lg 2 p 1, 4 järgi E.R süüdistuses
214 lg 2 p 4 järgi Maksim Kuptšinenko süüdistuses
lg 2 p 1,4 lühimenetluses Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav K.H Isikukood XXX; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodakondsusega; põhiharidusega; emakeel- eesti keel; töökoht puudub; Kriminaalkorras karistatud 2 korda: 1. 14.12.2011 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
p 1, 4 alusel vangistusega 2 kuud tingimisi
12.09.2012 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
lg 2 p 9- § 25 lg 2,
alusel mõisteti lõplikuks karistuseks vangistus 3 kuud ja 28 päeva, mis asendati
69 alusel üldkasuliku tööga 236 tundi. Katseaja lõpp 11.09.
, § 263 p 4 alusel vangistusega 3 kuud,
18.03.2011 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
MS § 238 lg 2 ja
23.01.2012 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
MS § 238 lg 2 ja
lg 1 alusel vangistusega 3 kuud ja 28 päeva,
lg 2 alusel vangistusega 5 kuud ja 28 päeva, mis asendati
69 alusel üldkasuliku tööga 356 tundi. Katseaja lõppemise kuupäev 21.01.2014. Karistus osaliselt kandmata (tehtud on 108,5 tundi, tegemata on 247,5 tundi) Väärteokorras 12 kehtivat karistust, rahatrahvid osaliselt tasumata Tõkend: Kahtlustatavana kinni peetud: 28.01.2013 Tõkend: vahistamine alates 30.01.2013 Kaitsja Meelis Masso Süüdistatav Maksim Kuptšinenko Isikukood 39302037029; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodakondsusega; põhiharidusega; emakeel- vene keel; töökoht puudub; kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras 8 kehtivat karistust, rahatrahvid osaliselt tasumata Tõkend: Kahtlustatavana kinni peetud: 28.01.2013-30.01.2013.a. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 30.01.2013.a. Kaitsja Eva Rivis 2 1-13-6120 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Mõista K.H
Tunnistada K.H süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada K.H-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. Suurendada
lg 2 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust – 4 kuud vangistust – Harju Maakohtu 12.09.2012.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra - s.o 219 tundi üldkasulikku tööd ehk 109 päeva ehk 3 (kolm) kuud ja 19 (üheksateist) päeva vangistust- võrra ning mõista süüdistatavale K.H-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 (seitse) kuud ja 19 (üheksateist) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda K.H kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o. 28.01.2013.a. Tõkend- vahistamine- tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse täielikul ärakandmisel. Mõista E.R
Tunnistada E.R süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada E.R-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. Suurendada
lg 2 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust – 4 kuud vangistust – Harju Maakohtu 23.01.2012.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra - s.o 247,5 tundi üldkasulikku tööd ehk 4 (neli) kuud ja 4 (neli) päeva vangistustvõrra ning mõista süüdistatavale E.R-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 (kaheksa) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda E.R kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o. 28.01.2013.a. Tõkend- vahistamine- tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse täielikul ärakandmisel. Mõista Maksim Kuptšinenko
Tunnistada Maksim Kuptšinenko süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Maksim Kuptšinenkole mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.01.201330.01.2013.a. s.o 3 (kolm) päeva ning ärakandmata karistuseks lugeda vangistus 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.
lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud karistus – 5 kuud ja 27 päeva vangistust – jäetakse tingimisi kohaldamata ning seda ei pöörata täitmisele, kui Maksim Kuptšinenko ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada Maksim Kuptšinenkole määratud katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 05.08.2013.a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid2 CD-d kõnesalvestistega tehtud kõnedest lühinumbrile 110 ja 112, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 2 CD videosalvestistega Rahvusooper Estonia ja Solarise Keskuse turvakaameratest, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. K.H-lt välja mõista menetluskulud järgmiselt: • II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 340 (kolmsada nelikümmend) eurot ja 40 ( ) senti; • Kaitsjale toimiku materjalidest tehtud koopiate kulu summas 45 (nelikümmend viis) senti. E.R-ilt välja mõista menetluskulud järgmiselt: • II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40 (nelikümmend) senti; • Kaitsjale toimiku materjalidest tehtud koopiate kulu summas 45 (nelikümmend viis) senti. Maksim Kuptšinekolt välja mõista menetluskulud järgmiselt: 4 1-13-6120 • II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 316 (kolmsada kuusteist) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti; • Kaitsjale toimiku materjalidest tehtud koopiate kulu summas 45 (nelikümmend viis) senti. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul võrdsetes osades arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777, või Swedbank arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2800049777 või Danske Bank AS Eesti filiaal arveldusarvele nr 333416110002, viitenumbriga 2800049777. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „süüdistatava ees- ja perekonnanimi, 1-13-6120, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 28.08.2013.a. SÜÜDISTUS K.H süüdistatakse selles, et tema 28.01.2013 kella 16.15 paiku Tallinnas Rävala pst 12 asuvas Solarise keskuses ja seejärel teel Solarise keskusest liikudes Tammsaare pargini, olles alkoholijoobes, nõudis koos E.R ja Maksim Kuptšinenkoga, ilma õigusliku aluseta XXX koheselt võla 100 euro maksmist ning kui XXXpüüdis E.R , Maksim Kuptšinenko ja K.H eest ära minna, siis E.R , Maksim Kuptšinenko ja K.H järgnesid talle. Tammsaare pargis E.R lõi XXXrusikaga näkku, misjärel K.H koos Maksim Kuptšinenkoga hakkas X XXXt peksma rusikate ja jalgadega keha ja pea piirkonda, põhjustades XXX füüsilist valu ning tervisekahjustusi- peapõrutuse, otsmikule marrastused, vasaku käe pöidla ja nimetissõrme vahelise naha pindmise vigastuse. 5 1-13-6120 Seega K.H isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse katse, oma tahtliku tegevusega pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise vägivallaga, mis oli toime pandud grupi poolt, s.o.
E.R süüdistatakse selles, et tema 28.01.2013 kella 16.15 paiku Tallinnas Rävala pst 12 asuvas Solarise keskuses ja seejärel teel Solarise keskusest liikudes Tammsaare pargini, olles alkoholijoobes, nõudis koos K.H ja Maksim Kuptšinenkoga, ilma õigusliku aluseta XXX koheselt võla 100 euro maksmist K.H kasuks. Kui XXX püüdis E.R , Maksim Kuptšinenko ja K.H eest ära minna, E.R, Maksim Kuptšinenko ja K.H järgnesid talle. E.R astus XXX tee peale ette püüdes teda takistada lahkumast. Tammsaare pargis E.R lõi XXX rusikaga näkku, misjärel Maksim Kuptšinenko ja K.H hakkasid X XXXt peksma rusikate ja jalgadega keha ja pea piirkonda, põhjustades XXX füüsilist valu ning tervisekahjustusi- peapõrutuse, otsmikule marrastused, vasaku käe pöidla ja nimetissõrme vahelise naha pindmise vigastuse. Seega E.R oma tahtliku tegevusega pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise vägivallaga, mis oli toime pandud grupi poolt, s.o.
Maksim Kuptšinenkot süüdistatakse selles, et tema 28.01.2013 kella 16.15 paiku Tallinnas Rävala pst 12 asuvas Solarise keskuses ja seejärel teel Solarise keskusest liikudes Tammsaare pargini, olles alkoholijoobes, nõudis koos E.R ja K.H-ga, ilma õigusliku aluseta XXX koheselt võla 100 euro maksmist K.H kasuks. Kui XXX püüdis E.R , Maksim Kuptšinenko ja K.H eest ära minna, siis Maksim Kuptšinenko, E.R ja K.H järgnesid talle. Maksim Kuptšinenko astus XXX tee peale ette püüdes teda takistada lahkumast. Tammsaare pargis E.R lõi XXX rusikaga näkku, misjärel Maksim Kuptšinenko koos K.H-ga hakkas X XXXt peksma rusikate ja jalgadega keha ja pea piirkonda, põhjustades XXX füüsilist valu ning tervisekahjustusi- peapõrutuse, otsmikule marrastused, vasaku käe pöidla ja nimetissõrme vahelise naha pindmise vigastuse. Samuti ähvardas Maksim Kuptšinenko peksmise käigus X XXXt, et kui too peaks juhtunust politseisse või kellelegi veel teatama, siis annab ta XXX veel rohkem peksa ning lõi rusikaga XXX vastu nägu. Seega Maksim Kuptšinenko isikuna, kes on varem toime pannud varguse katse, oma tahtliku tegevusega pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise vägivallaga, mis oli toime pandud grupi poolt, s.o.
MENETLUSPOOLTE SEISUKOHAD Süüdistatav K.H tunnistas kohtuistungil end esitatud süüdistuses süüdi osaliselt, nimelt kannatanu peksmises. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, ütlusi anda ei soovi. Süüdistatav E.R ei tunnistanud end süüdi väljapressimises ja kannatanu löömises, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, ütlusi anda ei soovi. Vabandas kannatanu ees, kahetses, et üldse viibis sündmuskohal ja palus kergemat karistust. Süüdistatav Maksim Kuptšinenko tunnistas end süüdi ainult kannatanu peksmises, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, ütlusi anda ei soovi. Kahetses oma tegu väga. Kannatanu XXX tunnistas, et on süüdistatava M. Kuptšinenko vabanduse vastu võtnud, seletas, et E.R ja K.H ei löönud teda, seda tegi ainult M. Kuptšinenko ja konflikt leidis aset sellest, et ta oli võlgu. 6 1-13-6120 Prokurör K. Kivi leidis, et süüdistus on tõendatud ja kvalifikatsioon õige. Kannatanule varalist kahju ei tekitatud, tema võla olemasolu ei ole eitatud, samas on kohtul võimalik muuta süüdistuse kvalifikatsiooni, kui kohus leiab, et tegemist on kergemaliigilise kuriteoga. Karistuse mõistmisel K.H puhul palus prokurör lugeda kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaks kuriteo toimepanemist grupi poolt ja karistuseks palus mõista 6 aastat vangistust, mida vähendada 1/3 võrra 4 aastani ning suurendada eelmise, ärakandmata karistuse võrra, lugedes lõplikuks karistuseks 4 aastat 3 kuud ja 19 päeva alates 28.01.2013.a. E.R tegevuse puhul on prokurör leidnud, et tegu on kaastäideviimisega, nõudes kannatanult raha ja püüdes takistada kannatanut lahkumast. Kergendavad asjaolud puuduvad, raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine grupis. Prokurör palus mõista karistuseks 6 aastat vangistust, vähendada 1/3 võrra 4 aastani ning suurendada eelmise, ärakandmata karistuse võrra, lugedes lõplikuks karistuseks 4 aastat 4 kuud ja 4 päeva vangistust. M. Kuptšinenko puhul palus prokurör arvestada, et väljapressimine on toime pannud grupis. Väide, et peksis kannatanut, kuna viimane suhtles tema sõbratariga, ei ole kriminaalasjade materjalidega tõendamist leidnud, tunnistajate ja kannatanu ütluste alusel käis jutt kogu aeg võlast. Karistuse mõistmisel M. Kuptšinenkole palus prokurör lugeda kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlikku kahetsust, leppimist kannatanuga, raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine grupis. Prokurör palus karistada teda vangistusega 6 aastat, vähendades seda 1/3 võrra ning arvata hulka eelvangistuses viibitud aeg. Lõplikuks karistuseks lugeda M. Kuptšinenkole vangistus 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva, mida kohaldada tingimisi 4- aastase katseajaga. Süüdistatava K.H kaitsja M. Allikmäe leidis, et süüdistus on põhjendatud vaid osaliselt, tõendid lubatavad ja küllaldased, K.H tegu vastab
Kannatanu ütlustes ei tulene, et K.H oleks sündmuste alguses asjasse seotud ega ole ütlustes rõhku pandud ka sellele, et peksmine oleks toimunud rahasaamise eesmärgil. Kannatanu võlg on sekundaarse tähtsusega. M. Kuptšinenko peksis kannatanut hoopis seepärast, et viimane suhtles tema sõbratariga. Kaklus toimus tänaval, häiriti paljude isikute õigusrahu, kannatanu vigastused ei olnud suured. Süüdistatava E.R kaitsja M. Masso avaldas, et väljapressimise kvalifikatsioon ei ole õige. Kannatanu ja süüdistatava vahel oli võlasuhe, võla maksmist nõuti ebaseaduslikus korras ja see on kvalifitseeritav omavoli tunnustel. Kannatanu XXX tegevuse tõttu tekkis K.H kahju, mida kannatanu ei eita, sellega on K.H ja XXXvaheline võlasuhe tõendatud, pooled leppisid, et võla suurus on 100 eurot, see oli vabatahtlik kokkulepe ja see on tõendatud toimiku materjalidega. Süüdistatava E.R eesmärk kuriteo toimepanemise ajal oli saada selgust, kes kellele võlgu on. E.R tegevus piirdus kannatanu liikumise takistamisega. E.R puhul saab kuriteost osavõtu suhtes rääkida kaasaaitamisest. E.R puhul tuleb tuvastada kahekordne tahtlus - vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks ja toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Kaitsja palus kvalifitseerida süüdistus
-§ 22 lg 3 järgi ja kui kahekordne tahtlus tõendamist ei leia, siis
Süüdistatava M. Kuptšinenko kaitsja E. Rivis on seisukohal, et kannatanu ja süüdistatava K.H vaheline võlasuhe on tõendatud. Võlga käsitles M. Kuptšinenko kui oletatavat õigust, kuid teostas seda ebaseaduslikus korras, kasutades vägivalda. Kaitsja palus kvalifitseerida kuritegu ümber
Kuptšinenko on kannatanuga leppinud, seda palus kaitsja arvestada karistust kergendava asjaoluna ja väljapressimise osas mõista M. Kuptšinenko õigeks. KOHTU SEISUKOHT 7 1-13-6120 Kohus, kuulanud ära kõikide menetluspoolte seisukohad ja analüüsinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, asub alljärgnevale seisukohale. Kohtueelses menetluses on süüdistatavatele K.H, E.R ja M. Kuptšinenko esitatud süüdistused väljapressimises.
järgi tähendab väljapressimine varalise kasu üleandmise nõudmist, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda. Süüdistusakti kohaselt nõudsid süüdistatavad kannatanult XXXraha üleandmist vägivallaga ja isikute grupis - nimelt on kõik süüdistatavad nõudnud ilma õigusliku aluseta kannatanult võla 100 eurot maksmist süüdistatava K.H kasuks. Süüdistusaktist nähtub, et kannatanult nõuti tagasi võlga, mille nõudmiseks puudus süüdistatavatel õiguslik alus. Hinnates arutatavas kriminaalasjas süüdistusaktis kajastatut, leiab kohus, et süüdistusaktis on jäetud kajastamata süüdistatavate karistusõigusliku vastutuse eelduseks olevad vajalikud faktilised asjaolud. Nimelt on riiklik süüdistaja küll nimetanud, et kannatanult nõuti raha ilma õigusliku aluseta, kuid on jätnud põhjendamata, milles täpselt seisnes nimetatud nõude ebaseaduslikkus. Kuivõrd väljapressimise ühe koosseisuelemendina on oluline tuvastada just varalise kasu üleandmise nõudmise sisu kvalifitseerimaks käitumist
järgi, tulnuks seega kohtueelse menetluse käigus esmajoones tuvastada võlanõude õigusliku aluse puudumine. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et nii kannatanu, süüdistatavate kui ka tunnistaja ütlused viitavad otseselt asjaolule, et K.H ja XXX vahel võisid olla tsiviilõiguslikud võlasuhted. Kuna süüdistusaktist ei tulene, milliste tõendite alusel on kohtueelses menetluses jõutud seisukohale, et süüdistatavatel puudus igasugune õiguslik alus varalise nõude esitamiseks, peab kohus vajalikuks süüdistatavate teole õige karistusõigusliku hinnangu andmise huvides välja selgitada kõik asjaolud, mis võivad tõendada või välistada ülalnimetatud suhete olemasolu ja seega nõude alusetust. Kriminaalasja kohtueelses menetluses on nii süüdistatavad, kannatanu kui ka tunnistajad andnud korduvalt ütlusi võlasuhete eksisteerimise kohta kannatanu XXX ja süüdistatava K.H vahel. Nõnda on kannatanu XXX andnud ülekuulamistel ütlusi, mille kohaselt oli tema süüdistatavale K.H võlgu raha 100 eurot. Võlg tekkis seoses sellega, et XXX rääkis kolmandale isikule K.H poolt toimepandud kuriteost, mistõttu jäi K.H ühe inimese käest oodatav raha saamata. K.H nõudis seejärel saamatajäänud raha XXX. Nende vahel oli alguses jutt, et võlasumma on 500 eurot kuid K.H , saanud teada, et XXX viibis vahepeal vanglas, kahandas summa 100 euro peale, millega lubas võla lugeda tasutuks. Neil ei olnud kokkulepet, millal täpselt maksetähtpäev saabub (I tlk 2; 14). Samuti on võla kohta andnud ütlusi süüdistatav K.H , mille kohaselt suvel 2012.a. rikkus XXX ära K.H sõpruse ühe inimesega, kellega K.H sõbrunes olukorras, mida see inimene soovis saladuses hoida. K.H aga rääkis sellest XXX, kelle kaudu jutt läks edasi ning seetõttu katkestas K.H-ga sõbrunenud isik viimasega suhtlemise. XXX pakkus seejärel K.H-le välja, et maksab talle raha kahju hüvitamiseks, mille ta oma rääkimisega tekitas. Raha ta kuni 28.01.2013.a. maksnud ei olnud (I tlk 110). Lisaks sellele on XXX rääkinud nii enne kuriteosündmust, s.o. enne 28.01.2013.a. kui ka vahetult pärast seda tunnistajatele XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX, et ta on võlgu K.H-le . Nimetatud tunnistajad on kõik oma ütlustes märkinud, et XXX rääkis neile, et ta on K.H-le raha võlgu (I tlk 18; 21; 39; 42; 45; 56; 58). Tunnistaja XXX, kes ei tunne kannatanut ja kellele on XXX võõras, on andnud ütlusi, millest nähtub, et XXX, istudes maas ja olles äsja peksa saanud, tunnistas, et oli ühele oma peksjale võlgu raha 100 eurot (I tlk 42). Samuti on süüdistatav E.R ülekuulamisel öelnud, et enne, kui süüdistatavate ja XXX vahel tekkis konflikt, küsis K.H 8 1-13-6120 XXX, millal viimane oma võla tagasi maksab, mille peale XXX ütles, et tal ei ole raha ja peab tööle minema. Samuti jäi E.R-ile K.H ja XXX konfliktist mulje, et XXX teadis täpselt, mille eest ta võlgu on ega eitanud seda võlga (I tlk 106-107). Kannatanu on ka kohtuistungil selgitanud, et konflikti tekkimise põhjus oli võlg (tlk 187). Seega nähtub kohtu hinnangul kõikide eelpoolnimetatud tõendite pinnalt, et süüdistatava K.H ja kannatanu XXX vahel eksisteeris suulise lepingu põhine võlasuhe, mille olemasolu mõlemad isikud oma ütlustes üheselt kinnitavad. Võlausaldajaks sellisel juhul võib nimetatud asjaoludest nähtuvalt pidada K.H ning võlgnikuks XXX. Pooled ei vaidlusta ka võlasumma suurust, milleks oli 100 eurot. Kuigi kohus möönab, et ülalmainitud tõendite alusel ei ole võimalik üheselt selgitada, missugused asjaolud täpselt on süüdistatava ja kannatanu vahelise võlasuhte tekkimise aluseks ning millisel ajahetkel võis tekkida K.H nõudeõigus XXX suhtes, võib kohtu käsutuses olevate materjalide põhjal siiski väita, et kannatanu ja süüdistatava K.H vahelist võlasuhet ning võimalikku tsiviilõiguslikku lepingut ei saa pidada kehtiva õiguskorraga vastuolus olevaks ega seetõttu ka õigustühiseks. Kohus märgib lisaks eeltoodule ka seda, et karistusõiguse in dubio pro reo põhimõtte kohaselt tuleb asuda seisukohale, et kui kriminaalasja materjalidega ei ole selgelt tõendatud, et süüdistataval ei olnud seaduslikku õigust esitada kannatanule varalisi nõudmisi, tuleb tunnistada, et süüdlane ei nõudnud kannatanult võõra vara üleandmist või sellise vara üleandmist, millele tal ei olnud õigust. Puutuvalt varalise kasu mõistesse, märgib kohus ka seda, et varalise kasu üleandmise nõudmisena saab käsitleda üksnes sellise rahaliselt hinnatava nõude esitamist, mis kutsub esile positiivse muudatuse süüdlase varalises seisus. Sarnaselt teiste varavastaste kuritegudega eeldab ka väljapressimine vara pööramist vara üleandmist nõudva isiku kasuks. Selline alusetu rikastumine aga ei leia aset siis, kui omanik nõuab tagasi endale kuuluvat vara. Lähtudes eelnevalt käsitletust, tuleb kohtul antud kriminaalasjas kõiki kogutud tõendeid hinnates asuda seisukohale, et süüdistatava K.H ja kannatanu XXX vaheliste lepinguliste (võla)suhete olemasolu tõttu võis lepinguõiguse põhimõtetest lähtuvalt K.H tekkida nõudeõigus enesele kuuluva vara, s.o võla 100 eurot suhtes, mida ta süüdistuse märgitud ajal kannatanu suhtes ka teostas. Seega ei ole arutatavas kriminaalasjas alust pidada K.H nõuet XXX vastu maksta tagasi temale kuuluv võlg, varalise kasu üleandmise nõudmiseks
Isikut, kes nõuab nõudeõiguse alusel tagasi enesele kuuluvat asja, ei saa vaadelda varalist kasu saavana, kuna endale kuuluva asja tagasisaamisel ei tekiks positiivset muutust tema varalises seisundis. Varalise kasu üleandmise nõue oleks vaadeldavas kuriteos koosseisutunnusena täidetud siis, kui nõude esitanud isik nõuaks endale asja, varalist õigust või muud varalist kasu, mis ei kuulu talle või millele tal ei ole õigust. Kui aga ei nõuta võõra vara üleandmist või ei taotleta kasu võõra vara arvelt, siis väljapressimise koosseisu ei realiseerita ning süüdistatavate käitumises puudub kuriteokoosseis. Tulenevalt kohtu poolt tuvastatud asjaoludest, mille pinnalt ei saa K.H varalist nõuet XXX vastu otseselt pidada õigustamatuks ega temale mittekuuluvaks, asub kohus seisukohale, et K.H käitumises puudub
järgi kvalifitseeritud kuriteokoosseis ning K.H tuleb temale inkrimineeritud kuriteos väljapressimise toimepanemises täielikult õigeks mõista. Puutuvalt süüdistatavate E.R ja M. Kuptšinenko toimepanemises, asub kohus järgmisele seisukohale. 9 süüdistusse väljapressimise 1-13-6120 Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistatavad E.R ja M. Kuptšinenko viibisid süüdistusaktis märgitud ajal ja kohas koos K.H-ga sündmuskohal, kus süüdistusakti kohaselt olevat toimunud isikute grupi poolt väljapressimine kannatanu XXX suhtes. Nii E.R kui ka M. Kuptšinenkot süüdistatakse selles, et nemad koos K.H-ga , ilma õigusliku aluseta nõudsid XXX koheselt võla 100 eurot maksmist K.H kasuks. Kuigi süüdistatav M. Kuptšinenko on sündmuse kohta esitanud omapoolse versiooni, mille kohaselt tema ei ole kannatanult mingit raha nõudnud ega kuulnud, et ka keegi teine oleks seda teinud ning ei teadnud üldse, et kannatanu K.H-le võlgu oli (I tlk 92), ei pea kohus süüdistatava sellist kaitseversiooni usutavaks. Nimetatud versioon on ümber lükatud kriminaalasjas kogutud tõendite - nii sündmust algusest lõpuni pealt näinud tunnistaja XXX kui ka XXX, XXX jt eelpoolnimetatud isikute, sh konflikti põhjustega eelnevalt mitte kursis olnud tunnistajate - ütlustega. Nii on tunnistaja XXX, kes oli kogu sündmuste toimumise aja XXX juures, andnud ütlusi, et kui K.H-ga koos olnud noormehed üritasid tema ja XXX liikumist takistada, küsis ta noormeestelt, mispärast te nii teete. Maksim ja Tanel vastasid, et X on K.H-le võlgu ja võlg on vaja tasuda. Samuti nõudsid Maksim ja Tanel raha ka peale seda, kui X peksmise tõttu kukkus ja taas püsti tõusis (I tlk 18; 21). Samuti on tunnistaja XXX öelnud, et Maksim ütles X , et peab Aivarile võla ära maksma (I tlk 39). Lisaks on tunnistaja XXX Solaris keskuse turvamehena ülekuulamisel selgitanud, et K.H ja temaga kaasasolnud 2 noormeest, kellest ühe nimi oli Maksim, nõudsid noormehelt tagasi võlga (I tlk 47). Lisaks K.H-le ja Kuptšinenkole on XXX fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli alusel kolmanda rahanõudjana ära tundnud E.R (I tlk 52). Süüdistatav E.R on oma ütlustes selgitanud, et Aivar küsis sündmuskohal korduvalt X , millal ta oma võla ära maksab. E.R seisis XXX seejärel tee peale ette ja püüdis teda veenda, et ta K.H ära ootaks, et temaga sotid selgeks rääkida. Sellega kogu tema tegevus sündmuskohal ka piirdus (I tlk 106-107). Kannatanu XXX ütluste kohaselt ta ei mäleta, kas E.R oli juures, kui K.H temalt võlga tagasi küsis, juures aga oli M. Kuptšinenko (I tlk 14). Kohus leiab, et kuigi nii M. Kuptšinenko kui ka E.R mõlemad eitavad XXX K.H-le kuuluva võla tagasimaksmise nõudmist, kinnitavad kohtueelses menetluses ülekuulatud tunnistajate ütlused aga vastupidiselt M. Kuptšinenko ja E.R väidetele just seda, et lisaks K.H-le esitasid ka temaga kaasas olnud E.R ja M. Kuptšinenko kannatanule K.H-le kuuluva võla tagasimaksmise nõude. Kuna aga kohus on eelnevalt analüüsitu põhjal jõudnud seisukohale, et K.H poolt XXX esitatud nõue maksta tagasi 100 eurot, mille XXX K.H-le nende omavahelise kokkuleppe ja arusaamise alusel võlgnes, ei ole
objektiivse koosseisu kohaselt käsitletav varalise kasu üleandmise nõudmisena, siis ei saa samadel alustel ka M. Kuptšinenko ja E.R käitumises olla väljapressimise kuriteokoosseisu, kuna ka nende poolt XXX esitatud nõue oli sisult sama, mille esitas K.H. Seetõttu asub kohus ka süüdistatavate E.R ja M. Kuptšinenko puhul seisukohale, et nii E.R kui K. Kuptšinenko käitumises puudub
järgi kvalifitseeritud kuriteokoosseis ning mõlemad süüdistatavad tuleb neile inkrimineeritud kuriteos väljapressimise toimepanemises õigeks mõista. Juhtudel, mil kohus loeb kohtuliku arutamise tulemina välistatuks süüdistatava süüditunnistamise talle süüdistusakti järgi inkrimineeritud karistusseaduse sätte järgi, ei saa automaatselt siiski järgneda õigeksmõistmist. Enne õigeksmõistva otsuse tegemist peab 10 1-13-6120 kohus omal algatusel kontrollima, kas süüdistatava tegu vastab mõnele muule karistusseaduse normile, mille järgi oleks see tegu võimalik KrMS § 268 lg 6 korras ümber kvalifitseerida. (RKKK 3-1-1-55-09) Kuna süüdistatavatele heidetakse ette oma õiguse teostamist vägivallaga, tõusetub küsimus selle kohta, kas süüdistatavate tegevus võib vastata
sätestatud omavoli koosseisule.
näeb ette vastutuse oma tõelise või oletatava õiguse teostamise eest ebaseaduslikus korras, kui see on seotud vägivalla, vara hävitamise või rikkumise või sellega ähvardamisega, isikult vabaduse võtmise, isiku vabaduse piiramise või sellega ähvardamisega või kui sellega on põhjustatud muu oluline kahju.
subjektiks on isik, kellele subjektiivne õigus kuulub (tõeline õigus) või kes oletab taolise õiguse endale kuulumist (oletatav õigus). Ning juhul, kui isik ei teostanud oma tõelist õigust, tuleb tema käitumise kvalifitseerimisel
järgi tuvastada, millist ja kellele kuuluvat õigust see isik oma oletatava õigusena teostas. Tuvastamaks, kas süüdistatavate tegevus on kvalifitseeritav omavoli koosseisu järgi, tuleb seega esmalt hinnata, kas tegu on toime pandud oma tõelise või oletatava õiguse teostamiseks ning kas nimetatud tegu oli seotud vägivallaga või muu asjaoluga. Seda seisukohta on Riigikohus väljendanud ka otsuses nr 3-1-1-116-01. Seega tuleb arutatavas kriminaalasjas tuvastada, 1) kas süüdistatavate K.H , E.R ja M. Kuptšinenko poolt toime pandud teod olid toime pandud oma tõelise või oletatava õiguse teostamiseks ning 2) kas kannatanu XXX suhtes kasutati vägivalda. Enne, kui kohus võtab seisukoha, missugust õigust - kas tõelist või oletatavat – võis K.H kannatanu XXX suhtes süüdistusaktis märgitud kuupäeval teostada, märgib kohus selgitavalt, et vastavalt õigusteoorias aktsepteeritud seisukohtadele ning Riigikohtu praktikale mõeldakse tõelise õiguse all isikule õigustloova üld- või üksikakti alusel kuuluvat tegelikku õigust. Oma oletatava õiguse all aga ei tule mõista mitte igasugust isiku subjektiivset arusaama oma õigustest, vaid üksnes seadusega tagatud õiguse oletamist, mille esinemist on süüdlasel õigus ühiskonnas eksisteerivate õigussuhete raames oletada. (RKKK 3-1-1-78-96). Kehtiva
kohaselt peab oletatav õigus olema vähemalt õiguskorraga kooskõlas, kuid antud isiku poolt ekslikult talle kuuluvaks peetav. Seejuures on oluline, et ka oletatav õigus, mida isik ekslikult arvab omavat, peab olema konkreetselt väljendatud, puudutama reaalselt ning kontrollitavalt eksisteerivate õigussubjektide vahelisi õigussuhteid ja mahtuma üldiselt teadaoleva asjaolu mõistesse. Kohtu poolt on juba eelpool käsitlemist leidnud asjaolud, mille alusel jõudis kohus seisukohale, et K.H ja XXXpuhul ei saa üheselt välistada nende vahel valitsevate varaliste suhete olemasolu. Kuna aga K.H ja XXX vaheliste võlasuhete tekkimise alused on vaieldavad, saaks süüdistatava K.H käitumist hinnata oma tõelise õiguse ebaseaduslikus korras teostamisena vaid sel juhul, kui oleks rahuldatud tema vastavasisuline tsiviilhagi. Kuna kriminaalasja arutav kohus ei saa otsustada selle üle, kas ja millises ulatuses tsiviilõiguslikust suhtest tulenev nõue rahuldada tuleb, siis sellisel juhul, vaieldava ning kohtu poolt veel tunnustamata nõudeõiguse puhul tuleb rääkida üksnes isiku oletatava õiguse realiseerimisest. Seega jõuab kohus seisukohale, et K.H realiseeris süüdistusaktis märgitud ajal XXX suhtes vägivallaga enda oletatavat õigust ebaseaduslikus korras. Kuna K.H puhul ei pea kohus eelpoolnimetatud põhimõtetest lähtuvalt võimalikuks pidada tema tegevust oma tõelise õiguse teostamisena, ei saa ka E.R ja M. Kuptšinenko puhul rääkida oma tõelise õiguse teostamisest. Samas saab teisele isikule kuuluvat oletatavat õigust, mida isik pidas subjektiivselt oma tegelikuks õiguseks ning ühiskonnas valitsevatest 11 1-13-6120 õigussuhetest ja arusaamadest oli tal küllaldaselt alust oletada, et tal on õigus seda ka realiseerida, samuti käsitleda oletatava õigusena. (RKKK 3-1-1-118-01). Nii süüdistusakti kui ka kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud, et E.R ja M. Kuptšinenko nõudsid XXX võla 100 eurot maksmist K.H kasuks. Seega leiab kohus, et nii E.R , kui ka M. Kuptšinenko, teades ja nähes, et K.H nõuab XXX tagasi temale kuuluvat võlga, seda aktsepteerides ning endid võlga tagasi nõudma õigustatud isikuteks pidavatena, asusid teostama K.H-le kuuluvat nõudeõigust, millega nõudsid XXX kohest võla tasumist K.H kasuks, realiseerides sellega oma oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras.
järgi tuleneb oma tõelise või oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikkus nimetatud kuriteo objektiivses koosseisus loetletud tunnustest, milleks on antud kriminaalasjas esitatud süüdistusakti kohaselt vägivalla kasutamine XXX suhtes. Süüdistusakti kohaselt on kõik süüdistatavad kasutanud XXX suhtes vägivalda. Kohus, uurinud ja hinnanud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, leidis, et vägivalla kasutamine K.H , E.R ja M. Kuptšinenko poolt kannatanu XXX suhtes on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: Kannatanu XXX ütlustega, mille kohaselt 28.01.2013.a. kella 16:05 ajal, viibides sõbrataride X XX ja X XX aadressil Estonia pst 9 Tallinn asuvas Solarise keskuses, tuli tema juurde talle varasemast tuttav, purjus ja agressiivne K.H, kellele võlgnes 100 eurot. K.H-ga olid kaasas talle varasemast juba tuttavad noormehed - Maksim Kuptšinenko ja E.R . K.H nõudis võla kohest maksmist ja lubas peksa anda. Nõudmise juures viibis ka M. Kuptšinenko, kannatanu ei mäleta, kas E.R ka juures oli. XXX tahtis keskusest lahkuda, K.H-ga kaasas olnud noormehed takistasid tal minemast. Jõudnud teater Estonia juurde, lõi üks noormees talle külje pealt rusikaga näkku ning siis hakkas Maksim teda lööma rusikaga näkku, selga kõhtu. Kannatanu kukkus. Siis hakati teda jalgadega peksma selja ja näo piirkonda, ta ei näinud, kes lõi. Korraks kaotas ta teadvuse. Kuna kannatanu kaitses nägu kätega, ei näinud ta lööjaid täpselt, kuid teda peksti jalgadega ja palju. Möödujad kutsusid kiirabi ja politsei. M. Kuptšinenko lõi kannatanut veel rusikaga vastu nägu, sõnades, et kui politseisse pöördub, saab hullemini peksa. Kannatanu ei näinud, kas K.H ja Taaniel lõid, kuid Maksim lõi kindlasti (I tlk 1-4; 13-16). XXX läbivaatuse protokollist, fototabelitelt, kiirabikaarilt ja haigusloost nähtuvad XXX tekitatud kehavigastused- peapõrutus, marrastused, paistetus ja vasaku käe vigastus (I tlk 6-7 10-12; II tlk 115-119). XXX suhtes vägivalla tarvitamist tõendavad ka tunnistajate ütlused, mille kohaselt tunnistaja X XX selgitab, et istudes koos X ja X XX Solarises, tulid sinna Taaniel ja Maksim, kes kutsusid X eemale rääkima. Järsku jooksid noormeeste poole turvatöötajad neid lahutama. X pidi tööle minema, kuid Maksim ja Taaniel ei lasknud teda välja. XXX küsimuse peale, miks te nii teete, vastasid noormehed, et X on vaja võlg tasuda, üle tee jõudnuna Maksim lõi X rusikatega pähe, X kukkus, seejärel peksis Maksim X jalgadega ja rusikatega pähe ja keha piirkonda. Taaniel lõi X ühel korral rusikaga näkku. Maksim ja Taaniel nõudsid mõlemad X raha. Siis saabus K.H ja hakkas koos Maksimiga X peksma nii rusikate kui jalgadega. Viimaks lõi Maksim X veel rusikaga näkku. Kogu juhtumi ajal oli juttu vaid võlast, mitte Maksimi pretensioonidest XXX vastu seoses tütarlapsega (I tlk 17-19; 20-21). Ka tunnistaja X XX nägi, kuidas Taaniel lõi X rusikaga näkku ning Maksim hakkas X peksma. Kui X vahepeal lahkuda tahtis, ei lasknud Taaniel tal minna. K.H saabus samuti kohale ja koos Maksimiga hakkasid X taas peksma. 12 1-13-6120 Maksim ja Aivar nõudsid võla tagasimaksmist X (I tlk 38-40). Tunnistaja X XX nägi sündmuskohale jõudes, kuidas talle võõras noormees istus maas, verise näoga, ütles, et sai peksa, kuna ei olnud võlga tagasi maksnud, ning noormeest lõi rusikaga näkku laiguliste juustega meesterahvas (I tlk 41-43). Fototabelil on Maksim Kuptšinenkol juustes heledad laigud (I tlk 102). Tunnistaja X XX seletas, et nägi, kuidas Estonia pst ja Tammsaare pargi juures on maas pikali noormees, kes oma pead kätega kattis ja keda kolm noormeest jalgadega peksid. Kui peksjad eemaldusid, kuulis kannatanult, et oli peksjatelt raha laenanud. Tunnistajale jäi mulje, et võlgu oli ta laiguliste juustega noormehele, kuna see isik ütles maaslamajale, et „sa oled mulle võlgu, maksa tagasi“. Nimetatud noormees lõi veel rusikaga maas lamanud noormeest näkku, keelates politseid kutsumast (I tlk 44-46). X XX on Solaris keskuse turvamehena andnud ütlusi, mille kohaselt kuulis kuidas Solarise keskuse 0- korrusel temale tuttavad K.H , Maksim ja veel üks noormees, keda on fotode järgi ära tundnud ning kes osutus E.R-iks, nõudsid ühelt teiselt noormehelt võlga, lubades peksa anda. Kõik kolm noormeest tirisid ja müksasid võlguolijat. Tunnistaja lahutas nad ja palus lahkuda (I tlk 47-50). Tunnistaja X XX nägi, kuidas Maksim, E.R ja K.H peksid Tammsaare pargi juures üht noormeest (I tlk 58). Asitõendi vaatlusprotokollist ning politsei lühinumbri 110 ja hädaabikõnede kõnesalvestistega CD-lt nähtub, et vajatakse kiirabi noormehele X XX , keda kolm peksjat on peksnud Tammsaare pargi lähedal (I tlk 63-64; 66-67). Samuti on näha keskuse Solaris ning rahvusooper Estonia turvakaamerate videosalvestistelt noormehed, kellel on sõnelus turvatöötajatega ning kes hiljem ka Estonia teatri juures omavahel tülitsevad (I tlk 71-80; 8289). Süüdistatav M. Kuptšinenko on juhtunu kohta andnud omapoolseid selgitusi, mille kohaselt tema tunneb X üle aasta, kuid suhted lõppesid seoses sellega, et X suhtles tema tüdrukuga. 28.01.2013.a. sai Aivari ja Taanieliga kokku Solarises, nägi seal ka X . Solarisest väljununa X puges temaga kaasas olnud tüdrukute taha, Kuptšinenko läks järgi ja lõi rusikaga talle näkku. Teater Estonia ees lõi veel X rusikate ja jalgadega. Võlast ei tea Kuptšinenko midagi. Konflikt oli tütarlapse pärast (I tlk 91-92). Süüdistatav E.R ütluste kohaselt tema, süüdistuses nimetatud ajal ja kohas, kuulis, kuidas K.H küsis X ilt võlga tagasi ning hiljem hakkasid Aivar ja Maksim X peksma. Tema X ei löönud ega tea, mis ta Aivarile võlgu oli (I tlk 106-107). Süüdistatav K.H tunnistab ülekuulamisel, et XXX on tema vana sõber ja oli talle võlgu 100 eurot. Solarise keskuses koos E.R-i ja Maksim Kuptšinenkoga viibides märkas XXX, küsis võlga tagasi ja turvamees tuli neid lahutama. Edasist ei mäleta, kuna oli purjus, mäletama hakkab Tammsaare pargi juurest, kus Maksim X lõi, mäletamist mööda tema, (K.H) ei löönud X kordagi (I tlk 110-111). Kõikide käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite hindamise tulemusel jõuab kohus veendumusele, et K.H , E.R ja M. Kuptšinenko süü oma oletatava õiguse teostamises ebaseaduslikus korras, mis on seotud vägivallaga, on täielikult tõendamist leidnud. Kogutud tõenditega on kinnitust leidnud, et nii K.H, E.R kui ka M. Kuptšinenko teostasid enda oletatavat õigust - nõudsid kannatanult XXX võla 100 eurot tagastamist K.H-le ning kõik süüdistatavad kasutasid seejuures tema suhtes füüsilist vägivalda, mis väljendus kannatanu rusikate ja jalgadega peksmises, tekitades sellise tegevusega viimasele valu ja kehavigastusi. Sellisel viisil panid süüdistatavad kuriteo toime kaastäideviimise osavõtuvormis, täiendades üksteise tegevust ning tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et tulemuseks oli ühiselt toime pandud ning lõpule viidud
Kõik süüdistatavad panid teo toime kavatsetult ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. 13 1-13-6120 Eeltoodust tulenevalt lükkab kohus ümber süüdistatava E.R kaitsja seisukoha et E.R tegevus kuriteo toimepanemisel piirdus üksnes kannatanu liikumise takistamisega ja väljaselgitamisega, kes kellele võlgu on, kuna E.R poolt kannatanu käest võla tagastamise nõudmine ning kannatanu löömine on tõendamist leidnud kriminaalmenetluses ülekuulatud mitmete tunnistajate ütlustega ( XXX, XXX, XXX, XXX). Kuna E.R poolne tegevus viitab otseselt kuriteo toimepanemisele kavatsetult ja kaastäideviijana, ei ole alust kaaluda tema puhul ka kaasaaitamisteo toimepanemist ega ka teo kvalifitseerimist
Kohus ei nõustu ka K.H kaitsja seisukohaga, et K.H tegu vastab
avaliku korra raske rikkumise koosseisule. Asjaolu, et kuritegu pandi toime avalikus kohas, ei eelda kunagi obligatoorselt, et tegemist oleks avaliku korra vastase süüteoga, kuna iga süütegu rikub teatud määral ka avalikku õigusrahu. Lisaks on käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditega kindlaks tehtud, et K.H otsene tahtlus ja kogu tegevus oli kantud üksnes eesmärgist teostada oma oletatavat õigust ning saada XXX käest tagasi temale kuuluv võlg ja seetõttu ei ole õige kaitsja väide, et kannatanu võlg on sekundaarse tähtsusega ja K.H poolt toime pandud kuritegu kvalifitseeritav
KARISTUS
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikuga seotud asjaolusid, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. K.H süü raskusastet hinnates lähtub kohus asjaolust, et käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei kasutanud ta kannatanu suhtes niivõrd intensiivset vägivalda, mis oleks põhjustanud talle märkimisväärsed kehavigastused ja on seetõttu käsitletav süüd vähendavana. K.H puhul on tegemist varem 2 korda kohtulikult karistatud isikuga, kes pani toime kuriteo viimase kohtuotsusega määratud katseajal. K.H karistusandmed ja käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest, jätkates uuesti kuritegude toimepanemist. Selline asjaolu näitab, et süüdistataval puudus ja puudub siiani soov elada õiguskuulekalt. K.H-le karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et K.H pani kuriteo toime viimase kohtuotsusega mõistetud katseajal. Karistusest tingimisi vabastamisel jäetakse isikule sisuliselt võimalus korraldada enda elu viisil, mis välistaks karistuse reaalse täitmisele pööramise. Kohtule näitab K.H käitumine üheselt, et ta ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. K.H puudub ka püsiv legaalne sissetulek ja eelpoolnimetatut arvesse võttes, leiab kohus, et käesolevas kriminaalasjas toimepandud kuriteo eest mõistetavaks karistuseks saab olla üksnes reaalne vangistus. Kohus ei nõustu ei kaitsja ega prokuröri seisukohaga, mille kohaselt on K.H-le mõistetava karistuse kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et puhtsüdamlikuks saab pidada üksnes sellist kahetsust, mis on siiras ning mitte ainult verbaalne, vaid ka isiku käitumisest või tegudest järeldatav. Kohus juhib tähelepanu sellele, et süüdistatavatest on A. 14 1-13-6120 K.H ainus, kes ei ole toimepandu eest kannatanu ees vabandanud. Seega, kui E.R ja M. Kuptšinenko puhul on nende siiras kahetsus ilmnenud lisaks suulisele väljendusele ka nende tegudes - nimelt kannatanu ees vabandamises ja seega tegude pinnalt nähtav - siis K.H puhul nimetatud ilminguid ei esine. E.R kasutas kohtusaalis võimalust vabandada kannatanu ees, kuid K.H seda ei teinud. Seetõttu kohus ei leia, et K.H kahetsus oleks puhtsüdamlik ega arvesta seda karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendav asjaolu on kuriteo toimepanemine grupis. Lähtuvalt K.H süü suurusest, mida siiski eelpool tuvastatud asjaoludel ei saa pidada suureks ning karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest, peab kohus võimalikuks karistada K.H sanktsioonimäära 1/5 lähedaselt. E.R süü suurust hinnates arvestab kohus nagu K.H puhul asjaolu, et kannatanule tekitatud kehavigastused ei olnud suured, kuriteoga ei põhjustatud talle ka materiaalset kahju ning ka asjaolu, et E.R teopanus kuriteosse ei olnud suur. Samas peab arvestama, et tegemist on korduvalt, nimelt 3 korda kohtu poolt karistatud isikuga. Nimetatud asjaolud näitavad, et süüdistataval puudub soov elada õiguskuulekalt. E.R-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus nagu K.H puhul asjaolu, et E.R pani kuriteo toime viimase kohtuotsusega mõistetud katseajal. Ka E.R käitumine näitab, et ta ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Ka puudub E.R püsiv legaalne sissetulek. Seetõttu leiab kohus, et toimepandud kuriteo eest E.R-ile mõistetavaks karistuseks saab olla üksnes reaalne vangistus. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemist grupis. Lähtuvalt E.R süü suurusest, mida ei saa pidada suureks ning karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest, peab kohus võimalikuks karistada E.R sanktsioonimäära 1/5 lähedaselt. Maksim Kuptšinenko süü suurust hinnates arvestab kohus asjaolu, et tegemist on varem kohtu poolt kriminaalkorras karistamata isikuga, kes aga kannatanu suhtes kriminaalasjas tuvastatu põhjal rohkem vägivalda tarvitas ning seda veelkord teha ähvardas, kui viimane peaks politseisse pöörduma, tekitades kannatanus kartust, et vägivald võib jätkuda ka edaspidi. Selliseid asjaolusid hindab kohus süüd suurendavana. Kuna XXX aga kuriteoga tõsiseid tervisekahjustusi ega materiaalset kahju ei tekitatud, ei pea kohus M. Kuptšinenko süüd suureks, küll aga suuremaks, kui K.H ja E.R. M. Kuptšinenkole karistuse mõistmisel arvestab kohus seda, et süüdistataval puudub kindel legaalne sissetulek, mistõttu saab mõistetavaks karistuseks olla üksnes vangistus. Kohtul ei ole M. Kuptšinenko puhul tema eelnevat käitumist silmas pidades alust eeldada, et süüdistatav ei sooviks jätkata oma edasist elu õiguskuulekana. M. Kuptšinenko väljendas kohtuistungil, et soovib oma käitumist edaspidi parandada. Seetõttu leiab kohus, et M. Kuptšinenkole ei ole otstarbekas mõista karistusena reaalset vangistust vaid anda talle võimalus oma kohtuistungil väljendatud lubaduse täitmiseks, jättes mõistetava vangistuse tingimisi kohaldamata. Karistuse määra valikul arvestab kohus M. Kuptšinenko puhul tema puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavaks asjaoluks aga kuriteo toimepanemine grupis. 15 1-13-6120 Lähtuvalt M. Kuptšinenko süü suurusest, mida ei saa pidada suureks, karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest, peab kohus võimalikuks karistada M. Kuptšinenkot sanktsioonimäära 1/5 lähedaselt. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd süüdistatavatel puuduvad hetkel sissetulekud, käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha ja kaitsjatasud, mis kokku moodustavad küllaltki suure summa, leiab kohus, et süüdistatavatel käiks kõigi menetluskulude tasumine korraga üle jõu. K.H , E.R ja M. Kuptšinenko ei ole aga kohtule esitanud tõendeid mõjuvate põhjuste kohta, mis teeksid neile võimatuks või ebamõistlikult koormavaks käesolevas kriminaalasjas kohtu poolt välja mõistetavate menetluskulude tasumise. Seetõttu kohus leiab, et antud kriminaalasjas puudub õiguslik alus jätta menetluskulud kas osaliselt või täielikult riigi kanda ning menetluskulud tuleb süüdistatavatelt välja mõista. Süüdistatavad on täisealised ja töövõimelised isikud ning puuduvad asjaolud, mis välistaksid või takistaksid neil legaalsete elatusvahendite saamist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et menetluskulud tuleb määrata KrMS § 180 lg 3 alusel süüdimõistetutele tasumiseks ositi pikema aja jooksul. Julia Vernikova Kohtunik 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.