järgi isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel (valdab eesti keelt); haridus: keskharidus; töökoht: XXX; elukoht: XXX. Varem kriminaalkorras karistamata. Omab ühte kehtivat väärteokaristust. KrMS § 217 korras kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 15.09.2013.a. – 16.09.2013.a. Alates 16.09.2013.a kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.S
Kohaldades
1 sätteid, lugeda karistusest ärakantuks eelvangistuses viibitud aeg 15.09.2013.a – 16.09.2013.a, s.o 2 (kaks) päeva ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
1 ja lg. 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui K.S ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks
lg 1 alusel sätestatud kontrollnõudeid.
1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15ks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
1 p. 1 alusel kohaldada K.S-i suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. K.S allutada katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 24.10.2013.a. K.S-i suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Välja mõista K.S-ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p 3; § 180 lg. 1 alusel menetluskuluna joobeseisundi tuvastamise kulud kokku summas 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt 11 (üksteist) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “ K.S , kriminaalasi 1 – 13 – 9393, joobeseisundi tuvastamise kulud“. Välja mõista K.S-ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4; § 180 lg. 1 alusel menetluskuluna tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt 6 (kuus) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “K.S , kriminaalasi 1 – 13 – 9393, õigusabikulud. Välja mõista K.S-ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p 9; § 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 480,00 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt 40 (nelikümmend) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “K.S , kriminaalasi 1 – 13 – 9393, sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 2 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU K.S on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 15.09.2013.a kella 23:09 ajal Tallinnas Linnamäe tee 1A asuva maja juures suunaga Muhu tänava poole mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (vastavalt EKEI uuringuaktile nr 2926T narkootiline joove kanepist). Sellise käitumisega rikkus K.S liiklusseaduse § 69 lg. 1 / Oma sellise tegevusega pani K.S toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
MS § 245 alusel 21.10.2013.a süüdistatav K.S , kaitsja Toomas Bekker ning prokuröri abi Kairi Kaldoja sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 2 kuud.
1 alusel arvestada maha eelvangistuses viibitud aeg 15.09.2013.a. – 16.09.2013.a, s.o 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 kuu ja 28 päeva.
1, 3 alusel jätta karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib
1 sätestatud käitumiskontrollinõudeid. Lisakaristusena palub prokuröri abi
1 p. 1 alusel K.S-ilt võtta ära juhtimisõigus kolmeks kuuks. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära (s.o 480€) ning kriminaalmenetluse kulud (kaitsjatasud 72 eurot + ekspertiisikulud 132 eurot, kokku 204 eurot), mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav K.S tunnistas kohtuistungil end temale
Süüdistatav K.S selgitas, et 21.10.2013.a sõlmisid prokuröri abi Kairi Kaldoja, tema (K.S) ja tema kaitsja Toomas Bekker kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. 3 Prokuröri abi Kairi Kaldoja selgitas samuti, et jääb 21.10.2013.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde K.S-ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. KOHTU SEISUKOHT Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab , et tõendamist on leidnud süüdistatava K.S-i poolt
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava K.S-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava K.S-i selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav K.S on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb K.S temale esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab K.S-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg. 1 p. 3, 4 ja 9 kohaselt on ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et K.S esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et K.S-ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328; 1 – 10 – 15032; 1 – 12 – 5420; 1-12-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude (s.o ekspertiisikulude, määratud kaitsjale makstud tasu ning sundraha) osas KrMS § 180 lg. 3 sätteid, s.t. määrata K.S-ilt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3, 4, 9; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.