, § 120, § 132 p 1, § 133-135, § 202 lg 3 kohus otsustas Jätta N.B kaebus rahuldamata. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs`i poolt 29.04.2013.a tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,13,004702 muutmata. Rahatrahv 100.00 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank, viitenumber
lg 3 kohtu alluvuse määramiseks toimiku Tallinna Ringkonnakohtu esimehele, kes määras väärteoasja nr 4-13-3295 kohtualluvuseks Pärnu Maakohtu. N.B kaitsja vandeadvokaat Alar Urmi esitatud kaebuse kohaselt kaebaja sõitis enda autoga X X maanteel. Talle koostati väärteoprotokoll nr 1321697 ning pakuti karistust trahv 144 eurot aga ta ei nõustunud sellega, sest ei teinud möödasõitu. Kaebaja ees liikus kaubik, mille juht soovis sõita vasakule ja jäi seisma. Kaubiku juhi kavatsus sõita vasakule oli ilmne. Kaebaja möödus ees seisvast kaubikust paremalt, teepeenra kaudu. Politsei peatas ja tegi protokolli väites, et ta tegi paremalt möödasõidu ja rikkus LS § 52 lg 2 p 3. Kaebaja ei teinud möödasõitu. Vastavalt liiklusseaduse § 2 lg 2 p 44 on möödasõit ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõites. Möödasõiduks ei loeta ümberpõiget ega möödumist. Järelikult seisvast sõidukist ei saa teha möödasõitu. Politsei tegi sündmusest videosalvestuse, sellel on näha, et sõiduk, millest kaebaja ümber põikas, seisis. Möödumist reguleerib LS § 54 lg 5 ja see keelab LS § 52 lg 2 p 1-2 juhtudel möödumise ees sõitvast sõidukist, samas lubab LS § 54 lg 5 mööduda LS § 52 lg 2 p 3 viidatud juhul, jättes sellele viitamata. ees olnud sõiduk seisis ja soovis sõita vasakule. Samuti lubab LS § 55 mööduda või ümber põigata ka aeglaselt liikuvast sõidukist paremalt. Kogu rida, milles kaebaja liikus pöörab paremale. Seega ei teinud kaebaja kaubikust möödasõitu vaid möödus ümberreastumiseks või vasakule suundumiseks peatunud kaubikust. Väärteootsuses on kaebaja tegu kvalifitseeritud möödasõiduks. Kaebaja on kogu aeg kinnitanud, et mõistis ees peatunud sõiduki tegevust kui kavatsust pöörata vasakule. Eesoleva sõiduki tegevus oli kaootiline, ootamatu ja arusaamatu. Igal juhul, kui eesolev sõiduk suundus vasakule kuid takistavate sõidukite tõttu peatus, tegi kaebuse esitaja ümberpõike, see ei ole möödasõit. Asja kohta on videosalvestus, seda kaebajale näidati, sellelt on näha, et kaebaja tegi ümberpõiget ees peatunud sõidukist, mis oli vasakule pööramas. Seisvast sõidukist möödumine ei ole möödasõit LS mõttes. Kaebaja on korrektne liikleja avaldas kahetsust. Vaatamata sellele määras politsei maksimaalse võimaliku karistuse. See ei ole asjaolusid arvestades põhjendatud. Kaebaja ei rikkunud liiklusnõudeid ja isegi kui oleks seda teinud, ei ole määratud karistus põhjendatud, see on liiga suur. Politsei hindas olukorda sündmuskohal valesti ning vastulause järel kvalifitseeris politsei asja ümber. 2
Alternatiivtaotluses on kaebuse esitaja palunud muuta määratud karistust, kuna leiab, et määratud karistus on liiga suur arvestades konkreetset tegu, kahetsust ja asjaolusid. Samuti ei soovinud kaebuse esitaja asja arutada kohtuistungil ning nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse menetlustaituse juht Oleg Lodeikin oma 06.08.2013.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule teatab, et menetleja ei nõustu kaebusega ja palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. Pärnu Maakohtu seisukoht
lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.
kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et N.B kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. LS § 52 lg 2 p 3 kohaselt pärisuunavööndis ei tohi juht mööda sõita aeglustus- või kiirendusraja, teepeenra või ühissõidukipeatuskoha teelaiendi kaudu, välja arvatud juhul, kui sõidetakse paremalt mööda sõidukist, mis on vasak- või tagasipöördel. Kaitsja väiteil N.Bjuhitud sõiduki ees liikus kaubik, mis liikus kaootiliselt, mille juht soovis sõita vasakule ja jäi seisma. Kogu rida, milles kaebaja liikus, pöörab paremale. Kaebaja möödus ees seisvast kaubikust paremalt teepeenra kaudu. Seega ei teinud kaebaja kaubikust möödasõitu vaid möödus ümberreastumiseks või vasakule suundumiseks peatunud kaubikust. Kohus kaitsja väidetega ei nõustu. Kohus leiab, et N.Bpoolt toimepandud väärtegu on tõendatud tunnistajate X ja X ütlustega, kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolliga ja videosalvestusega. Tunnistaja X ütluste kohaselt täitis ta X.X.X.a kell X:X ajal kombineeritud liiklusjärelevalve käigus tööülesandeid. Koos X X tee X km suunaga X nägi ta sõiduautot X reg. nr-ga X, mis sooritas möödasõidu paremalt poolt pärisuunas otse liikuvast sõidukist teepeenra kaudu. Ees sõitev sõiduk ei sooritanud vasak ega tagasipööret. Mingi aeg tegi see sama sõiduk neljanda rea (üle muru). Tunnistaja X ütluste kohaselt täites tööülesandeid kombineeritud liiklusjärelevalve käigus seisis ta X mnt Xkm-l märgi vahetus läheduses ning jälgis koos X sõiduki juhte, kes sooritasid möödasõitu pärisuunavööndis eesliikunud sõidukitest teepeenra kaudu. X.X.X.a kella X:X ajal nägi ta, kuidas 3
Ka pole tuvastatud muude
§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. Kaebaja taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka
§-s 30 sätestatud alustel. Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine olulisi menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid väärteolahendi tühistamise aluseks. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb kohtuvälisel menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 230 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et kohtuväline menetleja määras kaebajale maksimaalse võimaliku karistuse. Kaebajale on antud juhul karistusena kohaldatud sanktsiooni miinimumi ja keskmise määra vaheline rahatrahv – 25 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on otsust tehes arvestanud karistust kergendava asjaoluna kahetsust. N.B on varem väärteokorras karistamata. Hinnates isiku poolt toime pandud süüteo ohtlikust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et puuduvad raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud karistus vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range motiveerimaks N.B hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Seega leiab kohus, et N.B süüline käitumine LS § 52 lg 2 p 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 230 lg 1 järgi. Anu Tammeniit Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.