1-12-12196/22

Kriminaalasi nr.1-12-12196 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 19.november 2013.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-12196 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo juuresolekul Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Ave Arnim (kirjalik menetlus) Asja läbivaatamise kuupäev 18.11.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid F.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu F.G IK xxx, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta F.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 10.10.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.G tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.G on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 14.03.2013 kohtuotsusega KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 8,9; § 209 lg 2 p 1; § 424 järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2; KarS § 65 lg 1; § 64 lg 1; § 68 lg 1 alusel 11 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõisteti liitkaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 8 kuuks. Karistuse kandmise algus 15.04.2013 ja lõpp 09.04.2014. Kinnipidamisasutuses F.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav asub vabanemisel elama oma isa juurde aadressil xxx. 1 Kinnipeetaval on põhiharidus. Jõhvi Kutsekoolis on läbinud pagar-kondiitri kursused, samuti on läbinud arvuti algõppekursused. Vabaduses on töötanud xxx, xxx, xxx. Isa on nõus tagama talle vabanemisel töökoha tema firmas xxx. On pannud toime kuritegusid alkoholijoobes. Vabaduses tarvitas narkootikume. On varem rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Viibib alates 25.04.2013 Tallinna Vangla Maardu üksuses xxx. Omab rahalisi nõudeid 14 937,09 EUR ulatuses. Vangla ei toeta F.G tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt F.G soovis vabanemisel asuda elama ema juurde xxx, kuid kodukülastusel selgus, et ema keeldub kategooriliselt poega enda juurde võtmast. Seejärel teatas F.G , et soovib asuda elama isa juurde aadressile xxx, kus elab isa oma uue perega. Isa ja tema abikaasa on nõus, et F.G asub vabanemisel elama nende juurde. Kinnipeetava vanemad on nõus teda vabanemisel toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Vabanemisel on tal võimalik asuda tööle isa firmas xxx. F.G on töötanud erinevatel kohtadel. Enne vangistust oli talle vormistatud xxx. F.G on 10 korda kriminaalkorras ning 42 korda väärteokorras karistatud. On varem määratud katseajal toime pannud uusi kuritegusid. Samuti hoidus kõrvale üldkasuliku töö tundide täitmisest. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. F.G taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et F.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.G isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. F.G on kriminaalkorras karistatud 10 korda. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kohus leiab, et arvestades kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat, ei ole F.G ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu F.G vabastamisega temale Viru Maakohtu 14.03.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. 2 Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 3