Väärteoasi nr 4-13-5128 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2013 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-13-5128 Kohtunik

§ 15lg 1 p 1.

B.L-i tegu on kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 22.06.2013. Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus tegi 19.07.2013 otsuse väärteoasjas 2402,13,000851 milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas asulavälisel sõidukiirusega 119+-8 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/h, ületades seejuures lubatud kiirust 21 km/h. Menetlusalune isik rikkus

§ 15

lg 1 p 1 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus

§ 227lg 2 alusel.

Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati B.L-i

§ 227

lg 2 järgi rahatrahviga 47 trahviühikut summas 188 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. 07.08.2013 saabus Viru Maakohtule B.L-i kaebus tema suhtes 19.07.2013 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2402,13,

1. KAEBUS 2 07.08.2013 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul tühistada Ida Prefektuuri 19.07.2013 otsusega määratud lisakaristus (juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks). Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd. Palub arvestada, et tal puuduvad süüd raskendavad asjaolud. Ta palub tühistada lisakaristuse määramine juhtimisõiguse äravõtmise osas, kuna tal on kaks alaealist last, keda on vaja autoga viia erinevatesse kohtadesse. Kaebusele on lisatud laste Camilla B.L-i ja Filipp B.L sünnitunnistused (lk 9 10) Menetlusalune isik avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2402,13,
2. 22.06.2013 kell 16.32 Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi-Vasknarva tee 2 km-l juhtis B.L mootorsõidukit Audi A7 registreerimisnumber 001KUZ asulavälisel teel sõidukiirusega 119+-8 km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Juhindudes KarS § 56 lg. 1 määrati karistuseks Liiklusseadus § 227 lg. 2 alusel rahatrahv 47 trahviühiku ulatuses s.o. 188 EUR ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistus nii põhikaristuse, kui ka lisakaristuse osas. Väärteootsuse koostamisel arvestati kõikide asjaoludega:
3. Lubatud sõidukiirust ületades seatakse ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervis.
4. Menetlusalune isik tunnistas süüd.
5. Väärteootsuse koostamise ajal oli isikul 3 kehtivat õigusrikkumine, kõigi kolme puhul on tegemist lubatud sõidukiiruse ületamisega. Karistusena varasemate õigusrikkumiste toimepanemise eest määratud rahatrahvid on tasutud, kuid see ei muutnud isiku käitumist liikluses. Kaebuse osas on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratavate karistuste võimalikule mõjule lähedaste eest hoolitsemisse pidanuks isik mõtlema enne õigusrikkumise toimepanemist. Isik oli teadlik, et teda on varasemalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest, seega pidanuks aimama, et iga järgnev võimalik karistus võib olla eelnevast rangem, seega menetlusalune isik pidanuks olema liikluses eriti tähelepanelik. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 3 Süüdistus puudutab

§ 15

lg 1 p 1 rikkumist mis on kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 1 9) millest nähtub, et 22.06.2013 kell 16.32 Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi-Vasknarva tee 2 km-l teostati mootorsõiduki Audi A7 registreerimismärk 001 KUZ liikumiskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker DSR2X nr DP0021147 antennid KC068304; KR021389, seadmele tehtud test 22.06.2013 kell 15.15, tulemus: töökorras. Mõõtmist teostati liikuvast patrullautost

1. sõidurajal, mille kiirus oli 84 km/h. Mootorsõiduk liikus
2. sõidurajal, üksinda vastassuunaliselt, lähenes patrullautole. Kiirust mõõdeti 3-4 sekundi jooksul. Doppleri signaal ühtlane. Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem 119 km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus 90 km/h, laiendmääramatus +- 8 km/h, seega ületamine on mitte vähem kui 21 km/h võrra. Fikseeritud näitu näidati juhile. Mõõtmise ajal kasutati videotehnikat. Menetlusalust isikut tutvustati näiduga. Tunnistajaks on kaasatud Mihkel Põder. Eeltoodu on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 19). Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist (lk 17-18) nähtub, et ta võtab rikkumise omaks ega vaidlusta kiiruse ületamise fakti. Kohus tuvastas, et B.L poolt juhitud mootorsõiduk liikus Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi-Vasknarva tee 2 km-l kiirusega 119+-8 km/h.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud kiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Seega maksimaalse sõidukiiruse piiranguks on 90 km/h. B.L-i sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 119+-8 km/h, seega ületamine vähemalt 21 km/h võrra.

§ 227

lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 227

lg 5 p 1 kohaselt, võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Seega pani menetlusalune i sik toime

§ 227

lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetri tunnis, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. B.L tunnistab väärteo toimepanemist ning selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudub. Vaidluse esemeks on lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et ületades kiirust, nimelt sõites kiirusega vähemalt 119 km/h teelõigul, kus on maksimaalselt lubatav kiirus 90 km/h, rikkus menetlusalune isik

-st nimelt § 15 lg 1 p 1 tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönis seda. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. KARISTUS 4 19.07.2013 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega B.L tunnistati süüdi

§ 227lg 2 järgi ja karistati Kar

S § 56 lg 1 alusel

§ 227

lg 2 järgi rahatrahviga 47 trahviühikut summas 188 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Kaebuse esitaja palus tühistada otsus määratud lisakaristuse osas. Palub kohtult jätta talle alles juhtimisõigus, kuna tal on 2 alaealist last, kes vajavad erinevatesse kohtadesse transportimist. Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust.

§ 227

lg 2 kohaselt karistatakse m ootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h rahatrahviga kuni 1 00 trahviühikut (see on 400 eurot – 1 trahviühik on 4 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, karistuse kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. B.L sõitis kiirusega 111 km/h teelõigul, kus lubatud kiirus on 90 km/h. Tegemist on maanteega. B.L-i süüaste on keskmine, kuna ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h võrra. Kohus leiab, et selline lubatud kiiruse ületamine tekitab teel liiklejaile ohtu – takistustele reageerimine, manöövri ettevõtmine on sellises olukorras häiritud. Samuti teistel liiklejail on õigus eeldada, et kõik autojuhid sõidavad lubatud kiirusega. Kiiruse režiimi eiramine loob olukorda mil liiklejad võivad eksida liiklussituatsiooni hindamisel (näiteks kauguse määramisel pöörde tegemisel). Seega leiab kohus, et B.L-i süüd antud väärteos ei saa hinnata väikeseks.

§ 227lg 2 sätestatud maksimaalne määr on 400 eurot, keskmine on 2 00 eurot.

Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on 47 trahviühikut, s.o 188 eurot ehk isegi alla keskmise määra. Kohus leiab, et rahatrahv 47 trahviühikut summas 188 eurot on üldjoontes proportsionaalne toime pandud rikkumisele ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Käesolevas väärteoasjas arvestas kohtuväline menetleja otsuse vastuvõtmisel, et isikut on varem väärteokorras karistatud, sh lubatud sõidukiiruse ületamise eest. B.L-i kaebuse lahendamisel ei nähtu karistusregistrist ühtegi karistust, va käesoleva väärteo toimepanemise eest määratud karistust. Inkrimineeritava teo eest võib kohus Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohus arvestab menetlusaluse isiku süü suurust, süüd kergendavat asjaolu ja kehtivate väärteokaristuste puudumist ning ei pea lisakaristuse määramise vajalikkuks. Kohu hinnangul, kohaldades 5 karistusena rahatrahv 47 trahviühikut summas 188 eurot, on võimalik mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. KOHTU MEE™ED B.L-i kaebus tuleb rahuldada tühistada kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo vanemliiklusametnik Heiki Linduse poolt tehtud 19.07.2013 otsus väärteoasjas 2402,13,000851 lisakaristuse mõistmise osas, jätte lisakaristus kohaldamata. Muus osas jätta otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 6