lg 2 järgi Kohtuvälise menetleja esindaja S.V (ik XXX, eluk XXX) RESOLUTSIOON Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Pärnu politseijaoskonna vanem väärteomenetleja Keity Liivakivi Juhindudes KarS § 48, § 56;
lg 2 ning VTMS 2, § 83 p 2, § 107-§ 113, § 199 lg 3, § 205 lg 2 kohus otsustas Süüdi tunnistada S.V esitatud süüdistuses
Arest pöörata täitmisele koheselt peale Harju Maakohtu 23.04.2013.a otsusega väärteoasjas nr 413-2370 mõistetud aresti kandmist. Kohtuotsus saata täitmiseks Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 15.10.2013.a. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav: 15.10.2013.a. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsiooni võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamisel on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Pärnu Maakohtu kantseleis alates 01.11.2013.a Asjaolud ja menetluse käik 25.01.2013.a on koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullpolitseinik Katrina Saaf i poolt väärteoprotokoll nr AB1338134 (väärteoasi nr 2670,13,000457) selle kohta, et 25.01.2013.a kella 01:34 ajal x x x S.V juhtis mootorsõidukit X omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varem 27.11.2012.a sama teo eest mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Oma teoga rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 ja p 3, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
4-13-950 Kohtuvälise menetleja taotlus 21.02.2013.a edastas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo politseijaoskond, juhindudes VTMS § 71 lg 1, § 83 p 2 ja § 84, S.V "iie väärteoasja nr 2670,13,000457
Pärnu Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi määramine menetlusalusele isikule ei kannaks oma eesmärki, kuivõrd menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud ning rahatrahvid ega ka arestid ei ole olnud piisavalt mõjusad, et menetlusalune isik loobuks selliste väärtegude toimepanemisest. Menetlusalune isik on varasemalt korduvalt toime pannud sarnaseid väärtegusid. Seega leiab menetleja, et menetlusaluse isiku suhtes ei ole otstarbekas rahatrahvi määramine ning taotleb S.V-le kõnealuses väärteoasjas 25 ööpäeva aresti kohaldamist. Kohtuistungil uuritud tõendid: Väärteoprotokoll lk 4 Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus lk 6 Isiku kinnipidamise protokoll lk 7 Karistusregistri väljavõte lk 8-14 Menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlused Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 15.10.2013.a kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja K. Liivakivi jäi esitatud taotluse juurde ning palus kohaldada menetlusaluse isiku suhtes kõnealuses väärteoasjas aresti 25 ööpäeva. Menetleja ei nõustunud ÜKT määramisega, kuivõrd isikut on juba sarnase asja eest karistatud arestiga ning ÜKT on leebem karistus, kuna eelnevalt määratud karistused ei ole menetlusalusele isikule mõju avaldanud. Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas end väärteo toimepanemises süüdi, kuid märkis, et on muutunud, kuna tegi load ära ning ei korda enam selliseid sõite. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 83 p 1 kohaselt arutab väärteoasja maakohtunik, kui väärteoasja arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel maakohtu pädevuses. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, asus seisukohale, et on tõendamist leidnud S.V poolt väärteo toimepanemine
lg 2 järgi.
lg 1 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.
lg 2 Sama teo eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
lg 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik: 1) kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; 3) kes on kõrvaldatud sõidukijuhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Arvestades tõendite kogumit, on esitatud süüdistus tõendamist leidnud. Esiteks tõendavad seda S.V ütlused. S.V on väärteoprotokollis öelnud, et kahetseb siiralt oma tegu. Samuti kohtuistungil tunnistas ta end süüdi ja avaldas kahetsust. Samuti andis ütlusi, et see oli tema oma lollus ja mõtlemata tegu, et nõnda juhtus. Samas kinnitas oma ütlustega sedagi, et ta on varem selle eest karistatud vist 7 korral ja seega ka juhtimiselt kõrvaldatud. Ka karistusregistrit on jälgitav, et isik on saanud alguses väärteokaristusi seoses mootorsõiduki juhtimisega nt kiiruse ületamisega ja hiljem juba korduvalt on karistatud teda mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest nii
Asjaolu, et isik mootorsõidukit süüdistuses toodud ajal juhtis, kinnitab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. 4-13-950 Eeltooduga on tõendamist leidnud kõik
Koosseis on realiseeritud kavatsetusega, seda signaliseerib juba asjaolu, et isikut on varem palju kordi
järgi karistatud, sh korduvalt arestiga, kuid vaatamata sellele on ta sõitmist jätkanud. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seetõttu tuleb S.V esitatud süüdistuses süüdi tunnistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab käesolevas asjas minimaalselt isiku kahetsust, sest selle siiruses on võimalik ka oluliselt kahelda, arvestades isiku karistusregistrit. Raskendavad asjaolud puuduvad. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.). Kohus leiab, et S.V on äärmiselt negatiivne eriprognoos liiklusõigusrikkumiste toimepanemise tõttu, eriti ka just juhtimisõiguseta sõidu osas. Kehtivaid väärteokaristusi on tal 30. Teda on paljukordselt karistatud sama koosseisu eest, sh arestidega. Teda on üldse karistatud nii rahatrahvidega, mida ta ei tasu, kui ka arestidega muude väärtegude eest. Tasumata rahatrahvid, viivad aga eriliigiliste kohtumenetluste tekkimisele - asenduskaristuste taotluste lahendamisele. Eeltoodu tekitab kogumis karistamatuse tunnet, sest mõjus karistus peab olema võimalikult vahetu. Seda näitab ka käesolev juhtum, sest kavatsetusega on toime pandud S.V poolt uus väärtegu ja ta soovib mitte aresti. Tema süü on küllaldaselt suur, et mõista talle karistuseks arest. Kohus nõustub täielikult kohtuvälise menetleja taotlusega, et käesoleval juhtumil ei ole võimalik mõista isikule muud, kui arest sanktsiooni pea ülemmäärades. ÜKT on sobilik eeskätt isikule, kes kindlasti ei ole juba 30 korda väärteokorras karistatud. Juba üldpreventsioon peaks sellisel juhtumil sellise karistuse välistama, sest õiguskorda ei ole võimalik kaitsta trahviga, kui see ei avalda mõju. ÜKT ja rahatrahvi kohaldamise välistab juba see, et need, kui kergemad viisid isiku mõjutamiseks, ei kannaks enam oma eesmärki, sest S.V on juba sama koosseisu eest karistatud ka arestiga, kuid see pole mingit positiivset mõju avaldanud. Tuleb märkida sedagi, et ÜKT kohaldamine eeldab isikult endalt küllaldast täpsust ja distsipliini. Asjaolude pinnalt on jälgitav, et S.V ei täida kohustust tulla istungile või ilmuda tähtaegselt Harju Maakohtu poolt määratud aresti kandmisele. Nimetatud suhtumine ei sobi ÜKT-d tegevale isikule. Eeltoodu alustel tuleb talle mõista arest 25 ööpäeva. Kuivõrd S.V oli kinni peetud käesolevas asjas kohtueelses menetluses alla 24 tunni, siis seda aega väärteomenetluses karistuse hulka ei arvata. Menetluskulusid ja asitõerfoeid ei ole. Indrek Nummert Kohtunik / /
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.