Obsah (5)
§ 130§ 249§ 139§ 246§ 248KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2013.a Pärnu Väärteoasja number 4-13-827 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Kadi Neeme Väärteoasi
§ 130
lg 1,3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 art 8 lg 1,2 ja art 9 lg 1 nõudeid. Lisaks oli U.G kahe ööpäevase puhkeperioodi vahel (15.-17.01.2013) juhtimisaega 20 h 34 min, lubatud kuni 10 tundi. Sellega rikkus U.G
§ 130
lg 1,3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 art 6 lg 1 nõudeid. 15.01.2013 kell 15.53 kuni 16.01.2013 kell 02.00ni puudus U.G peale 4,5 h juhtimisaega vähemalt 45 min vaheaeg või 4,5 h sõiduaja jooksul jagatud 15 min + 30 min vaheaeg. Sellega rikkus U.G
§ 130
lg 1,3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 art 7 nõudeid. Seega pani U.G toime liiklusseaduse §-de 246 lg 2, 248 lg 1 ja 249 lg 1,2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kuna väärteo toimepanemise asjaolud olid selged ja menetlusalune isik nõustus kiirmenetlusega, siis määras Taavo Tikki oma otsusega KarS § 63 lg 1 alusel
§ 249lg 2 järgi U.G-le karistuseks rahatrahvi 200 €, so 50 trahviühikut.
Kaebuse sisu 13.02.2013.a esitas U.G Pärnu Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse liikluspolitseinik Taavo Tikki` poolt 30.01.2013.a tehtud kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2502,13,000129. Kaebuse esitaja leidis, et trahvi tegemise ajal on võltsitud tema autojuhikaardi andmeid ning vastava avaldus selle kohta on esitatud ka Lääne Ringkonnaprokuratuurile. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht Sander Peremees oma 20.03.2013.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule ei nõustu esitatud kaebusega ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteo toimepanemine U.G poolt tõendatud autojuhi kaardi väljatrüki ja menetlusaluse isiku enda ütlustega. Määratud karistus on kooskõlas karistusseadustiku § 56 sätestatud nõuetega. Karistuse määramisel arvestati kergendava asjaoluna kahetsust. Maksimaalne rahatrahv sellise 2
(13)4-13-827 rikkumise eest on 200 tü, so 800 €. U.G-le määratud karistus on alla
§ 249lg 2 sanktsiooni keskmise määra.
Menetlusalune isik esitas aga eelpoolnimetatud kiirmenetluse otsuse peale kaebuse. U.G väidab, et politsei võltsis tema autojuhikaardil olevaid andmeid. Kohtuväline menetleja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. U.G autojuhikaardil olevate andmete kontrollimiseks kasutati PC NET SERVICE (nüüd Malgorzata Stocerz) poolt toodetud ja litsentseeritud tarkvara TachoScan Control (litsents- 052/1 OControl). Kontrollimise tulemustest tehti ka väljaprint. U.G tunnistas enda poolt toimepandud rikkumisi ega vaidlustanud politsei toiminguid. Kohtuväline menetleja saatis 08.03.2013 tarkvara tootjale kirja, milles küsis, kas politsei saab muuta autojuhikaardil olevaid andmeid. Vastusest selgus, et politsei kasutuses olev tarkvara ei võimalda politseil muuta autojuhikaardil või sõidumeerikus olevaid andmeid. Kaebuse täiendus 11.09.2013.a esitas kaebuse esitaja kaitsja Mart Sikut täiendava kaebuse nimetatud kohtuvälise menetleja otsusele, mille kohaselt vaidlustatakse otsus tervikuna. Kaebuse esitaja kaitsja taotles tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus. U.G on ennatlikult ja seni tõendamatult avaldanud arvamust, et trahvi tegemise ajal on tema autojuhikaardi andmeid võltsitud. Küll on aga selgunud, et kiirmenetluse otsuse vastuvõtmisel kajastatud andmed on selges vastuolus tegelikkusega ning põhjendab seda järgnevalt:
§ 130
lg 1 kohaselt sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85.
§ 130
lg 3 järgi juhi tööaeg on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 kohaste vahe- või puhkeaegade ja muu tööõigust reguleeriva õigusakti kohaste vahe- või puhkeaegade vaheline aeg, millal juht on kohustatud autovedu sooritama, korraldama või ette valmistama.
§ 130
lg 1 ja lg 3 nähtub, et tegemist on blanketsete normidega, mis ise ei sätesta vastutuse konkreetset alust vaid viitab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EÜ) nr 561/2006,
- märts 2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/
- Artikkel 6 lg 1 kohaselt ööpäevane sõiduaeg ei tohi ületada üheksat tundi. Mitte rohkem kui kaks korda ühe nädala jooksul võib seda aega pikendada 10 tunnini. Artikkel 7 kohaselt pärast nelja ja poole tunnist sõiduperioodi teeb juht vähemalt 45 minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Nimetatud vaheaja asemel võib olla vähemalt 15 minuti pikkune vaheaeg, millele järgneb vähemalt 30 minuti pikkune vaheaeg, mõlemad on sobitatud sõiduaja suhtes nii, et järgitakse lõike 1 sätteid. Artikkel 8 lg 1 järgi juht peab kinni pidama ööpäevastest ja iganädalastest puhkeperioodidest. Artikkel 8 lg 2 järgi 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi peab juht alustama uut ööpäevast puhkeperioodi. Artikkel 9 lg 1 alusel erandina artiklist 8 tohib juht, kes saadab oma parvlaeva või rongiga veetavat sõidukit, regulaarset ööpäevast puhkeperioodi katkestada mitte rohkem kui kahel korral teiste töödega, mille kogukestus ei tohi ületada ühte tundi. Nimetatud regulaarse ööpäevase puhkeperioodi jooksul peab juhil 3
(13)4-13-827 olema juurdepääs magamis- või lamamisasemele. VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Menetlusalune isik peab väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks käesolevas asjas kiirmenetluse kohaldamist tingimustes kus kõik VTMS § 55 lg 1 sätestatud nõuded jäid korraga nõuetekohaselt, s.t. regulatsiooni sisulise eesmärgi ja mõtte kohaselt täitmata. Menetlusalune isik avaldas 10.06.2013 toimunud kohtuistungil, et kohtuvälise menetleja ametnik esitas talle tühja kiirmenetluse otsuse blanketi ja näitas ainult kuhu ta peab allkirjad panema. Kohus küsis selle kohta kohtuvälise menetleja esindaja seisukohta, kes selgitas, et “olen selles osas nõus U.G-ga, et ta pidi alla kirjutama tühjale blanketile siis ma leian, et seal midagi iseäralikku ei ole”. Kirjeldatud viisil loodi kohtuvälise menetleja poolt menetluslik olukord, kus menetlusalune isik oli kinnitanud juba kõike edaspidi otsuse blanketile kantavat, teadmata selle sisust ja õiguslikest tagajärgedest tema isikule. VTMS § 19 lg 1 p-de 1, 4 ja 5 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi ning teada milline on menetlustoimingu eesmärk. Seeläbi tagatakse isiku õigus teada, et teda süüdistatakse karistatava teo toimepanemises, võimaldades tal teha menetluslikke otsustusi, sh nõustuda enda suhtes kiirmenetluse kohaldamisega. Menetlusalune isik ei saanud õigel ajal ja vajalikul määral teada tema vastu esitatud süüdistuse sisust ja seetõttu oli ta oma menetluslikes otsustustes piiratud. VTMS § 57 lg 1 p 8 sätestab, et kiirmenetluse otsuses märgitakse väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid. Kiirmenetluse käigus menetlusalusele isikule ei tutvustatud, milliseid tõendeid tema vastu kasutatakse ega selgitatud millisel viisil need tema süüd tõendavad. Kiirmenetluse käigus ei tutvustatud menetlusalusele isikule väärteotoimikus olevat väljatrükki pealkirjaga “ Juhi rikkumised alates 30.12.2012 kuni 30.01.2013 “. Kiirmenetluse käigus ei tutvustatud menetlusalusele isikule väärteotoimikus olevat “Teel liikleva sõiduki dokumentide ning juhi sõidu- ja puhkeaja nõuete kontrollkaart sõitjate- ja veoseveol “ (edaspidi kontrollkaart). Kiirmenetluse otsuses puuduvad vastavasisulised märked, et nimetatud dokumente on otsustusel üldse tõenditena aluseks võetud. Kokkuvõtvalt, kohtuväline menetleja on rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, mis on toonud kaasa põhjendamatu väärteo kiirmenetluse otsuse. Menetlust mõjutanud vead said alguse kohtuvälise menetleja ametniku tegevusest. Menetlusalune isik ei ole pannud toime tegu, mille eest on talle karistus määratud. Väärtegu on tõendamata. Puudub süüteokooseis. Väärteokoosseisu subjekt saab olla üksnes isik, kes on väärteo toime pannud. Esitame ja palume toimikusse võtta veoauto Scania reg.märgiga 888BAB “Tahhograafi andmete aruande. Toimingud, sündmused, tõrked”. See väljatrükk tehti ka 30.01.2013 kontrollimise käigus ja kohtuvälise menetleja ametnik võttis selle enda valdusesse. Otsuse vastuvõtmisel ja tõendite nimistus seda väljatrükki mainitud ei ole. Võrdleme tahhograafi (sõidumeeriku) andmeid kiirmenetluse otsuses esitatud kõigi väärteosüüdistustega eraldi. Menetlusalune isik teeb eelnevalt märkuse selles, et kohtuvälise menetleja poolt otsuses kasutatud mõistet “ katkematu puhkeperiood ” ei ole Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 Artikkel 4 kasutatavate mõistete hulgas nimetatud. Otsuse kohaselt 14.01.2013 – 15.01.2013 juhil 24 h jooksul ööpäevast katkematut puhkeperioodi 10 h ja 49 min (min 11.00). Tahhograafi andmete aruandest (rida 3) nähtub, et U.G sisestas 14.01.2013 kell 07:56 oma juhikaardi nr XXX tahhograafi, odomeetri näit 505 664 ja alustas sõitmist. Eelnevalt on veokit juhtinud XXX, kes enda juhikaardi on tahhograafist välja võtnud 14:01 kell 07:05 (odomeetri 4
(13)4-13-827 näit 505 664). Järgnevalt nähtub, et 14.01.2013 kell 21:02 on pärast 472 km läbimist sõiduaeg lõppenud, odomeetri näit 506
- Tahhograafi programm on seadistatud selliselt, et alati enne ööpäeva lõppu kell 23:59 fikseerib ta olulised näidud. Sellest nähtub, et odomeetri näit ei ole muutunud. Järgmisel, 15.01.2013 hommikul kell 10:50 on odomeetri näit muutumatu ja juht alustab sõitu. Nagu kirjetest “Sündmus” nähtub, on asukohariik Eesti (tähis EST) asendunud ja veok on jõudnud Rootsi (tähis “S”). Ülesõit toimus parvlaevaga. Sõiduaega ei ole olnud õhtust hommikuni kokku 12 h ja 48 min. 15.01.2013 alanud sõiduaeg kestab kella 20:08-ni, odomeetri näit 505 637, sama ka ööpäeva lõpus kell 23:
- Tahhograafi andmetest ei nähtu, et U.G kasutatud puhkeperiood oleks 14.01.2013 – 15.01.2013 24 h jooksul olnud lühem kui 11 tundi. Otsuse kohaselt 16.01.2013 kus juhil 24 h jooksul ööpäevast katkematut puhkeperioodi 06 h ja 56 min (min 09:00). Tahhograafi andmete aruandest nähtub, et 16.01.2013 on sõiduaja algusena salvestatud kell 08:
- Alates 15.01.2013 kella 20:08 sõiduaega salvestatud ei ole. Odomeetri näit 506 637 kinnitab seda. Järgnevalt nähtub, et 16.01.2013 kell 22:32 on pärast 484 km läbimist sõiduaeg lõppenud, odomeetri näit 507
- Vastavalt tahhograafi programmile nähtub, et ööpäeva lõppedes kell 23:59, ei ole odomeetri näit muutunud. Veok oli parvlaevas, mis suundus Rootsist Soome. Tahhograafi andmetest ei nähtu, et U.G kasutatud puhkeperiood oleks 16.01.2013 24 h jooksul olnud lubatust lühem. Otsuse kohaselt 29.01.2013 kuni 30.01.2013 kus juhil 24 h jooksul ööpäevast katkematut puhkeperioodi 10 h ja 38 min (min 11:00 h). Tahhograafi andmete aruandest nähtub, et 29.01.2013 on sõiduaja algusena salvestatud kell 06:
- Alates 28.01.2013 kella 18:05 sõiduaega salvestatud (katkematult kokku 12 h ja 34 min) ei ole. Odomeetri näit 509 556 muutumatuna kinnitab seda. Järgnevalt nähtub, et 29.01.2013 kell 20:32 on pärast 688 km läbimist sõiduaeg lõppenud, odomeetri näit 510
- Ööpäeva lõppedes kell 23:59, ei ole odomeetri näit muutunud. Veok oli parvlaevas, mis suundus Soomest Eestisse. Järgmisel päeval, 30.01.2013 kell 11:40 on registreeritud sõiduperioodi algus, mis lõppes kell 14:37, millal on juht oma juhikaardi tahhograafist välja võtnud. Tahhograafi andmetest ei nähtu, et U.G kasutatud puhkeperiood oleks 29.01.2013 – 30.01.2013 24 h jooksul olnud lühem lubatust. Menetlusalune isik teeb eelmärkuse selles, et kohtuvälise menetleja poolt otsuses kasutatud mõistet “juhtimisaeg” ei ole Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 Artikkel 4 kasutatavate mõistete hulgas nimetatud. Otsuse kohaselt kahe ööpäevase puhkeperioodi vahel 15.01.2013 – 17.01.2013 juhtimisaega 20 h 34 min (MAX 10:00 h). Otsuse väärteo kirjelduse kohaselt on rikutud
§ 130lg 1,3 ja EÜ 561/2006 Artikkel 6 lg 1 nõudeid.
Viimasena nimetatu kohaselt ööpäevane sõiduaeg ei tohi ületada üheksat tundi. Mitte rohkem kui kaks korda ühe nädala jooksul võib seda aega pikendada 10 tunnini. Ööpäevase puhkeperioodi mõiste on sõnastatud EÜ 561/2006 Artikkel 4 alapunktis g) kui ööpäevane ajavahemik, mida juht võib vabalt kasutada ja mis hõlmab “regulaarset ööpäevast puhkeperioodi” ja “lühendatud ööpäevast puhkeperioodi “.Kõik esitatud mõisted on seotus ööpäevaga, mis teadaolevalt on 24 h pikkune ajavahemik algusega kell 00:00 kuni 24:00. Ajavahemikus 15.01.2013 kuni 17.01.2013 on kolm ööpäeva, seega saab olla ka kolm ööpäevast puhkeperioodi. Otsuses ei ole märgitud, milliste ööpäevaste puhkeperioodide vahel on ületatud ööpäevase sõiduaja normi, mis tähendab, et väärtegu pole vajalikul määral kirjeldatud. VTMS § 57 lg 1 p 7 kohaselt peab kiirmenetluse otsus sisaldama teo lühikirjeldust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtuasjas 3-1-1-9-05 osundanud, et kiirmenetluse otsuses tuleb lühidalt, kuid ammendavalt kirjeldada faktilisi asjaolusid, mida hinnates otsustatakse, kas isik on pannud toime väärteo või mitte. Teokirjelduse alusel peab olema võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. 5
(13)4-13-827 Otsuse kohaselt juhil puudus 15.01.2013 15:53´51 16.01.2013 kella 02:00-ni peale 4,5 h juhtimisaega vähemalt 45 min vaheaeg või 4,5 h sõiduaja jooksul jagatud 15 min + 30 min vaheaeg. Tahhograafi andmete aruandest nähtub, et 15.01.2013 on Eestis laevaga Rootsi jõudes sõiduaja algusena salvestatud kell 10:
- Sõiduaeg kestab kella 20:08-ni, odomeetri näit 505 637, mis püsib muutumatuna ööpäeva lõpus kell 23:59 kuni järgmise hommikuni, s.o 16.01.2013 kell 08:
- Jääb täielikult arusaamatuks ja ei ole mitte millegagi põhjendatud kohtuvälise menetleja poolt määratletud sõiduaja vahemik alates 15.01.2013 15:53´51 kuni 16.01.2013 kella 02:00-ni. 15.01.2013 ööpäevane sõiduaeg lõppes kell 20:08 ja menetleja alguskellaaega arvestades oli sõidetud ainult 04 h ja 15 min. Otsuse väärteo kirjelduse kohaselt on rikutud
§ 130lg 1,3 ja EÜ 561/2006 Artikkel 7 nõudeid.
Viimasena nimetatu kohaselt pärast nelja ja poole tunnist sõiduperioodi teeb juht vähemalt 45 minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Nimetatud vaheaja asemel võib olla vähemalt 15 minuti pikkune vaheaeg, millele järgneb vähemalt 30 minuti pikkune vaheaeg, mõlemad on sobitatud sõiduaja suhtes nii, et järgitakse lõike 1 sätteid. Juht alustas enne nelja ja poole tunnist sõiduperioodi lõppu puhkeperioodi ja 45 minutilise katkematu vaheaja tegemine polnud vajalik. Menetlusalune isik ei ole pannud toime tegu, mille eest on talle karistus määratud. Väärtegu on tõendamata. Puudub süüteokooseis. Kirjeldatud asjaoludel tuleb kiirmenetlusotsus tühistada ja menetlus asjas lõpetada. PPA Lääne Prefektuuri 21.03.2013 Pärnu Maakohtule esitatud Väärteotoimiku ja arvamuse saatmisest leheküljel nr 1 teises lõigus väidetakse, et kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteo toimepanemine U.G poolt tõendatud autojuhi kaardi väljatrüki ja menetlusaluse isiku enda ütlustega. KarS § 2 lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Sellest tulenevalt, ei ole kohtuväline menetleja seotud menetlusaluse isiku süüteo omaksvõtuga vaid karistusotsuse vastuvõtmisel tuleb näidata konkreetselt millise menetlusaluse isiku teoga on süüteokoosseis täidetud, kas tegu on õigusvastane ja isik süüdi. Samuti kõik 30.01.2013 kiirmenetluse otsuses sõnastatud süüdistused algavad lausega : “juhtis autorongi, kus oli kohustuslik sõidumeeriku kasutamine, autojuhi kaardi kontrollimisel selgus … “ Kiirmenetluse otsusest ei nähtu, et selle aluseks (lisaks) oleks autojuhi kaart. Toimikus on 30.01.2013 kell 14:40:20 väljatrükk, mis kannab pealkirja “ Juhi rikkumised alates 30.12.2012 kuni 30.01.2013 “. Kiirmenetluse otsuses puudub igasugune teave sellisest väljatrükist, samuti andmed millisest algallikast sellesisuline informatsioon pärineb. Ei ole teada kas see on iseseisev dokument või väljavõte (osa) millestki. Mitte miski ei viita, et tegemist on autojuhi kaardi väljatrükiga. Ei ole teada, kas need on tegelikkuses eksisteerivad algandmed või juba kohtuvälise menetleja poolt mõne arvutiprogrammiga töödeldud andmed. Sellisel juhul oleks tegemist tuletatud tõendiga. Kiirmenetluse otsuse koostamisel menetlusalusele isikule seda väljatrükki ei tutvustatud. Tähelepanuväärne on asjaolu, et väljatrükk on tehtud 8 minutit varem kui kiirmenetluse otsuses märgitud rikkumise aeg. Kiirmenetlus otsusest nähtub, et lahtris “muud tõendid ja andmed” nimetatud väljatrükki otsuse vastuvõtmise aluseks oleva tõendina märgitud ei ole. See tõend ei anna ka oma sisult süüdistuse seisukohalt usaldusväärset informatsiooni. Väga ebaülevaatlik, arusaamatu ja sisult vastuoluliste andmetega. Näiteks, esimesel real puhkeaeg ajavahemikus 14.01.2013 kella 21:02-st kuni 15.01.2013 kella 07:56-ni on arvestatud puhkeajana 10 tundi ja 49 minutit. Arvutuslikult on ajavahemik viis minutit pikem. Juurde on kirjutatud “Päevast puhkeaega vähendatud 00:11 võrra”. (EÜ) nr 561/2006 Artikkel nr 4 alapunkt f) sõnastab puhkeaja mõiste – mis tahes katkematu ajavahemik, mida juht võib vabalt kasutada. Mõistet “ päevane puhkeaeg ” artiklis üldsegi ei formuleerita. Sama määratlemata mõistet kasutatakse väljatrükis läbivalt. Kui lähtuda, et 14.01.2013 kell 07:56 alanud ajavahemik lõppes 15.01.2013 kella 07:56, siis järgnevalt realt nähtub, et 15.01.2013 kell 10:50 algab järgmine ajaarvestus. 6
(13)4-13-827 Puuduvad kirjed (ei ole dokumenteeritud), millega sisustatakse nimetatud vahepealne 2 tunni ja 54 minuti pikkune ajavahemik. Kaks järgnevalt märgitud sõiduperioodi, vastavalt ajavahemikes : 15.01.2013 kella 10:50-st kuni 17.01.2013 kella 02:16-ni pikkusega 20 h ja 34 minutit ja 15.01.2013 kella 15:53-st kuni 16.01.2013 kella 02:00-ni pikkusega 10 h ja 03 minutit kattuvad arusaamatult.Väljatrükis kasutatakse mõistet “päevane sõiduaeg” ületatud ja liiga pikk “pideva sõidu aeg”, milliseid samuti määruses ei käsitleta. (EÜ) nr 561/2006 Artikkel nr 4 alapunkt j) sätestab sõiduaja mõiste, s.o juhtimistegevus, mis on salvestatud automaatselt, poolautomaatselt või käsitsi. Kolmel korral kasutatakse ka väljendust “Maks puhkeaeg”. Ka eeldusel, et kui see tähendab “maksimaalset puhkeaega” ei ole seaduseandja ka sellist mõistet sõnastanud.Viimasel (viiendal) real puhkeaeg ajavahemikus 29.01.2013 kella 19:14-st kuni 30.01.2013 kella 06:39-ni on arvestatud puhkeajana 10 tundi ja 38 minutit. Arvutuslikult on ajavahemik nelikümmend seitse minutit pikem. Arvutusvigu on enamgi. Nimetatud väljatrüki alusel ei ole faktilised töö- ja puhkeaja täpsed ajavahemikud süüdistuses märgitud aegadel usaldusväärselt võrreldavad ja kontrollitavad.“Juhi rikkumised alates 30.12.2012 kuni 30.01.2013” ei ole andnud oma allkirja sõidukit kontrollinud ametiisik. Ka seetõttu on tõend lubamatu. Ametisiku allkirja puudumine on sedavõrd oluline menetlusõiguse rikkumine, et palun kohtul otsustuses mitte tugineda sellele dokumendile. Toimikus on “Teel liikleva sõiduki dokumentide ning juhi sõidu- ja puhkeaja nõuete kontrollkaart sõitjate- ja veoseveol “ (edaspidi kontrollkaart).See tõend ei anna oma sisult süüdistuse seisukohalt vajalikku informatsiooni. Asja arutamise esemeks ei ole vaidlus, kas 30.01.2013 oli kontrollitud sõidu- ja puhkeaja reeglitest kinnipidamist menetlusaluse isiku poolt.
§ 139
lg 8 sätestab, et mootorsõidukijuhi töö-, sõiduja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded kehtestab Vabariigi valitsus oma määrusega. Selle alusel VV 21.10.2010 määrusega nr 151 kehtestatud Mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded ei näe ette järelevalve käigus kontrollkaardi koostamist. Sellesisulisel dokumendil puudub väärteomenetluses õiguslik tähendus. Kiirmenetlus otsusest nähtub, et lahtris “muud tõendid ja andmed” nimetatud kontrollkaarti otsuse vastuvõtmise aluseks oleva tõendina märgitud ei ole. Kontrollkaardile ei ole andnud oma allkirja sõidukit kontrollinud ametiisik ja sellele ei ole allkirja andnud ka sõidukijuht. Kontrollkaardil on allkirjade andmiseks lahtrid nrd
- ja
- Menetlusalune isik sai kontrollkaardi koostamisest ja selle sisust teada toimikumaterjalidega tutvumisel 02.07.
- Kiirmenetluse otsuse koostamisel menetlusalusele isikule kontrollkaarti ei tutvustatud. Kaebuse esitaja kaitsja leiab, et süüdistus ei ole arusaadav ja ei nähtu milline konkreetne tegu vastab millisele süüteokooseisule, milles seisneb teo õigusvastasus vastavalt väärtegude kvalifikatsioonile ja menetlusaluse isiku süü. Maakohus peaks hinnangu andma ka alljärgnevale õiguslikule küsimusele. KarS § 6 lg 1 kohaselt kehtib eesti karistusseadus teo kohta, mis on toime pandud Eesti Vabariigi territooriumil. Mitmed väidetavad rikkumised on toime pandud Soome ja Rootsi territooriumil. Kas eelnimetatud karistusseadustiku sättest tulenevalt saab menetlusalust isikut üldse
§ 249
lg 2 alusel vastutusele võtta või vastutab isik ainult Eesti Vabariigi territooriumil toimepandus süüteo eest. Kaebuse esitaja kaitsja leiab, et ei ole tõendatud, et mõni menetlusaluse isiku tegu on õigusvastane ja vastaks
§ 246
lg 2,
§ 248
lg 1,
§ 249
lg 1 ja
§ 249lg 2 kehtestatud väärteokoosseisule.
Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid U.G` suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. 7
(13)4-13-827 Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, leidis, et U.G kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kaebuse esitaja leidis, et kuna menetleja ametnik esitas talle tühja blanketi millele kirjutas alla, loodi kohtuvälise menetleja poolt olukord kus menetlusalune isik oli kinnitanud juba kõike edaspidi otsuse blanketile kantavat teadmata selle sisust ja õiguslikest tagajärgedest. Kohus taolise seisukohaga ei nõustu. Kohtuliku uurimise käigus kohus uuris üksikasjalikult kiirmenetluse otsuse blanketi täitmise järjekorda. Kohus kuulas üle kiirmenetluse otsuse koostaja menetleja liikluspolitseinik Taavo Tikki kelle kuulas üle tunnistajana. Kohus selgitas, et kuna isik oli väärteoasja menetleja saab kohus üle kuulata Taavo Tikk’i ainult menetluslike küsimuste selgitamisel ja nende andmisel. Kohus leiab, et menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. Antud juhul kohtuvälise menetleja ametnik sai menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Samas kohus Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, st kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Kohus ei käsitle kohtuvälise menetleja ütlusi tõendina, kuid samas võib ta anda kohtus teavet menetlustoimingute tingimuste kohta mida saab käsitleda tõendina. Kohus tegi kindlaks, et kohtuväline menetleja alustades väärteomenetlust selgitas kõigepealt menetlusalusele isikule väärteotoimepanemise asjaolusid ning seejärel küsis menetluse liigi kohaldamise kohta menetlusealuse isiku arvamust. U.G nõustus kiirmenetlusega. Koheselt selgitati U.G-le tema õigused ja kohustused, mis on fikseeritud kiirmenetluse otsuse teise lehekülje pöördel. Seejärel kiirmenetluse otsuse teisel leheküljel ülal selgitati, Väärteomenetluse seadustiku § 19 ettenähtud õigused ja kohustused ning lisaks isikule on teatavaks tehtud ja selgitatud, et kiirmenetluse protokolli ei koostata. Menetlusalusel isikul on kohustus kiirmenetlusega nõustumise korral anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Ütluste või allkirja andmisest keeldumise korral loetakse kiirmenetlusega mittenõustumiseks ja alustatakse üldmenetlust. U.G nõustus kiirmenetlusega, mille kohta andis ka allkirja. Seejärel blokis kiirmenetluse otsuse“ teisel lehel ütlused“ kirjeldas menetlusalune isik, et seoses laevaliiklusega, mis on kaootiline ei olnud võimalik normaalseid puhkeaegu sooritada ja tulemuseks oli nimetatud rikkumised. Ütlusi kinnitas oma allkirjaga. Alles seejärel menetlejal on alust kiirmenetluse otsuses fikseerida rikkumise kirjeldus. Väide, et alustada tuleks kohe rikkumise kirjeldusega pole põhjendatud, kuna puudub menetlusaluse isiku eelnev nõusolek kiirmenetluse kohaldamiseks. Menetlusaluse isiku väide, et ta ei saanud tutvuda väärteo kirjeldusega ei vasta tõele. Kiirmenetluse otsuse „teisel lehel blokis allkiri“ on isikule võimaldatud anda väärteo 8
(13)4-13-827 kohta ütlusi, samuti on võimaldatud tutvuda väärteo kirjeldusega ning võetud allkiri. Kohtuistungil kinnitas kaebuse esitaja, et allkirjastas läbilugemata kiirmenetluse otsuses olevad õigused kohustused, samuti väärteo kohta andis ütlusi menetleja sõnade kohaselt on kohtu hinnangul ennast õigustavad sooviga vabaneda vastutusest. Menetlusalusel isikul oli õigus loobuda kiirmenetlusest, samuti koheselt võtta ühendust kaitsjaga juba alates esimesest menetlustoimingust, neid õigusi isik ei kasutanud, kohtul pole tõendeid selle kohta, et neid toiminguid oleksid menetluslikes otsustes piiratud või millegi muul viisil pärsitud. Veel kaebuse esitaja leiab, et kiirmenetluse käigus ei tutvustatud, milliseid tõendeid tema vastu kasutatakse ega selgitatud millisel viisil need tema süüd tõendavad, samuti ei tutvustatud väärteotoimikus olevat väljatrükki „Juhi rikkumised alates 30.12.2012 kuni 30.01.2013 a“, lisaks puudub teave sellisest väljatrükist ning kaebuse esitaja kinnitas, et nägi küll väljatrükki aga kaugelt. Kohus ei nõustu taolise seisukohaga. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, U.G autojuhikaardil olevate andmete kontrollimiseks kasutati PC NET SERVICE poolt toodetud ja litsentseeritud tarkvara TachoScan Control (litsents 052/10Control) ning väljatrükk toimus kohapeal politseiauto sülearvutist kasutades seal olevat litsentseeritud tarkvara. Politsei kasutab tarkvara mis võimaldab juhi kaardil olevad andmeid arvutisse laadida ja seejärel analüüsida. Kaardil olevad andmed on kaitstud sertifikaadiga, mis välistab andmete muutmise. Kaebuse esitaja taotles oma esialgses kaebuses autojuhikaardile ekspertiisi teostamist. Täiendavas kaebuses kaebuse esitaja loobus sellest, seega jätab kohus nimetatud põhjusel ekspertiisitaotluse analüüsimata ja tähelepanuta. Samas nii tunnistaja, kui ka kaebuse esitaja andsid samasisulisi ütlusi selle kohta, et väljatrükk juhi rikkumised alates 30.12.2012 kuni 30.01.2013 a teostati, seega selles osas vaidlus puudub. Lahknevus on selles, et kaebuse esitaja väitis, et viibis küll koos menetlejaga politseiautos, kuid nägi seda väljatrükki kaugelt ega süüvinud sellesse. Kohus leiab, et viibides politseiautos koos menetlejaga, kes koostas kiirmenetluse otsust ja selgitas rikkumise sisu, kaebuse esitaja seda vaidlustanud ei ole leiab kohus, et kõik võimalused tutvuda väljatrükiga olid U.G olemas, vastupidist kohus ei tuvastanud, nimelt, et menetleja oleks keeldunud väljatrükki tutvustamast. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et väljatrükk alumises paremas all servas on märgitud litsentseeritud tarkavara märge TachoScan PV NET SERVICE. Kohus ei nõustu kaebuse väitega, et nimetatud trükk võis kohtuvälise menetleja poolt olla mõne arvutiprogrammiga töödeldud. Väide, et kiirmenetluse käigus ei tutvustatud menetlusalusele isikule milliseid tõendeid tema vastu kasutatakse on paljasõnaline. Väljatrükist nähtub, et nimetatud rikkumised on kõik täies ulatuses nii kuupäevaliselt kui ka kellajaliselt fikseeritud kiirmenetluse otsuses ja sisustatud rikkumise kirjeldust
§ 130lg 1,3 ja EÜ 561/2006ART 6 lg 1, ART 8 lg 1,2, ART 7 nõuetega.
Kohus juhib tähelepanu, et U.G-le on võimaldatud tutvuda väärteokirjeldusega mille kohta on isik andnud ka allkirja. Veel on kaebuse esitaja leidnud, et teel liikleva sõiduki dokumentide ning juhi sõidu ja puhkeaja nõuete kontrollkaarti pole tutvustatud menetlusalusele isikule. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et nimetatud dokumenti pole tõendite nimekirjas ega pole võetud juhi allkirja. Samuti nõustub kohus kaitsja seisukohaga, et nimetatud tõend ei anna oma sisult süüdistuse seisukohalt vajalikku informatsiooni.
§ 139
lg 8 kohaselt mootorsõiduki töö, sõidu ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega, seega Vabariigi Valitsuse 21.10.2010 a määrusega nr 151 kehtestatud mootorsõidukijuhi töö, sõidu ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded ei näe ette järelevalve käigus kontrollkaardi koostamist ning 9
(13)4-13-827 nimetatud dokumendil puudub väärteomenetluses õiguslik tähendus. Kohus leiab, et eelpool nimetatud tõend kui lubamatu tuleb heita kõrvale. Kaebuse esitaja taotleb ka hinnangu andmist järgmisele õiguslikule küsimusele. KarS § 6 lg 1 kohaselt kehtib Eesti karistusseadus teo kohta, mis on pandud Eesti Vabariigi territooriumil. Mitmed väidetavad rikkumised on toime pandud Soome ja Rootsi territooriumil, seega kas saab menetlusalust isikut üldse
§ 249lg 2 alusel vastutusele võtta. Kohus leiab, et kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006
(19)alusel on piiriülese kauba või reisijateveo kasvu silmas pidades liiklusohutuse ning teedel ja ettevõtjate valdustes korraldatavate kontrollide tõhusama rakendamise huvides, et kontrollitakse ka teistes liikmesriikides või kolmandates riikides teostatud vedude sõiduaegu, puhkeperioode ja vaheaegu ning tuvastatakse kas asjakohastest eeskirjadest peetakse täies ulatuses ja nõuetekohaselt kinni. Kaebuse esitaja vedu teostava ettevõte OÜ Tovarel aadressiga Eesti Vabariik, Papsaare küla, Audru vald, teostab rahvusvahelisi vedusid nii Euroopa liikmesriikidesse kui ka kolmandatesse riikidesse, kus sõidumeerikute kasutamine on kohustuslik. Kas menetlusalust isikut on võimalik vastutusele võtta kui osa rikkumisi on pandud toime väljaspool Eesti Vabariiki on vastus jaatav ja põhjendab seda alljärgnevalt: Mootorsõidukitele kehtestatud ööpäevase sõiduaja, vaheaja ja ööpäevase puhkeaja kehtestamise eesmärk on autoveosektori osas parandada töötingimusi ja liiklusohutust, samuti aidata kaasa järelevalve ja haldussunni praktika parandamisele liikmesriikides. Selleks, et nimetatud nõudeid täita kasutavad kohustuslikus korras sõidumeerikuid kaubaveoks sõidukid mille lubatud täismass koos haagisega või poolhaagisega ületab 3,5 tonni. EÜ määrust nr 561/2006 kasutatakse liikmesriikide ühenduse piirides või ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riikide vahel. Seega, et tuvastada, kas mootorsõiduki juht täidab ööpäevase sõiduaja, vaheaja ja ööpäevase puhkeaja nõudeid on võimalik ja vajalik jälgida elektroonselt kogu marsruudi vältel ülalnimetatud nõudeid kaasa arvatud ka kaubavedusid väljaspool Eestit. Eesti Vabariigi seadusandlus, mis käsitleb ööpäevase sõiduaja, vaheaja ja ööpäevase puhkeaja nõudeid on harmoniseeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruses nr 561/2006 toodud nõudmistega. Alljärgnevalt analüüsib kohus kiirmenetluse otsuses etteheidetud rikkumisi. EÜ Määruse nr 561/2006 artiklis 8 p 1 kohaselt juht peab kinni pidama ööpäevasest ja iganädalasest puhkeperioodist ning p.6 selgitab, et iganädalane puhkeperiood peab algama hiljemalt eelmise iganädalase puhkeperioodi lõpule järgnenud kuue 24 tunnise ajavahemiku lõppu. Näiteks, kui juhil hakkab esmaspäeval töönädal pihta kell 6.00 siis pühapäeval kell 6.00 peab ta läbi olema, siis on üksteise järel kuus 24 h tsüklit nii nagu seda nõuab ülalnimetatud artikkel 8 p.6. Samas nimetatud kuue päevane tsükkel võib olla alustatud ka mõnel teisel ajal kuid lõppema peab ikkagi pühapäeval kell 6.00. Võrreldes kaebuses esitatud väited, et juhil oli 14.01.2013 kuni 15.01.2013 a 24 tunni jooksul katkematut puhkeperioodi 12 tundi ja 48 minutit siis kiirmenetluse otsuse toodud arvestused kinnitavad, et juhil olid puhkeperiood ainult 10 tundi ja 49 minutit. Kohus leiab, et kaitsja on teinud puhkeperioodi arvutamisel tehnilise vea. Nimelt peale iganädalast puhkeperioodi alustas U.G 14. jaanuaril 2013 tööd kell 07.56 ning sellest kellaajast hakkab kulgema ka tema 24h töö- ja puhkeaja arvestus, mis lõppeb 15. jaanuaril 2013 kell 07.56. Juht kasutas selle perioodi jooksul parvlaeva. Nimetatud 24h perioodi jooksul peab tal olema katkematut puhkeperioodi vähemalt 11h. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006 art 9 lg 1 (edaspidi määruse) kohaselt tohib juht, kes saadab parvlaevaga veetavat sõidukit, regulaarset ööpäevast puhkeperioodi katkestada mitte rohkem kui kahel korral teiste tegevustega, 10
(13)4-13-827 mille kogukestus ei tohi ületada ühte tundi. Määruse art 4 punkt g defineerib regulaarse ööpäevase puhkeperioodi- s.o vähemalt 11h puhkeperiood või jagatud periood 3 h + 9 h. U.G ööpäevane puhkeperiood, mis jääb ajavahemikku 14.01.2013 kell 07.56 kuni 15.01.2013 kell 07.56, oli kokku 10 h 49 min. Oleks pidanud aga olema 11 h. Seega U.G pani toime
§ 249lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
Kohtuliku uurimise käigus kohus tuvastas, et
- jaanuaril 2013 alustas U.G tööpäeva kell 10.
- Sellest kellast kuni 15.53 oli töö- ja puhkeajaga kõik korras. Uus sõiduaeg hakkas pihta kell 15.53 ja lõppes
- jaanuaril 2013 kell 02.
- Selle 10 h ja 05 min sõiduaja jooksul ei kasutanud U.G ette nähtud vaheaega. Kohus leiab, et pärast 4,5 h sõiduaega oleks U.G pidanud tegema vähemalt 45 min vaheaja või jagama selle kaheks osaks 15 min + 30 min mida nõuab määruse art
- Seega U.G pani toime
§ 248lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
- jaanuaril 2013 kell 02.00 lõpetas U.G oma tööpäeva ja alustas uut tööpäeva kell 08.
- Seega oli U.G ööpäevast puhkeperioodi 6 h 56 min. Minimaalselt oleks pidanud see puhkeperiood olema 9 h mida nõuab määruse art 8 p
- Kohtu hinnangul täitis kaebuse esitaja oma tegevusega
§ 249lg 2 koosseisu.
Määruse art 6 lg 1 sätestab, et ööpäevane sõiduaeg ei tohi ületada üheksat tundi. Mitte rohkem kui kaks korda ühe nädalal jooksul võib seda aega pikendada 10 tunnini. Määruse art 4 punkt k defineerib ööpäevase sõiduaja- ööpäevase puhkeperioodi lõpu ja sellele järgneva ööpäevase puhkeperioodi alguse või ööpäevase ja iganädalase puhkeperioodi vahele jääv summeeritud sõiduaeg. Kuna U.G puudusid ööpäevased puhkeperioodid 15.01.2013 kuni 17.01.2013, siis summeeritakse antud ajavahemike sõiduajad. Seega oli U.G summeeritud ööpäevane sõiduaeg kokku 20 h 34 min. Oleks tohtinud olla aga 10 h kokku. Seega U.G pani toime
§ 246lg 2 kvalifitseeritava väärteo.
Veel tuvastas kohus, et peale iganädalast puhkeperioodi alustas U.G
- jaanuaril 2013 tööd kell 16.
- Sellest kellaajast hakkab kulgema ka tema töönädal.
- jaanuaril 2013 alustas U.G oma tööpäeva kell 06.39 (st ka 24h perioodi, mille järgi toimub töö- ja puhkeaja arvestus) ja lõpetades samal päeval kell 20.
- Kohtuliku uurimise käigus tuvastas kohus, et U.G kasutas
- jaanuar 2013 kell 20.33 kuni
- jaanuar 2013 kell 02.15ni parvlaeva. Ajavahemikus
- jaanuar 2013 kell 06.39 kuni
- jaanuar 2013 kell 06.39, oleks U.G regulaarne ööpäevane puhkeperiood olema 11 h pikk. U.G ööpäevane puhkeperiood oli aga 10 h 38 min, seega pani kaebuse esitaja toime
§ 249lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
Kaebuse esitaja leiab, et vastavalt VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Kaitsja kinnitas kohtuistungil, et tegemist oli segase looga ja temale oli see esmakordne juhus ning kinnitas, et läks päris palju aega ennem kui jõudis järeldusele, mis asjaolud kajastuvad kaebuses ning mis on kohtule esitatud. Kohus nõustub kaitsjaga selles osas, et kaebuses toodud ööpäevase sõiduaja, vaheaja ja puhkeaja arvestamise osa võis esmakordse kokkupuute korral kaitsjale üle jõu käia. Nimetatud asjaolu tõendab ka fakt, et kaebuses olid arvutuslikud vead, samas leiab kohus, et U.G on rahvusvahelise veoki juht, on läbinud autojuhi ametikoolituse ning igapäevaselt alustades oma tööpäeva on kohustatud sisestama juhikaardi tahhograafi ning sõiduajal on kohustatud kinni pidama sõiduaja, vaheaja ja puhkeaja nõudmistest. Kohtuistungil kaebuse esitaja ei vaidlustanud nende kohustuste täitmisel vajadust, samuti ei kinnitanud, et ülalnimetatud kohustuste 11
(13)4-13-827 täitmisel oleks puudunud oskusteave. Väärteokirjeldus on sisustatud erandlikult Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 ja
§ 249
lg 1,2,
§ 246
lg 2 ja
§ 248
lg 1 nõuetest, mis on juhile kohustuslikud, seega puuduvad väärteokirjelduses nõuded, mis väljuksid tema tööalasest kompetentsist. Veel juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kaebuse esitajal oli õigus kiirmenetlusest loobuda, mingeid mõjuvaid takistusi selleks ei olnud. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Tulenevalt KarS § 12 lg-st 3 peab isiku käitumise subsumeerimisel karistusseadustiku eriosa normi osas obligatoorselt tuvastama tema teo subjektiivse tunnusena tahtluse või ettevaatamatuse. Väärteo subjektiivse tunnusena on kohus tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises
§ 249
lg 1,2,
§ 246
lg 2 ja
§ 248lg 1 kirjeldatud teos ettevaatamatuse. Kar
S § 18 lg 2 ja 3 sätestatud kergemeelsuse ja hoolsuse määratluse võrdlemisel on mõlema ettevaatamatuse liigi üheks tunnuseks tähelepanematu ja kohusetundetu suhtumine oma tegevusse. Seega on tegemist kergemeelsuse ja hooletuse ühise tunnusega hoolsuskohustuse rikkumisega, mille sisuks on isiku poolt väärteo koosseisu tähenduses hoolsusvastase teo toimepanemine. Seega kaebuse esitaja juhtides mootrsõidukit ja rikkudes hoolsuskohustust jättis veendumata mootorsõidukijuhile kehtestatud ööpäevase sõiduaja, vaheaja ja puhkeaja nõude kohustusliku täitmise. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Seega tuleb lugeda kaebuse esitaja süüvõimeliseks. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodut kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et U.G on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, mida kvalifitseeritakse
§ 249
lg 1,2,
§ 246
lg 2 ja
§ 248lg 1 alusel väärteona.
Kuivõrd menetlusalune isik on
§ 249
lg 1,2,
§ 246
lg 2 ja
§ 248
lg 1 sätestatud väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud muude VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. Kaebaja taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Liiklusstatistika andmetel esineb Eesti teedel liiklussurmasid rohkem kui paljudes Euroopa riikides. Uuringud näitavad, et 30 % liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast puhkeperioodist, sellega seonduvast reaktsiooni kiiruse aeglustumisest roolis, tukastamisest või magamajäämisest. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul tuleb süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel väärteoasjas kaaluda nii menetlusaluse isiku huve kui ka õiguskorra kaitsmise huve ning tuleb hinnata, kas tema süü temale etteheidetud koosseisupärases õigusvastases teos on tuvastatud ilma kõrvaldamata kahtlusteta. Seejärel nimetatud asjaolu tuvastamisel tuleb leida 12
(13)4-13-827 seaduse poolt etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne menetlusaluse isiku süüle tema poolt toimepandud teos ning motiveeriks isikut edaspidi järgima ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega sätestatud nõudeid.
§ 249
lg 1,2,
§ 246
lg 2 sanktsioon näeb ette vastutuse rahatrahvi näol kuni 200 trahviühikut ja
§ 248lg 1 järgi kuni 100 trahviühikut.
Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus leiab, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt karistuse mõistmisel on menetleja võtnud arvesse kõiki asjaolusid menetlusaluse isiku suhtes ja määrates rahatrahvi sanktsiooni 50 trahviühiku ulatuses s.o alammäära lähedastes piirides. Kohus arvestas asjaoluga, et kaebuse esitaja pole varem väärteokorras karistatud, hinnates isiku poolt toime pandud süüteo raskust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke samuti arvestades, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv 50 trahviühikut s.o 200 € vastab täiel määral toimepandud süüteo sisule ja raskusele ning vastab kohtu hinnangul teo raskusele ja on süüga proportsionaalne. Menetluskulude osas märgib kohus, et KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta kaebuse esitaja U.G enda kanda Igor Pütsep Kohtunik 13
(13)