4-13-6516 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2013.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-6516 Kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Väärteoasi J.P väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 tunnustel Väärteoprotokoll: AB1345686 (väärteoasi nr 2376,13,002583) Menetlusalune isik J.P (isikukood XXX, elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus Kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, Põhja korrakaitsebüroo Ida-Harju politseijaoskond Asja läbivaatamise aeg ja koht 31.10.2013.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja Ene Muttika RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ja V™S § 83 p 2, § 107-111, 113, kohus otsustas:
- Süüdi tunnistada J.P väärteo toimepanemises NPALS § 15 mõista talle karistuseks arest 15 (viisteist) päeva. 1 järgi ja
- J.P-le mõistetud arest 15 (viisteist) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri Tallinna arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.
- J.P tuleb arest ära kanda hiljemalt
- detsembriks 2013.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada J.P suhtes sundtoomist arestimajja.
- Välja mõista J.P-lt menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 84 (kaheksakümmend neli) eurot narkootilise aine ekspertiisi eest, mis tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või 1 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049777, märkides maksekorraldusele „J.P, 4-13-6516, menetluskulud“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav 31.10.
- Asjaolud, menetluskäik 19.07.2013.a. on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna poolt koostatud väärteoprotokoll AB1345686, mille kohaselt J.P 19.07.2013.a. kella 22:43 ajal Stardi tänav 3 maja juures Maardus oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Oma sellise tegevusega rikkus J.P narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 nõudeid ning pani toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus uuris järgmiseid tõendeid: - tunnistaja Jevgenia Jakobsoni V™S § 99 lg 8 korras avaldatud ütlused, - vaatlusprotokoll, - Isikusamasuse tuvastamise protokoll, - Ekspertiisimäärus ja ekspertiisiakt nr 13E-AN0921; - Karistusregistri väljavõte. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Rahvastikuregistri andmetel on isik elus. Politsei andmetel teda ei ole kinni peetud mõnes muus asjas. Väärteomenetluse seadustiku § 41 lg 2 sätestab, et kutse antakse täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastasele või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise kord. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Kohtukutse oli edastatud menetlusalusele isikule isiklikult allkirja vastu posti teel aadressile Keemikute 4-13 Maardus 16.10.2013.a. Seega on menetlusalune isik istungi toimumisest teadlik. Kohtuistungi toimumise kuupäeval ta kohtuistungile ei ilmunud. Väärteomenetluse seadustiku § 90 lg 1 sätestab, et kui menetlusalusele isikule on asjaarutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta. Sellekohased tingimused on kohtu hinnangul täidetud. Kohus arutas kriminaalasja V™S § 90 lg 2 alusel ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuväline menetleja ei soovinud istungi protokolli koostamist ja leidis, et asja saab arutada ilma isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokolli juurde, leidis et menetlusaluse isiku väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Taotleb menetlusaluse isiku karistamist arestiga 15 päeva, kuivõrd isikut on korduvalt samalaadsete rikkumiste eest karistatud. Samuti välja mõista menetluskulud 84.- eurot. Kohtuotsuse põhjendused 2 Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, leiab, 1 rikkumises on tõendamist leidnud. Teo et J.P süü 19.07.2013 NPALS § 15 asetleidmine ja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, s.o asjaolu, et J.P oli tarvitanud narkootilist ainet, on tõendatud tunnistaja Jevgenia Jakobsoni ütlustega, mille kohaselt ta on Maardu konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik. 19.07.2013 oli ta autopatrullis Kell 22:43 nägi Jakobson, et Keemikute 8 majast sõitis mööda jalgrattaga J.P (XXX), kes keeras Stardi 3 maja suunas Maardus. J.P peatati Stardi 3 maja juures. Küsimusele, kas tal on kaasas keelatud esemeid ja aineid, näitas J.P parema käe peopesas rohelist kuivatatud taime osa (õisikud ja lehed). Ta tunnistas üles, et tegemist on marihuaanaga. J.P-ga rääkisid piirkonnapolitseinikud Budnikov ja Meritee, Jakobson istus autos ja nägi läbi avatud akna, kuidas J.P näitas neile ette paremas käes olnud marihuaanat (kuivatatud taime osa); vaatlusprotokolliga, mille kohaselt oli vaadeldav objekt kuivatatud taime osa J.P parema käe peopesas. Vaatluse objektiks on roheline kuivatatud taime osa (õisikud ja lehed). Kuivatatud taime osal esineb marihuaanale iseloomulik lõhn; isikusamasuse tuvastamise protokolliga, millest nähtuvalt võrreldi isiku ütlusi ja välimust politsei andmekogu KAIRI andmetega ning kinnipeetu oli menetlusalune isik; ekspertiisiaktis nr 13E-AN0921 antud ekspertarvamusega, mille kohaselt ekspertiisiks esitatud roheline taimeosa massiga 0,74 grammi on kanepiõisik (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 10%. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema juures tuvastatud aine omamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Kohtu hinnangul on süüteod toime pandud kavatsetusega, kuivõrd ta on narkootikume teadlikult kaasas kandnud, seega seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. J.P karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut korduvalt karistatud väärteokorras NPALS § 151 rikkumiste eest rahaliste karistustega, viimati 30.08.
- Rahalised karistused tasumata. Sotsiaalministri
- mai 2005 määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Tetrahüdrokannabinool (THC) kuulub esimesse nimekirja. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud J.P käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaoluna märgib kohus süü tunnistamist. Karisust kergendava asjaoluna ei arvesta kohus puhtsüdamlikku kahetsust, kuivõrd materjalidest nähtuvalt on isik korduvalt samalaadsete tegude eest karistatud, 3 kuid jätkab tegude toimepanemist. See ei anna aga alust rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest teo suhtes. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on J.P varasemalt karistatud NPALS märgitud rikkumiste eest. Mõistetud rahatrahvid on tasutamata, arestid on kantud. Isik jätkab õiguskorra rikkumist, millest kohus järeldab, et menetlusalune isik ei ole seni mõistetud karistustest järeldusi teinud. Arvestades, et isikul puudub töökoht, sissetulek ja et varasemad rahalised trahvid on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. Kohus leiab samuti, et rahatrahvi mõistmine menetlusalusele isikule karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Menetlusalust isikut on varem korduvalt samalaadsete tegude eest karistatud, ta on jätkanud õiguskorra rikkumist, seega on tema süü keskmises määras, mistõttu tuleb määrata karistus sanktsiooni keskmises määras. Kohus peab kohaseks karistuse määraks 15 päeva aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 21.12.2013.a. Tulenevalt V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 173 lg 1 p 3 alusel kuulub J.P-lt välja mõistmisele menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 84 (kaheksakümmend neli) eurot narkootilise aine ekspertiisi eest. Kristina Väliste 4