni ja mis ekspert H. Suurmani hinnangul oli seisuga 20.11.2008 16 000 000 krooni, tegi ta S.T-le ettepaneku võõrandada Uuga kinnistu OÜ-le AKON Varahaldus, tasaarvestades kinnistu müügihinnaga OÜ AKON Varahaldus nõuded BLIG OÜ vastu kokku summas 4 442 277,32 krooni. Saades aru, et S.T paneb toime kahjuliku tehingu oma käsundiandja BLIG OÜ suhtes, tegi ta sellele vaatamata S.T-le ettepaneku nimetatud kuritegu toime panna, s.t kallutas teda kuritegu toime panema. Samuti võimaldas ta S.T kuritegu toime panna, aidates sellele kaasa sellega, et väljastas 06.11.2008 BLIG OÜ-le arve nr 28002 ja osales 20.11.2008 Tallinna notar Aivar Mesikäpa notaribüroos OÜ AKON Varahaldus esindajana kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingute sõlmimisel, tänu millele saigi BLIG OÜ-le kuulunud Uuga kinnistu omandiõigus üle minna OÜ-le AKON Varahaldus. Sellisel moel kihutades ja aidates füüsiliselt ja aineliselt kaasa S.T poolt toime pandud kuriteole, põhjustasid R.U ja S.T OÜ-le BLIG varalise kahju vähemalt summas 11 557 722,68 (16 000 000 - 4 442 277,32) krooni.
2. Maakohus asus otsuses seisukohale, et kohtuistungil hinnatud tõenditega on leidnud tõendamist, et S.T põhjustas oma tegevusega BLIG OÜ-le kahju vähemalt 11 557 722,68 krooni. Kohus leidis, et Uuga kinnistu turuväärtuse määramisel tuleb arvesse võtta vaid riiklikult tunnustatud eksperdi poolt tsiviilasja nr 2-08-86358 raames läbiviidud ekspertiisi käigus antud eksperthinnang Uuga kinnistu väärtusele summas 16 000 000 krooni, kuna tegemist on erapooletu ja kõige usaldusväärsema hinnanguga kinnistu võimalikule turuväärtusele vaidlusaluse tehingu tegemise ajal so 20.11.
3. Et S.T ei tegutsenud Uuga kinnistut müües A. Bi teadmisel, vaid soovis oma tegevust hoida äriühingu omaniku ees saladuses, kinnitab kohtu arvates ka see, et ta ei esitanud väidetavalt 06.11.2008 OÜ Akon Varahaldus poolt BLIG OÜ-le väljastatud arvet ja 07.11.2008 saldoteatist ning saldokinnitust BLIG OÜ raamatupidamisse, nimetatud dokumente ei olnud ka nende dokumentide hulgas, mille ta töösuhte lõpetamisel BLIG OÜ-ga raamatupidamisele üle andis. Oluliseks indikaatoriks tehingu kahjulikkusest oli kohtu arvates ka asjaolu, et üle kolme aasta peale vaidlusalust tehingut, müüs pankrotihaldur vaidlusaluse kinnistu kallimalt (810 000 eurot) kui seda tehti 20.11.
4. Tõendamist leidis, et S.T ei informeerinud BLIG OÜ-d ei kinnistu võõrandamistehingust ega ka asjaolust, et võõrandamistehingu tulemusel saab tema endaga seotud OÜ Cruzaario nõue läbi OÜ AKON Varahalduse täies ulatuses rahuldatud. Et S.T ja R.U panid kuriteo toime kavatsetult, eesmärgiga teenida varalist kasu, tõendavad OÜ Akon Varahaldus arve uuesti esitamine BLIG OÜ raamatupidamise eest varjatult, samuti saldoteatise ning saldokinnituse eelnev koostamine ilma raamatupidamisest vajalikke andmeid kontrollimata või raamatupidamise poole pöördumata. R.U süü kuriteole kihutamises ja kaasaaitamises on tõendatud muuhulgas ka tunnistajate K. Se ja E. S ütlustega selles, et 21.11.2008 või 22.11.2008 tunnistas S.T Uuga kinnistu müügitehingu tegemist R.U käsul. Tunnistajate S ja S ütluste kohaselt viibis R.U BLIG OÜ-le Paldiskis kuuluvate maade müügi läbirääkimiste juures, seega oli R.U teadlik, et nende kinnistute, sh Uuga kinnistu, eest kokku on pakutud summasid suurusjärgus 110 000 000 krooni. Kuriteole kaasaaitamine seisnes 06.11.2008 arve väljastamises ning osalemises OÜ Akon Varahalduse esindajana 20.11.2008 kinnistu müügilepingu ning asjaõiguslepingute sõlmimisel. Karistuste mõistmisel arvestas kohus kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. S.T puhul arvestas kohus varasemat karistatuse puudumist, samas ka seda, et ta pani toime kaks kuritegu. Arvestades kuritegude raskust ja laadi, leidis kohus, et kuritegude eest tuleb teda karistada vangistusega, kohaldades

§ 74sätteid.

R.U puhul arvestas kohus asjaoluga, et kuna tekitatud varaline kahju on heastatud, ei ole vajalik tema karistamine vangistusega ja kuivõrd R.U omab sissetulekut, saab teda karistada rahalise karistusega. 4 Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad

1. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustasid Ringkonnaprokuratuur ja süüdistatavate kaitsja adv Aivar Pilv. maakohtu otsuse Põhja
2. Prokuratuur vaidlustab maakohtu otsuse süüdistatavatele karistuse mõistmise osas. Apellandi hinnangul on mõistetud karistused (eriti R.U suhtes) ilmselgelt liiga leebed. Apellant palub 2 otsus tühistada karistuse mõistmise osas ja teha uus otsus, millega karistada S.T

§ 217

lg 1 ja

§ 384

lg 1 järgi

§ 63

lg 1 alusel 2 aastase osaliselt tingimisi vangistusega

§ 74

sätete alusel, allutades S.T

§ 75

lg 1 p 1-5 loetletud kontrollnõuetele ja määrata koheselt ärakandmisele 3 kuud mõistetud vangistusest ning katseajaks 3 aastat. R.U karistada

§ 2172

lg 1 - § 22 lg 2 järgi 2 aastase osaliselt tingimisi vangistusega

§ 74

sätete alusel, allutades ta

§ 75

lg 1 p 1-5 loetletud kontrollnõuetele ja määrata koheselt ärakandmisele 4 kuud mõistetud vangistusest ning katseajaks 3 aastat. Argumendid karistuste raskendamiseks on järgmised: süüdistatavate tegevuse tulemusel jäi BLIG OÜ ilma Uuga kinnistust, mille turuväärtus kuriteo toimepanemise ajal oli vähemalt 738 673,11 eurot. Kinnistu võõrandamise tõttu vähenes oluliselt BLIG OÜ maksevõime ja kuulutati välja äriühingu pankrot. Isikule mõistetud karistus peab vastama toimepandud kuriteo raskusele. Süüdistatavatele sellise suurusjärguga kuriteo eest täielikult tingimisi karistuse mõistmine saadab ühiskonnale selge signaali, et selline kuritegevus on tasuv, kuriteoga saadav kasu on väga suur, kuid isikut ohustav karistus tühine. Prokuratuuri hinnangul ei ole võimalik saavutada karistuse mõistmise eesmärki käesolevas asjas muul viisil kui vähemalt šokivangistusega. Et S.T kihutas kuriteo toimepanemisele R.U , kes sai sellest ka varalist kasu, peab temale mõistetav karistus olema S.T-le mõistetavast karistusest raskem. Tekitatud kahju heastamist tegelikult tsiviilkohtumenetluse käigus ei saa lugeda karistust mingilgi määral kergendavaks asjaoluks. Et S.T süüdistatakse tegudes, mis moodustavad ideaalkonkurentsi, tuleb apellandi arvates mõista S.T-le karistus

§ 63

lg 1, mitte

§ 64lg 1 alusel.

5. Kaitsja vaidlustab otsuse süüdistatavate suhtes täies ulatuses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, paludes süüdimõistev otsus tühistada ja süüdistatavad neile esitatud süüdistustes õigeks mõista. Kaitsja hinnangul on kohtulik uurimine olnud ühekülgne ja puudulik, mille tulemusena on kohtu järeldused vastuolus tuvastatud faktiliste asjaoludega. Kohus ei ole vastanud enamikule kaitsja esitatud seisukohtadele ega tõendite analüüsile. Kohus on otsuse tegemisel ebaõigesti pidanud süüdistatavate ütlusi ebausaldusväärseteks, jättes need otsuse tegemisel tõendite kogumist välja. Süüdimõistev otsus rajaneb suures osas ebausaldusväärsete ja asja lahendamisest otseselt huvitatud tunnistajate ütlustele ilma, et neid oleks kõrvutatud kirjalike tõenditega. Kohus on tõlgendanud pankrotihalduri aruannet valikuliselt ja selgelt süüdistatavaid süüstavalt, jättes tähelepanuta aruandes märgitud BLIG OÜ maksejõuetuse põhjustanud tegelikud põhjused. Kohtu järeldused ei ole lugejale arusaadavad, kohus on eiranud in dubio pro reo põhimõtet. Apellatsiooni (esitatuna 56-lehel) põhiargumendid kokkuvõetuna on järgmised: - kohus ei ole käsitlenud S.T-le esitatud süüdistusaktis esinevaid puudusi, millele kaitsja on varasemas menetluses tähelepanu juhtinud, süüdistuses ei ole võimalik arusaadavalt eristada, kui suure kahju tekitamist S.T-le ette heidetakse ehk millisest Uuga kinnistu väärtusest süüdistaja lähtub; - tunnistaja A. Bi ütlused ei ole usaldusväärseks tõendiks, süüdistatavatel ei olnud võimalust A. Bit vahetult faktiliste asjaolude alusel küsitleda, mistõttu süüdimõistev otsus ei saa rajaneda tunnistaja ütlustele; - kohtu käsitlus (sarnaselt prokuratuurile) Uuga kinnistu turuväärtuse osas on ebajärjepidev ja kaitseõigust rikkuv; 5 2 - S.T süüdituses on tõendamata

§ 217

lg 1 süüteokoosseisu tunnused, kuivõrd etteheidetava müügitehingu tegemine oli kooskõlas S.T-le antud volitusega; - tunnistaja M. K ütlused S.T-le antud volituste piiramisest on vastuolulised ega tulene S.T-le antud notariaalsest dokumendist, mistõttu tuleks tunnistaja ütlused tõendina kõrvale jätta; - Simus Kinnisvara ekspertarvamus (hinnang) ei tõenda S.T volituste mahtu, selle tõlgendus on kunstlik ja ebaloogiline; - kohus ei ole käsitlenud ega ümber lükanud kaitsja seisukohti, et S.T võõrandas Uuga kinnistu talle antud volituse alusel ja A. Bi tahte kohaselt; Uuga kinnistu käsutamise ebaseaduslikkuse välistab ka asjaolu, et S.T tegutses täielikus vastavuses müügilepingu tingimuste ja seadusega; 20.11.2008 ei olnud kolmandad isikud avaldanud selget tahet Uuga kinnistu ostmiseks süüdistuse aluseks olevate erinevate ülepaisutatud hindadega; - kohtu järeldused ei haaku tunnistajate L. L ja M. Salumetsa ütlustega reaalsete ostupakkumiste ja eelnevate investeeringute vajadusest ning Uuga kinnistut osta soovivate pakkujate majanduslikust võimetusest; - kohus lähtus S.T süü tõendatuse hindamisel põhjendamatult ühest ekspertarvamusest, teiste eksperthinnangute sisulisi puudusi ei ole kohus esitanud; - Uuga kinnista 2012 müügihind 451 453 eurot ei kinnita kohtu järeldusi S.T poolt tehtud tehingu kahjumlikkusest. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et S.T puudus tahtlus (kavatsetus) võõrandada Uuga kinnistut turuväärtusest madalama hinnaga; - ükski tõend ei kinnita R.U-le esitatud süüdistuse oletuslikku väidet, et tema kallutas S.T Uuga kinnistu võõrandamistehingut tegema. R.U ütlustest nähtub, et S.T täitis A. Bi tahet ja otsust BLIG OÜ pikaajaliste võlgnevuste kustutamiseks, samuti et A. B oli nõustunud OÜ Cruzaario ja OÜ AKON Varahaldus võlanõuete tasaarvestusega Uuga kinnistu müügi teel; - S.T ei põhjustanud BLIG OÜ maksevõime olulist vähenemist

§ 384lg 1 mõttes ega kahjustanud teadvalt ettevõtte huve.

BLIG OÜ maksevõime vähenemine ja maksevõimetuse väljakujunemine tulenes otseselt A. Bi poolt ettevõttest finantsvahendite teadlikust ja süsteemsest väljaviimisest ning põhjendamatute äririskide võtmisest. Pankrotihalduri 6.07.2012 aruandest tulenevalt ei tinginud S.T poolt Uuga kinnistu võõrandamine iseseisvalt BLIG OÜ maksejõuetust.

1. Kaitsja apellatsioonkaebusele esitatud kirjalikes seisukohtades leiab prokurör, et see on põhjendamatu ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks S.T ja R.U süüditunnistamise osas. Prokurör palub jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata ja prokuröri apellatsioon rahuldada, tühistada otsus karistuse mõistmise osas ning mõista süüdistatavatele apellatsioonile vastavad karistused.
2. Kaitsja palub Põhja Ringkonnaprokuratuuri apellatsioonile esitatud kirjalikus vastuses jätta prokuröri apellatsioon rahuldamata. Kaitsja leiab, et apellatsioonis esitatud paljasõnalised ja ebatäpsed väited ning väärtushinnangud ei anna alust kohaldada võrreldes maakohtuga raskemat karistuse liiki ja karistuse määra suurendada isegi juhul, kui süüdimõistev otsus jääb jõusse.
3. Ringkonnakohtu istungil jäid prokurör ja kaitsja enda apellatsioonides esitatud seisukohtade juurde. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht:
4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. 6
5. Kohtukolleegium, nõustudes täielikult prokuröri seisukohaga süüdistatavate süü suurusest ja mööndes, et kohus on otsuses süüdistatavatele karistuse mõistmist motiveerinud üksnes mõne reaga, ei saa aga nõustuda S.T-le ja R.U-le maakohtu poolt mõistetud karistuste raskendamisega apellatsioonis taotletud liigis ja määras. Prokurör on taotlenud uue otsusega S.T karistamist 2 aastase vangistusega, millest kuulub kohesele reaalsele ärakandmisele 3 kuud vangistust, jättes ülejäänud karistusaja tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseaja jooksul ning R.U karistamist samuti 2 aastase vangistusega, millest kuulub kohesele reaalsele ärakandmisele 4 kuud vangistust, jättes ülejäänud karistusaja tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseaja jooksul. Samas ei anna kohtukolleegiumi arvates apellatsioonis esitatud hinnangud süüdistatavate suhtumisest kriminaalmenetlusse ja nende poolt toime pandu suhtes kahetsuse väljendamata jätmine põhjust rääkida preventsiooni seisukohalt

§-s 56 sätestatud karistuse mõistmise eesmärgi mittetäitmisest käesolevas asjas muul viisil kui vähemalt šokivangistusega. Kohtukolleegium on seisukohal, et S.T-le ja R.U-le karistust mõistes on maakohus lähtunud

§-s 56 sätestatust ning oma järeldusi põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea nende kordamist vajalikuks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (nr 3-1-1-40-04, p 7 ja 3-1-1-99-06, p 14), et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Otsuses nr 3-1-1-47-98 on Riigikohus märkinud, et süüdlase isiku raames peab kohus kindlasti arvestama süüdlase isikuomadusi ja nende avaldumist isiku käitumises enne ja pärast kuriteo toimepanemist. Kohus on süüdistatavate isikust nähtuvalt (varasema karistatuse puudumine) põhjendatult leidnud, et S.T , kes on toime pannud kaks kuritegu, tuleb karistada kuritegude kogumi eest vangistusega, kuid tema suhtes on võimalik kohaldada karistusest tingimuslikku vabastamist allutamisega käitumiskontrollile. Karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu tuleb isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid (nr 3-1-1-10-09, p 30.2). Seda on maakohus ka teinud. R.U puhul on kohus samuti põhjendanud, miks tuleb süüdistatavat karistada rahalise karistusega ja nimelt sellises määras. Kuigi R.U süü S.T kuriteo toimepanemisele kihutamises on usaldusväärselt tõendatud, ei saa kohtukolleegium nõustuda prokuratuuri seisukohaga selles, et toimepandud kuriteost sai R.U varalist kasu. Varalise kasu saamist kinnitavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole, mistõttu ei ole põhjendatud ka seisukoht, et R.U-le mõistetud karistus on liiga leebe ega arvesta karistuse mõistmise eesmärke. Prokuröri seisukohta, et R.U oli kuriteo toimepanemisel juhtiv ja suunav roll, ei kinnita aga ükski asjas üle kuulatud tunnistaja ja seetõttu ei saa selline tõendamata väide põhjendada E. R.U karistamist maakohtust erineva ja rangeima karistusega. Mõistetud karistused ei loo kohtukolleegiumi arvates üldsusele arusaama, et süüteo toimepanemine on tasuv. Šokivangistuse kohaldamine ühiskonna hoiatamise või vale signaali saatmise vältimise eesmärgil peab eeldama muude erandlike või harukordsete asjaolude tuvastamist isiku käitumises, mis annaksid tavapärasemast raskema õigusliku hinnangu ja üldpreventiivselt avaldaksid ühiskonnale laiaulatuslikku mõju õigusliku väärtushinnangu näol. Varalise kasu saamise tõendamatus, varasema karistatuse puudumine ja kaitseõiguse teostamine iseenesest ei saa olla šokivangistuse kui karistuse raskendamise aluseks. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-99-06 leidnud, et karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise - s.o mõnekuulise vangistusega (vt RKKKo nr 3-1-1-41-04 ja nr 3-1-121-05). Osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat 7 karistust käsitada igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena. Selline lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Süüdistatava karistusest tingimuslikuks vabastamiseks ei pea mõlemad

§-des 73 ja 74 nimetatud alused (s.t nii kuriteo toimepanemise asjaolud kui ka süüdlase isik) olema märkimisväärsete erisustega. Süüdistatava karistusest tingimuslikku vabastamist saab lugeda seaduslikuks ka siis, kui kohtuotsuses on veenvalt põhjendatud kas kuriteo toimepanemise asjaolusid või süüdlase isikut iseloomustavate tunnuste märkimisväärset eripära (vt ka RKKKo nr 3-1-1-40-04). Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul.

§-de 73 ja 74 esimestes lõigetes sätestatust ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt (vt RKKKo nr 3-1-1-80-04). Kohtukolleegiumi hinnangul ei viita süüdistatavate isikuomadused ega kuriteo toimepanemise asjaolusid vähimalgi määral sellele, et katseaja tõhustamine ja käitumise distsiplineerimine on saavutatav üksnes süüdistatavate mõnekuulise vabadusepiiranguga šokivangistuse näol. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et karistuse eesmärk on saavutatav maakohtu poolt valitud karistustega ning S.T-le ja R.U-le oluliselt rangema karistuse määramine ei ole vajalik ega põhjendatud. Mõistetud karistused vastavad täielikult süüdistatavate teosüüle.

1. Vastuseks kaitsja apellatsioonis esitatud argumentidele S.T ja R.U neile esitatud süüdistuses õigeksmõistmiseks, peab kohtukolleegium vajalikuks vastata järgmist. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva väga põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Veel on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Kohtukolleegium nendib, et kohus on KrMS § 61 lg 2 alusel hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta S.T ja R.U neile esitatud süüdistuses süüdi tunnistab ja selliselt karistab. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Kaitsja apellatsioonis korratakse põhiliselt samu väiteid, mida on kaitsja esitanud maakohtu kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Harju Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata.
2. Vastuseks kaitsja apellatsiooni etteheidetele süüdistatavate kaitseõiguse rikkumisest, tulenevalt eelkõige neile esitatud süüdistuste ebakonkreetsusest tekitatud varalise kahju suuruse osas, märgib kohtukolleegium järgmist. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-95-12 p-s 12 märkinud, et süüdistus ei saa 8 olla selles kajastatavast ehk vastavast kuriteotunnustega teost konkreetsem. Selgusetuks jääb, millises osas esitatud süüdistused S.T ja R.U kaitseõigust rikuvad ja kaitsja selline väide ei tulene tuvastatud faktilistest asjaoludest. Esitatud süüdistused kajastavad süüdistatavatele süüks arvatud kuriteokoosseisude tuvastamiseks olulist teavet, mille tulemusena põhjustati 20.11.2008 tehinguga BLIG OÜ-le konkreetne - suur varaline kahju, s.o vähemalt 11 557 722,68 krooni. Vaidlus puudub selles, et S.T BLIG OÜ-d 20.11.2008 Uuga kinnistu võõrandamistehingust ega ka selle tulemusena endaga seotud OÜ Cruzaario nõude läbi OÜ AKON Varahalduse täies ulatuses rahuldamisest ei informeerinud. Samuti ei tulene tuvastatud faktilistest asjaoludest kaitsja väide, et S.T-le A. K poolt 14.08.2008 antud notariaalse volikirja (II kd, lk 17-18) kohaselt volitas BLIG OÜ S.T üksnes kustutama Uuga kinnistule seatud hüpoteeki. Üldvolitusega anti S.T-le tähtajaline õigus BLIG OÜ esindamiseks kõikide isikute ja asutuse ees kõikides tehingutes ja toimingutes. VÕS § 620 lg-te 1 ja 2 kohaselt pidi S.T käsundisaajana käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale BLIG OÜ-le lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kohtukolleegium nõustub kohtu järeldusega selles, et S.T , sõlmides Uuga kinnistu müügitehingu, rikkus teadvalt nimetatud sätteid, müües Uuga kinnistu turuhinnast kordades odavamalt R.U-ga seotud Akon Varahaldus OÜ-le. Kohus tuvastas õigesti, et S.T, tegutsedes BLIG OÜ juhatuse liikmena osaühingu nimel, pidi olema teadlik ka Uuga kinnistu raamatupidamisväärtusest müügitehingu hetkel. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab juhatuse liikme kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatud riske (RKTK 3-2-1-41-03 p 10). Kohtukolleegium nõustub, et Uuga kinnistu turuväärtuse määramisel võttis kohus arvesse vaid riiklikult tunnustatud eksperdi poolt tsiviilasjas nr 2-08-86358 läbiviidud ekspertiisi käigus antud eksperthinnangu Uuga kinnistu väärtusele summas 16 000 000 krooni, kuna tegemist on erapooletu ja kõige usaldusväärsema hinnanguga kinnistu võimalikule turuväärtusele 20.11.2008 tehingu tegemise ajal. Et Uuga kinnistu müügihinnaga - 4 442 277,32 krooni - tasaarvestati OÜ Akon Varahaldus nõue OÜ BLIG vastu summas 3 611 949,32 krooni ja OÜ Cruzaario nõue OÜ BLIG vastu summas 830 328 krooni, ei laekunud müügitehingu tulemusena BLIG OÜ-le ühtegi krooni (II kd, lk 19-27), millega S.T ning R.U, kes füüsiliselt ja aineliselt kihutas S.T kuritegu toime panema, põhjustasid BLIG OÜ-le varalise kahju. Tuginedes tunnistajate T. Sasi, M. S, L. L ja K. Se ütlustele, on kohus piisavalt põhjalikult motiveerinud, miks ta ei nõustu kaitsja väitega mitte arvestada usaldusväärsete tõenditena Uuga kinnistu müügihinna määramisel Alfa Invest Grupi, NHBU Terminali ja Lux Capital Company poolt 2008 BLIG OÜ-le esitatud hinnapakkumistest 110 000 000 krooni. Et nimetatud äriühingud vahendasid hinnapakkumisi Venemaal ja Hispaanias asuvatele investoritele, omavad sellise hinnaga ostupakkumised kahtlemata illustratiivset laadi. Samas ei ole kohus S.T-le ja R.U-le esitatud süüdistustes lähtunud eeldusest, et Uuga kinnistu turuväärtus 2008 oligi 110 000 000 krooni, vaid kordades madalam. Vastupidisel juhul olnuks BLIG OÜ-le tehinguga tekitatud varaline kahju kordades suurem. Kohtukolleegiumi arvates jättis kohus põhjendatult Uuga kinnistu turuväärtuse hindamisel aluseks võtmata Pindi Kinnisvara hindamisaktis esitatud turuväärtuses 4 900 000 krooni (III kd, lk 198204) ja Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ eksperthinnangus esitatud turuväärtuse 5 000 000 krooni (III kd, lk 205-218). Tulenevalt kaitsetaktikast ja arvestades asjaolu, et eksperthinnangu tellijateks olid OÜ Akon Varahaldus ja R.U , nõustub kohtukolleegium kohtuga selles, et nende eksperthinnangute kohtule esitamise eesmärgiks oli näidata Uuga kinnistu hinda võimalikult 9 madalana.
3. Tunnistaja A. Bi ütlustest nähtub, et BLIG OÜ ainuomanikuna soovis ta 2008 sügisel müüa Uuga kinnistut koos kolme kõrvaloleva kinnistuga, millele tehtud hinnapakkumistest sai ta teada R.U-lt . Tunnistaja M. K ütlustest tulenevalt andis ta A. Bi teadmisel BLIG OÜ nimel S.T-le 14.08.2008 volikirja ainult Uuga kinnistu vabastamiseks hüpoteegi alt. Samas ei lange M. K ütlused kokku S.T-le äriühingu huvides antud volikirjaga. M. K ütlusi ei kinnita ka A. Bi KrMS § 291 lg 2 alusel avaldatud ütlused selles, et tema sai M. K poolt S.T-le antud üldvolitusest teada alles pärast Uuga kinnistu müügitehingu toimumist. Kõrvutades A. Bi ütlusi teiste tõenditega, ei jaga kohtukolleegium kaitsja seisukohta A. Bi ütluste ebausaldusväärsusest. Uuga kinnistu võõrandamist tema tahte vastaselt S.T poolt kinnitavad lisaks tema enda ja M. K ütlustele veel tunnistajad K. S ja E. S, mistõttu on kaitsja väide, et süüdimõistev kohtuotsus tugineb ainult A. Bi ütlustele, ebaõige. Kaitsja ise on rajanud enda kaitsetaktika faktile, et A. B oli Uuga kinnistu võõrandamisest OÜ-le Akon Varahaldus teadlik ja initsieeris ise tehingut. Kohtukolleegium leiab, et tunnistajate ütlused ja kohtuistungil uuritud kirjalikud tõendid kinnitavad A. Bi ütluste usaldusväärsust. A. Bi ütlused on kooskõlas teiste kogutud tõenditega, välja arvatud süüdistatavate ütlustega, millised kohus jättis tõendite hindamisel kõrvale ja millega kohtukolleegium nõustub. Nõustuda ei saa kaitsja seisukohaga A. Bi ütluste tõendina mitte arvestamisel ainuüksi põhjusel, et teda on varem karistatud. Ka karistatud isik võib osutuda kannatanuks ja kui tema ütlused on kooskõlas teiste uuritud tõenditega ja tuvastatud faktiliste asjaoludega, ei saa ainuüksi varasema karistatuse tõttu lugeda tema ütlusi ebausaldusväärseteks. Kaitsja väide, et A. B on enda äriühingust raha välja viinud, ei tulene kriminaalasja materjalidest, selle kohta ei ole tõendeid esitatud ega tunnistajat küsitletud, mistõttu ei saa ka kontrollimatu oletuse põhjal rääkida tunnistaja ütluste kõrvalejätmisest.
4. Kohtukolleegiumi arvates ei rikkunud kohus süüdistatavate ütlusi kõrvale jättes KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes põhjendamiskohustust. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-23-11 selgitanud, et kohtuotsuse põhistustega mittenõustumine ei tähenda põhjenduste puudumist. Asjaolu, et kaitsja ei nõustu kohtu järeldustega või kui kohus ei ole otsuses kaitsja üksikuid argumente eraldiseisvalt ümber lükanud, ei kujuta endast menetlusõiguse olulist rikkumist ega too kaasa kohtuotsuse tühistamist. Kohtuotsuse põhistamine tähendab seda, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab kohtuotsuse lugejale olema jälgitav ja selles peab olema ära näidatud, millised asjaolud luges kohus tõendatuks ja millistele tõenditele ja miks kohus neile tugines. Vaidlustatud otsuses on kohus analüüsinud tõendite kogumit, millega süüdistatavate ütlused vastuolus on ja ka põhjendanud, miks tuleb süüdistatavate ütlused tõenditena kõrvale jätta. Kohtukolleegium peab kohtu sellekohaseid põhjendusi piisavaks ja veenvaks. Kohtukolleegium viitab siinjuures ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustes nr 3-1-1-19-05 ja 31-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Käesoleval juhul on kohtukolleegium seisukohal, et esimese astme kohus on tõendeid hinnates seda põhimõtet järginud, sest kohtuotsusest nähtub selgesti, millise kaalu ja miks, on kohus ühele või teisele tõendile omistanud.
5. Kaitsja väide, et kohus ei ole R.U süü tuvastamisel oma seisukohti motiveerinud, ei tulene hinnatud tõenditest. Kohus on motiveerinud tõendeid, millistele tuginedes on ta jõudnud veendumusele R.U süüs. Mittenõustumine kohtuotsuse motiividega ei ole samastatav otsuses motiivide puudumisega ega anna alust käsitleda seda menetlusõigusenormide rikkumisena. Tunnistajate T. S ja M. S kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et BLIG OÜ-le kuuluvate kinnistute müügi osas suheldi S.T ja R.U-ga, kellele olid seega teada nii A. Bi soov kinnistuid müüa kui ka nende kohta 2008 pakutud hinnad, samuti vajadus tehingu võimalikul tegemisel kinnistute 10 ostja poolt täiendavate investeeringute tegemise vajalikkus. Tunnistajatena ütlusi andnud A. H ja K. S ütlustega on tõendamist leidnud asjaolu, et Akon Varahaldus OÜ nimel esitas BLIG OÜ-le tasaarveldamisele kuuluvad arved, s.h S.T-le kuuluva äriühingu võlanõude loovutamise lepingu, R.U . Tunnistajana üle kuulatud A. B on kinnitanud, et Uuga kinnistu müümiseks võlgade katteks Akon Varahaldus OÜ-le tema nõusolekut ei andnud. Et R.U oli isikuks, kes tahtlikult kallutas S.T müüma Uuga kinnistut 4 442 277,32 krooni eest Akon Varahaldus OÜle, kinnitavad K. S ja E. L ütlused selles, et kokkusaamisel 21.
6. või 22.11.2008 Tallinnas K. Se firma kontoris, tunnistas S.T müügitehingu tegemist R.U käsul. Et eelnevalt viibis R.U ka kinnistu müügi eelläbirääkimiste juures ja esitades 6.11.2008 BLIG OÜ-le arve, tegutses ta

§ 2172lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel kavatsetult.

Kohtu põhjendused on kooskõlas tuvastatud asjaoludega ja kohtukolleegiumi arvates otsuse lugejale jälgitavad ja veenvad. 16. Erinevalt kaitsjast nõustub kohtukolleegium prokuratuuri seisukohaga, et puutumuses S.T-le esitatud süüdistusega

§ 384

lg 1 järgi, ei oma käesolevas asjas BLIG OÜ maksevõime olulise vähendamise tuvastamise seisukohast, peale Uuga kinnistu müügitehingu, olulist tähtsust muud äriühingu maksevõimet vähendada võinud teod. S.T süüdistatakse Uuga kinnistu müügitehinguga BLIG OÜ maksevõime olulises vähendamises, mitte maksejõuetuse põhjustamises. Nõustuda ei saa kaitsjaga selles, et S.T ei põhjustanud BLIG OÜ maksevõime olulist vähenemist ega kahjustanud teadvalt ettevõtte huve. Tõendatud on, et S.T BLIG OÜ juhatuse liikmena võõrandas 20.11.2008 volikirja alusel BLIG OÜ-le kuulunud Uuga kinnistu Akon Varahaldus OÜ-le, tasaarveldades müügihinna 4 442 277,32 krooni Akon Varahaldus OÜ nõuetega Blig OÜ vastu, kuigi kinnistu turuväärtus kohtu poolt määratud ekspertiisiakti alusel oli tehingu ajal 16 000 000 krooni. Küsimusele, kas S.T selle tehinguga teadvalt kahjustas BLIG OÜ vara ja vara kahjustamisega vähendas oluliselt äriühingu vara, vastas maakohus õigesti jaatavalt. Kuigi nõustudes osaliselt kaitsjaga, et BLIG OÜ pankrotihalduri 6.07.202 lõpparuandest nähtub, et S.T poolt Uuga kinnistu võõrandamine iseseisvalt BLIG OÜ maksejõuetust ei põhjustanud, oli tema poolt ebaseaduslikult ja turutingimustele mittevastava hinnaga Uuga kinnistu võõrandamine BLIG OÜ maksejõuetuse peamiseks põhjuseks. Pankrotihalduri ütlustest nähtuvalt oli BLIG OÜ huvi müüa Uuga kinnistu koos Ranna 1, 2 , 3 kinnistutega, üksnes kõige väärtuslikuma - Uuga kinnistu võõrandamise tõttu – ei olnud BLIG OÜ suuteline täitmata oma kohustust AS-i Parex Banka Eesti filiaal ees. Võlgniku vara kahjustamine

§ 384

lg 1 järgi on karistatav üksnes juhul, kui see põhjustab tagajärjena võlgniku maksejõuetuse või maksevõime olulise vähenemise. BLIG OÜ maksevõime olulise vähenemise peamise põhjuse 2008 aastal tekitas S.T äriseadustiku § 187 lg-le 1 mittevastav käitumine. Kohus andis S.T käitumisele õige juriidilise hinnangu.

1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu
2. novembri 2012 otsus S.T ja R.U suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Urmas Reinola Ivi Kesküla Malle Preimer 11