← Eesti

4-13-3021/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.oktoober 2013 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Väärteoasja number 4-13-3021 Kohtunik Epp Tombak Väärteoasi E.M-i k

) § 391 järgi. Kas isik tulevikus veel paneb toime analoogseid rikkumisi või mitte, ei ole kellegi võimuses arvata, kuid sõiduki konfiskeerimine kindlasti raskendab sarnaste rikkumiste toimepanemist. Menetlusalune isik ei ole esitanud koos kaebusega ühtegi tõendit, mille alusel oleks võimalik kontrollida kaebuses esitatud väiteid tema perekonna koosseisu ja transpordivajaduse nagu ka püsivate tuluallikate puudumise kohta. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et nende paljasõnaliste väidetega ei peaks kohus arvestama. Samas on tähelepanu vääriv, et E.M oli töötu ja sissetulekuta isikuna võimalus omandada Venemaalt 316 pakki sigarette, mille turuhind on ca 316 eurot. Ka esmakordselt ning oma tarbeks sigarettide ebaseaduslik toimetamine Venemaalt Eestisse ei välista konfiskeerimise kohaldamist. Tulenevalt

§ 83lg 1 on väärteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise eelduseks tahtlik tegu.

E.M pani väärteo toime vähemalt otsuse tahtlusega, kuna ta teadis väärteokoosseisu moodustavaid faktilisi asjaolusid. 3

(6)Sigarettide avastamise järgselt koostöö tegemine tolliga ei oma väärteoasjas tähtsust, sest reisijal lasubki tollikontrolli läbiviimisel koostöökohustus tolliga. Koostööst keeldumise korral on tollil võimalik rakendada sundi. Kahetsus on vaadeldav

§ 57kohaselt karistust kergendava asjaoluna.

Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole võimalik kaebuse lahendamisel arvestada menetlusaluse isiku väidetega kahe Läti elaniku sarnaselt toimepandud väärtegude puhul sõidukite konfiskeerimata jätmisega. Tulenevalt V™S § 87 arutatakse väärteoasja kohtus väärteoprotokolli piirides ja ainult menetlusaluse isiku suhtes. Tekib küsimus millistel asjaoludel teab menetlusalune isik Armand Krusti ja Artis Punculi väärtegudest, kui MTA ei ole neid otsuseid avaldanud ei E.M-ile ega avalikkusele. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused V™S § 132 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis V™S §-s 108 nimetatud küsimustes. Tulenevalt V™S § 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. 31.03.2013.a. koostatud väärteoprotokolli kohaselt sisenes 31.03.2013.a. kell 00.10 Koidula TK kaudu Venemaalt Eestisse sõiduauto Mercedes-Benz, registreerimismärgiga FU1117, mida juhtis E.M , sündinud xxx Kontrollradadel isik midagi deklareerida ei soovinud. Sõiduk suunati täiendavasse kontrolli väikeautode kontrollhalli. Sõiduki küljekarpidest avastati 6320 vene maksumärkidega sigaretti „Bayron“. E.M-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud TS § 73 lg 1 järgi, mis sätestab vastutuse deklareeritava kauba toimetamise eest ühendusevälisest riigist Eestisse tollikontrollist kõrvale hoidudest, kauba deklareerimata jättes või muul pettuslikul viisil toimides. Kohtule esitatud kaebuses ei ole menetlusalune isik vaidlustanud väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist. Lisaks menetlusaluse isiku poolt süü omaksvõtule on käesolevas väärteoasjas tõenditeks veoki läbivaatuse akt nr.13-12.1-5/00/4237 (tl.31), millest nähtub, et 31.03.2013.a. kell 01.27 on vaadatud läbi sõiduauto Mercedes Benz, registreerimismärgiga FU1117 (Läti). Kontrolli käigus avastati sõiduki küljekarpidest 6320 vene maksumärkidega sigaretti „Bayron“. Sõiduk peeti kinni asjaolude selgitamiseni. Tl.32-33 on sõiduauto Mercedes Benz registreerimismärgiga FU1117 vaatluse protokoll. Vaatluse käigus on tuvastatud, et sõiduauto küljekarbid on keevitamise teel ümber ehitatud. Neisse on tehtud spetsiaalsed väljalõiked esirataste koopast salakauba sissepanekuks ja väljavõtmiseks. Väljalõiked on suletud plekist kaanega, mis oli kruvidega kinnitatud auto kere külge. Väljalõigete kohad olid pahteldatud ja pealmine pind kaetud auto korrosioonitõrje vahendiga. Küljekarpidel olid seestpoolt näha mitmed keevitusjäljed, muud avad neil puudusid. Hinnates käesolevas asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et E.M-i käitumises esinevad kauba ebaseaduslikult ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. E.M ületas 31.03.2013.a. Venemaalt Eestisse sõites Euroopa 4

(6)tollipiiri. Tema sõidukis oli peidetuna 6320 vene maksumärkidega sigaretti, mida ta ei deklareerinud tollile. Vastavalt ATKES § 57 lg 1 sätestatule võib reisija väljastpoolt EÜ territooriumi Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks aktsiisivabalt toimetada Eestisese koos temaga liikuvas pagasis mitte rohkem kui 40 sigaretti, s.o 2 pakki. Menetlusaluse isiku poolt oli Eestisse toimetatud üle lubatud koguse 316 pakki sigerette. Arvestades sigarettide peitmist sõidukisse selleks spetsiaalselt ehitatud kohta ning nende deklareerimata jätmist, on võimalik teha järeldus, et E.M pani teo toime kavatsetult. Menetlusalune isik tahtis toime panna süüteokoosseisule vastavat tegu, seadis selle eesmärgiks. Tema teo õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kuna E.M on süüdi õigusvastase teo toimepanemises, esineb alus tema karistamiseks. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole menetlusaluse isiku karistamisel järginud

§-des 56 -58 sätestatud aluseid.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja otsusest (tl.5-6) nähtub, et E.M-i karistust kergendavad ja raskendavad asdjaolud puuduvad. Kuid kohtu hinnangul oleks pidanud karistuse määramisel arvestama karistust kergendava asjaoluna

§ 57

lg 1 p 3 sätestatud puhtsüdamlikku kahetsust, mida menetlusalune isik on avaldanud väärteoprotokollis antud ütlustes (tl.8). Samuti on jäänud menetlusalusele isikule karistuse määramisel arvestamata tema suhtes kohaldatud muu mõjutusvahendi – konfiskeerimise toime. Kuna menetlusalune isik on oma kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale vaidlustanud eelkõige sõiduki konfiskeerimise, hindab kohus järgnevalt konfiskeerimise kohaldamise formaalsete aluste esinemist ning proportsionaalsust võrreldes süüteo iseloomu ja selle toimepanemise asjaoludega.

§ 83

võimaldab kohaldada süüteo toimepanemise vahendi ja vahetu objekti suhtes konfiskeerimist. Tulenevalt

§ 83

lg 6 võib kohtuväline menetleja

§ 83

lõigetes 1,2 ja 4 sätestatud juhtudel konfiskeerida väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme.

§-s 83 lg 1 on sätestatud tahtliku süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise võimalus, kui see kuulub toimepanijale. TS § 94 lg 3 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada TS §-des 73 -76 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks obketiks olnud eseme või aine konfiskeerimist vastavalt

§ 83

. Tulenevalt TS § 94 lg 4 võib kohtuväline menetleja või kohus konfiskeerida tollieeskirjade rikkumise eesmärgil eriliselt ümberehitatud transpordivahendi, millega või mille abil pandi toime tollieeskirjade rikkumine. Kohtuväline menetleja on 29.04.2013.a. tehtud otsusega TS § 94 lg 3 ja

§ 83

alusel konfiskeerinud 6320 vene maksumärkidega sigaretti ning sõiduauto Mercedes-Benz, Läti Vabariigi registreeimismärgiga FU1117. Kohus leiab, et konfiskeerimise kohaldamiseks esinesid seaduses sätestatud alused – Venamaa maksumärkidega sigarettide näol on tegemist väärteo vahetuks objektiks olnud ainega. Väärteomenetluses on tõendatud, et transpordivahend, mida E.M kasutas, oli eriliselt ümber ehitatud tollieeskirjade rikkumise eesmärgil. 5

(6)Transpordivahendi konfiskeerimine on kohtu hinnagul proportsionaalne abinõu, arvestades rikkumise iseloomu – eelkõige deklareerimata kauba kogust. Ei ole usutav 316 paki sigarettide ebaseaduslik toimetamine Eestisse vaid isikliku tarbimise eesmärgil. Transpordivahendi ümberehitamine salakaubaveoks võimaldab arvata, et isikul oli kavatsus seda kasutada mitte ühel korral ning ta võib sama õigusrikkumist korrata. Seetõttu on selliselt ümberehitatud sõiduki konfiskeerimine põhjendatud, kuna võimaldab ära hoida uute süütegude toimepanemist nii konkreetse isiku poolt kui teiste isikute poolt, kes võivad salakaubaveoks kohandatud transpordivahendit kasutada. Kohus ei saa arvestada käesolevas asjas menetlusaluse isiku poolt esiletoodud asjaoluga, et temale teadaolevalt kahel juhul on jäetud konfiskeerimata Läti kodanikele kuuluvad sõidukid, mis vedasid salasigarette. Kohus saab teha otsuse konkreetse väärteo asjaolude alusel ning kohtul ei ole teada, mida arvestas kohtuväline menetleja otsuse tegemisel teistes asjades. Peale menetlusaluse isiku väite ei ole tõsikindlalt tõendatud sõidukite konfiskeerimata jätmine teistes väärteoasjades. Kuid kohus on seisukohal, et konfiskeerimise kui mõjutusvahendi kohaldamist tuleb arvestada isikule karistuse määramisel või mõistmisel. Eesti Vabariigi Riigikohus on kohtuotsuses nr.3-1-1-37-07 märkinud, et süüteo toimepanemise vahendi ehk isikult õiguserikkumise toimepanemiseks kasutatud eseme äravõtmisega väljendatakse ka hukkamõistu toimepandud teo eest. Kui konfiskeerida suhteliselt suure väärtusega, kuid vabas tsiviilkäibes olev asi, nagu seda on sõiduauto, saab möönda, et karistuslik mõju on domineeriv. Konfiskeerimine on materiaalses mõttes karistus, millel on märkimisväärne preventiivne toime. Eeltoodud põhjendustel – kohtuväline menetleja on E.M-ile karistuse määramisel jätnud arvestamata karistust kergendava asjaoluna kahetsuse ning konfiskeerimise üld- ja eripreventiivse toime, leiab kohus, et E.M-ile määratud karistust tuleb kergendada, vähendades TS § 73 lg 1 alusel määratavat rahatrahvi 50 trahviühikuni. Epp Tombak Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.