lg 2 p 1,3, § 320 lg 2 - § 22 lg 2, § 320 lg 1 järgi, Sergei Repei süüdistuses
lg 2 p 1,3, § 320 lg 2 - § 22 lg 2, § 320 lg 1, § 120, § 121 järgi, V.H süüdistuses
lg 1,2 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Irina Karo Süüdistatav Sergei Dobrodetelev (endine Pohlebajev) Elukoht xxx, isikukood 37408082238, ilma kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused: - 22.09,1998.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi vabaduskaotusega 7 kuud 16 päeva; - 23.09.1998.a Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 207 lg 2 järgi rahatrahviga 2800 krooni (178.95 eurot); - 27.03.2000.a Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 1, § 195 lg 2, § 140 lg 2 p 3, § 203 lg 1 järgi vabaduskaotusega 7 aastat; - 18.01.2007.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
, § 133 lg 2 p 1,2, § 175, § 176 lg 1, § 181, § 268 lg 1, § 424 järgi, § 64 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat,
1 1-10-1333 Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin Süüdistatav Sergei Repei Elukoht xxx, registreeritud aadressil xxx, isikukood 36604173741, ilma kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused: - 22.05.1998.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1, 11, 2, § 186 järgi vabaduskaotusega 4 aastat; - 24.12.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1,2- § 17 lg 6, § 203 lg järgi, KrK § 40 lg 1, § 47 alusel tingimisi vabaduskaotusega 5 aastat katseajaga 3 aastat; - 13.09.2006.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
lg 2 p 1,2,3, § 136 lg 1 järgi, § 74 lg 2 alusel vangistusega 10 kuud, § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 2 aastat katseajaga 2 aastat. Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat Nikolai Rõžov Süüdistatav V.H Elukoht puudub, asukoht Viru Vangla, isikukood xxx, EV kodakondsus, keskeriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: puudub. Tõkend- vahistamine alates 02.06.2011.a. Kaitsja Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina RESOLUTSIOON Sergei Dobrodetelev süüdistuses
Sergei Dobrodetelev süüdistuses
Tunnistada Sergei Dobrodetelev süüdi
lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 6, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 18.01.2007.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra 11 (üksteist) kuud 5 (viis) päeva vangistust ning mõista S. Dobrodetelevile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 5 (viis) päeva vangistust. Sergei Dobrodetelevi suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, kaotab kehtivuse Sergei Dobrodetelevi vanglasse karistuse kandmisele ilmumisest. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Sergei Dobrodetelevile kirjaliku teatisega, mis ajaks 2 1-10-1333 ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Sergei Dobrodetelevi vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Sergei Dobrodetelev ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Sergei Repei süüdistuses
Sergei Repei süüdistuses
Tunnistada Sergei Repei süüdi
lg 2 p 1,3 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada Sergei Repei süüdi
Tunnistada Sergei Repei süüdi
Vastavalt
lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Sergei Repeile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Sergei Repei suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, kaotab kehtivuse Sergei Repei vanglasse karistuse kandmisele ilmumisest. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Sergei Repeile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Sergei Repei vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Sergei Repei ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Tunnistada V.H süüdi
lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 7 (seitse) päeva vangistust. Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 02.06.2011.a kuni 08.10.2012.a, s.o. 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 7 (seitse) päeva karistusaja hulka ja lugeda karistus täielikult ärakantuks. V.H suhtes valitud tõkend- vahistamine tühistada ning vabastada vahi alt ta kohtusaalis. Kannatanute L Z ja A M (endine Z ) hagid rahuldada täielikult, kannatanu J A tsiviilhagi rahuldada osaliselt. 3 1-10-1333 Kannatanu I E hagi jätta läbivaatamata. Kannatanul on õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. Välja mõista Sergei Dobrodetelevilt ja Sergei Repeilt solidaarselt: - kannatanu L Z (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 4300 (neli tuhat kolmsada) krooni ehk 274 (kakssada seitsekümmend neli) eurot ja 82 senti. - kannatanu J A (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju osaliselt summas 27 500 (kakskümmend seitse tuhat viissada) krooni ehk 1757 (üks tuhat seitsesada viiskümmend seitse) eurot ja 57 senti. Välja mõista Sergei Repeilt: - kannatanu A M (endine Z ) (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 5000 (viis tuhat) krooni ehk 319 (kolmsada üheksateist) eurot ja 56 senti. Mõista Sergei Dobrodetelevilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 26 (kakskümmend kuus) eurot ja 84 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 9 (üheksa) eurot ja 24 senti. Mõista Sergei Repeilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Nikolai Rõžovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 170 (ükssada seitsekümmend) eurot ja 09 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 12 (kaksteist) eurot ja 53 senti, kaitsja Nikolai Rõžovi poolt kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 1742 (üks tuhat seitsesada nelikümmend kaks) eurot ja 88 senti. Mõista V.H-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Antonina Belõševa poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 26 (kakskümmend kuus) eurot ja 84 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 22 (kakskümmend kaks) eurot ja 97 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 1001 (üks tuhat üks) eurot ja 04 senti. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 09. oktoobrist 2012.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 31. oktoobrist 2012.a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu 4 1-10-1333 Sergei Pohlebajevit süüdistatakse
lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema koos Sergei Repeiga kasutades ära A.Z ja J.A vahelist peretüli, lõi kaastäideviijana korduvalt J A ja A Z teadvalt õigetest asjaoludest ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil, korraldas pettusskeemi: Nimelt 2008.a septembri lõpus/oktoobri alguses pakkus S.Pohlebajev koos S.Repeiga esitada J.A materjalid sh video, fotod jms viimase elukaaslase, A Z petmisest. Selle jaoks S.Repei võttis J.A telefonitsi ühendust ning nimetades ennast „Olegiks“ pakkus omapoolset abi. J.A nõustus S.Repei ettepanekuga. Pettusskeemi järgi täitis kontaktisiku rolli S.Pohlebajev. Esimesel kokkusaamisel J.A Sergei Pohlebajev tutvustades ennast „Dmitriks“ firma „Skoprion“ eradetektiivina, pakkus koostööd, mille sisuks oli esitada J.A iga päev tõendid tema naise petmise kohta. S.Pohlebajev keeldus kirjalikus vormis lepingu vormistamisest ning nõudis J.A vaevatasu summas 50 000 krooni. Tõendamiseks näitas ta J.A oma mobiilitelefoni ekraanil A.Z osalusega telefonisalvestist. J.A soovides välja osta näidatud videosalvestust, nõustus S.Pohlebajevi tingimustega, makstes seejuures ettemaksu summas 12500 krooni. S.Pohlebajev lubas tuua J.A näidatud mobiiltelefoni salvestuse koos teiste materjalidega. Järgmisel kohtumisel näitas S.Pohlebajev mobiiltelefonis salvestist teise naisterahva osalusega petmisest J.A ja näidatud materjalide kätteandmise eest, nõudis raha summas 12500 krooni, veendes teda, et vajalikus mahus, töödeldud ja kvaliteetne materjal esitatakse hiljem. Erinevatel ettekäänetel ei täitnud S.Pohlebajev ja S.Repei oma lubadusi ning J.A materjale ei andnud, kuid öeldi, et nad on nõus korraldama kokkusaamise J.A ja ta abikaasa armukesega, keda võivad täiendava vaevatasu eest summas 2500 krooni tuua Tallinnast. J.A nõustus sellega ja maksis nimetatud summa ära. Oma lubadusi nad ei täitnud ning J.A poolt saadud raha kasutasid S.Pohlebajev ja S.Repei oma tarbeks. Eebaseadusliku tegevusega S.Pohlebajev koos S Repeiga tekitasid J.A kahju summas 27500 krooni. Pettuse toimepanemisel kasutasid S.Pohlebajev ja S.Repei Tallinna elaniku V.H, kes skeemi järgi täitis armukese rolli, kuid ei olnud A.Z tuttav. V.H pidi J.A kokkusaamisel restoranis Yes ütlema, et ta on A.Z armuke ning juhul, kui J.A hakkab kaklema, mitte mingil juhul ei tohi osutada talle vastupanu. S.Pohlebajev pidi salvestama kakluse mobiiltelefoni kaameraga eesmärgiga santaaži teel nõuda J.A veel raha. Seejärel S.Pohlebajev ja S.Repei teavitasid telefonitsi J.A , et 15.10.2008.a kella 22.00 ajal korraldatakse tema ja Valeri nimelise mehe kokkusaamine Narva-Jõesuus restoranis Yes. J.A , S.Pohlebajevi saatel saabus restorani Yes juurde. Restorani fuajees kohtus ta V.H-ga ning suhete klaarimiseks kutsus viimase õue, kus xxx asuva hotelli Yes lähedal isiklike vaenulike suhete pinnal lõi V.H rusikatega näkku vasakule ja paremale poole ning lõi lamavat kannatanut jalgadega vastu keha. Seejuures S.Pohlebajev salvestas kogu toimunud konflikti arengu mobiiltelefoni kaameraga. Peale kehavigastuste tekitamist lahkus J.A sündmuskohalt ära ning S.Pohlebajev ja S.Repei viisid V.H Narva Haigla meditsiini abi osutamiseks. 16.10.2008.a päevalisel ajal S.Pohlebajev määras telefonitsi J.A kokkusaamise NarvaJõesuus Lemmik kohvikus, kuhu saabusid S.Repei ja V.H. S.Repei nimetas ennast V.H sugulaseks ning nõudis 15.10.2008.a toimunud peksmise käigus kaotsiläinud raha asemel 100000 krooni suuruse summa tagastamist, vastasel juhul edastavad nad salvestised politseile, vaatamata sellele esitas V.H S.Pohlebajevi ja S.Repei nõudmisel avalduse Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonnale 16.10.2008.a kella 10.15 ajal selle kohta, et tekitades kehavigastusi hõivas J.A V.H-lt sularaha summas 42000 krooni. - peale selle, ära kasutades A.Z ja J.A vahelist peretüli, 2008.a septembri lõpus/oktoobri kuu alguses tema koos Sergei Repei´ga oma petuskeemi järgi raha saamise eesmärgil teavitasid A.Z ja tema ema L Z sellest, et J.A tahab A.Z happega üle valada ja tsementi valada, hirmutades sellega naist, et lihtsustada pettuse teel raha saamist. Abikaasaga keeruliste suhete 5 1-10-1333 lahendamisel andis A.Z S.Pohlebajevi ja S.Repei´le advokaatide teenuste osutamiseks sularaha summas 5000 krooni. L.Z andis oma poolt sularaha summas 4300 krooni. Oma lubadusi S. Repei ja S. Pohlebajev ei täitnud ning A.Z ja L.Z poolt saadud raha kasutasid S.Pohlebajev ja S.Repei oma tarbeks. Oma ebaseadusliku tegevusega S.Pohlebajev koos S.Repeiga tekitasid A.Z kahju summas 5000 krooni. Oma ebaseadusliku tegevusega S.Pohlebajev koos S.Repeiga tekitasid L.Z kahju summas 4300 krooni. Peale selle Sergei Pohlebajev 2008.a septembri lõpus/oktoobri alguses koos S.Repei´ga oma petuskeemis raha saamise eesmärgil kasutasid ka A.Z . Selle jaoks S.Repeile kuuluvas korteris aadressil xxx varjatult salvestas S.Pohlebajev mobiiltelefoni kaameraga S.Repei intiimsuhed A.Z viimase abikaasale raha eest edastamise eesmärgil, seejuures A.Z ei teadnud salvestamise toimumise kohta. Seejärel S.Repei võttis ühendust J.A , tutvustas ennast Olegiks Pärnust ja pakkus omapoolset teenust perekonflikti lahendamisel. J.A kokkusaamisele tuli Sergei Pohlebajev, kes nimetas ennas Dmitriks ning näitas J.A oma mobiilitelefoni ekraanil telefonisalvestist A.Z osalusega intiimsuhtest tundmatu meesterahvaga, sundides maksma materjalide eest raha. Seega Sergei Pohlebajev isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikute grupis, s.o
- peale selle, olles isikuna, kes omandas V.H-le kuuluva korteri asukohaga xxx, lubades selle eest osta maja Tallinna äärelinnas või korteri Narvas, millega sai reaalse kontrolli viimase tegevuse ja rahaliste vahendite üle ning tegutsedes pettuse nimel, elamu ostmise ettekäändel, pani V.H-le tingimuseks ühe teenuse osutamise. V.H pidi kohtuma A , juhul kui teda pekstakse, ei tohi ta osutada vastupanu. Seejärel S.Pohlebajev ja S.Repei korraldasid 15.10.2008.a kella 22.00 ajal A kokkusaamise Narva-Jõesuus restoranis YES. Restorani fuajees kohtudes V.H-ga ning suhete klaarimiseks kutsus teda õue, kus xxx asuva hotelli YES lähedal isiklike vaenulike suhete pinnal A lõi V.H rusikatega näkku vasakule ja paremale poole ning lõi lamavat kannatanut jalgadega. Peale kehavigastuste tekitamist lahkus J.A sündmuskohalt, aga S.Pohlebajev koos S.Repei´ga toimetasid V.H Narva Haigla traumapunkti. 16.10.2008.a kella 10.15 ajal S.Pohlebajevi ja S.Repei nõudmisel ja nende eestvedamisel esitas V.H avalduse Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna selle kohta, et kehavigastuste tekitades hõivas J.A V.H-lt sularaha summas 42000 krooni. Avalduse teksti täiendasid ja parandasid S.Pohlebajev ja S.Repei A relva olemasoluga ning A sõnadega selle kohta, et viimane soovib V.H tappa. Ettevalmistatud ütluse teksti kordaski V.H Narva politseiosakonnas 16.10.2008.a kella 10.15 ajal kannatanuna ülekuulatud kriminaalasja nr 08240104636 menetlemisel, olles hoiatatud kriminaalvastutusest
- peale selle 20.10.2008.a kella 15.30 ajal Sergei Pohlebajevi ja S.Repei nõudmisel, olles Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonnas kriminaalasjas nr 08240104636 tunnistajana ülekuulamisel ning hoiatatud kriminaalvastutusest
järgi teadvalt vale ütluste andmise eest, andis A.Z valeütlused selle kohta, et 2008.a suvel tutvus V.H-ga, kes pakkus raha äri arendamiseks ja kellega ta leppis kokku 15.10.2008 kella 22.00 paiku restoranis Yes kohtumise asjus, kuhu V.H pidi talle tooma 40 000 krooni Seega Sergei Pohlebajev oma ülalkirjeldatud tegevusega kallutas tahtlikult teisi isikuid tahtlikule õigusvastasele teole, millega on kaasnenud tõendite kunstliku loomise so. kannatanu ja tunnistajana kohtueelses menetluses teadvalt vale ütluste andmisele, kes oli 6 1-10-1333 eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus, pani toime
- peale selle, tema 21.10.2008.a kella 20.45 ajal tunnistajana ülekuulamisel kriminaalasjas nr 08240104636, olles hoiatatud kriminaalvastutusest teadvalt vale ütluse andmise eest, andis valeütlused selle kohta, et 15.10.2008 kella 22.00 paiku J A peksis V.H hotelli Yes asukohaga xxx, lähedal, otsis läbi V.H taskud ja varastas temalt sularaha. Seega Sergei Pohlebajev andis kohtueelses menetluses teadvalt vale ütluse, kui teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud kriminaalvastutus, pani toime
Sergei Repeid süüdistatakse
lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema koos Sergei Pohlebajeviga ära kasutades A.Z ja J.A vahelist peretüli, lõi kaastäideviijana korduvalt J A ja A Z teadvalt õigetest asjaoludest ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil korraldas pettusskeemi: Nimelt 2008.a septembri lõpus/oktoobri alguses pakkus S.Repei koos S.Pohlebajeviga esitada J.A materjalid sh video, fotod jms viimase abikaasa, A Z petmisest. Selle jaoks S.Repei võttis J.A telefonitsi ühendust, nimetades ennast „Olegiks“, kes elab Pärnus ning pakkus omapoolset abi perekonflikti lahendamisel. J.A nõustus S.Repei ettepanekuga. Pettuse skeemi järgi kontaktisiku rolli täitis S.Pohlebajev. Esimesel kokkusaamisel J.A Sergei Pohlebajev, tutvustades ennast „Dmitriks“ firma „Skoprion“ eradetektiivina pakkus koostööd, mille sisuks oli esitada J.A iga päev tõendid tema naise petmise kohta. Erinevatel ettekäänetel ei täitnud S. Repei ja S.Pohlebajev oma lubadusi ning J.A materjale ei andnud, kuid öeldi, et nad on nõus korraldama kokkusaamise J.A ja ta abikaasa armukesega, keda võivad täiendava vaevatasu eest summas 2500 krooni tuua Tallinnast. J.A nõustus sellega ja maksis nimetatud summa ära. Pettuse toimepanemisel kasutasid S. Repei ja S.Pohlebajev Tallinna elaniku V.H, kes skeemi järgi täitis armukese rolli ning ei olnud A.Z tuttav. V.H pidi J.A kokkusaamisel restoranis Yes ütlema, et ta on A.Z armuke ning juhul, kui J.A hakkab kaklema, mitte mingil juhul ei tohi osutada talle vastupanu. S.Pohlebajev pidi salvestama kakluse mobiiltelefoni kaameraga eesmärgiga santaaži teel nõuda J.A veel raha. Seejärel S.Repei ja S.Pohlebajev teavitasid telefonitsi J.A , et 15.10.2008.a kella 22.00 ajal korraldatakse tema ja Valeri nimelise mehe kokkusaamine Narva-Jõesuus restoranis Yes. J.A , S.Pohlebajevi saatel saabus restorani Yes juurde. Restorani fuajees kohtus ta V.H-ga ning suhete klaarimiseks kutsus viimase õue, kus xxx asuva hotelli Yes lähedal isiklike vaenulike suhete pinnal lõi V.H rusikatega näkku vasakule ja paremale poole ning lõi lamavat kannatanut jalgadega vastu keha. Seejuures S.Pohlebajev salvestas kogu toimunud konflikti arengu mobiiltelefoni kaameraga. Peale kehavigastuste tekitamist lahkus J.A sündmuskohalt ära. 16.10.2008.a päevasel ajal S.Pohlebajev määras telefonitsi J.A kokkusaamise Narva-Jõesuus Lemmik kohvikus, kuhu saabusid S.Repei ja V.H. S.Repei nimetas ennast V.H sugulaseks ning nõudis 15.10.2008.a toimunud peksmise käigus kaotsiläinud raha asemel 100000 krooni suuruse summa tagastamist, vastasel juhul edastavad nad salvestised politseile, kindlalt teades seda, et tema ja S.Pohlebajevi nõudmisel esitas V.H avalduse Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonnale 16.10.2008.a kella 10.15 ajal selle kohta, et tekitades kehavigastusi hõivas J.A V.H-lt sularaha summas 42000 krooni. - peale selle, ära kasutades A.Z ja J.A vahelist peretüli, 2008.a septembri lõpus/oktoobri kuu alguses tema koos Sergei Repei´ga oma petuskeemi järgi raha saamise eesmärgil teavitasid A.Z ja tema ema L Z sellest, et J.Andrejev tahab A.Z happega üle valada ja tsementi 7 1-10-1333 valada, hirmutades sellega naist, et lihtsustada pettuse teel raha saamist. Abikaasaga keeruliste suhete lahendamisel A.Z maksis S. Repei i ja S. Pohlebajevi ´le advokaatide teenuste osutamiseks sularaha summas 5000 krooni. L.Z maksis oma poolt sularaha summas 4300 krooni. Oma lubadusi S. Repei ja S. Pohlebajev ei täitnud ning A.Z ja L.Z poolt saadud raha kasutati oma tarbeks. Oma ebaseadusliku tegevusega S.Repei koos S.Pohlebajeviga tekitasid A.Z kahju summas 5000 krooni. Oma ebaseadusliku tegevusega S.Repei koos S.Pohlebajeviga tekitasid L.Z kahju summas 4300 krooni. Peale selle Sergei Repei 2008.a oktoobri alguses koos S.Pohlebajeviga oma petuskeemis raha saamise eesmärgil kasutasid ka A.Z . Selle jaoks S.Repeile kuuluvas korteris aadressil xxx varjatult salvestas S.Pohlebajev mobiiltelefoni kaameraga S.Repei intiimsuhed A.Z viimase abikaasale raha eest edastamise eesmärgil, seejuures A.Z ei teadnud salvestamise toimumise kohta. Seejärel S.Repei võttis ühendust J.A , tutvustas ennast Olegina Pärnust ja pakkus omapoolset teenust perekonflikti lahendamisel. Kokkusaamisele tuli Sergei Pohlebajev, kes nimetas ennas Dmitriks ning näitas J.A oma mobiilitelefoni ekraanil telefonisalvestist A.Z osalusega intiimsuhtest tundmatu meesterahvaga, sundides maksma materjalide eest raha. 17.10.2008.a kella 21.00 ajal telefonitsi teavitas S.Repei J.A sellest, et kõik tellitud materjalid ta saab Jõhvi linnas bussijaamas Olga nimelise naisterahva käest. Saabudes kohale, ootas J.A umbes tunni aja jooksul, kuid lubatud materjalid ei olnud talle edastatud. Oma lubadusi S. Repei ja S. Pohlebajev ei täitnud ning J. A poolt saadud raha kasutati oma tarbeks. Ebaseadusliku tegevusega S.Repei koos S.Pohlebajeviga tekitasid J.A kahju summas 27500 krooni. Seega Sergei Repei isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikute grupis, s.o
- Peale selle olles teadlik, V.H majandusliku sõltuvusest S.Pohlebajevilt, ära kasutades seda ning tegutsedes pettuse nimel pani V.H-le tingimuse ühe teenuse osutamise kohta. V.H pidi kohtuma J.A , juhul kui teda pekstakse, ei tohi ta osutada vastupanu. Seejärel 15.10.2008.a kella 22.00 ajal korraldasid S.Pohlebajev ja S.Repei J.A kokkusaamise NarvaJõesuus restoraanis Yes. Restoraani fuaees kohtudes V.H-ga ning suhete klaarimiseks kutsus J.A viimast õue, kus xxx asuva hotelli Yes lähedal isiklike vaenulike suhete pinnal lõi A V.H rusikatega näkku vasakule ja paremale poole ning lõi lamava kannatanu jalgadega keha vastu. Peale kehavigastuste tekitamist lahkus J.A sündmuskohalt aga S.Repei koos S.Pohlebajeviga toimetasid V.H Narva Haigla traumapunkti. 16.10.2008.a kella 10.15 ajal S.Repei ja S.Pohlebajevi nõudmisel ja nende eestvedamisel esitas V.H avalduse Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna selle kohta, et tekitades kehavigastusi hõivas J.A V.H-lt sularaha summas 44000 krooni. Kirjaliku avalduse teksti täiendasid ja parandasid S.Repei koos S.Pohlebajev´iga A relva olemasoluga ning A sõnadega selle kohta, et viimane soovib V.H tapa. Ettevalmistatud ütluse teksti kordaski V.H Narva Politseijaoskonnas 16.10.2008.a kella 10.15 ajal kannatanuna ülekuulatud kriminaalasja nr 08240104636 menetlemisel, olles hoiatatud kriminaalvastutusest
Seega Sergei Repei oma ülalkirjeldatud tegevusega kallutas tahtlikult teisi isikuid tahtlikule õigusvastasele teole, millega on kaasnenud tõendite kunstliku loomise so. kannatanu ja tunnistajana kohtueelses menetluses teadvalt vale ütluste andmisele, kes oli eelnevalt 8 1-10-1333 hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus, pani toime
- peale selle tema 21.10.2008. ajavahemikus kella 18.30 kuni 20.40 tunnistajana ülekuulamisel kriminaalasjas nr 08240104636, olles hoiatatud vastutusest teadvalt vale ütluse andmise eest, andis valeütlused selle kohta, et 15.10.2008 kella 22.00 paiku J A peksis ja röövis V.H hotelli Yes asukohaga xxx, lähedal, varastades temalt raha summas 44000 krooni. Seega Sergei Repei andis kohtueelses menetluses teadvalt vale ütluse, teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud kriminaalvastutus, pani toime
- peale selle tema 30.12.2008 kella 21.00 ajal Narvas, Narva jõe ääres Joaoru ranna lähedal pargitud sõiduauto „Mercedes“ reg. märgiga xxx salongis, surus I E selja vastu autos olevat jahinuga ja ähvardas sellega tervisekahjustuse tekitamist. I E oli põhjust karta antud ähvarduste täideviimist; -peale selle tema, 05.01.2009 kella 19.00 paiku Narvas, Rahu 38 maja juures pargitud sõiduautos „Mercedes“ reg. märgiga xxx, ähvardas I E põlve autos oleva jahinoaga katki lõigata, ehk tervisekahjustuse tekitamisega. I E oli põhjust karta antud ähvarduste täideviimist; -peale selle tema, 09.01.2009 päevasel ajal oma korteris aadressil: xxx, ähvardas I E korteriprobleemide tekitamisega ning tapmisega, kusjuures viimast ei leia keegi üles. I E oli põhjust karta antud ähvarduste täideviimist. Oma tegevusega, mis seisnes tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamise ähvarduses, pani Sergei Repei toime
-peale selle tema, 05.01.2009 kella 19.00 paiku Narvas, Rahu 38 maja juures pargitud sõiduauto „Mercedes“ reg. märgiga xxx salongis, lõi mitu korda I E rusikaga näo piirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja kehavigastusi; -peale selle tema, 09.01.2009 päevasel ajal oma korteris aadressil: xxx, lõi mitu korda I E rusikaga rinnaku ja vasaku neeru piirkonda; -peale selle tema, 08.02.2009 kella 10.30 paiku Astri-Narva kaubanduskeskuses asukohaga: xxx, olles eskalaatoril, haaras I E juustest kinni ja surus eskalaatori käsipuude vastu, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Sellega pani Sergei Repei toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo so teise inimese löömise ja peksmise ning valu tekitamise. V.H süüdistatakse
lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema olles S.Pohlebajevi ja S.Repei kontrolli all, pidi V.H täitma tingimusena ühe teenuse osutamise kohta. V.H pidi kohtuma J.A ning juhul kui teda pekstakse, ei tohi ta osutada vastupanu. Seejärel 15.10.2008.a kella 22.00 ajal korraldasid S.Pohlebajev ja S.Repei V.H A kokkusaamise Narva-Jõesuus restoraanis Yes. Kohtudes restoraani fuaees kutsus J.A V.H suhete klaarimiseks õue min ema, kus xxx asuva hotelli Yes lähedal isiklike vaenulike suhete pinnal J.A lõi V.H rusikatega näkku vasakule ja paremale poole ning lõi lamava kannatanu jalgadega keha vastu. Peale kehavigastuste tekitamist lahkus J.A sündmuskohalt, aga S.Pohlebajev koos S.Repei´ga toimetasid V.H Narva Haigla traumapunkti. 9 1-10-1333 16.10.2008.a kella 10.15 ajal S.Pohlebajev ja S.Repei nõudmisel ja nende eestvedamisel esitas V.H avalduse Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna selle kohta, et tekitades kehavigastusi hõivas J.A V.H-lt sularaha summas 44000 krooni. Kirjaliku avalduse teksti täiendasid ja parandasid S.Pohlebajev ja S.Repei A relva olemasolu faktiga ning A sõnadega selle kohta, et viimane soovib V.H tapa. Ettevalmistatud ütluse teksti kordaski V.H Narva Politseijaoskonnas 16.10.2008.a kella 10.15 ajal kannatanuna ülekuulatud kriminaalasja nr 08240104636 menetlemisel, olles hoiatatud kriminaalvastutusest
Seega V.H, andis kohtueelses menetluses teadvalt vale ütluse, kui teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud kriminaalvastutus ja kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine, s.o pani toime
MS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Süüdistatavad Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelev oma süüd ei tunnistanud, süüdistatav V.H tunnistas ennast süüdi täielikult. Sergei Dobrodetelevi ja Sergei Repei süüdistus
Kohus uuris kohtuistungil järgmiseid tõendeid: Kannatanu A Z ütluste kohaselt elas ta septembris -oktoobris 2008.a. koos abikaasa J A ja lastega. Septembri lõpus 2008.a. sai ta juhuslikult tuttavaks Sergei Repeiga ning 3 -5 päeva pärast Repei kaudu ka Sergei Dobrodeteleviga. Sergei Repei tutvustas ennast ja Dobrodetelevit kui juristidena. Sergei Repeisse suhtus Z väga hästi ning rääkis temale, et kannatanu peres on keeruline, konfliktne situatsioon, nad on abikaasaga lahkumineku äärel. Sergei Repei ütles, et tema hakkab lahendama probleeme Z abikaasaga, et nad lähevad abikaasaga rahumeelselt lahku, et lapsed jäävad Z . Samuti Repei sõnul selleks, et korjata kõik vajalikud paberid kokku, tõlkida seda, on vaja advokaadile raha anda summas 5000 krooni. Repei teatas, et kulutab ta tegelikult rohkem. Vestluste juures viibis tihti Sergei Dobrodetelev, kuulas, kuid oli vaikne ja vestlustest osa ei võtnud. Raha summas 5000 krooni edastas Z Repei palvel I -nimelise naisterahva kaudu. Sergei Repei ütles, et abikaasa (J A ) on Z suhtes agressiivne ning suuliselt edastas A ähvardusi. A Z ema L Z oli teadlik, et Repei lubas osutada A Z juriidilist abi, et ta tahtis aidata A Z . L Z maksis mingit summat juriidilise abi osutamiseks. Sergei Repei mõtles välja situatsiooni, et kasutada V.H, et tema on kannatanu armuke, kannatanu pidi V.H-ga kokku saama kohvikus ja V.H pidi pakkuma raha salongi avamiseks. Nende jutuajamisel pidi kõlama, et kannatanu temaga ei taha kohtuda. A Z sai aru Sergei Repei sõnadest, et selline situatsioon on vaja, et A kuuleks nende juttu ja rahuneks maha. 15.10.2008 kohtumine ei toimunud, helistas Repei ning ütles jääda koju. Samal õhtul kell 22:00 tuli Repei enda koju, kus ootas A Z . Repei oli rõõmus ning ütles, et polnud vaja midagi teha, sest A ise lõi V.H, näitas video. 10 1-10-1333 A.Z , Dobrodetelev, Repei, V.H ja Andrejev said kokku kohvikus. Dobrodetelev ja Repei tutvustasid ennast kui V.H sugulased ja nõudsid A raha, et nad ei esitaks politseile avaldust peksmise kohta. Pärast juhtunud A Z rääkis A , kes teatas, et suhtles Repei ja Dobrodeteleviga, kuid nad esitlesid end teiste nimedega ning kui detektiivid. A Z ja J A ei teadnud mõnda aega, et suhtlesid samade inimestega. A Z esitas tsiviilhagi summas 5000 krooni Kannatanu L Z ütluste kohaselt septembri või oktoobri alguses 2008.a helistas temale meesterahvas ja teatas, et kannatanu suhtes on koostatud avaldus kelmuses ning tegid ettepaneku kohtumiseks. Teda kutsuti korterisse aadressil xxx. Korteris viibisid Repei ja Dobrodetelev, kes tutvustasid end kui juristid. Repei ja Dobrodetelev mõlemad osalesid jutu ajamises ning pakkusid kannatanule abi – leida kaitsja. Mõne aja pärast kannatanu, Repei ja Dobrodetelev kohtusid teist korda ning tekkis jutt A Z ja J A suhete kohta. L Z tahtis, et A jätaks tema tütre rahule. Repei ja Dobroidetelev pakkusid abi, et selgitavad kõik välja, kannatanult on vaja ainult raha, et maksta advokaatidele. L.Z uskus neid ning edasises abi osutamise eest maksis L.Z Repeile ja Dobrodetelevile 4300 krooni kolme korra eest. Raha üleandmisel olid Repei ja Dobrodetelev kahekesi ning seletasid, et raha läheb advokaadile ja dokumentide vormistamiseks. Vestlustes aktiivsemalt osales Repei, kuid Dobrodetelev pidevalt viibis selle juures ning toetas Repei’d kogu aeg. L Z esitas tsiviilhagi summas 4300 krooni. Kannatanu J A ütluste kohaselt 06.10.2008 helistas kannatanule meesterahvas, kes tutvustas end Olegi nimelise endise politseinikuna. Meesterahvas teatas, et A naisel on armuke ning lubas näidata fakte. Sama päeva õhtul tuli A juurde Dobrodetelev, kes seletas, et Oleg helistas aga tema asemel tuli Dobrodetelev. Dobrodetelev tutvustas end Dmitrina, kes töötab detektiivina Scorpioni firmas. Dobrodetelev ütles, et tal on materjal, mida ta saab näidata 50000 krooni eest. A keeldus. Pärast seda jälle helistas A Repei ja pakkus maksta materjali eest 25000 krooni, tuli uuesti Dobrodetelev, nad leppisid kokku 25000 krooni peale. Dobrodetelev tõi video ning A vaatas seda. See oli seksivideo mobiiltelefonis, A tundis oma naise ära. A tahtis video salvestisel, mitte telefonis. Dobrodetelev ei toonud salvestisi ega fotosid, kui mitu korda lubas foto ja teist materjali tuua, samuti näitas A video hoopis teise naise osalusega. Dobrodetelev ütles, et keegi ei hakka A jaoks materjali koguma, kui ei ole ettemaksu. A andis Dobrodetelevile üle 12500 krooni, mõne aja pärast helistas Repei A ning täpsustas, kas A andis raha ära ja kui palju. A helistas Repeile iga päev, käis tema juures ka Dobrodetelev, A andis veel 12500 krooni, kuid A huvi pakutavat materjali ei toonud ega näidanud. Ühel päeval pakkus Dobrodetelev A tema armukesega kokku saada, selleks maksis veel 2500 krooni.15.10.2008 kohtus A Dobrodetelevi vahendusel V.H-ga, arvates kohtumise ajal, et V.H on tema abikaasa armuke. 16.10.2008 helistas A Dobrodetelev ning teatas, et tuli V.H sugulane, kes on väga tige, on vaja kokku saada. Dobrodetelev tuli A järgi ning nad kolmekesi –A , Dobrodetelev ja A.Z sõitsid kohtumisele kohvikusse. Sinna tuli ka V.H koos Repeiga, kes tutvustas end V.H sugulasena. Kohtumisel seletati A , et nendel on peksmise videosalvestis, samuti ta röövis V.H-lt raha kui peksis teda. Repei tegi A ettepaneku videosalvestise ja V.H-lt röövitud raha eest maksta 100000 krooni. Dobrodetelev näitas A video ning vestluses toetas Repei’d. J A esitas tsiviilhagi summas 19300 krooni materiaalse kahju tekitamise eest ning 5000 eurot moraalse kahju tekitamise eest. Tunnistaja I N ütluste kohaselt sai ta tuttavaks A Z kui tuli Sergei Repei külla, kokku kohtus ta Z 4-5 korda. Ühel korral palus Repei võtta A.Z raha summas 5000 krooni, mille eest raha - Repei ei seletanud. Tunnistaja kohtus A.Z , võttis tema käest raha ning andis üle S.Repeile. 11 1-10-1333 Peale selle kohtus tunnistaja A.Z mitu korda Repei korteris ning ühel korral paluti teda aidata A.Z tema lastega. Palve täitmisel helistas N tundmatu meesterahvale ja ütles, et ta annab temale edasi dokumendid. Meesterahvas oli huvitatud dokumentide saamises. Süüdistatav V.H ütluste kohaselt sai ta Tallinnas tuttavaks Repei ja Dobrodeteleviga (Pohlebaeviga), nad pöördusid palvega osutada teenust. Repei ja Dobrodetelev seletasid, et meesterahvas ahistab abikaasat ja nad tahavad teda karistada. Meesterahva abikaasat näidati V.H Narvas või Narva-Jõesuus. Teenus seisnes selles, et V.H pidi esitlema end abikaasa armukesena, mis pidanuks esile kutsuma vaenu. Nad arvasid, et meesterahvas hakkab teda peksma, aga V.H ei tohi vastupanu osutada. Kohtumine meesterahvaga toimus kohvikus, meesterahvas näitas temale fotot abikaasa ja lastega, seejärel midagi juhtus ning nad läksid välja. Väljas hakkas meesterahvas V.H materdama, V.H ei vastanud. Repei ja Dobrodetelev viibisid lähedal. Kui meesterahvas hakkas V.H pead vastu asfalti taguma, astusid nad kõrvale ja viisid meesterahvast eemale. Pärast seda tõstsid nad V.H ülesse ja viisid autoga traumapunkti. Süüdistatav Sergei Repei ütluste kohaselt sai juhuslikult tuttavaks Narva-Jõesuus A Z . Repei ütles, et ta ei ole kohalik inimene, kuid annab üürile oma tuttavale Narva-Jõesuus korteri. Mõne aja pärast kohtusid nad Narva-Jõesuus ning A Z palus anda temale korter üürile. Z rääkis, et abikaasa kasutab tema suhtes vägivalda, küsis, kas Repeil advokaat, kes aitab abikaasaga lahutada. Z ja Repei leppisid kokku, et Z üürib korteri aadressil xxx 2500 krooni pluss kommunaaltasud. Z lubas hiljem edastada Repei’le 5000 krooni. Repei ütles, et küsib nõu juristidelt, kuidas võib Z ai data. Z samuti palus helistada A ja esitleda end teise nimega. Repei sõitis Tallinna, kus jutustas kõigest Dobrodetelevile. Kahekesi nad tulid NarvaJõesuusse, Repei helistas A . A kõne käigus üles Repei, et ta on Oleg Pärnust ja A „vana tuttav“, et A aitas teda ammu. Repei teatas A , et abikaasa petab teda. A palus jälgida A Z järgi, välja selgitada, kellega ta kohub, kellega „magab“. Oma jutust A teatas Repei Dobrodetelevile, kes ütles, et võib Z ’t aidata. Repei ütles A telefonitsi, et tuleb A juurde meesterahvas nimega Dmitri, kellega A arutab töö mahtu ja hinda. Dobrodetelev kohtus A , viimane edastas Dobrodetelevile mingi raha summa. Raha üleandmisest teatas A telefoni teel Repeile. A tahtis saada video, fotosid, st Z petmise tõendeid. Repei sai teada, et Dobrodetelev pildistas Repei ja Z intiimsuhteid ning näitas seda A . Repei ise ei saanud nii A kui ka Dobrodetelevilt raha. V.H sai juhuslikult teada A Z probleemidest ning tahtis teda aidata. Nad neljakesi – Repei, Dobrodetelev, V.H, Z otsustasid, et Narva-Jõesuusse tuleb V.H, esitleb end kui Z sõber, vaid mitte armuke. Repei helistas A ning teatas, kus kohas ja mis kell Z kohtub meesterahvaga. Mõne aja pärast sai Repei teada, et V.H-le on vaja meditsiinilist abi. V.H ütles, et temal läks raha kaduma ajal, kui A lõi teda. Dobrodetelev kinnitas ka, et A võttis midagi V.H-lt ära. Hommikul palusid Repei’d V.H ja Dobrodetelev viia autoga politseisse. V.H läks politseisse, nad Dobrodeteleviga ootasid teda autos. Peale seda oli veel kohtumine A . Repei esitles end kui V.H sugulane, kohtumisel oli vajalik otsustada, kas A võttis V.H-lt raha ja mis summas. A Z andis Repeile üle I N kaudu 5000 krooni korteri üürimise eest. L Z andis Repeile üle 4000 krooni, millest 2100 andis ta A Z ja 1800 krooni A Z võla katteks. Süüdistatav Sergei Dobrodetelevi ütluste kohaselt palus A Z mitu korda aidata lahendada situatsiooni tema abikaasaga J A , et noorem poeg jääks emaga. Dobrodetelev otsustas ise kohtuda A ja rääkida temaga. Z palvel ei esitanud ta end oma nimega vaid Dmitrina. A vestluse käigus palus A koguda informatsiooni A Z suhtes, ta tahtis seksuaaliseloomuga fotosid. Dobrodetelev helistas A ja ütles, et töö eest on vaja ettemaks 12500 krooni, samuti leppisid nad kokku, et kui Dobrodetelev esitab vajalikke fakte, siis maksab A veel 12500 12 1-10-1333 krooni. Dobrodelev esitas hiljem A fotosid (salvestis mobiiltelefonis) A Z ja A maksis Dobrodetelevile ülejäänud 12500 krooni. A ütles, et temal on vaja abikaasa p etmise tõendeid teises vormis, kuid Dobrodetelev vastas, et need on teised summad ning ei teinud enam midagi. V.H otsustas ka aidata Z , ta tahtis kohtuda A ja öelda, et Z teda ei petnud. Dobrodetelev nägi, kuidas A peksis V.H ning tegi videosalvestise mobiiltelefonis. Hiljem, vaadates salvestise, nägi Dobrodetelev, et A võttis midagi V.H-lt ära ning V.H kinnitas seda. Dobrodetelev ei saanud raha A Z ega L Z , Dobrodetelev ei andnud lubadusi A ja L Z . Kohus võttis KrMS § 286-1 alusel vastu kaitsja Igor Belugini poolt esitatud videosalvestis ning vaatas selle läbi. Videosalvestisest on nähtu, et J A peksis V.H ära. Peale peksmist, võtab A midagi V.H pealt. Kohtute infosüsteemi järgi on J A 02.02.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega tunnistatud süüdi
järgi, kohtuotsus on jõustunud 26.07.2011.a.
lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohus, kõrvutades uuritui d tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et Sergei Repei ja Sergei Pohlebajevi teod nendele esitatud süüdistuses
MS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohus loeb kannatanute A Z , L Z , J A ja süüdistatav V.H ütlusi, videosalvestist usaldusväärseteks, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendid langevad kokku oma vahel ja täiendavad teine teist, andes kohtule kuritegude toimepanemise pilte tervikuna. Kohtul puudub alus kahelda kannatanute ütluste usaldusväärsuses. Kannatanud puutusid süüdistuses kirjeldatud ajal erineval määral kokku süüdistatavatega, mille tulemusena said nende petmiste tegude ohvriteks. Kannatanute ja süüdistatavate vahel puuduvad niisugused vaenulikud suhted, et saaks eeldada, et kannatanud võiksid laimata süüdistatavaid. Kohtu hinnangul kannatanud andsid ütlusi selle kohta, mis toimus tegelikkuses. Peale selle kannatanute ütlused täiendavad teineteist ning kuriteo toimepanemise faktilised asjaolud selguvad vaid kannatanute ütluste kogumisest. Kohtul on kujunenud siseveendumus, et kannatanute ütlused saavad olla küllaldasteks ja usaldusväärseteks tõenditeks. Süüdistatav V.H ütluste andmise käigus seletas, et paljusid asjaolusid ta ei mäleta ning selgitas selle põhjust. Kohtul on kujunenud mulje, et V.H ei viinud kohut tahtlikult eksimusse, vaid tegelikult mäletab sündmusi halvasti. Asjaolud, et V.H puudub kindel elukoht, ta ei tööta, pikaajaliselt elas erinevates kohtades, paljusid ei mäleta, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseteks. V.H ütlused langevad kokku A ja L Z ütlustega ning J A ütlustega. V.H tunnistas ennast süüdi täielikult ja kahetseb toimepandud, tema ütlusi väärivad usaldust. 13 1-10-1333 Kohus loeb süüdistatavate Repei ja Dobrodetelevi ütlusi ebausaldusväärseteks, süüdistatavate ütlused ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutavateks. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. (RKKK 3-1-1-74-05). Kohus ei loe süüdistatav Repei ütlusi eluliselt usutavamaid, sest ei ole usutav, et A Z , kes on xxx elanik, pöördub Sergei Repei poole, kes ei ole kohalik elanik, selleks, et lahendada korteri üürimise küsimust. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et korteris aadressil xxx kuriteo toimepanemise ajal elasid erinevad isikud – Sergei Repei, Sergei Dobrodetelev, V.H , korteri külastas tihti tunnistaja I N , seega ei ole usutav, et A Z maksis 5000 krooni korteri üürimise eest, kus elavad mitmeid inimesi ning kus käivad temale tundmatud isikud. Samuti ei ole usutav, et L Z andis üle raha oma tütrele vähetuttava Sergei Repei kaudu, sellepärast et „ei usaldanud oma tütart“. Süüdistatavate Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelevi ütlused ei ole loogilised, sest lubades A Z abi perekondlike probleemide lahendamises, tegutsesid nad vastupidi – teatasid J A tema petmisest, lubades aidata ka A , koguda tema jaoks A Z laimavaid andmeid. Süüdistatavate Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelevi ütlused on kummutatud kannatanute ja süüdistatav V.H ütlustega. Kohus leiab, et Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelevi ütlused on enda õigustavad ning antud soovist vabaneda kuriteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest. Kohus, kohtuotsuse tegemisel rajaneb kannatanute A Z , L Z , J A , süüdistatav V.H ütlustele ning käesolevate tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et 2008.a septembri lõpus/oktoobri alguses sai Sergei Repei tuttavaks A Z . Astudes A Z lähedasse suhetesse, sai ta teada A Z rasketest perekondlikest suhetest. Sergei Repei mõtles välja skeemi, mille tulemustes võiks saada varalise kasu nii A Z kui ka tema emalt L Z ja abikaasalt J A . Sergei Repei viis alguses A Z eksimusse, luues ebaõige ettekujutuse faktiliste asjaolude kohta, esitles end juristina, kellena ta tegelikkuses ei olnud, kes saab aidata rahulikult lahutada J A ning siinjuures lapsed jäävad ema juurde. Sergei Repei teatas, et hakkab koguma vajalikke dokumente ning juristide ja tõlgi jaoks on vaja maksta 5000 krooni. Tegelikult Sergei Repei ei ole jurist, kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et mingeid dokumente ta ei kogunenud ning lubatud abi ei osutanud. Kohus leiab, et algusest peale tegutses Sergei Repei varalise kasu saamise eesmärgil ning ei kavatsenud ta osutada abi A Z , sellele viitavad Sergei Repei eelmised ja järgnevad käitumisaktid. Sergei Repei on varem korduvalt karistatud kelmuse toimepanemise eest isik, millest tuleneb, et inimeste petmine on tema elustiiliks. Kannatanu I E , kes ei ole teadlik Sergei Repei tegevusest A Z suhtes, iseloomustas Repeid järgmisega „mina ei vajanud Repeile nagu naist. See on tema töö, inimene elab lahutatud naise kulul, teeb paar fotot ja šantažeerib. Ta palus mitu korda vormistada enda nimele kortereid ja autot. Mina oli Repei jaoks hea variant – lahutatud, oman neljatoalist korterit ja sugulastest ainult tütar“. Peale A Z lubaduste andmist ei teinud Repei Z huvideks midagi, vaid vastupidi tegutses tema kahjuks. Kohus loeb tuvastatuks, et Sergei Repei sai A Z pettuse teel varalise kasu sularahana 5000 krooni ulatuses, kuid kohtu hinnangul ei ole kohtuistungil kogutud tõenditega tuvastatud, et A Z varalise kasu saamisel tegutses Repei koos Dobrodeteleviga. A Z ütluste kohaselt Sergei Repei pakkus temale juriidilist abi, tegi ettepaneku maksta abi eest, raha summas 5000 krooni andis ta üle naisterahvale Sergei Repei palvel ning tema jaoks. Sergei Dobrodetelevi süü petmise teel varalise kasu saamises A Z ei ole tõendatud ka teiste kogutud tõenditega. Sergei Repei, saanud kätte A Z 5000 krooni, jätkas oma tegevusi varalise kasu saamise eesmärgil, millega ühines ka Sergei Dobrodetelev. Sergei Dobrodetelev esitles end ka 14 1-10-1333 juristina, kellena ta tegelikkuses ei olnud. Sergei Dobrodetelev ja Sergei Repei kohtusid L Z ning veensid viimast, et võivad aidata tema tütart. L Z uskusid neid, tema ka tahtis, et J A jätaks tütart rahule. Repei ja Dobrodetelev seletasid, et selgitavad kõik välja, kannatanult on vaja ainult raha, et maksta advokaatidele. L.Z uskus neid ning tütrele edasis e abi osutamise eest maksis L.Z Repeile ja Dobrodetelevile 4300 krooni kolme korra eest. Repei ja Dobrodetelev said varalise kasu sularahana 4300 krooni ulatuses. Kohus leiab, et L Z varalise kasu saamises on Repei ja Dobrodetelev kaastäideviijad. Nad mõlemad viisid L Z eksimusse, esitledes end juristidena, lubasid abi osutamist, kuid tegelikult ei kavatsenud mingit abi osutada, millele viitab järgnev Repei ja Dobrodetelevi käitumine. L Z raha summas 4300 krooni kolmel korral üleandmisel viibisid Repei ja Dobrodetelev kahekesi ning mõlemad seletasid, et raha läheb advokaadile ja dokumentide vormistamiseks. Repei ja Dobrodetelev jätkasid oma tegevusi pettuse skeemi järgi, tegutsedes kooskõlastatult ja ühiselt, Repei helistas J A , kellele esitles end Olegi nimelise endise politseinikuna. Repei teatas, et A naisel on armuke ning lubas näidata fakte. Sama päeva õhtul tuli A juurde Dobrodetelev, kes selgitas, et ta tuli peale „Olegi“ kõnet. Dobrodetelev viis A eksimusse, tutvustades end Dmitrina, kes töötab detektiivina Scorpioni firmas. Repei telefoni teel ja Dobrodetelev isiklike vestluste käigus veensid J A anda nendele kokku 27500 krooni, selgitades, et edastavad temale A Z petmise materjalid. Selleks, et A uskuks neid rohkem ja jätkaks raha andmist, näitas Dobrodetelev A ühel korral mobiiltelefonist videosalvestist A Z , varjates, et videosalvestises on A helistanud „Oleg“ ehk Repei, teisel korral näitas Dobrodetelev mobiiltelefonis salvestist teise naisterahvaga, kuid A märkas äravahetamist. Repei ja Dobrodetelev said varalise kasu sularahana 27500 krooni ulatuses. Kuna J A nõudis lubaduste täitmist, aga Repei ja Dobrodetelev tahtsid A veel raha saada, otsustasid Repei ja Dobrodetelev näidata J A väljamõeldud A Z armuke, kelle rollis esines V.H. Siinjuures eeldasid Repei ja Pohlebajev, et A võib hakata V.H peksma, mis oli ka hõlmatud nende petuskeemiga. Asjaolu, et A hakkab V.H peksma, on tuvastatud süüdistatava V.H ütlustega ning Dobrodetelevi poolt tehtud salvestisega, mis tõendab, et Dobrodetelev oli peksmise ajal video salvestamiseks valmis. Süüdistatavad Repei ja Dobrodetelev jätkasid varalise kasu saamiseks A petmist ka edasi, kui peale peksmist järgmisel päeval kohtusid A . Kohtumisel esitles Repei end V.H sugulasena, kuid A keeldus raha edasisest andmisest. Sergei Repeile ja Sergei Dobrodetelevile esitatud süüdistusest
järgi tuleneb, et nemad tegutsedes oma skeemi järgi raha saamise eesmärgil teavitasid A Z ja L Z , et A tahab A Z happega üle valada ja tsementi valada, eesmärgil hirmutada neid, et lihtsustada pettuse teel raha saamist. Kohtu hinnangul puuduvad Repei ja Dobrodetelevi käesolevas tegevuses kelmuse koosseisu tunnused, kuna kohus ei tuvastanud edasiantud ähvarduste ja varalise kasu saamise eesmärgi vahel põhjuslikku seost. Kannatanu L Z a ütluste kohaselt J A ähvardas A Z ka varem. A Z ütluste kohaselt kuulis ta A ähvardusi Sergei Repei’lt, kuid ei saanud täpsustada, kas see oli enne või pärast raha summas 5000 krooni üleandmist, samuti ta sai aru, et need sõnad olid öeldud selleks, et ta hakkas A halvasti arvama. Seega ülalnimetatud süüdistatavate tegevused ei olnud suunatud pettuse teel raha saamise lihtsustamisele ning ei olnud hõlmatud pettuse tahtlusega. Kelmuse objektiivne koosseis moodustub petmisest, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Petmine on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, mille tagajärjel teine inimene sattub eksimusse. 15 1-10-1333 Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelev lõid kannatanutele (A Z , L Z ja J A ) ebaõige ettekujutuse enda kohta ja teostatud tegevuste kohta. Süüdistatavad petsid kannatanuid, st mõjutasid kannatanute arusaama, tekitades nendes väärkujutlust. Süüdistatavate petmise tagajärjel sattusid kannatanud eksimusse, kannatanute ettekujutus erines tegelikest asjaoludest. Varakäsutuse näol on tegemist ühenduslüliga kahe tunnuse, eksimuse ja varalise kahju vahel. Petetu ja seetõttu eksimusse sattunu tekitab eksimuse kaudu endale varalise kahju. Varakäsutus tähendab faktilist või õigusliku sisuga tegu, mis viib petetu varalise seisu kahjustamisele. Kannatanud A ja L Z ja J A , olles sattunud eksimusse, sooritasid teod – andsid süüdistatavatele raha tekitades iseendale varalise kahju. Kannatanud olid teadlikud nende tegude varalist tähtsust omavast sisust. Süüdistatavad, saanud kannatanutelt raha, said varalise kasu, st positiivse muudatuse oma varalises seisundis - rahalise seisu paranemise. Seega kohtu hinnangul
koosseis on Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelevi poolt objektiivsest küljest täidetud. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelev esitlesid ennast teadlikult ebaõigesti ja andsid teadlikult kannatanutele lubadusi, milliseid ei kavatsenud täita. Kannatanute eksimusse viimise eesmärgiks oli veenda kannatanuid anda raha saamaks enda jaoks varalist kasu. Kohtu hinnangul panid Repei ja Dobrodetelev toime kelmuse otsese tahtlusega ning süüdlaste tegevus on jätkuv ja hõlmatud ühe tahtlusega. Kelmuse kannatanute L Z ja J A suhtes panid Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelev toime grupis. Kohus on veendunud, et Repei ja Dobrodetelev on kelmuse toimepanemisel kaastäideviijad. Kohtupraktikas on täideviimise määratlemisel kasutusele võetud nn funktsionaalne teovalitsemise teooria, mille kohaselt isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Funktsionaalne täideviimine on seega tervik, mis realiseerub siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel. Seega on tähtis, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanust läbi teo tervikuna.
lg 2 teise lause kohaselt on kaastäideviimine ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. See tähendab, et kaastäideviija vastutab ka teise isiku poolt realiseeritu eest nii nagu oleks ta selle ise toime pannud, kuid see saab toimuda vaid juhul, kui isikutele etteheidetav käitumine on ühine ja kooskõlastatud. Seega ei pea iga kaastäideviija süüteokoosseisu kõik objektiivsed tunnused ise realiseerima, vaid oluline on, et iga kaastäideviija süüteopanus oleks kausaalne süüteo toimepanemise suhtes ja nad tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. Nad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ning süütegu pannakase toime teadliku ja soovitud koostegutsemisena. (RK lahend nr 3-1-1-97-04) Teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik paneks toime objektiivsesse teokoosseisu kuuluva teo. Küll aga on nõutav „ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine“. Järelikult võib süüteo kaastäideviija olla teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja ehk siis sellel korral valitsevad tegu mitu isikut omavahelise tööjaotusega. Teo valitsemine tähendabki teo objektiivses ja subjektiivses ühtsuses tahtest hõlmatud ja koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemise oma kontrolli all hoidmist. Täideviija on toimuva keskne kuju, kes määrab, kuidas tegu toime panna. Täideviija on teo teostaja, osavõtjatest teo teostamine ehk teokstegemine otseselt ei sõltu. 16 1-10-1333 Ehk siis käeoleva kriminaalasja raames loeb kohus tuvastatuks, et Repei ja Dobrodetelev panid kelmuse L Z ja J A suhtes toime ühiselt. Nad mõlemad viisid L Z eksimusse, esitles end juristidena, kes nad tegelikkuses ei olnud, lubasid osutada abi, kuid tegelikult ei kavatsenud mingit abi osutada, millele viitab Repei ja Dobrodetelevi järgnev käitumine (ei kogunud vajalikke dokumente kohtusse pöördumiseks A Z laste ema juurde jätmiseks, ei kaasanud asjasse tõlke ega advokaate, vaid vastupidi – Repei ja Dobrodetelev tegutsesid A Z kahjuks). L Z raha summas 4300 krooni kolmel korral üleandmisel viibisid Repei ja Dobrodetelev kahekesi ning mõlemad selgitasid, et raha läheb advokaadile ja dokumentide vormistamisele. Mõlemad süüdistatavad viis id J A eksimusse – Sergei Repei helistas J A ning ütles, et A juurde tuleb teine meesterahvas (Sergei Dobrodetelev). J A andis raha Sergei Dobrodetelevi kätte, kuid Repei helistas A jälle, et saada raha üleandmise kinnitus. Mõlemad süüdistatavad lubasid A koguda ja esitada materjale A Z kohta – Repei telefonitsi, Dobrodetelev isiklikel kohtumisel. Seega mõlema süüdistatava teod on kooskõlastatud ja ühised, nad mõlemad said varalise kasu peale kannatanute eksimusse viimist. Sergei Repei on varem kelmuste eest kohtulikult karistatud kolmel korral: 22.05.1998.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1, 1 -1, 2 järgi, 24.12.2001.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1,2 - § 17 lg 6 järgi, 13.09.2006.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
lg 2 p 1,2,3 järgi, karistused ei ole karistusregistrist kustutatud, seega kelmuse toimepanemisel esineb tema tegevuses korduvus. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatavate Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelevi tegevuses on olemas nii objektiivne kui ka subjektiivne kelmuse koosseis ehk siis subjektiivsest küljest on teod toime pandud otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelev süüdi tunnistada nendele inkrimineeritava kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuse mahus, välja arvatud eelpool märgitud: kelmuse koosseisu puudumine - Sergei Dobrodetelevi tegevuses kannatanu A Z suhtes; - süüdlaste tegevuses A Z J A ähvarduste edasiandmises. V.H süüdistus
lg 1,2 järgi ning Serei Repei ja Sergei Dobrodetelevi süüdistus
Süüdistatava V.H ütluste kohaselt peale J A kohtumist kohvikus nad väljusid õue, kus J A hakkas teda peksma. V.H ei vastanud. Kui A hakkas süüdistatava pead vastu asfalti taguma, astusid juurde Repei ja Dobroderelev ja viisid A eemale, aga V.H tõstsid ülesse ja viisid autoga traumapunkti peksujälgi fikseerima. Järgmisel päeval pöördus V.H politseisse, kuhu teda viisid Pohlebajev ja Repei. Pohlebajev ja Repei olid politseisse pöördumise initsiaatoriteks, sest A keeldus neile raha andmast. V.H andis politseis ütlusi, mis ei vastanud tegelikkusele, sh et A võttis temalt ära raha. V.H arvates ta andis valeütlusi, sest oli A peale vihane, sest temale ei meeldi, kui naistele tehakse liiga, samuti ta oli Pohlebajevist ja Repeist sõltuvuses. Enne politseis ütluste andmist kirjutas V.H enda „ütlusi“ paberile üles, et meelde jätta, mida politseis rääkida. Selle „ütlustega“ paberi andis V.H politseile 21.10.2008 ülekuulamisel (prokuröri tl 26-29 p 7, tõlge lk 31). 17 1-10-1333 Kohus võttis KrMS § 286-1 lg 1, 296 lg 1 alusel vastu prokuröri poolt esitatud 16.10.2008 V.H ülekuulamise protokolli (prokuröri toimiku lk 6-10) ning tutvus sellega. Ülekuulamise protokoll on koostatud Ida Prefektuuri Narva politseiosakonnas, menetlustoimingu algus kell 10.15, lõpp 11.
A hõivas V.H-lt sularaha summas 44000 krooni viimasele kehavigastuste tekitamise ajal. Kohtu hinnangul ei oma tõenditena vastu võetud erinevad maksekorraldused ja lepingud käesolevas kriminaalasjas tõendamistähtsust, kuna kinnitavad erinevate tehingute sooritamist ja raha ülekandmist, kuid ei tõenda V.H sõltuvust Repeilt ja Dobrodetevilt. Süüdistatavate suhteid enne kuriteo toimepanemist võib tuvastada süüdistatava V.H ütlustest, milliseid kohus loeb usaldusväärseteks. V.H ütlustest tuleneb, et ta sai Repei ja Dobrodeteleviga tuttavaks, kui nad tegid ettepaneku müüa V.H korteri, mille eest oli V.H suur võlgnevus. Repei ja Dobrodetelev lubasid osta talle eluruumi, kui ta nõustub nende plaaniga mängida A Z armukese rolli. Kohus ei tuvastanud süüdistatavate suhetes mingit V.H sõltuvust, V.H oli võimalus kaitsta oma õigusi seaduslikul teel ning ta nõustus Repei ja Dobrodetelevi ettepanekuga nende lubaduste tõttu.
objektiivne külg seisneb menetlustoimingule allutatud kannatanu või tunnistaja poolt vale ütluse andmises. Koosseisu tunnuseks ei ole eelnev hoiatamine karistusest valeütluste andmise eest. Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsade asjaolude moonutamises. Tõe moonutamise all mõistetakse ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist. Valeütluste andmine loetakse lõpuleviiduks selle andmisega kohtus või tunnistaja või kannatanu poolt valeütlustele allakirjutamisega menetlustoimingu protokollis. V.H 16.10.2008 ülekuulamise protokolliga kui dokumentaalse tõendiga ja tema enda poolt kohtuistungil antud ütlustega on tuvastatud, et 16.10.2008 ta oli allutatud menetlustoimingule ehk kannatanu ülekuulamisele ning andis ütlusi, mis ei vastanud tegelikkusele. V.H moonutas tõe selles, et J A hõivas V.H-lt sularaha summas 44000 krooni peale V.H-le kehavigastuste tekitamist, kuid tegelikult J A raha ei 19 1-10-1333 hõivanud. Kannatanu ülekuulamise protokolli pani V.H oma allkirja, millega viis kuriteo lõpuni. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega. V.H oli teadlik, et ta annab vale ütluse, sest ta teadis, et J A ei hõivanud temalt raha summas 44000 krooni ning raha summas 44000 krooni V.H kehavigastuste tekitamise ajal üldse ei olnud. V.H pani teo toime otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul V.H 16.10.2008 kannatanuna ülekuulamise protokollis esineb tõe moonutamist ka teiste asjaolude kohta, kuid süüdistus V.H-le on esitatud vaid valeütluste andmises raha hõivamise osas, seega ei saa kohus väljuda esitatud süüdistuse piiridest. V.H süüdistatakse
Tõendi kunstlik loomine tähendab kriminaalasjas tähtsust omada võivate tegelike asjaolude või objektide moonutamist. Käesoleva paragrahvi tähenduses võib tõendi kuntslik loomine seisneda nt asitõendi fabritseerimises või dokumendi võltsimises. V.H-le esitatud süüdistuses ei ole konkretiseeritud, milles seisnes tõendi kun stlik loomine, kuid süüdistuse esimesest osast võib järeldada, et tõendi kunstliku loomise all peetakse silmas 15.10.2008 kohvikus kokkumängitud situatsiooni, kus V.H esitles end A Z armukesena ning konfliktolukorras ei pidanuks vastupanu osutama, samuti J A poolt V.H peksmine. Kohtu hinnangul peab tõendi kunstliku loomise eesmärgiks olema vale ütluse kinnitamine, et tõendada valet ütlust kunstliku tõendiga. Kuid 15.10.2008 aset leidnud olukorras oli kokkumängitud situatsioon hõlmatud pettuse tahtlusega ning selle eesmärgiks oli J A eksitusse viimine. Peale selle V.H kehaline väärkohtlemine J A poolt ei ole kokkumängitud situatsioon, sest tegemist oli kuriteoga, mille toimepanemise eest J A tunnistati süüdi. Kohus leiab, et V.H tegevuses puudub
Kohus ei loe süüdistatavate Repei ja Dobrodetelevi ütlusi usaldusväärseteks, kuid nende kaitseversioon süüdistuses
lg 2 - § 320 lg 2, § 320 lg 1 järgi ei ole ka teiste kogutud tõenditega ümber lükatud. Süüdistatava V.H vastu oli toime pandud kuritegu
Otsus pöörduda politseisse ei ole antud juhul kuriteole kallutamine. Süüdistatava V.H poolt 15.10.2008 antud ütlused vastasid tegelikkusele osaliselt ning selleks, et tuvastada Repei ja Dobrodetelevi poolt vale ütluse andmisele kallutamist, tuleb kindlaks teha, kas nad mõjutasid V.H ütluste andmiseks just selles osas, mis ei vastanud tegelikkusele. Süüdistatava V.H ütlustest tuleneb, et ta mäletab kuriteo toimepanemise asjaolusid halvasti, eksib ja ei suuda konkretiseerida kumbagi süüdistatava Repei ja Dobrodetelevi tegevust ja nende panust tema poolt toimepandud kuriteos. Kohtu arvates süüdistatava V.H ütlused ei saa olla küllaldaseks tõendiks Repei ja Dobrodetelevi süüdistuses kuriteole kallutamises. V.H poolt enne ülekuulamist koostatud „avaldus” samuti ei tõenda Repei ja Dobrodetelevi süüd kuriteo toimepanemises. V.H ütluste järgi on suurem osa tekstist koostatud tema poolt ja need teksti osad, mis on V.H sõnul kirjutatud võõra käega, vastavad kohtu hinnangul tegelikkusele ning ei sisalda valeandmeid. Peale selle ei ole täpselt tuvastatud, kes veel (peale V.H) tegi avalduses juurdekirjutusi. Iseenesest omaenda 20 1-10-1333 ütluste kirjapanemine on antud juhul loogiline arvestades V.H halba mälu. Seega nii käesolev dokumentaalne tõend kui ka V.H ütlused ei kummuta süüdistatavate kaitseversiooni. Sergei Dobrodetelevit süüdistatakse ka
järgi A Z vale ütluse andmisele kallutamises, kuid käesolevas kriminaalasjas süüdistus A. Z vale ütluse andmises esitatud ei ole ning ei ole tuvastatud ka tema süü kuriteo toimepanemises. Ka teise jõustunud kohtuotsusega ei ole A Z vale ütluse andmises süüdi tunnistatud. Peale selle süüdistatakse Sergei Dobrodetelevit selles, et tema koos Sergei Repeiga kallutas A Z vale ütluse andmisele, kuid Sergei Repeile süüdistust selles osas ei ole esitatud. A Z kinnitas kohtuistungil, et andis 20.10.2008 Ida Prefektuuris tunnistajana ülekuulamisel valeütlusi, kuid ei selgitanud, kas ta ise otsustas anda valeütlusi või teda kallutati valeütluste andmisele. Seega ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et Sergei Dobrodetelev kallutas A. Z valeütluste andmisele. Kohus leiab, et Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelevi tegevuses puuduvad
Kohus võttis tõendina vastu Sergei Repei ja Sergei Pohlebajevi (Dobrodetelevi) 21.10.2008 ülekuulamise protokollid. Esitatud süüdistuse kohaselt andsid Repei ja Dobrodetelev valeütlusi selle kohta, et 15.10.2008 kella 22.00 paiku J A peksis V.H hotelli Yes (xxx) lähedal, otsis läbi V.H taskud ja varastas temalt sularaha. Ülalpool leidis kohus, et süüdistatavate ütlused V.H peksmise osas vastavad tegelikkusele ning ei sisalda valeandmeid. Süüdistatavad Repei ja Dobrodetelev andsid ütlusi, et V.H raha varguse osas nad andsid ütlusi V.H sõnade järgi, samuti Dobrodetelev selgitas, et videosalvestises on näha, et peale peksmist võttis A midagi V.H-lt. Kohus leiab, et süüdistatavate ütlused ei ole kummutatud teiste kogutud tõenditega, sh V.H ütlustega, ning Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelevi tegevuses puuduvad
Seega Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelev tuleb süüdistuses
lg 2- § 22 lg 2,
Sergei Repei süüdistus
Tunnistaja J K ütluste kohaselt kohtus ta Sergei Repei’ga I E juures korteris. I E ja Repei elasid koos ning neil olid pingelised suted – tunnistaja nägi E sinikat vasaku silma all, E sõnade järgi nad Repei’ga kogu aeg riidlesid ning ei saanud lahendada mingeid küsimusi. Sinika kohta E rääkis, et Repei lõi teda. Ühel päeval oli tunnistaja E juures koos tema tütrega ning E nägi aknast Repei autot. E palvel kutsus tunnistaja E takso. Kuna E kartis Repei’d ja värises, ootas Koljušenkov takso ära ning saatis E taksoni, konkreetselt kuni töökohani Astri Keskuses. Veel E maja sissekäigus, kui nad tulid trepist alla, hoidis E tunnistajal tugevalt käest kinni ning palus teda mitte käest lahti lasta. Repei tuli autost välja, võttis agressiivselt E kinni ning ütles, et sõidame minuga, meil on vaja rääkida. Repei ähvardas, et klaarib E asjad ära, aga ise läheb vangi. Tunnistaja ütles Repei’le, et türannilised meetodid ei ole kohased, küsimused on vaja lahendada tsiviliseeritud moel. Astri Keskuses oli Repei nende juures, kõndis E ja K järel. Kui nad tõusid eskalaatoril, võttis Repei E kähe käega kaelast kinni ning 21 1-10-1333 nad kaldusid natuke üle eskalaatori ääre. E hakkas vastu, aga Repei hoidis ta vägisi kaelast kinni. Repei kasutas füüsilist jõudu E suhtes, ta ei löönud, vaid surus E . Tunnistaja arvates Repei võis E suhtes midagi ohtlikku ette võtta. E või tema tüttar ka rääkis, et Repei ähvardas teda autos noaga, kaua aega ei lasknud ta lahti. Tunnistaja V E ütluste kohaselt Sergei Repei’l olid suhted tema emaga. Alguses olid normaalsed suhted, kuid hiljem nägi tunnistaja emal sinikaid. Tuli välja, et Repei ähvardab teda, peksab. Kui ema tahtis lõpetada suhteid, siis Repei hakkas ta jälitama. Repei ähvardas ema noaga autos, ühel korral oli ema sunnitud pöörduma perearsti poole, sest sinikaga ei saanud ta tööl käia. Samuti tunnistaja nägi, et Repei ootas ema õues ning tunnistaja tuttav K viis ema tööle, sest ema kartis üksi minna. Edasi teab tunnistaja ema sõnade järgi, et Astri Keskuses võttis Repei emal juustest kinni ja kallutas üle eskalaatori ääre. Tunnistaja I N ütluste kohaselt viibis ta Repei autos koos tema ja I E . Repei oli tige ning võttis välja noa, hakkas ähvardama. Noatea oli suunatud E poole. Repei võttis E kaelast kinni, kallutas järsku allapoole ja nuga oli justkui vastu selga, samuti Repei surus nuga vastu E kõri. Tunnistaja oli hirmul. E rääkis tunnistajale, et nad Repei’ga käisid Narva-Jõesuus kalu söötmas, seal ta kasutas tema suhtes vägivalda, lõi teda rindu ja vastu neeru. Tunnistaja ise nägi E silma all hematoomi, E viibis haiguslehel. E ütles, et nad Repeiga istusid autos, ajasid juttu, E oli väidetavalt hüsteeria, Repei pidi teda väidetavalt rahustama ja lõi E näkku. Kohus võttis KrMS § 286-1 lg 1, 296 lg 1 alusel vastu prokuröri poolt esitatud menetluskulusid kinnitavad tõendid: Sergei Pohlebajevile (Dobrodetelevile) eeluurimisel Vladimir Rogulski poolt osutatud õigusabi eest 420 krooni (prokuröri toimiku lk 197, 207, 208), kaitsjatele Vladimir Rogulskile ja Antonina Belõševale väljastatud kriminaaltoimiku koopiate tegemise eest 144,55 krooni (prokuröri toimiku lk 196,198), V.H-le eeluurimisel Antonina Belõševa poolt osutatud õigusabi eest 420 krooni (prokuröri toimiku lk 199-202), kaitsjatele Jekaterina Jevšinale ja Nikolai Rõžovile väljastatud kriminaaltoimiku koopiate tegemise eest vastavalt 13.73 eurot ja 144.50 krooni (prokuröri toimiku lk 203), Sergei Repeile eeluurimisel Nikolai Rõžovi poolt osutatud õigusabi eest 1242.80 krooni (prokuröri toimiku lk 204-206), kaitsjale Nikolai Rõžovile väljastatud kriminaaltoimiku koopiate tegemise eest 51.50 krooni (prokuröri toimiku lk 66), Sergei Repeile eeluurimisel Nikolai Rõžovi poolt osutatud õigusabi eest 1159.20 krooni (prokuröri toimiku lk 67-69). Kannatanu I E ütluste kohaselt 30.12.2008 tuli Repei talle vastu peale tööd, pakkus viia autoga koju, ootamatult sõitsid nad Joaoru rajooni. Autos oli veel I N , kes andis häält, kui Repei surus noa vastu kannatanut. Repei, kes istus juhiistmel, ähvardas kannatanut, kes istus kõrval, Repei haaras teda ühe käega, teise käega surus jahinoa vastu kannatanut. Repei rääkis, et inimest tappa ei maksa talle mitte midagi, ta on vanglas istunud, s.t autoriteetne. Repei ütles, et tapab kannatanu seal ära, nad lahkusid sealt ainult sellepärast, et sinna tuli politsei. Kannatanu tajus Repei ähvardusi nagu reaalset ohtu – oli õhtu, inimtühi koht, oli pime, valgustuseks ainult tänavalaternad. 05.01.2009 Repei võttis kannatanu pärast tööd peale, tema poolt oli kõik positiivne. Kui nad olid kodu juures, hakkas Repei jälle juttu ajama. Ta blokeeris kõik uksed, kannatanu ei saanud väljuda. Repei rääkis, et lõikab kannatanul põlve katki. Repei pidevalt ähvardas. Kannatanu kartis Repei ähvarduste täideviimist, sest autos oli nuga. Kannatanu püüdis helistada tütrele, kuid Repei ei lubanud ning lõi ootamatult parema käega kannatanu vasaku silma piirkonda. Peale lööki ei saanud kannatanu minna tööle, sest töötas klientidega Astris. Tal tuli minna perearsti juurde ja võtta haigusleht. 09.02.2009 nad koos Repei’ga tulid Repei korterisse. Repei rääkis, et ta helistab kohe ja tuleb keegi, kes vägistab kannatanu ja „rullib tünni sisse“, ning et ta ise seda tegema ei hakka, vaid palub 22 1-10-1333 kedagi. Repei lõi rusikaga kannatanut rinna ja vasaku neeru piirkonda. Rinna piirkonda lõi nii, et kannatanul võttis hingamise kinni. Siis lõi vastu neeru. Pärast seda on tekkinud tagajärgi, kannatanu sattus haiglasse, tehti operatsioonid. Sellest rääkis kannatanu oma tütrele ja I N . 08.02.2009 pidi kannatanu minema tööle Astri Kaubanduskeskus esse. Repei helistas hommikul, saatis SMS-e, algul hellitavaid, siis ähvardustega. Kannatanu vastas ühe korra, et suhe on lõppenud, et ta peab tööle minema ja ei ole vaja rohkem helistada. Siis hakati helistama uksekella, fonolukku ja lauatelefonile. Kannatanu palus J K saata teda sissekäiguni, kutsus takso. Õues Repei hüppas autost välja, haaras kannatanul kätest, hakkas autosse tõukama. Lõpuks õnnestus kannatanul suure vaevaga taksosse istuda. Repei sõitis neile järele. Astri fuajees kõndis ta kõrval, ähvardas pidevalt, et tapab kannatanu ära. Nad sõitsid eskalaatoriga ülesse, seal haaras ta kannatanul juustest kinni, surus vastu käsipuid. Kannatanu tundis valu. Üleval lasi lahti, sest seal seisis turvamees. Kannatanu tundis füüsilist valu kõikide kehavigastuste tekitamisel ning kartis Repei ähvardusi. Repei rääkis kannatanule, et tema järele luuratakse. Ta nägi ka oma silmaga, et ta on aeglaselt sõitnud samal marsruudil, millel ta käis - ta sõitis aeglaselt ja vaatas. Mingid inimesed on käinud tema nimel kannatanu juures tööl. Mingid inimesed on helistanud tema nimel. Ta andis kogu oma ilmega mõista, et võib juhtuda nii nagu ta rääkis, et ta ei tahtnud kannatanut lihtsalt ehmatada. Kannatanu I E esitas tsiviilhagi summas 2000 eurot moraalse kahju tekitamise eest. Kohus võttis KrMS § 286 -1 lg 1, 296 lg 1 alusel vastu prokuröri poolt esitatud arstitõendi (prokuröri toimiku lk 22), mille kohaselt I E oli 06.01.2009 vastuvõtul perearsti N G juures. Süüdistatava Sergei Repei ütluste kohaselt viibis ta kannatanuga I E 30.12.2008 enda autos, kus oli ka I N . Ähvardusi ega vägivalda ta ei kasutanud, kuid nuga näitas, asetades selle enda põlve peale. 05.01.2008 Repei ei väljendanud ähvardusi E suhtes, kuid nuga oli autos, 09.01.2008 ei ähvardanud E ka. 05.01.2008 ta lõi E käega vastu nägu, käisid arsti juures, kuna E ütles, et sinikaga tööle ei lähe. 09.01.2008 korteris aadressil xxx surus Repei E käega vastu voodit (rinna piirkonnas). Veebruaris 2008 ta sõitis koos E eskalaatoriga Astri kaubanduskeskuses ning eskalaatoril haaras E juustest kinni ja surus vastu käsipuid. Kohus võttis KrMS § 286-1 lg 1, 296 lg 1 alusel vastu prokuröri poolt esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koos lisaga ja kriminaalmenetluse uuendamise määruse (prokuröri toimiku lk 58-60, 61), mille kohaselt 05.06.2009 Viru Ringkonnaprokuratuur lõpetas KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse Sergei Repei süüdistuses
, § 121 järgi avaliku menetlushuvi puudumise ja süü vähesuse tõttu ning pani Repeile kohustuseks maksta riigituludesse 6000 krooni kuue kuu jooksul hiljemalt kuni 05.12.2009.a. Sergei Repei poolt kohustuse täitmata jätmise tõttu uuendas 08.12.2009 Viru Ringkonnaprokuratuur KrMS § 202 lg 6 alusel kriminaalmenetluse Sergei Repei süüdistuses
Kohus loeb kannatanu I E , tunnistajate J K , V E ja I N ütlusi, arstitõendit ja prokuratuuri määrusi usaldusväärseteks tõenditeks. Kannatanu ja tunnistajate ütlustes ei ole vastuolusid, tõendid langevad omavahel kokku ja täiendavad teineteist, andes kohtule kuritegude toimepanemisest tervikpildi. Kannatanu ütluseid kinnitab ka arstitõend. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Kannatanu ei suhtle Sergei Repeiga alates
järgi, st 05.01.2008, 09.01.2008 ja veebruaris 2008 vägivalla kasutamises I E suhtes, kuid kohus ei loe Repei ütlusi süüdistuses
Repei kajastab enda ütlustes sündmusi oma kaitseversiooni järgi, kuid tema ütlused on vastuolus tunnistajate ja kannatanu ütlustega. Kohus tugineb kohtuotsuse tegemisel kannatanu I E , tunnistajate K , V E ja I N ütlustele ning arstitõendile. Käesolevate tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks , et 30.12.2008 kella 21.00 ajal Narvas Narva jõe ääres Joaoru ranna lähedal pargitud sõiduauto Mercedes reg. nr xxx salongis Sergei Repei surus autos oleva jahinoa vastu I E selga ja ähvardas sel moel tervisekahjustuse tekitamisega. 05.01.2009 kella 19.00 paiku Narvas Rahu 38 maja juures pargitud sõiduautos Mercedes reg. nr xxx Repei ähvardas lõigata I E põlve autos oleva jahinoaga katki ehk tervisekahjustuse tekitamisega. 09.01.2009 päevasel ajal oma korteris aadressil xxx ähvardas I E tapmisega. Kõikidel juhtudel oli I E alust karta ähvarduste täideviimist. 05.01.2009 kella 19.00 paiku Narvas Rahu 38 maja juures pargitud sõiduauto Mercedes reg. nr xxx salongis Sergei Repei lõi mitu korda I E rusikaga näo piirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja kehavigastusi. 09.01.2009 päevasel ajal oma korteris aadressil xxx lõi mitu korda I E rusikaga rinnaku ja vasaku neeru piirkonda tekitades füüsilist valu. 08.02.2009 kella 10.30 paiku Astri-Narva kaubanduskeskuses asukohaga Narva, Tallinna mnt. 41, olles eskalaatoril, haaras I E juustest kinni ja surus vastu eskalaatori käsipuid tekitades kannatanule füüsilist valu. Ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese vaimne tervis ehk vaimne heaolu (RKKK 3-11-11-00). Antud kuriteoga tekitatakse kannatanus emotsionaalselt kurnav hirmutunne, kuritegu on suunatud isiku tahtevabaduse vastu, sest hirm süüdlase ees võib sundida kannatanut oma tahte vastaselt käituma. Koosseisutüübilt on ähvardamine spetsiifilise teokirjeldusega alternatiiv-aktiivne teodelikt. Objektiivset koosseisu moodustav tegu, ähvardamine, on tulevase kahju tekitamise sõnaline või konkludentne väljendamine, kusjuures kahju saabumine ähvardatavale sõltub ähvardaja otsesest või kaudsest mõjust. Kohtuistungil on tuvastatud, et 30.12.2008 ja 05.01.2009 Repei ähvardas enda autos kannatanut noaga tervisekahju tekitamisega, 30.12.2008 samas kohas surus jahinoa vastu E , 05.01.2008 ähvardas jahinoaga põlve katki lõigata ning E oli teadlik, et jahinuga on autos olemas. 09.02.2009 korteris aadressil xxx Repei ähvardas kannatanut tapmisega („rullib tünni sisse“), samas kohas lõi I E mitu korda rusikaga rinnaku ja vasaku neeru piirkonda. Kohtu hinnangul on jahinoa kannatanu selja vastu asetamine ning reaalselt olemasoleva noaga ähvardamine on tervisekahjustuse ähvardus ning tünni sisse rullimisega ähvardamine, millega kaasnes vägivalla kasutamine, on tapmise ähvardus. RKKK 3-1-1-57-98 alusel on tapmisähvardusena käsitletav isegi noa kõrile asetamine. Repei jättis kannatanule mulje, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest, sest nad viibisid Repei autos ja Repei ei andnud võimalust autost lahkuda, Repei tahtis saada E vastused oma küsimustele ning jäi mulje, et vastuste saamata jäämise korral ta tekitab kehavigastusi. Ähvardamine oli suunatud I E hirmutunde tekitamisele. Ähvardamine moodustab
järgi koosseisu siis, kui ähvarduse sisu ehk teadvustatav kahju on sh tapmine või tervisekahjustuse tekitamine. Tapmise all tuleb mõista
24 1-10-1333 järgi koosseisule vastavat tegu, kusjuures tapmine peab olema selgelt väljendatud. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab sel puhul meditsiinilist sekkumist. Erinevalt tapmisest ei ole antud juhul vajalik, et süüdlane tekitavat tervisekahjustust täpselt endale ette kujutaks. Piisab, kui ta väljendab kavatsusena tegu, mis võib tervisekahjustuse põhjustada. Selliseid ähvardusi nagu läbipeksmine, lubadus kasutada relva või selleks kohandatud eset tuleb alati lugeda ähvardamiseks tervisekahjustuse tekitamisega (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne). Kohtu hinnangul Repei poolt väljendatud ähvardusest „tünni sisse rullimine“ on selgelt järeldatav tapmise koosseisule vastav tegu ning noaga seotud ähvardustest on järeldatav tervisekahjustusi põhjustada võivad teod. Ähvardamine peab olema veenev, st kannatanul peab olema alus karta ähvarduste täideviimist. Kohus leiab, et kohtuistungil on tuvastatud asjaolud, millel põhines kannatanu kartus: ähvardusega kaasnevad teod - jahinoa olemasolu ja demonstreerimine, kehavigastuse põhjustamine; süüdlase isikuomadused ja varasem käitumine – Repei on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning on kandnud reaalset vangistust, millest oli kannatanu teadlik; Repei püüdis kontrollida kannatanu tegevusi, jälitas teda. (E ütlused: Repei - ma nimel. Ta andis kogu ehmatada ). Ähvarduste puhul ei ole tähtsust asjaolul, kas süüdlastel ka tegelikult oli ähvarduse täideviimise kavatsus ja võimalus, piisab, kuid kannatanu seda põhjendatult arvas. Seega on kohtu hinnangul
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Sergei Repei ähvardas kannatanut tahtlikult enda isiklikel motiividel, et sundida E käituda tema tahtele vastavalt. Repei oli teadlik, et kannatanu kartis teda ning tema ähvarduste täideviimist, ning see oligi tema eesmärgiks. Kannatanu hirm andis Repeile võimaluse mõjutada E käitumist ja tema otsustusi. Kohtu hinnangul Repei pani ähvardamise toime otsese tahtlusega. Sergei Repeile on esitatud süüdistus ka selles, et tema 09.01.2009 päevasel ajal oma korteris aadressil xxx ähvardas I E korteriprobleemide . Kuna Sergei Repei tegevus on ka selles ähvarduses kvalifitseeritud kui tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine ning ähvardamise koosseis (olulises osas vara ei ole kajastatud, ei saa kohus esitatud süüdistuse piiridest väljuda ning jätab süüdistuses kirjeldatule korteriprobleemide ähvardusele hinnangu andmata. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatava Sergei Repei tegevuses on olemas nii objektiivne kui ka subjektiivne ähvardamise koosseis ehk siis subjektiivsest küljest on teod toime pandud otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid. 25 1-10-1333 Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Sergei süüdi tunnistada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuse mahus, välja arvatud eelpool märgitud: ähvardamise koosseisu puudumine korteriprobleemide ähvarduses.
objektiivne koosseis sisaldab nelja tegu: tervise kahjustamine, löömine või peksmine, valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine. Peksmine on järjestikku toimuv korduv löömine. Ei ole oluline, mil viisil see toimus – rusikaga, lahtise käega, jalaga jne. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Kehalise väärkohtlemise teoobjekt on teine inimene, kes tunneb peale lööki valu. Kohus tuvastas, et 05.01.2009 süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas Sergei Repei lõi I E mitu korda rusikaga näo piirkonda. 09.01.2009 süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas Sergei Repei lõi I E rusikaga rinnaku ja vasaku neeru piirkonda. Seega Repei lõi E järjest ja korduvalt, st peksis kannatanut. 08.02.2009 süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas haaras I E juustest kinni ja surus vastu eskalaatori käsipuid, seega põhjustas valu muu kehalise väärkohtlemisega. Kõikidel juhtudel tundis I E valu. Kohus leiab, et
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Sergei Repei on I E tahtlikult korduvalt löönud ja kasutanud tema suhtes muud kehalist väärkohtlemist. Repei oli teadlik, et ta põhjustab oma tegudega valu, ning soovis seda. Kohtu hinnangul pani Sergei Repei toime kehalise väärkohtlemise otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid. Vaatamata sellele, et kriminaalmenetlus Sergei Re pei suhtes
, § 121 järgi oli 05.06.2009 lõpetatud avaliku menetlushuvi puudumise ja süü vähesuse tõttu, ei täitnud Sergei Repei temale pandud kohustusi ning 05.12.2009.a oli kriminaalmenetlus uuendatud. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Sergei Repei süüdi tunnistada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas. III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p -st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitatavate nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtu menetluse kord, eeskätt TsMS §-d 338 ja 363, arvestades seejuures kriminaalmenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2-4 alusel võib kannatanu esitada tsiviilhagi kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni maakohtus kriminaalasjades, milles prokuratuur on tunnistatud kohtueelse menetluse lõpuleviiduks enne
lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel 28 1-10-1333 silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas
lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Sergei Dobrodetelevi karistus
Sergei Dobrodetelev pani otsese tahtlusega toime grupilise varavastase kuriteo, mille toimepanemiseks oli välja mõeldud petuskeem. Sergei Dobrodetelevi tegude tagajärjel on kaks isikut viidud eksimusse ning kaks isikut on saanud varalise kahju. Kuriteoga tekitatud kahjud ei ole kannatanutele hüvitatud, Sergei Dobrodetelev ei ole oma süüd tunnistanud. Sergei Dobrodetelev on varem kriminaalkorras 4 korral erinevate kuritegude eest karistatud, korduvalt karistatud väärtegude eest, kusjuures osa määratud rahatrahvidest pole tasutud. Sergei Dobrodetelev pani kuriteo toime kahe kuu möödumisel peale vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamist. Süüdistatava Sergei Dobrodetelevi tegevuses ei ole
§-des 57, 58 sätestatud karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid.
Sergei Dobrodetelev on varem korduvalt kriminaalkorras erinevate süütegude eest karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Sergei Dobrodetelevile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada Sergei Dobrodetelevit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leiab kohus, et Sergei Dobrodetelev tuleb karistada reaalse vangistusega. Sergei Dobrodetelev pani toime uue kuriteo kahe kuu möödumisel peale vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamist, mis annab kohtule selge kinnituse, et Dobrodetelev ei ole enda jaoks varem mõistetud karistustest mingeid järeldusi teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. Pannud uue kuriteo toime katseajal, välistas Sergei Dobrodetelev tema suhtes
Kohus arvestab karistuse mõistmisel aega, mis on möödunud kuritegude toimepanemisest, ning arvab, et kuriteo eest tuleb mõista vangistus
lg 2 järgi ette nähtud karistuse alammääras, s.o 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 18.01.2007.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra, s.o 11 kuud 5 päeva vangistust, ning mõista S. Dobrodetelevile liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 5 päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Sergei Repei vanglasse saabumise aeg ning sellest ajast kaotab kehtivuse Sergei Repei suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Sergei Repei karistus
lg 2 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastast vangistust,
rahalist karistust või kuni üheaastast vangistust,
29 1-10-1333 Sergei Repei pani otsese tahtlusega toime grupilise varavastase kuriteo, mille toimepanemiseks oli välja mõeldud petuskeem. Sergei Repei tegude tagajärjel oli kolm isikut viidud eksimusse ning kolm isikut on saanud varalise kahju. Kuriteoga tekitatud kahjud ei ole kannatanutele hüvitatud, Sergei Repei ei ole oma süüd tunnistanud. Sergei Repei pani kolmel korral otsese tahtlusega toime kehalise väärkohtlemise ning pani sama kannatanu suhtes toime tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise. Kuritegude tagajärjel on kannatanule tekitatud valu ja kannatusi. Sergei Repei on varem kriminaalkorras 3 korral kelmuse eest karistatud, korduvalt karistatud väärtegude eest, kusjuures ei ole alates 28.05.2003 mitte ühtegi rahatrahvi tasunud. Süüdistatava Sergei Repei tegevuses ei ole
§ -des 57, 58 sätestatud karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid.
lg 2 näeb ainsa karistusliigina ette vangistust.
, 121 järgi on võimalik mõista ka rahalist karistust, kuid kohus ei pea seda võimalikuks. Sergei Repei on korduvalt toime pannud süütegusid, väärtegude eest määratud rahatrahvid ei ole tasutud, kelmuste eest on kandnud reaalset vangistust, tema suhtes on samuti kohaldatud karistusest vabastamist
Kõige kergema karistuse liigi kohaldamine ei suuda Repeid mõjutada õiguskuulekalt käituma. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et on põhjendatud ja õiglane karistada süüdistatavat toimepandu eest vangistusega. Kohus leiab, et ainult sel viisil saavutatakse karistuse eesmärk süüdlase suhtes efektiivsemalt, tagatakse õiguskorra huvid ning samas aktsepteeritakse ka ühiskondlik arvamus õigusrikkuja suhtes ning saavutatakse hukkamõist tema teguviisi üle. Samuti karistuse mõistmisel arvestab kohus aega, mis on möödunud kuritegude toimepanemisest, ning arvab, et
lg 2 järgi tuleb määrata sanktsiooni alammäärale lähedane vangistus ning
Kohus leiab, et
järgi tuleb mõista Sergei Repeile 6 kuud vangistust,
järgi 10 kuud vangistust,
lg 2 p 1,3 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Sergei Repeile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Sergei Repei vanglasse saabumise aeg ning sellest ajast kaotab kehtivuse Sergei Repei suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5,9 antud kriminaalasjas on tekki nud järgmised menetluskulud, mis kuuluvad väljamõistmisele Sergei Dobrodetelevilt: sundraha 435 eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 26 eurot ja 84 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 9 eurot ja 24 senti. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5,9 antud kriminaalasjas on tekki nud järgmised menetluskulud, mis kuuluvad väljamõistmisele Sergei Repeilt: sundraha 435 eurot, 30 1-10-1333 kaitsja Nikolai Rõžovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 170 eurot ja 09 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 12 eurot ja 53 senti, kaitsja Nikolai Rõžovi poolt kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 1742 eurot ja 88 senti. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5,9 antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud, mis kuuluvad väljamõistmisele V.H-lt: sundraha 435 eurot, kaitsja Antonina Belõševa poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 26 eurot ja 84 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 22 eurot ja 97 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 1001 eurot ja 04 senti. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315, 306. (allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko Kohtunik 31
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.