4-13-5719/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-13-5719 Otsuse kuupäev

1. oktoober 2013 Kuressaare Kohtunik Külli Mõlder Kohtuasi I.P kaebus Lääne Prefektuuri
3. 2013.a. otsusele nr. 2740,13,001245 süüdistatuna Tubakaseaduse § 39 lg. 1 Kaebuse esitaja I.P Asja läbivaatamise kuupäev
4. oktoobril 2013 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja I.P, elukoht : *** isikukood xxx Kaitsja Andres Tamm e-post tammebyroo@gmail.com Kohtuvälise menetleja Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna esindaja Meelis Juhandi Resolutsioon Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Lääne Prefektuuri
6. 2013.a. otsus väärteoasjas nr. 2740,132,001245 I.P-le määratud karistuse osas. Teha uus otsus. Mõista I.P süüdi
8. 2013.a. toime pandud, Tubakaseaduse § 39 lg. 1 järgi kvalifitseeritavas, väärteos ja mõista karistusena rahatrahv 50 trahviühikut e. 200 eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus jõusse. Jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks. Kohtuotsusele võivad pooled esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule sama Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu, teatades hiljemalt seitsme päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamise päevast kirjalikult oma Edasikaebamise kord 1 soovist kasutada kassatsiooniõigust ja esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates päevast mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav . Kassatsiooniõigus on kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel. Asjaolud Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna
10. 2013.a. otsusega väärteoasjas nr. 2740,13, 001245 mõisteti I.P süüdi Tubakaseaduse § 39 lg. 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos. Karistusena määrati talle rahatrahv 125 trahviühikut, s.o. 500 euro. Sama otsusega konfiskeeriti temalt ära võetud Eesti maksumärgita sigaretid, 7200 sigaretti FEST. Vastavalt otsusele seisnes I.P süü selles, et tema
12. 2013 Kuivastu külas, Muhu vallas kell
13. 50 omas 40 plokki e. 8000 sigaretti FEST, millel puudus Eesti maksumärgis ja mille kogus ületab isiklikuks kasutamiseks lubatud 800 sigareti piirnormi 7200 sigareti võrra, pannes sellega toime maksumärgistamata tubakatoodete edasitoimetamise kaubanduslikus koguses. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused I.P vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Vastavalt esitatud kaebusele /t.l. 2/ 7.augusti 2013.a. otsusega väärteoasjas nr. 2740,13,001245 karistati I.P tubakatoodete käitlemise korra rikkumise eest Tubakaseaduse § 39 lg.1 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses s.o. trahviga 500 EUR. Väärteomenetlus on tõendatud vastavalt viidatud otsusele väärteomenetluse vaatlusprotokolliga; järelevalve meetme kohaldamise protokolliga, haldusmenetluse asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja fototabelitega vaatlusprotokolli juurde. 4.juulil 2013.a. kell 22.50 kuni 00.40 peeti I.P kinni politseitöötajate poolt Muhu vallas Kuivastu sadamas, kui ta tuli praamilt M lnimele registreeritud autoga Citroen Berlingo reg. nr.**** ning nii auto sisemus ( nii tagaosa kui ka salong) kui ka järelkäru otsiti politseitöötajate poolt läbi vastu I.P tahtmist, võeti ära 40 plokki Eesti maksumärgita sigarette „Fest” ja tema mobiiltelefon ning kirjutati sealt üles kõik numbrid. Mobiiltelefon tagastati, kuid sigarette ei tagastatud ega ka tehtud võetust. Alles 11.juulil 2013.a. vormistati asitõendi üleandmise- vastuvõtmise akt nr.205, millega piirkonnapolitseinik Ardo Vahter andis 40 plokki eesti maksumärgita sigarette pakendis nr.1 üle hoiule kellelegi, kes pole allkirja järgi tuvastatav. Samuti ei ole tuvastatav, kas need on samad sigaretid, mida on vaadeldud 4.07.2013.a. Kuivastu sadamas. Oma sellist tegevust põhjendasid politseitöötajad järelevalve meetme kohaldamise protokolliga ning samas koostati nii vaatlusprotokoll, kui ka fototabelid selle juurde. Kaebuse esitaja leiab, et politseiametnikud 4.juulil 2013.a. panid väärteomenetluses toime rea rikkumisi, millega nad rikkusid I.P põhiseaduslikku õigust valduse puutumatusele. Nimelt sätestab PS § 33, et „ Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses.” 2 Põhiseaduse põhimõte on kajastatud ka väärteomenetluses- nimelt VTM § 35 lg.1 sätestab, et väärteomenetluses tohib läbiotsimist teha üksnes määruse alusel, millel on resolutsioonina maakohtuniku luba. Riigikohtu otsuses p. 7 on selgelt öelnud: „..Õiguslik hinnang politseiametnike tegevusele sõltub esiteks sellest, kas garaažiboksi ( käesoleval juhul I.P sõiduautosse A.T.) siseneti, seal viibiti ja teostati toiminguid omaniku või valdaja nõusolekul või mitte. Ruumi omanik või valdaja võib ise otsustada, kellel ta ruumi siseneda ja seal viibida lubab, samuti seda, mida ta seal ruumis teha lubab. Kuid lähtudes avalikust huvist korra tagamiseks või süüteo väljaselgitamiseks on mõnikord lubatav ja isegi vajalik viivitamatu tegutsemine hoolimata omaniku või valdaja mittenõustumisest. Kuna isiku kasutatavatesse ruumesse või muule piiratud alale sisenemisel riivatakse põhiõigust eraelu puutumatusele, võivad ametiisikud seda teha ainult seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Selliseks seaduses sätestatud aluseks ongi väärteomenetluses läbiotsimise regulatsioon.” Kuna politseiametnikud ei esitanud I.P-le 4.07.2013.a. õhtul läbiotsimise määrust, millel olnuks maakohtuniku resolutsioon, ei võinud nad autot läbi otsida ning ära võtta I.P mobiiltelefoni. I.P neile luba ei andnud ning nimetatud protseduurid toimusid tema tahte vastaselt. Väärteo- või kriminaalmenetlust eelnevalt ei olnud algatatud, mistõttu puudus alus läbiotsimiseks. Neil põhjustel on väärteomenetluses tõendid kogutud menetlusnõudeid oluliselt rikkudes ning need ei ole lubatavad ning tuleb jätta tähelepanuta. Samas Riigikohtu otsuses p.-s 6 on sätestatud:”... Tõendite hindamisel peab kohus aga kontrollima ka seda, kas tõendid on kogutud menetlusnõudeid järgides. Kui nõudeid on rikutud, peab kohus otsustama, kas rikkumine on selline, millest tulenevalt on tõend lubamatu, s.o tuleb üldse jätta tähelepanuta, või kui tõend on lubatav, kas rikkumine seab kahtluse alla tõendi usaldusväärsuse (tõendi lubatavuse ja usaldusväärsuse kohta vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
14. aprilli
15. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-19-05 p 7.37.4; RT III 2005, 15, 148).” Nimetatud Riigikohtu otsuse p.-s 7.4 on öeldud: „Tõendi usaldusväärsusest tuleb selgelt eristada küsimust tõendi lubatavusest, ehk siis küsimust sellest, kas menetluskorra rikkumisega talletatud informatsiooni võib üldse tõendite hulka arvata. Tõendi lubatavuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et mitte igasugune tõendite kogumise korra rikkumine ei too kaasa tõendi kuulutamist lubamatuks. Tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi rikutud ei oleks. Erinevate tõendite puhul võib samasuguse rikkumise mõju olla erinev. Seega oleks kohus pidanud iga tõendi puhul eraldi hindama, kas see on lubamatu või mitte.” Kuna käesoleval juhul on kõik väärtegu tõendavad tõendid kogutud VTM § 35 lg.1 toodud korda oluliselt rikkudes ( puudus määrus läbiotsimiseks), on kõik kogutud tõendid lubamatud ning tuleb jätta tähelepanuta. Väärtegu on tõendamata. 3 Kaebuse esitaja leiab, et PPA otsus väärteoasjas nr. 2740,13,001245 – 07.08.2013 tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTM § 29 lg.1 p.1 alusel. Neil asjaoludel ja juhindudes Väärteomenetluse §-dest 132 p.3;29 lg.1 p.1 ja 35 lg.1 palub kaebuse esitaja : Tühistada PPA otsus väärteoasjas nr. 2740,13,001245 – 07.augustist 2013 ja väärteomenetlus lõpetada. Välja mõista menetluskulud. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja põhjendused Kohtuväline menetleja ei toeta kaebust ja seda järgmistel põhjustel. 07.08.
16. a tehtud otsuse kohaselt on menetlusalust isikut karistatud selle eest, et tema 04.07.
17. a kella 22:50 ajal Kuivastu külas. Muhu vallas, omas 40 plokki st 8000 sigaretti maksumärgistamata sigarette Fest, mis ületab isiklikuks kasutamiseks lubatud 800 sigareti piirnormi 7200 sigaretiga, pannes toime maksumärgistamata tubakatoodete edasi toimetamise kaubanduslikus koguses. Nimetatud teoga on rikutud tubakatoodete käitlemise korda alkoholi-, tuba-, kütuse ja elektriaktsiisi seaduse § 571 järgi ning karistuseks on määratud tubakaseaduse § 39 lg 1 alusel rahatrahv 125 trahviühikut so 500 eurot. Kaebuse kohaselt otsiti vastu I.P tahtmist läbi sõiduauto Citroen Berlingo reg nr 947MDV ja selle haagis. Leitakse, et sellega rikuti I.P valduse puutumatust Eesti Vabariigi põhiseaduse § 33 järgi ning väärteomenetluse seadustiku § 35 lg 1 järgi ei ole läbi viidud läbiotsimist kohtuniku loal. Samuti on viidatud Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-157-05 p
18. Läbiotsimise määruseta sõiduki läbi otsimine on läbi viidud õigusliku aluseta ning tõendina tuleb jätta tähelepanuta. PPVS § 7 16 näeb ette politsei järelevalve käigus õiguse vallasasja läbivaatuseks. Nii sõiduk, kui ka temaga ühenduses olev järelhaagis on vallasasi. Lähtudes KrMS § 193 lg-st 1 peavad väärteomenetluse alustamiseks esinema ajend ja alus ning puuduma menetlust välistavad asjaolud. Ajend on väärteole viitav teave, sh menetleja poolt oma ülesandeid täites saadud väärteole viitav teave. Alus on aga väärteotunnuste sedastamine väärteomenetluse ajendis. Seega alustatakse menetlust siis, kui esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad sellele, et väärtegu on toime pandud. Näitena sarnasest olukorrast võib tuua Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-19-05, kus kohus esitas oma seisukoha: politseioperatsioon, kus kontrolliti juhte sõltumata eelnevast joobekahtlusest, ei kujutanud joobeseisundi tuvastamine indikaatorvahendiga endast veel väärteomenetluse toimingut, kuna puudus menetluse alustamise alus. Küll oli see olemas peale joobeseisundi tuvastamist indikaatorvahendiga ning edasised toimingud joobe tuvastamiseks kujutasid endast juba väärteomenetluse toiminguid." Kirjeldatud kaasuses on sarnaselt käesolevale väärteoasjale politsei järelevalve käigus tuvastatud alus ja ajend väärteomenetluse alustamiseks. Käesoleval teostasid politseiametnikud järelevalvet ning oma töökogemuse põhjal tekkis kahtlus, et sõidukis võib olla esemeid, mida võib konfiskeerida. PPVS §7"6 lg 1 p 4 ütleb: politsei võib valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt, tehnilise vahendi või teenistuslooma abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada kuid takistusi, kui on alust arvata, et selles on asju, mida võib PPVS või muu seaduse alusel võtta hoiule, hõivata või konfiskeerida. Tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 51 lg 8 kohaselt konfiskeeritakse maksumärgistamata tubakatooted. Kahtluse tekkimise ning ohuhinnangu andmisel on PPVS eelnõus kirjeldatud selliselt, et õiguspärasuse hindamisel tuleb aluseks võtta keskmise ametniku teadmised ja oskused, mille olemasolu võib eeldada vastaval ametikohal nõutud haridust ja kogemust 4 arvesse võttes. Sellest tulenevalt ka politseiametnikel kohapeal kahtlus tekkis ning kahtluse kõrvaldamiseks otsustati PPVS §7 lg 1 p 4 alusel kontrollida. Kui aga järelevalve käigus tuvastatigi, et sõidukis asuvad keelatud esemed, tuvastati süüteomenetluse alustamiseks alus ja ajend ning lõpetati järelevalvemenetluse toiming (vallasasja läbivaatus) ning jätkati süüteomenetlusega (sõiduki vaatlus). Sellest tulenevalt on politseiametnikud teinud seda, mida on seadusega lubatud. Kohapeal selgitati samu asjaolusid ka isikule, nt tutvustatud on isikule järelevalvemeetme kohaldamise protokolli. Kui oleks juba alustatud väärteomenetlus ning selle käigus on vaja vallasasja läbi vaadata, sel juhul oleks tulnud tõepoolest võtta kohtu luba ning teostada VTMS § 35 mõttes läbiotsimist. Karistus- ja menetlusõiguse reformiga seoses ei ole peale kriminaalmenetluse seadustiku jõustumist enam sellist toimingut nagu võetus. Kaitsja on kaebuses viidanud, et võetus on jäetud tegemata. Menetluse käigus tuleb ära võetud esemed märkida menetlustoimingu protokolli. Sellele osutab otsesõnu VTMS § 49 lg
19. Seega pole ka selles osas menetlusõigust rikutud. kuivõrd kõik ära võetud esemed on loetletud vaatluse protokollis. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud ning juhindudes eeltoodust ning VTMS § 132 p 1 palun jätta kaebus rahuldamata ning väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus muutmata. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leidis, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjustel: Vaidlust ei ole selle üle, et kaebuse esitaja kasutuses olnud sõidukist Citroen Berlingo , reg. nr. ***** leiti
21. 2013 läbi viidud vaatluse käigus 40 plokki sigarette „Fest“ millel puudub Eesti maksumärgistus. Koostatud vaatlusprotokolli kohaselt sigaretiplokid fotografeeriti (fotod lisatud materjalidele) ja need „peeti kinni ja pakendati“. Kaebuse esitaja on sigaretid tunnistanud enda omaks. Kaebuse esitaja on menetlejatele ette heitnud, et sõiduki läbiotsimine viidi läbi seaduses sätestatud korda rikkudes ja selleks ei ole koostatud määrust, millel peaks olema kohtuniku resolutsioon läbiotsimise lubamise kohta. Politsei – ja piirivalve seaduse § 736 lg. 1 p. 4 järgi võib politsei valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt, tehnilise vahendi või teenistuslooma abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui:on alust arvata, et selles on asju, mida võib käesoleva seaduse või muu seaduse alusel võtta hoiule, hõivata või konfiskeerida. Sama seaduse § 739 lg. 1 kohaselt on politseil õigus võtta vallasasi hoiule asja omaniku või valdaja kaitseks asja kaotamise, hävimise või olulise kahjustamise vahetu ohu eest. Nii vallasasja läbivaatamiseks kui asja hoiulevõtmiseks võidakse kasutada sundi kui see on vältimatu. Toimingute protokollimine on kohustuslik ja need tuleb teatavaks teha asja valdajale. Järelevalve meetme kohaldamise kohta on koostatud protokoll. Protokolli kohaselt ei kasutatud läbivaatuse läbiviimiseks sundi, millest võib järeldada, et I.P läbivaatusega soostus. 5 Tubakaseadus (TS) § 39 lg. 1 näeb ette vastutuse maksumärgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis või mittenõuetekohases rühmapakendis tubakatoote hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 57 lg. 1 p. 1 järgi Maksu- ja Tolliametil on alust arvata, et tubakatooted ei ole isiklikuks kasutamiseks, kui tubakatoodete kogus ületab järgmisi piirnorme: 800 sigaretti. Kuna oli olevas alus kahtluseks, et sõidukis võivad olla maksumärgistamata sigaretid koguses, mis ületavad isiklikuks tarbimiseks vajaliku koguse, siis oli politseiametnikel õigus viia läbi sõiduki vaatlus. Selle kohta on koostatud protokoll. Kaebuse esitajale on toimunut selgitatud ja protokollis on kaebuse esitaja selgitus, et ta võttis sigaretid Tallinnast peale e. siis et ta ei teadnud , et tegu on maksumärgita sigarettidega. Sõidukist ära võetud sigaretid anti aktiga üle alles
24. Aktis on märge, et sigaretid võeti ära
26. 2013.a. Kuivastu sadamas. Samas ei ole aktis märgitud, et tegu oli tõepoolest samade sigarettidega, mis võeti ära kaebuse esitaja kasutuses olnud sõidukist. Seda kinnitavad vaid politsei ütlused. Samas ei ole ka tõendeid selle kohta, et need ei olnud samad sigaretid.
28. 2013 on kaebuse esitajale tagastatud 800 sigaretti kui isiklikuks tarbimiseks lubatud kogus ja ta ei ole püüdnud sellele vastu vaielda põhjendusega, et need ei ole temalt ära võetud sigaretid. Samal päeval on koostatud väärteoprotokoll selle kohta, et I.P toimetas tema kasutuses olevas sõidukis edasi maksumärgita sigarette koguses, mida loetakse kaubanduslikuks. Protokolli tutvustamisel on kaebuse esitajale selgitatud tema õigusi. Küsimus on selles, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt järgitud väärteomenetlusõigust? VTMS § 5 järgi on kohtuväline menetleja kohustatud: 1) selgitama menetlustoimingut, rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi; 2) tagama menetlusalusele isikule võimaluse end iseseisvalt kaitsta; 3) võimaldama käesoleva seadustiku § 19 lõigetes 2 ja 3 ning § 22 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud alustel ja korras menetluses osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal. VTMS § 19 lg. 2 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Antud juhul on küsimus sellest, mis hetkest oli menetleja kohustatud võimaldama menetlusalusele isikule kaitsjaga ühendust võtta. Ja kas sellega, et kaebuse esitaja sõiduki läbivaatusest ja sigarettide hoiulevõtmisel ei osalenud kaitsja rikuti kaebuse esitaja õigust sedavõrd, et esineb alus kohtuvälise otsuse tühistamiseks. 6 VTMS § 58 järgi väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga (lg. 1). Esimest menetlustoimingut tehes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le
29. Esimeseks menetlustoiminguks antud asjas võib lugeda sõiduki läbivaatust, milleks oli ajend ja oli kahtlus väärteo toimepanemises. Alles vaatluse läbiviimisest alates selgus, et on olemas alus väärteomenetluse alustamiseks ja edasiste toimingute näol oli tegemist juba väärteomenetluse toimingutega. Seega oleks pidanud menetlusalusele isikule koheselt tutvustama tema õigusi s.h. õigust kaitsele. Väärteoasja materjalidest seda ei selgu. Samas ei ole kaebuse esitaja sigarettide leidmise hetkel nende kuuluvust ka tunnistanud. Samas ei pea kohus põhjendatuks kaebuse esitaja väidet, et toimingute käigus koostatud tõendid on lubamatud. Tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures on vaja hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid ei oleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Kohus leiab, et järelevalve meetme kohaldamise protokolli ja vaatlusprotokolli koostamisel ei ole menetlusnorme sedavõrd rikutud, et need saaks tõenditena tunnistada kõlbmatuks. Sõidukist võeti ära maksumärgita sigaretid ja selle üle vaidlust ei ole. Seega ei saa öelda, et tegemist on ebausaldusväärse tõendiga. Tegelikult ei olnud selge kas kaebuse esitaja suhtes on alust alustada väärteomenetlust. Alus väärteomenetluse alustamiseks selgus alles isiku ärakuulamisel
31. 2013, kui isik kinnitas, et leitud sigaretid kuuluvad talle. Peale seda koostas kohtuväline menetleja väärteoprotokolli, millega kaebuse esitajale tutvustati ka tema õigusi ja mille kohta ta andis protokollile allkirja. Sellest hetkest oli kaebuse esitajal võimalus taotleda kaitsja osalust väärteomenetluses. Väärteoasjas tehti otsus alles
33. 2013 ja seega oli kaebuse esitaja käsutuses piisavalt aega, et leida endale kaitsja ja esitada väärteoprotokollile vastuväide. Ühelegi toimingule kaebuse esitaja vastuväidet ei esitanud. Ka ei ole ta teatanud, et soovib kaitsja osavõttu asja arutamisel. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et kohtuvälises menetluses on kaebuse esitaja poolt Tubakaseaduse § 39 lg. 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine tõendatud ja kaebuse esitaja ei ole tõendanud vastupidist. Kaebuse esitaja tegu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtuvälise menetleja otsuse on teinud selleks pädev ametiisik. Menetlusõiguse rikkumist ei ole tuvastatud . Kohtu hinnangul puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks. KarS § 56 lg. 1 järgi karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüteomenetluses karistuse määramisel peab kohus ja kohtuväline menetleja muude KarS § 56 lg. 1 nimetatud asjaolude kõrval arvesse võtma KarS § 57 lg. 1 märgitud kergendavaid asjaolusid, mis annab aluse vähendada sanktsiooni karistusraami piiridesse jäävast keskmisest 7 karistusmäärast allapoole kuni sanktsiooni miinimumini. Kohtul on õigus lugeda kergendavaks asjaoluks ka eeltoodud lõikes üks loetlemata asjaolusid, mis kohtu hinnangul vähendab menetlusaluse isiku süüd. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri-ja üldpreventiivsed kaalutlused e. siis peab karistus vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Karistus ei tohi olla ülalnimetatud eesmärgi saavutamiseks ilmselgelt ülemäärane. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse vaid määratud karistuse osas ja teeb uue otsuse. Kohus võtab arvesse, et menetlusaluse isiku näol on tegemist isikuga keda ei ole karistusregistrisse kantud e. teisisõnu kes ei ole varasemalt pannud toime õiguserikkumisi. Samuti on tegemist töövõimetuspensionäriga. Kohus teeb kaebuse esitaja väärteo asjas uue otsuse ja määrab karistusena rahatrahvi 50 trahviühikut e. 200 eurot. Kuna kohus ei lõpeta väärteomenetlust, tuleb kaebuse esitaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Kohus juhindub otsuse tegemisel KarS § 56-60, 61 lg. 1 VTMS § 132 p.2, 133-
34. Külli Mõlder Kohtunik 8 /allkiri/