← Eesti

1-13-1271/24

Obsah (11)§ 257§ 215§ 199§ 65§ 263§ 68§ 391§ 69§ 121§ 16§57

1-13-1271 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mail 2013.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 28.05.2013.a avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ru

§ 257

järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Pavel Gordijevski Süüdistatav I.B Elukoht xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta Varasemad karistatused: - 29.01.2001.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi, KrK § 47 alusel tingimisi vabaduskaotusega 4 kuud katseajaga 1 aasta; - 18.03.2002.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi vabaduskaotusega 5 kuud, KrK § 41 alusel vabaduskaotusega 6 kuud; - 17.05.2004.a Narva Linnakotu poolt

§ 215

lg 2 p 1,3 järgi tingimisi vangistusega 3 aastat katseajaga 3 aastat; - 27.04.2005.a Narva Linnakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,8, § 263 p 1,3 järgi vangistusega 9 kuud,

§ 65

lg 1, § 68 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat 8 kuud 25 päeva; - 17.05.2005.a Narva Linnakohtu poolt

§ 263

p 1, § 325 lg 2 p 3 järgi vangistusega 2 aastat,

§ 68lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 11 kuud 28 päeva.

07.12.2005.a. Narva Linnakohtu poolt kohtumäärusega

§ 65

lg 2, § 68 lg 1 alusel vangistusega 5 aastat 1 kuu 4 päeva; - 03.09.2012.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 391

lg 1 järgi,

§ 65

lg 2 alusel vangistusega 5 kuud 1 1-13-1271 10 päeva,

§ 69alusel asendati karistust 320 tunni ÜKT täitmise tähtajaga 8 kuud.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 27.12.2012.a. Kaitsja Vandeadvokaat Arvo Suuban RESOLUTSIOON Tunnistada I.B süüdi

§ 121järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada I.B vangistusega 8 (kaheksa) kuud. Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 05.11.2012.a kuni 06.11.2012.a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuseaega arvestada alates 29.05.2013.a. I.B-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta I.B vahi alla kohtusaalis. Mõista I.B-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, kaitsja Arvo Suubani eeluurimisel osutatud õigusabi eest 92 (üheksakümmend kaks) eurot 95 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Arvo Suubani 28.05.2013.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 190 (sada üheksakümmend) eurot 32 (kolmkümmend kaks) senti. Määrata, et I.B on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „I.B , nr 1-13-1271, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 20.06.2013.a. I. KOHTU ALLA ANTUD ISIKU SÜÜDISTUS I.B süüdistatakse selles, et tema 04.11.2012.a kella 05.00 paiku Narva linnas A.Puškini tn 22 maja juures, oma tõelise õiguse teostamise eesmärgil, nimelt õigus 2 1-13-1271 omaabile tsiviilõiguse mõttes, pöördudes vendade Xxxite poole, küsis kes varastas lapsevankri ja vastust ootamata lõi rusikaga Xxx Xxxile näkku, seejärel lõi rusikaga Xxx Xxxile näkku, millest viimane kukkus maha. Seejärel I.B võttis taskust noa ja jooksis Xxx Xxxile järele, kes nähes noa tõusis ülese ja jooksis minema. Kui Xxx Xxx komistas, kukkus maha, siis I.B lõi lamavat Xxx Xxxit noaga paremasse jalga, tekitades sellega kannatanule kehavigastusi ja füüsilist valu, seega pani ta toime oma tõelise õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, kui see on olnud seotud vägivalla, s.o.

§ 257ettenähtud kuriteo.

II KOHTUISTUNG Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi. Poolte kokkuleppel jättis kohus kriminaalasja materjalid avaldamata. Süüdistatav I.B taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil ning selgitas, et ta võttis ühel Xxxidest kaelast kinni ja võib olla ümbritsev rahvas tegi järelduse, et ta tahtis teda lüüa. Xxx hakkas vastupanu osutama, ta lasi Xxxi lahti ja Xxx kukkus maha. Pärast seda ta lõi Xxx Xxxit noaga - jooksis talle järgi, tabas teda ja lõi teda noaga kuskile allapoole. Enda perekonna eest ta võib veel lüüa. Kui kannatanu nägi nuga, siis kannatanu hakkas tema eest ära jooksma, kuid tema sain ta kätte, sest et tema (I.B) leiab, et see on kannatanule õppetund. Kannatanud olid väga erutatud seisundis, see oli noorte inimeste seltskond, kelle seas olid ka alaealised tüdrukud, neid oli umbes 4 inimest. Üks neist noormeestest jooksis sõiduauto poole, võttis sealt välja suure metallist haamri, millega lammutatakse telliskive ja viskas sellega tema suunas. Ta kükitas ja see lendas tema peast mööda. Sissekäigu uksel on hästi paks metalliliist ja sellesse jäi mõlk sisse, kui see oleks sattunud talle pähe, siis ta oleks võinud teda tappa. Ja kõik see oli tingitud sellest, et enne seda oli tema korteri trepikojast varastatud lapsevanker. Abikaasa ütles, et ta tuli oma sõbranna juurest ja ütles, et tal võeti raha ära, rikuti telefon ja varastati trepikojast käru. Abikaasa lihtsalt tuli nuttes, ja kirjeldas seda olukorda, et tal tehti telefon katki, võeti raha ära ja varastati käru ja mingi seltskond seisab sissekäigu juures õues. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri, kannatanu ja kaitsja seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et I.B süü kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist, kuid on eeluurimise poolt ebaõigesti kvalifitseeritud. I.B poolt antud kuriteo toimepanemine on tõendatud: Kannatanu Xxx Xxxi ütlustega (lk 1-5), kust nähtub, et 04.11.2012.a kella 05.00 paiku Narva linnas A.Puškini tn 22 maja juures tundmatu noormees pöördus tema poole, küsides, kes varastas lapsevankri ja vastust ootamata lõi teda rusikaga näkku. Seejärel noormees võttis taskust noa ja jooksis talle järele ja kui ta komistas, kukkus maha, siis ründaja lõi teda noaga paremasse jalga. Kannatanu Xxx Xxxi ütlustega (lk 53-57), kust nähtub, et 04.11.2012.a kella 05.00 paiku Narva linnas A.Puškini tn 22 maja juures tundmatu noormees pöördus tema poole, küsides, kes varastas lapsevankri ja vastust ootamata lõi teda rusikaga näkku. AS Narva Haiga õendiga (lk 6) kust nähtub, et Xxx Xxxil määrati diagnoos: reie lahtine haav. 3 1-13-1271 Äratundmise esitamise protokolliga (lk 7-10), kust nähtub, et kannatanu Xxx Xxx tundis I.B isikuna, kes teda ründas ja lõi noaga. Tunnistaja Xxxi ütlustega (lk 48-51), kust nähtub, et I.B lõi rusikaga Xxx Xxxile näkku, seejärel lõi rusikaga Xxx Xxxile näkku, millest viimane kukkus maha. Seejärel I.B võttis taskust noa ja jooksis Xxx Xxxi järele, kes nähes nuga tõusis ülese ja jooksis minema. Kui Xxx Xxx komistas ning kukkus maha, siis I.B lõi lamavat Xxx Xxxit noaga jalga. Tunnistajate Xxx (lk 28-31), Xxx (lk 33-37), Xxx (lk 38-42), Xxx (lk 43-47), Xxxi (lk 6369), Xxxi (lk 70-76) ning Xxx (lk 82-86) ülekuulamisprotokollidest nähtub, et süüdistatav lõi rusikaga Xxx Xxxile näkku, seejärel Xxx Xxx jooksis auto juurde, võttis pakiruumist haamri välja ja viskas I.B haamriga. Siis I.B jooksis Xxx Xxxi järele ja lõi kannatanut noaga. Kohus asub seisukohale, et I.B tegu on ebaõigesti kvalifitseeritud omavolina ning tema tegu tuleb kvalifitseerida

§121järgi kehalise väärkohtlemisena.

Nii, kannatanute Xxx Xxxi ning Xxx Xxxi ütlustest nähtub, et I.B pöördus nende poole, küsides, kes varastas lapsevankri ja vastust ootamata kasutas nende suhtes vägivalda, st I.B ei ole nõudnud lapsevankri tagastamist ning isegi ei ole püüdnud välja selgitada, kas just Xxxid varastasid tema lapsevankri. Kohus on seisukohal, et oma tõelise õiguse teostamiseks ei saa lugeda niisugust tegevust. Vastavalt KrMS § 268 lg 6, kohus võib kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Kuna I.B-le esitatud süüdistus hõlmab kannatanutele füüsilist valu ning kehavigastuste tekitamist, siis süüdistataval on olnud küllaldane võimalus sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta ning antud juhul kvalifikatsiooni muutmine on võimalik ilma uue süüdistuse esitamiseta. Ülaltoodu alusel põhjendatud on I.B tegevust kvalifitseerida

§ 121

järgi kehalise väärkohtlemisena ning tunnistada I.B süüdi selles, et tema 04.11.2012.a kella 05.00 paiku Narva linnas A.Puškini tn 22 maja juures, füüsilise valu ning kehavigastuste tekitamise eesmärgil lõi rusikaga Xxx Xxxile näkku, tekitades viimasele füüsilist valu, lõi rusikaga Xxx Xxxile näkku ning seejärel jooksis Xxx Xxxile järele ning lõi lamavat Xxx Xxxit noaga paremasse jalga, tekitades sellega kannatanule kehavigastusi ja füüsilist valu. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 121ettenähtud süüteokoosseis tahtlust.

Kohus on seisukohal, et süüdistatav I.B pani ülalnimetatud kuriteo toime kavatsetult. Süüdistatav tahtis tekitada kannatanutele füüsilist valu ja kehavigastusi ning tegi seda. Vastavalt

§ 16

lg 2, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Seega esinevad süüdistatava käitumises

§121

ettenähtud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 4 1-13-1271 Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. I.B on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, sh vägivaldsete kuritegude eest reaalse vangistusega ning viimasel korral vangistus oli asendatud üldkasuliku tööga, ning vaatamata sellele pani ta tahtlikult toime uue vägivaldse kuriteo. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et I.B karistamine rahalise karistusega ei ole võimalik, kuna karistus uue tahtlikult toimepandud kuriteo eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei saanud mõjutada I.B edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ning seetõttu asub kohus seisukohale, et ei ole otstarbekohane määratud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et I.B on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid I.B puhul ei esine. Süüdistatava I.B karistuse kergendavaks asjaoluks

§57

mõttes on oma süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Süüdistataval on olemas alaline elukoht, töökoht ning pere. Arvestades ülaltoodut, võib I.B vangistus olla alla

§121ettenähtud vangistuse keskmist määra. Kuna süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus, kohaldab kohus Kr

MS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit – vahistamine, selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 268 lg 6, 311, 313, 315. /allkirjastatud/digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.