Obsah (8)

§ 114§ 73§ 116§ 117§ 118§ 2§ 38§ 70

1 Väärteoasi nr 4-13-2382 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Heli Väinaste Määruse tegemise aeg ja koht 28.06.2013, Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses Kohtuasja number 4-13-2382 Väärteoasi

) § 73 lg 1 p-s 1 sätestatust ning lähtudes KOKS § 662 lg-s 1 ettenähtud karistuse määrast ja arvestades karistusseadustiku (KarS) § 57 lg 1 p 3 määrati D.D-le toimepandud väärteo eest rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 (kakssada) eurot. Kaebuses märgib kaebuse esitaja, et väärteoprotokolli ja väärteootsusega on talle ette heidetud kohalikule omavalitsusele kuuluva kõnnitee lumest puhastamata jätmist, milline asub kinnistuga piirneva haljasriba ja sõidutee vahel. Seega tuleneb kaebuse esitajale etteheidetava väärteo kirjeldusest üheselt, et vaidlusalune kõnnitee ei ole tema kinnistuga vahetult piirnev, mistõttu ei ole võimalik talle ka vastava kõnnitee korrashoiu kohustust panna. Kaebuse esitaja leiab, et väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanek ei ole talle etteheidetav. Kaebetähtaja ennistamise taotluses märgib kaebuse esitaja, et tal ei olnud võimalik seaduses ettenähtud tähtaja jooksul Viru Maakohtule kaebust esitada, kuna ta haigestus käesoleva aasta märtsis ning 05.04.2013 teostati talle sapipõie operatsioon. Operatsiooni järgselt viibis ta haiglaravil kuni 08.04.2013, mil ta lubati kodusele ravile ning viibis seejärel nädal aega voodirežiimil, s.o kuni 15.04.

1. 16.04.2013 ehk väärteootsuse vaidlustamise viimasel päeval helistati kaebuse esitajale Rakvere Linnavalitsusest ja küsiti, miks isik ei ole tulnud väärteootsusele järele. Kaebuse esitaja teavitas oma haigestumisest ning küsis, miks ei ole talle väärteootsust posti teel või elektrooniliselt edastatud, kuid talle vastati, et see ei ole Rakvere Linnavalitsusel tavaks. Seejärel, s.o 16.04.2013 kell 14.29, saadeti väärteootsus kaebuse esitajale faksi teel. Samal päeval, s.o 16.04.2013 lahkus kaebuse esitaja Eestist ning viibis 16.-19.04.2013 Venemaal komandeeringus. Esimesel tööpäeval pärast komandeeringust naasmist, s.o 22.04.2013 sõlmis kaebuse esitaja Advokaadibürooga Küllike Namm õigusabilepingu antud asjas. Kaebuse esitaja leiab, et eeltoodust nähtub, et tal ei olnud võimalik oma kaebeõigust tähtaegselt realiseerida, kuna ootamatu haigestumine ja operatsioonil viibimine ning sellele järgnenud väliskomandeeringus viibimine ei võimaldanud tal seaduses ettenähtud tähtaja jooksul kaebust esitada. Kaebuse esitaja viitab siinkohal Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-5-07 p-le 6 ja nr 3-1-1-152-05 p-le
2. Kaebuse esitaja ootamatu ja raske haigestumine muutis võimatuks kaebuse õigeaegse esitamise, kuna kaebuse esitaja vajas kaebuse koostamiseks ja esitamiseks kvalifitseerutud õigusabi. Kaebuse esitaja tervislik seisund operatsiooni järgselt ei võimaldanud tal kodust lahkuda, samuti oli ette nähtud voodirežiim. Kohtumääruse põhjendused

§ 114

lg 1 p 2 järgi on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja

§ 73lg 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsuse peale.

Sama paragrahvi lg 4 järgi esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. 3

§ 116

lg 1 järgi nõuab maakohus pärast üldmenetluses

§ 73

lõike 1 kohaselt tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse saamist viivitamata väärteotoimiku otsuse teinud kohtuväliselt menetlejalt. 06.05.2013 saabus kohtule kohtuväliselt menetlejalt väärteotoimik D.D kohta väärteoasjas nr 18-2/10/1.

§ 117

lg 1 p 2 kohaselt jätab maakohtunik eelmenetluses kaebuse käiguta või läbi vaatamata

§-s 118 sätestatud alustel.

§ 118

lg 2 p 1 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Väärteoprotokollist väärteoasjas nr 18-2/10/1 nähtub, et Rakvere Linnavalitsuse otsus väärteoasjas nr 18-2/10/1 oli D.D-le kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 01.04.2013 Tallinna 5 Rakvere, kantseleist, ajavahemikul kell 09.00-11.30 ja 13.30-16.00. 07.03.2013 kell 08.20 koostatud väärteoprotokollil on kohtuvälise menetleja esindaja Meelis Salmi poolt tehtud alljärgnev märkus: „Menetlusalusele isikule käesolevat protokolli tutvustatud. Seejärel menetlusalune isik lahkus ametiruumidest protokolli allkirjastamata ja enda eksemplari kaasa võtmata. Allkiri. Järelevalveinspektor. 07.03.2013 kell 08.25“. Kaebuse esitaja ei ole antud asjaolu vaidlustanud ning kohus järeldab sellest, et kaebuse esitaja oli teadlik, millisel kuupäeval on Rakvere Linnavalitsuse otsus väärteoasjas nr 182/10/1 kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kaebuse esitaja ise on ka kaebuses õigesti märkinud, et eeltoodust tulenevalt saabus

§ 114lg 4 järgi kaebetähtaeg 16.04.2013 (tl 4).

D.D on kohtule kaebuse esitanud 22.04.2013 (tl 2). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D.D on kaebuse esitanud selleks ettenähtud tähtaja möödumisel, seega ei ole täidetud

§ 114nõuded.

Kaebuse esitaja on kaebuses esitanud taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.

§ 2

sätestab, et kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

§ 38

lg 1 kohaselt kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg 1 kohaselt ennistab kohus mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaja. Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (3-1-1-90-10). Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et nii nagu tõendite hindamisel tuleb ka kaebetähtaja möödalaskmise põhjuste hindamisel vaadelda kõiki asjaolusid nende kogumis (3-1-1-66-98). Kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 16.04.2013, kuid kaebus esitati kohtusse 22.04.2013. Kaebuse esitaja on taotlust tähtaja ennistamiseks põhjendanud sellega, et ta haigestus märtsis ning 05.04.2013 teostati talle sapipõie operatsioon, millele järgnevalt viibis ta kuni 08.04.2013 haiglaravil ja kuni 15.04.2013 voodirežiimil kodusel ravil. 16.04.2013, kui talle vaidlustatud otsus faksi teel edastati, lahkus ta Eestist ning viibis kuni 19.04.2013 Venemaal komandeeringus. Kaebuse esitaja leidis, et ta vajas kaebus esitamiseks kvalifitseeritud õigusabi. Kaebusele on lisatud väljavõte D.D haigusloost, millest nähtub, et 05.04.2013 saabus patsient plaanilisele sapipõie operatsioonile. Anamneesi 4 kohaselt haigestus patsient ammu. Patsiendile väljastati haigusleht 05.-08.04.2013 + 5 päeva. 08.04.2013 lubati patsient ambulatoorsele ravile. 23.04.2013 edastatud passikoopia kohaselt viibis kaebuse esitaja perioodil 16.-19.04.2013 Venemaal ning perearsti 23.04.2013 e-kirjas on märgitud, et D.D pöördus perearsti vastuvõtule 13.03, 14.03 ja 22.03.2013 tingituna haigestumisest. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja poolt esitatud põhjendusi kaebetähtaja ennistamiseks, ei saa lugeda mõjuvateks ning nende alusel ei saa kaebetähtaega ennistada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtupraktika ühtlustamise eesmärgil selgitanud, et

§ 114

lg 4 kohaselt tuleb üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise 15-päevast tähtaega hakata lugema päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

§ 70

lg 4 kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates.

§ 70

lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli koopia anda menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Menetlusaluse isiku protokolli koopia vastuvõtmisest ja sellega tutvumisest keeldumise korral teeb menetleja protokollile vastava märke. Sellisel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kätte saaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast (

§ 70lg 2).

Väärteoprotokolli kantakse ka kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev. Kui menetleja on eeltoodud regulatsioonist kinni pidanud ning isiku keeldumise väärteoprotokollis nõuetekohaselt fikseerinud, on kõik seadusest tulenevad nõuded menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks täidetud. Selle toiminguga loetakse väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks. Sellest tulenevalt on

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kätte saadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel. Regulatsioon ei tee erandit menetlusalusele isikule, kes on väärteoprotokolliga tutvumisest, selle allkirjastamisest ja vastuvõtmisest keeldunud ning menetleja on keeldumise nõuetekohaselt fikseerinud (3-1-1-99-10). D.D-le on väärteoprotokoll koostatud 07.03.2013 ja kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 01.04.2013. D.D on tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega vastavalt

§-le

1. Väärteoprotokolli on kohtuvälise menetleja esindaja menetlusalusele isikule D.D-le tutvustanud. D.D on andnud väärteoasjas menetlusaluse isikuna ütlusi (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll). Kohtuvälise menetleja Rakvere Linnavalitsuse poolt on väärteoasjas nr 18-2/10/1 tehtud otsus 01.04.2013 ning märgitud on õigesti, et otsus jõustub (kui kaebust ei esitata) 17.04.
2. Kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse, et menetlusalune isik läheb väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega. D.D-le oli väärteoprotokollis teatavaks tehtud, millisest kuupäevast alates on otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kaebuse esitaja on ise kaebuses selgitanud, et ta palus otsuse edastada posti või e-posti teel alles siis, kui Rakvere Linnavalitsusest 16.04.2013 helistati ja tunti huvi, et miks isik ei ole väärteootsusele järele tulnud ning samal päeva edastati see kaebuse esitajale faksi teel (tl 4 ja 8). Kaebusest ja selle lisadest nähtub, et kaebuse esitaja ei viibinud kogu kaebetähtaja jooksul haiglaravil, saabudes haiglasse plaanilisele operatsioonile 05.04.2013, s.o peale seda kui väärteootsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, seega oli kaebuse esitajale teada, millal ta haiglasse läheb ja ilmselt ka see, milliseks perioodiks ta haiglasse jääb. 08.04.2013 lubati D.D ambulatoorsele ravile. Kaebuse esitajale anti haigusleht perioodiks 05.-08.04.2013 + 5 päeva, 5 s.o kuni 13.04.2013 (tl 9-10). Kohus möönab, et kui operatsioonil ja haiglas viibimist võiks käsitleda kaebeõiguse teostamist takistanud objektiivse asjaoluna, siis enne haiglasse minemist ning peale kodusele ravile lubamist oli kaebuse esitajal võimalik oma kaebeõigust teostada. Kohtu hinnangul ei selgu ühestki esitatud tõendist, et D.D tervislik seisund oli juba enne 05.04.2013 haiglasse saabumist selline, mis oleks takistanud temal oma õiguste realiseerimist. Kohus peab oluliseks märkida, et 16.04.2013 ei olnud kaebuse esitajal enam mingeid takistusi kaebuse esitamiseks – nimetatud kuupäeval on kaebuse esitajale Rakvere Linnavalitsuse poolt faksi teel edastatud otsus (tl 8), kaebuse esitaja enda väitel ei olnud ta enam voodihaige ning oli võimeline veel samal päeval peale faksiga edastatud otsuse kätte saamist Eestist Venemaale komandeeringusse sõitma. Kohus märgib, et 16.04.2013 oli teisipäev ning vastavalt KrMS § 171 lg-le 3 päevades arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Seega oleks kaebuse esitajal olnud võimalik veel ka nimetatud kuupäeval oma kaebeõigust realiseerida. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et käesoleval juhul ei esine mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja möödalaskmiseks ning alus kaebetähtaja ennistamiseks puudub. Kohus jätab D.D taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning sellest tulenevalt kaebuse sisuliselt läbi vaatamata. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus

§ 38lg 1; § 118 lg 2 p 1; § 192; § 193 nõudeist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 12.08.2013 kohtumääruse RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 196 lg-st 2 jätta Viru Maakohtu 28. juuni 2013 kohtumäärus muutmata ja menetlusaluse isiku D.D kaitsja Nele Tammemäe määruskaebus rahuldamata.