lg 2 p 4, 8 järgi; 2) 08.12.2008.a.
lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi; 3) 23.09.2009.a.
p 1 järgi; 4) 01.04.2011.a.
S § 199 lg 2 p 925 lg 2 vangistusega 4 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 4 kuud, vabanes 07.03.2013 pärast karistuse kandmist, karistus kustumata Kaitsja Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi D.P KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 (seitse) kuud vangistust. järgi ja mõista karistuseks 7 Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt D.P-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend päeva). Kohaldada D.P suhtes tõkendina kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni vahistamist ning karistuse algust arvata alates 11.07.2013.a. Välja mõista D.P-lt riigituludesse sundraha 240 eurot ja menetluskulud 129,60 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD D.P on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema, olles karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest, uuesti 11.07.2013 kella 18:00 paiku Rimi Eesti Food AS kaupluses aadressil Tallinn Vikerlase 19 ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 18 pakki Soola Atlandi lõhefileed maksumusega 1,89 eurot pakk, kogumaksumusega 34,02 eurot, samuti 3 pakki juustu Atleet Originaal maksumusega 7,99 eurot, kogusummas 23,97 eurot ja paki Eesti Juust maksumusega 6,59 eurot, kokku 64,58 eurot, möödus kassadest tasumata, kuid peeti turvatöötajate poolt kinni. Seega D.P pani toime kuriteokatse, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav D.P tunnistab enda täielikult süüdi ning seletab, et 11.07.2013.a. Vikerlase piirkonnas otsustas midagi poest varastada, et saadud raha eest alkoholi osta. Ta läks lähimasse Rimi kauplusesse, kus võttis riiulilt ca 20 pakendit ja 4 pakki juustu, pani need paberkotti ning möödus kassast kauba eest maksmata. Ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Enne seda oli ta alkoholijoobes toime pannud kaks pisivargust. Karistuse kandmiselt vabanes 2013.a. märtsis. Kahetseb oma tegu. /tl 13-17/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises peale süüdistatava omaksvõtvate ütluste täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - - tunnistaja V. Simakovi ütlustega selle kohta, et 11.07.2013.a. Vikerlase 19 Rimi kaupluses pidas ta kinni isiku, kes oli möödunud kassast kauba eest tasumata. Kontrolli käigus tuvastati, et isiku paberkotis oli 18 pakki lõhet maksumusega 1,89 eurot, Eesti juust maksumusega 6,59 eurot, 3 pakki juustu Atleet Originaal maksumusega 7,99 eurot. Kokku kaupa 64,58 euro eest /tl 3-4/; Rimi avaldusega /tl 2/; 09.11.2012.a. Harju Maakohtu otsusega nr 1-12-10761, millega karistati D.P KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest /tl 34-37/; 08.05.2013.a. ja 27.03.2013.a. Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna otsustega väärteoasjades, millega D.P karistati KarS § 218 lg 1 järgi /tl 38-41/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et D.P isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt D.P peale viimase karistuse kandmiselt vabanemist 07.03.2013.a. jätkas varavastaste süütegude toimepanemist. Ta on toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod 27.03.2013.a. ja 08.05.2013.a. ning teda on nende väärtegude eest karistatud rahatrahvidega. Otsustest nähtuvalt on D.P tahtlikult jätnud tasumata erinevate kaupade eest. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud D.P elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukorda, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks.(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-13). Seega D.P pani toime süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. D.P on kriminaalkorras karistatud 5 korda, valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Väärteokorras samuti süstemaatiliselt karistatud , sh NPAS § 15-1, AS § 70 ja KarS § 218 lg 1 järgi. Teda on varasemalt karistatud väärteokorras rahatrahvidega, mis on käesolevaks ajaks tasumata. D.P puudub töökoht ning sissetulek ning kohus leiab, et teda ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole saavutatavad karistuse eesmärgid. D.P suhtes on välistatud KarS § 74 ja 69 sätete kohaldamine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Käesolevas asjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. D.P on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud reaalse vangistusega, teda on süstemaatiliselt karistatud väärteokorras, seejuures NPAS § 15-1 järgi. Karistusandmetest nähtuvalt on tegemist narkosõltlasega. See asjaolu suurendab tunduvalt uute kuritegude toimepanemise riski ning sellise isiku puhul ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke sotsiaaltööga. Kohus leiab, et D.P suhtes on võimalik karistuse eesmärk saavutada ainult reaalse vangistuse kohaldamisega, kuid mitte sanktsiooni alammääras, kuna teda on varasemalt korduvalt karistatud vangistusega. Vangistusest vabanemise järel uute kuritegude toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et D.P on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.