1-13-7429/13

1-13-7429 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-13-7429 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku T.Üksik erakorraline ettekanne taotlusega määrata U.M-ile (ik xxx, elukoht *) katsejaks täiendav kohustus RESOLUTSIOON 1.Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku T.Üksik taotlus ja KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 8 alusel määrata U.M-i katsejaks täiendav kohustus – osaleda sotsiaalabiprogrammis "Eluviistreening". 2.Edastada määruse ärakiri U.M-ile, prokurörile Ü.Tamm ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Määrus jõustub selle tegemisest. Asjaolud Pärnu Maakohtu 22.08.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-7429 mõistis kohus U.M süüdi KarS § 424 järgi ja karistas vangistusega 9 kuud. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jättis kohus U.M suhtes vangistuse tingimuslikult kohaldamata 24-kuulise katseajaga, milliseks ajaks määras U.M kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Katseaeg algas 22.08.
3. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 11.12.2013.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku T.Üksik alljärgnev erakorraline ettekanne. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kohustuste mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 22.08.2013 Pärnu Maakohtu otsusega on U.M süüdi mõistetud KarS § 424 järgi ja karistatud vangistusega tingimisi KarS § 74,75 alusel 24 kuulise katseajaga. Kohtu poolt on talle määratud täiendav lisakohustus KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. 1 1-13-7429 24.11.2013 on koostatud patrullpolitseinik Lauri Tenno poolt indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtub, et U.M on tuvastatud joove 1,297 mg/l. Joove fikseeritud indikaatorvahendiga Mecury Nordic. Antud sündmustest teavitati meili teel Kärdla politseijaoskonna vaneminspektor Aili Sinimäe poolt 25.11.
4. Hooldusalune helistas kriminaalhooldajale 24.11 2013 kohe peale toimunud sündmust ka ise ja teatas, et politseile tehti koduse olukorra pärast väljakutse ja poeg K.U.M tuvastati samuti joove. Väljakutse tehti põhjusel, et isa Toivo U.M ja poeg Kuldar U.M pöörasid alkoholijoobes olles tülli. Seega on U.M poolt rikutud talle kohtu poolt määratud lisakohustust KarS § 75 lg 2 järgi ja see on KarS § 74 lg 4 järgi aluseks erakorralise ettekande esitamiseks kohtule. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST 09.12.2013 seletuskirjas U.M kirjutas, et 24.11.2013 tarvitas kodus Ekstra viina. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE Kriminaalhooldus U.M üle kestnud lühikest aega. Kriminaalhooldusosakonnas on ta arvele võetud 10.09.
5. Põhiline riskitegur hoolealuse puhul on alkoholi tarbimine. On läbi viidud vestlused alkoholi kahjulikust mõjust, tervisele, suhetele ja motiveeritud hooldusalust elama karsket elu. Hooldusalune teab kohustuse rikkumisest tulenevaid tagajärgi ja on teadlik, et ka kodus tuleb elada karsket elu. Teised pereliikmed tarvitavad samuti alkoholi ja alkoholijoobes tekivad omavahelised sõnelused pisiasjadest. U.M on olnud varem samuti kriminaalhooldusel, kuid õigeid järeldusi alkoholijoobes auto juhtimise ühiskonnaohtlikkusest teinud ei ole. Hooldusalune kinnitanud nüüd vestlustel, et neil ei ole enam üldse autot ja ei olegi enam võimalik alkoholijoobes sõitma minna. U.M puhul peab kriminaalhooldaja otstarbekaks kohaldada tema suhtes lisakohustuse määramist s.o. läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening, mis on mõeldud sõltlastele ja võib anda häid tulemusi alkoholiprobleemiga toimetulekuks tulevikus. Kontrollnõudeid on U.M täitnud korrektselt ja koostööks kriminaalhooldajaga motiveeritud. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Määrata täiendavaid kohustusi - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Katseaeg alles algusjärgus, sisulist tööd hooldusalusega jõutud teha vähe, mistõttu ei pea otstarbekaks pikendada tema katseaega ega pöörata karistust täitmisele vaid määrata lisakohustusena sõltlastele mõeldud sotsiaalabiprogrammi läbimine. Ilmselgelt on alkoholi tarvitamine hooldusaluse jaoks probleem ja ta tunnistab seda. Sotsiaalprogrammi läbimine võib aidata U.M kujundada motivatsiooni alkoholi tarbimisest loobumiseks. Tulenevalt KarS § 74 lg 4 palun kohtul määrata U.M-ile täiendav lisakohustus Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 427 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Pärnu Maakohus tegi U.M suhtes süüdimõistva otsuse 22.08.
6. 10.09.2013 võeti U.M arvele kriminaalhooldusosakonnas. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et U.M on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus leiab, et kohtu poolt määratud kohustuse – mitte tarvitada alkoholi – rikkumine U.M poolt on tõendamist leidnud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ja U.M enda seletusega. Kuritegu, milles U.M kohtuotsusega oli süüdi mõistetud, oli toime pandud alkoholijoobes. U.M on ka eelnevat karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Seetõttu leiab kohus, et U.M suunamisel õiguskuulekale elule on oluline tähtsus sellel, et isik ei tarvitaks alkoholi. 2 1-13-7429 Erakorralises ettekandes leiab kriminaalhooldaja, et käesoleval ajal ei ole vajadust katseaega pikendada ega vangistust täitmisele pöörata, kuna kriminaalhooldus on muus osas seni kulgenud hästi. Tegeldud on küll juba ka alkoholiprobleemiga, kuid ilmselgelt vajab see probleem põhjalikumat tegelemist. Kriminaalhooldaja on välja pakkunud, et probleemiga tegelemiseks peaks A.kesküla osalema sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening, milline programm on mõeldud sõltlastele ja võiks olla ka U.M puhul tulemuslik. Kohus leiab, et kuigi on tõendamist leidnud, et U.M oli tarvitanud alkoholi, ei ole käeoleval ajal vajadust vangistuse täitmisele pööramiseks. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku ettepanek määrata U.M-ile katseajal kohustuseks osaleda sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“, on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna kriminaalhooldaja poolt pakutav sotsiaalabiprogramm on mõeldud sõltlastele ja U.M on ise tunnistanud, et tal on alkoholiga probleeme, siis sellises olukorras toetaks sotsiaalabipraogrammi läbimine U.M poolt karistuse eesmärkide saavutamist - U.M õiguskuulekale teele suunamist. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada ja U.M-ile tuleb määrata katseajaks täiendav kohustus KarS § 74 lg 4, KarS § 75 lg 2 p 8 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 3