2 järgi vangistusega 4 kuud, mis asendati ÜKT-ga 240 tundi, elukoht XXX, ARTUR HATŠATURJAN, isikukood 37901110270, Kriminaalkorras karistatud kaks korda, viimati Tallinna Linnakohtu 29.10.1998.a. otsusega Krk § 139 lg 2 p. 1,2,3 – § 15 lg 2 järgi rahatrahviga 1800 krooni, elukoht XXX ANDERO SÕNITSAR, isikukood 38205092738, Kriminaalkorras karistamata, Elukoht XXX Kaitsjad Jüri Leppik (L.N kaitsja) Mart Missik (Artur Hatšaturjani kaitsja) Raul Ainla (Andero Sõnitsari kaitsja) Süüdistus L.N –
lg 2 p.1,
1,2,3,
lg 1,
lg 1 Artur Hatšaturjan –
2,3 Andero Sõnitsar –
2,3 - § 22 lg 3 Kriminaalasja nr. Menetluse liik 08230103782 üldmenetlus RESOLUTIIVOSA L.N õigeks mõista süüdistuses
1,2,3 järgi sõiduautoga Audi A8L reg.märgiga XXX seotud kelmuse toimepanemises. L.N õigeks mõista süüdistuses
L.N õigeks mõista süüdistuses
Süüdi mõista L.N
1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta. Süüdi mõista L.N
1,2,3 järgi sõiduautoga Mercedes Benz ML350 reg. märgiga XXX seotud kelmuse toimepanemises ja karistada vangistusega 2 aastat.
lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõista L.N-ile liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.01.2008.12.01.2008.a., s.o. 3 päeva, 13.03.2008 -14.03.2008.a., s.o. 2 päeva, 02.04.2008 – 18.06.2008.a., s.o. 2 kuud 17 päeva, 01.07.2008 – 08.10.2008.a, .s.o. 3 kuud 8 päeva, kokku 6 kuud. Kandmata karistus 2 aastat vangistust.
alusel karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui L.N ei pane 3aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja järelevalve all
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks
1 alusel määrata L.N-ile kohustus heastada katseaja jooksul kuriteoga tekitatud kahju. Süüdi mõista Artur Hatšaturjan
2,3 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.01.2008 12.01.2008.a., s.o. 3 päeva. Kandmata karistus 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust.
alusel karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Artur Hatšaturjan ei pane 2aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja järelevalve all
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks
1 alusel määrata Artur Hatšaturjanile kohustus heastada katseaja jooksul kuriteoga tekitatud kahju. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada Artur Hatšaturjani suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Andero Sõnitsar õigeks mõista süüdistuses
2,3 - § 22 lg 3 järgi. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – Andero Sõnitsari suhtes tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. Tsiviilhagid: 1)AS Ühinenud Autokeskused tsiviilhagi summas 43 226 krooni ehk 2762,75 eurot –
OÜ Kommest Autokeskused tsiviilhagi summas 332 334,89 krooni ehk 21 240,89 eurot –
AS If P&C Insurance (endise ärinimega AS If Eesti Kindlustus) tsiviilhagi summas 922 110 krooni ehk 58 935,83 eurot
4) AS Citadele Pank (endise ärinimega AS Parex Leasing & Factoring) tsiviilhagi
lg 1 alusel rahuldada täielikult ja summa 646 870,41 krooni ehk 41 344,14 eurot välja mõista solidaarselt L.N-ilt ja Artur Hatšaturjanilt. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista L.N-ilt riigituludesse: 1)KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha 435 eurot 2)KrMS § 175 lg 1 p. 3 alusel käekirjaekspertiisi maksumus 900 krooni ehk 57.52 eurot, ½ sõiduauto Mercedes Benz suhtes tehtud liiklustrassoloogia ekspertiisi maksumusest - 2250 krooni ehk 143,80 eurot, kokku 201,32 eurot. Välja mõista Artur Hatšaturjanilt riigituludesse: 1)KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha 435 eurot 2)KrMS § 175 lg 1 p. 3 alusel ½ sõiduauto Mercedes Benz suhtes tehtud liiklustrassoloogia ekspertiisi maksumusest - 2250 krooni ehk 143,80 eurot. Tulekahjuekspertiisi maksumus 1200 krooni ehk 76.69 eurot ja sõiduauto Audi suhtes tehtud liiklustrassoloogia ekspertiisi maksumus summas 8400 krooni ehk 536,86 eurot jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Andero Sõnitsarile seoses tema õigeksmõistmisega talle esitatud süüdistuses tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu seoses õigusabi osutamisega kriminaalmenetluses – 4080,00 eurot. KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest L.N-ile seoses tema osalise õigeksmõistmisega talle esitatud süüdistustes tema poolt valitud kaitsjale makstud tasust seoses õigusabi osutamisega kriminaalmenetluses – 12000,- eurot. Asitõendid: 1)L.N mobiiltelefon №kia N80, sülearvuti Sony Vaio ja lauaarvuti ML nr. 211238 – KrMS § 126 lg 3 p. 2 alusel tagastada L.N; 2)CD-plaadid, s/a MB ML350 reg.märgiga XXX kindlustuslepingu sõlmimise eelse ülevaatuse akt ja poliis – KrMS § 126 lg 3 p. 1 alusel jätta kriminaalasja juurde 3 3)s/a Audi A8L reg.nr. XXXkliendilipik – KrMS § 126 lg 3 p. 4 alusel kui väärtusetu asi – hävitada; Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Süüdistus L.N süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, juhtides ja korraldades OÜ Estauto Grupp igapäevast majandus- ja äritegevust, kuigi OÜ Estauto Grupp ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks oli ajaperioodil 13.10.2005.a. kuni 09.08.2007.a. L.N elukaaslane XXX, kes aga ei korraldanud osaühingu äritegevust ega omanud tegelikkuses teavet osaühingu igapäevase majandus-ja äritegevuse kohta, omastas L.N 12.01.2007.a. OÜ Estauto Grupp poolt XXXisikus volikirja alusel AS-lt Ühinenud Autokeskused rendile võetud sõiduauto BMW 320i reg.nr. XXX, mis kuulus AS-le Hansa Liising. Sõiduauto BMW 320i reg.nr. XXX andis Andres XXX , kui lahkus töölt OÜ-st Estauto Grupp 2007.a. suvel, üle L.N-ile , kes ei tasunud AS-le Ühinenud Autokeskused rendimakseid ega tagastanud sõiduautot BMW 320i reg.nr. XXX rendileandjale AS Ühinenud Autokeskused, samuti ei andnud sõiduautot BMW 320i reg.nr. XXX üle 09.08.2007.a. OÜ Estauto Grupp osa notariaalse müügitehingu vormistamisel OÜ Estauto Grupp kasutuses oleva varana koos osaühingu dokumentatsiooniga, vaid pööras sõiduauto BMW 320i reg.nr. XXX ebaseaduslikult enda kasuks. Sellise tegevusega pani L.N toime tahtliku kuriteo, valduses oleva võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, s.o. pani toime
Samuti süüdistatakse L.N selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, lõi teadvalt, eesmärgiga saada varalist kasu, AS DNB №rd Liising esindajale XXXebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, sõiduauto Audi A8L tehasetähisega XXX reg.nr. XXXtegelikust välis- ja tehnilisest seisukorrast ja väärtusest, millise sõiduauto osas sõlmisid 31.07.2007.a. OÜ Top Motors L.N isikus müüjana ja liisinguvõtjana ning AS DnB №rd Liising ostjana ja liisinguandjana müügilepingu nr XXX hinnaga 1 300 000 krooni ja liisingulepingu nr XXX, kusjuures L.N esitas tahtlikult ja teadlikult AS-le DNB №rd Liising AS Saksa Auto poolt 16.07.2007.a. koostatud hindamisakti nr SHA6802 sõiduauto Audi A8L tehasetähisega XXX kohta hinnaga 1 300 000 krooni, mis aga tegelikkuses ei olnud koostatud sõiduauto Audi A8L tehasetähisega XXX tegeliku ülevaatamise käigus, mistõttu hindamisaktis fikseeritud sõiduki väärtus ei kajastanudsõiduki tegelikku väärtust arvestusega sõidukil olnud vigastustega. Tulemusena kandis AS DNB №rd Liising OÜ-le Top Motors üle sõiduauto Audi A8L reg.nr. XXXmüügihinna summas 967 000 krooni. Samuti süüdistatakse L.N selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ja kelmuse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Artur Hatšaturjaniga ning Andero Sõnitsari ja XXXpoolt ainelise kaasabi osutamisel, vastavalt eelnevale kokkuleppele Artur Hatšaturjaniga, et läbi OÜ Arko Autogrupp, millise ettevõtte juhatuse liikmeks oli Artur Hatšaturjan, müüa sõiduauto Mercedes Benz 350ML reg.nr. XXX läbi liisinguettevõtte L.N ettevõttele OÜ Top Motors, lõi teadvalt, eesmärgiga saada varalist kasu, OÜ Parex Leasing & Factoring esindajale XXXebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, sõiduauto 4 Mercedes Benz ML350 reg.nr. XXXtehasetähisega XXX tegelikust välis- ja tehnilisest seisukorrast ja väärtusest, millise sõiduauto osas sõlmisid 12.11.2007.a. OÜ Arko Autogrupp Artur Hatšaturjani isikus müüjana, OÜ Parex Leasing & Factoring ostjana ja liisinguandjana ning OÜ Top Motors L.N isikus liisinguvõtjana ostu-müügilepingu nr XXX hinnaga 1 250 000 krooni ja liisingulepingu nr XXX, kusjuures L.N ja Artur Hatšaturjan esitasid ühiselt ja kooskõlastatult OÜ-le Parex Leasing & Factoring sõiduauto väärtuse ja seisukorra kohta OÜ Balti Realiseerimiskeskus töötaja Andero Sõnitsari poolt 19.10.2007.a. kuriteole ainelise kaasabi osutamisel koostatud hindamisakti nr SHA7845 sõiduautole Mercedes Benz ML350 reg.nr. XXX, mis oli tegelikkuses koostatud mitte ostu-müügilepingu ja liisingulepingu objektiks olnud sõiduauto kohta. Peale OÜ Top Motors poolt L.N isikus liisingulepingu nr XXX lisaks oleva maksegraafiku järgse esimese liisingmakse summas 277 330,51 krooni OÜ Parex Leasing & Factoring arveldusarvele ülekandmist 13.11.2007.a. ja 13.11.2007.a. L.N palvel kuriteole ainelise kaasabi osutamisel OÜ Aadel Kindlustusmaaklerid juhatuse liikme XXX korraldusel sõiduautole Mercedes Benz ML350 reg.nr. XXXantud sõiduautot ettenähtud korras üle vaatamata koostatud kindlustuspoliisi nr XXX esitamist OÜ-le Parex Leasing & Factoring, kandis OÜ Parex Leasing & Factoring 15.11.2007.a. OÜ Arko Autogrupp arveldusarvele üle sõiduauto Mercedes-Benz ML350 reg.nr. XXXtehasetähisega XXX ostuhinna 1 250 000 krooni, millise summa kandis Artur Hatšaturjan 15.11.2007.a. üle OÜ-le Eurex Capital arvele, kust 15.11.2007.a. võttis OÜ Arko Autogrupp töötaja XXX Artur Hatšaturjani korraldusel välja sularahas 57 800 EUR (so. 906 304 krooni), mille edastas Artur Hatšaturjani korraldusel XXXedasiandmiseks L.N-ile ja 343 696 krooni, milline summa jäi Artur Hatšaturjanile. Selliselt said L.N ja Artur Hatšaturjan ühiselt pettuse teel varalist kasu ja tekitasid OÜ-le Parex Leasing & Factoring varalist kahju summas 972 669,49 krooni. Sellise tegevusega pani L.N toime kelmused, lõi tahtlikult grupis koos Artur Hatšaturjaniga varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse suures ulatuses, isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ja kelmuse s.o. pani toime
Samuti süüdistatakse L.N selles, et tema pöördus 23.11.2007.a. AS IF Eesti Kindlustuse poole kindlustuskahju teatega selle kohta, et 22.11.2007.a. kella 20:30 paiku, ajal kui tema juhtis sõiduautot Audi A8L reg.nr. XXXja oli sõiduauto roolis, süttis teadmata põhjusel põlema Tallinnas Vabaõhukooli tee 100 juures tema ja tema ettevõtte OÜ Top Motors kasutuses ja AS-le DNB №rd Liising kuuluv sõiduauto Audi A8L reg.nr. XXXtehasetähisega XXX maksumusega 1 300 000 krooni, teades samas ise, et 22.11.2007.a. kindlustuskahju juhtum, sõiduauto põlemasüttimine, ei olnud toimunud 12.11.2007.a. AS IF Eesti Kindlustus ja OÜ Top Motors vahel sõlmitud sõidukikindlustuse lepingu nr XXX objektiks ja kindlustuslepingu sõlmimisel ülevaatuseks esitatud sõiduautoga Audi, luues sellise tegevusega AS-le IF Eesti Kindlustus kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse, mille tulemusena AS IF Eesti Kindlustus hüvitas sõiduauto Audi A8L reg.nr. XXXtehasetähisega XXX omanikule AS-le DNB №rd Liising kindlustuskahjuna sõiduauto väärtuse 921 520 krooni ning L.N vabanes AS DNB №rd Liising ees 31.07.2007.a. sõlmitud liisingulepingu nr XXX järgsete liisingmaksete tasumise kohustusest sõiduauto Audi A8L reg.nr. XXXtehasetähisega XXX eest. Sellise tegevusega pani L.N toime tahtliku kuriteo, lõi kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, s.o. pani toime
Samuti süüdistatakse L.N selles, et tema 09.08.2007.a. notar Kille Piibur notaribüroos asukohaga Raplas, Tallinna mnt. 14 osaledes OÜ Estauto Grupp osa notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimisel esitas OÜ Estauto Grupp igapäevase majandus ja äritegevuse juhina ja OÜ Estauto Grupp osa müügi korraldajana notar Kille Piiburile teadvalt ebaõiged andmed OÜ Estauto Grupp osa müügi kohta 1 240 000 krooni eest XXX, teades, et tegelikult ei 5 ole XXXOÜ Estauto Grupp osa ostjaks, vaid oli võetud variisikuks, kelle nimele fiktiivselt OÜ Estauto Grupp ainuosalus vormistada, et vabaneda OÜ-le Estauto Grupp võetud kohustuste täitmisest. №tar Kille Piiburile esitatud andmete ja avaldatud näiliku tahteavalduse alusel vormistas notar 09.08.2007.a. notariaalakti nr XXX, osaühingu Estauto Grupp osa müügilepingu. Sellise tegevusega pani L.N toime tahtliku kuriteo, ebaõigete andmete esitamise notarile, s.o.
Artur Hatšaturjani süüdistatakse selles, et tema tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult L.N-iga ning Andero Sõnitsari ja XXXpoolt ainelise kaasabi osutamisel, vastavalt eelnevale kokkuleppele Artur Hatšaturjani ja L.N vahel, et läbi OÜ Arko Autogrupp, millise ettevõtte juhatuse liikmeks oli Artur Hatšaturjan, müüa sõiduauto Mercedes Benz 350ML reg.nr. XXX läbi liisinguettevõtte L.N ettevõttele OÜ Top Motors, lõi teadvalt ebaõige ettekujutuse OÜ Parex Leasing & Factoring esindajale XXX, eesmärgiga saada varalist kasu, sõiduauto Mercedes Benz ML350 reg.nr. XXXtehasetähisega XXX tegelikust välis- ja tehnilisest seisukorrast ja väärtusest, kinnitades sõiduauto Mercedes Benz ML350 reg.nr. XXXtehasetähisega XXX omaniku OÜ Arko Autogrupp juhatuse liikmena allkirjastades sõiduauto ostu-müügilepingu, et OÜ-le Parex Leasing & Factoring müüdav sõiduauto on liikluses kasutamiseks ettenähtud tehnilises seisukorras, millise sõiduauto osas sõlmisid 12.11.2007.a. OÜ Arko Autogrupp Artur Hatšaturjani isikus müüjana, OÜ Parex Leasing & Factoring ostjana ja liisinguandjana ning OÜ Top Motors L.N isikus liisinguvõtjana ostu-müügilepingu nr XXX hinnaga 1 250 000 krooni ja liisingulepingu nr XXX, kusjuures Artur Hatšaturjan ja L.N-i esitasid ühiselt ja kooskõlastatult OÜ-le Parex Leasing & Factoring sõiduauto väärtuse ja seisukorra kohta OÜ Balti Realiseerimiskeskus töötaja Andero Sõnitsari poolt kuriteole ainelise kaasabi osutamisel 19.10.2007.a. koostatud hindamisakti nr SHA7845 sõiduautole Mercedes Benz ML350 reg.nr. XXX, mis oli tegelikkuses koostatud mitte ostu-müügilepingu objektiks olnud sõiduauto kohta. Peale OÜ Top Motors poolt L.N isikus liisingulepingu nr XXX lisaks oleva maksegraafiku järgse esimese liisingmakse summas 277 330,51 krooni OÜ Parex Leasing & Factoring arveldusarvele ülekandmist 13.11.2007.a. ja 13.11.2007.a. L.N palvel kuriteole ainelise kaasabi osutamisel OÜ Aadel Kindlustusmaaklerid juhatuse liikme XXXkorraldusel sõiduautole Mercedes Benz ML350 reg.nr. XXXantud sõiduautot ettenähtud korras üle vaatamata koostatud kindlustuspoliisi nr XXX esitamist OÜ-le Parex Leasing & Factoring, kandis OÜ Parex Leasing & Factoring 15.11.2007.a. OÜ Arko Autogrupp arveldusarvele üle sõiduauto Mercedes-Benz ML350 reg.nr. XXXtehasetähisega XXX ostuhinna 1 250 000 krooni, millise summa kandis Artur Hatšaturjan 15.11.2007.a. üle OÜ-le Eurex Capital arvele, kust 15.11.2007.a. võttis OÜ Arko Autogrupp töötaja XXX Artur Hatšaturjani korraldusel välja sularahas 57 800 EUR (so. 906 304 krooni), mille edastas Artur Hatšaturjani korraldusel XXXedasiandmiseks L.N-ile ja 343 696 krooni, milline summa jäi Artur Hatšaturjanile. Selliselt said L.N ja Artur Hatšaturjan ühiselt pettuse teel varalist kasu ja tekitasid OÜ-le Parex Leasing & Factoring varalist kahju summas 972 669,49 krooni. Sellise tegevusega pani Artur Hatšaturjan toime kelmuse, tahtlikult lõi grupis koos L.N-iga varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse suures ulatuses, s.o. pani toime
Andero Sõnitsar’i süüdistatakse selles, et tema osutas L.N ja Artur Hatšaturjani ühisele ja kooskõlastatud tahtlikule kuriteo toimepanemisele tahtlikult ainelist kaasabi, mis seisnes selles, et Andero Sõnitsar töötades OÜ Balti Realiseerimiskeskuses spetsialistina, kelle tööülesandeks oli sõidukite ülevaatuse teostamine, sõidukite hindamine, sõiduki kohta oma allkirjaga ja ettevõtte templiga kinnitatud hindamisakti koostamine ning kes oli OÜ Balti Realiseerimiskeskus ja OÜ Parex Leasing & Factoring vahelise sõiduautode hindamisteenuse osutamise tingimuste ja korra kokkuleppe kohaselt Balti Realiseerimiskeskus OÜ poolt volitatud 6 ja usaldatud hindamisteenuse osutajaks OÜ-le Parex Leasing & Factoring, koostas ja väljastas L.N soovil ja L.N poolt esitatud sõiduauto registreerimistunnistuse ja elektronposti teel saadetud sõiduautode fotode alusel 19.10.2007.a. sõiduautole Mercedes Benz ML350 reg.nr. XXXtehasetähisega XXX musta värvusega sõiduki hindamise akti nr SHA7845 hinnates sõiduauto väärtuseks 1 250 000 krooni jättes seejuures täitmata tema ametikohast ja volitustest tuleneva kohustuse, teostada vahetult hindamise objektiks oleva sõiduauto välisvaatlus ja tehnilise seisukorra ülevaatus, fotografeerida vahetult hindamise objektiks olev sõiduauto ning koostada vahetu vaatlusega kogutud andmetel põhinev sõiduauto hindamisakt lisades hindamisakti vahetu fotografeerimise tulemusena tehtud fotod. Sellisel viisil aitas Andero Sõnitsar kaasa L.N ja Artur Hatšaturjani tahtlikule teole luua teadvalt ebaõige ettekujutus OÜ Parex Leasing & Factoring esindajale XXX, eesmärgiga saada varalist kasu, sõiduauto Mercedes Benz ML350 reg.nr. XXXtehasetähisega XXX tegelikust välis- ja tehnilisest seisukorrast ja väärtusest, millise sõiduauto osas sõlmisid 12.11.2007.a. OÜ Arko Autogrupp Artur Hatšaturjani isikus müüjana, OÜ Parex Leasing & Factoring ostjana ja liisinguandjana ning OÜ Top Motors L.N isikus liisinguvõtjana ostu-müügilepingu nr XXX hinnaga 1 250 000 krooni ja liisingulepingu nr XXX esitades ühiselt ja kooskõlastatult OÜ-le Parex Leasing & Factoring sõiduauto väärtuse ja seisukorra kohta OÜ Balti Realiseerimiskeskus töötaja Andero Sõnitsari poolt 19.10.2007.a. koostatud hindamisakti nr SHA7845 sõiduautole Mercedes Benz ML350 reg.nr. XXX, mis oli tegelikkuses koostatud mitte ostu-müügilepingu ja liisingulepingu objektiks olnud sõiduauto kohta ning 13.11.2007.a. Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ poolt XXXkorraldusel koostatud kindlustuspoliisi kinnitamaks sõiduauto tehnilist korrasolekut ja liikluskõlbulikkust, mis oli aga koostatud kindlustusobjektiks olevat sõiduautot ülevaatamata ja tehnilises seisukorras veendumata, tekitades OÜ-le Parex Leasing & Factoring varalise kahju ja saades ühiselt pettuse teel varalist kasu summas 972 669,49 krooni. Sellise tegevusega osutas Andero Sõnitsar tahtlikult ainelist kaasabi L.N ja Artur Hatšaturjani tahtlikule õigusvastasele
pani toime
Kohtuotsuse põhjendus Kohus käsitleb tõendeid ja annab neile hinnangu kuriteo episoodide kaupa, otsustades konkreetse episoodi juures ka süüdistatava vastutuse talle süüks arvatud teo toimepanemisel. L.N süüdistus sõiduauto BMW 320i reg.nr. XXX omastamises
lg 1 kohaselt on omastamine valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. Seega on omastamise objektiks vallasasi, mis on teo toimepanija valduses, kuid ei ole tema omandis asjaõigusseaduse § 68 tähenduses (omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle; omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist) . Sõiduauto BMW 320i reg.nr XXX kuulus süüdistuses näidatud ajal AS-le Hansa Liising, kuid oli OÜ Estauto Grupp valduses, mida kinnitavad alljärgnevad tõendid: - XXX, kes tegutses Estauto Grupp OÜ nimel vastavalt juhatuse liikme XXX poolt välja antud notariaalse volikirja alusel (III kd. lk. 157), esitas vaidlusaluse sõiduki BMW registreerimiseelsele ülevaatusele ning vastavalt 05.10.2006.a aktile nr 870515 tunnistati sõiduk nõuetele vastavaks (III kd. lk. 155). Pärast seda (05.01.2007.a) esitas XXX avalduse Eesti 7 Riiklikule Autoregistrikeskusele (ARK) sõiduki registreerimiseks, märkides sõiduki omanikuks Estauto Grupp OÜ (III kd. lk. 156). Estauto Grupp OÜ oli märgitud sõiduauto BMW omanikuks ka 05.01.2007.a välja antud registreerimistunnistusel (III kd. lk. 161). - Seejärel müüs Estauto Grupp OÜ vastavalt XXXtunnistajana antud ütlustele sõiduki Hansa Liisingule kuskil 300 000 krooni eest. - Vastavalt 12.01.2007.a Ühinenud Autokeskused AS ja AS Hansa Liising Eesti vahel sõlmitud liisingulepingule nr. XXX võttis Ühinenud Autokeskused AS (edaspidi ÜAK) AS Hansa Liising Eestilt liisingusse sõiduauto BMW 320 reg. märgiga XXX, müüjana on märgitud Estauto Grupp OÜ (III kd. lk. 113) ning 12.01.2007.a koostati ka lepingu lisa nr 1 (liisingueseme üleandmisevastuvõtu akt; III kd. lk. 114). - 12.01.2007.a. sõlmis ÜAK omakorda Estauto Grupp OÜ-ga üürilepingu nr 120107-EG (III kd. lk. 115, tüüptingimused lk 116-122), millega ÜAK andis sõiduki BMW reg. märgiga XXX üürile Estauto Grupp OÜ-le alates 12.01.2007.a tingimustel, et esimene makse 77 966,10 tasutakse 3 päeva jooksul lepingu sõlmimisest automüüjale ning igakuine üürimakse on 7245.-; üüriperioodiks 60 kuud, tagastamispäev 30.01.
2 järgi) vastab L.N selline käitumine
Subjektiivsest küljest eeldab omastamine tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes, kusjuures koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et L.N eesmärgiks oligi vaidlusalune sõiduk endale jätta ning seda tegelikele omanikele mitte tagastades teadis ta, et tema selline käitumine ei ole seaduspärane ja õigusvastane tegevus on karistatav. Tuginedes uuritud tõenditele on kohus seisukohal, et L.N tegutses kavatsetult. Esitatud tõendite põhjal kohus süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid tuvastanud ei ole. Seega tuleb L.N poolt
lg 2 p 1 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks ning mõista karistus vastavalt ettenähtud sanktsioonile. L.N süüdistus notarile ebaõigete andmete esitamises
lg 1 objektiivse koosseisu moodustab muuhulgas ka ebaõigete andmete esitamine notarile. L.N ei tunnistanud end notarile ebaõigete andmete esitamisega seonduvas süüdistuses süüdi. Kohtus ta ei mäletanud, millised dokumendid ta esitas notarile ja kas ta üldse ise esitas mingeid dokumente, kuid peale mälu värskendamiseks tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist, kinnitas ta nende ütluste õigsust. Ütlustest tulenevalt esitas ta enne firma müügitehingut notarile ka firma ostja XXXisikut tõendava dokumendi koopia ja tegi seda faksi või meili teel. Seega ei ole õige süüdistuse väide, mille kohaselt esitas ta teadvalt ebaõigeid andmeid 09.08.2007.a. Kille Piiburi notaribüroos. Lisaks eeltoodule leiab kohus ka seda, et L.N poolt notarile faksi või meile teel saadetud andmed ei olnud ebaõiged. Firma Estauto Grupp ostjaks oli K.A, kes viibis notari juures tehingu sõlmise ajal ja kelle isikut tõendava dokumendi koopia L.N notarile ka saatis XXX sõlmis lepingu enda eest ja nimel ning avaldas notarile ka vastavat tahet. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et XXX ostis ettevõtte majanduslikust kaalutlusest lähtudes ja tema tegelik soov väljendus rahalises panuses, mille ta sai XXX . Seega oli XXX olemas ka konkreetne ostusoov ning puuduvad andmed selle kohta, et talle oleks tehtud takistusi ettevõtet ka tegelikult omada ning seda juhtida, sõltumata Estauto Grupp OÜ eesmärgist äriühingu müümisel. №tariaaltehingu sõlmimisel ei oma tähtsust ja notarit see ka ei huvita, mida ostja hiljem firmaga teeb. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et
lg 1 objektiivne koosseis täidetud ei ole ning L.N tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. L.N süüdistus kelmuses sõiduauto Audi A8L osas
kohaselt on kelmusena karistatav varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kelmuse objektiivne koosseis eeldab pettust, s.o tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomist, mille tulemusena kannatanu satub eksimusse ja teeb varakäsutuse ning teo toimepanija saab varalist kasu. Tegelikud ehk faktilised asjaolud on objektiivselt tuvastatavad ehk kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid, mille kohta väär väide esitatakse. Pettuse esemeks olevate asjaolude näol võib tegemist olla isiku aspektist nii väliste (nt maksevõimelisus) kui sisemiste (nt maksmisvalmidus) asjaoludega. Oluline on siiski, et tegemist oleks asjaoludega, 14 mis kujundavad või määravad kannatanu otsust teha varakäsutus, s.o varalise kasu saamise suhtes põhjuslike asjaoludega. Seega tuleb nii süüdistuses kui kohtuotsuses ära näidata, milliste faktiliste asjaolude suhtes tekitati kannatanul ebaõige ettekujutus. (RKL 3-1-1-98-09 p 13). Prokuröri poolt muudetud süüdistuse kohaselt seisnes L.N kelmusena käsitletav tegevus selles, et L.N esitas tahtlikult ja teadlikult AS-le DNB №rd Liising AS Saksa Auto poolt 16.07.2007.a koostatud hindamisakti nr SHA6802 sõiduauto Audi A8L tehasetähisega XXX kohta hinnaga 1 300 000 krooni, mis aga tegelikkuses ei olnud koostatud sõiduauto Audi A8L tegeliku ülevaatamise käigus, mistõttu hindamisaktis fikseeritud sõiduki väärtus ei kajastanud sõiduki tegelikku väärtust arvestusega sõidukil olnud vigastustega. Tulemusena kandis AS DNB №rd Liising OÜ-le Top Motors üle sõiduauto Audi A8L reg.nr XXXmüügihinna summas 967 000 krooni. L.N kaitsja on seisukohal, et süüdistuses näidatud teokirjeldusest jääb arusaamatuks, kes on antud võimaliku kelmuse süüdistuse tähenduses isikuks, kes on teinud kellegi pettuse tõttu varakäsutuse ja kas see varakäsutus on tehtud ning milles seisneb võimaliku eksimuse tõttu tehtud varakäsutuse läbi kahju. Süüdistuses on välja toomata, mis siis oli tegelikult Audi A8L väärtus. Kohus, lähtudes esitatud süüdistusest ning hinnanud antud episoodis kogutud tõendeid kogumis, leiab, et L.N ei ole viinud ega hoidnud kannatanut eksimuses, mille tagajärjel viimane sõlmis tehingu. Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses näidatud sõiduauto A8L toodi Eestisse Saksamaalt XXX poolt vastavalt L.N poolt antud juhistele ning sõiduauto oli avariiline. Vaidlust ei ole ka selles, et süüdistuses näidatud sõiduauto oli 31.07.2007.a sõlmitud müügi- ja liisingulepingu objektiks. Nii on AS DnB №rd Liising kui ostja (esindaja XXX ) ja OÜ Top Motors kui müüja (esindaja L.N) sõlminud 31.07.2007.a müügilepingu XXX (II kd. lk. 249) selle kohta, et müüja müüb ja ostja ostab liisinguvõtja OÜ Top Motors huvides sõiduauto Audi A8 tehasetähisega XXX ning millel on lisavarustus vastavalt Saksa Auto AS sõiduki hindamise aktile nr SHA 6802, 16.07.2007.a. Sõiduki maksumuseks oli 1 300 000 krooni. 31.07.2007.a on sõlmitud liisinguleping nr XXX (II kd. lk. 250), kus liisinguandjaks oli AS DnB №rd Liising (esindaja XXX ), liisinguvõtjaks ja müüjaks OÜ Top Motors (esindaja L.N) ning liisinguesemeks oli Audi A8 tehasetähisega XXX, millel oli lisavarustus vastavalt Saksa Auto AS sõiduki hindamise aktile nr SHA 6802, 16.07.2007.a. Sõiduki maksumuseks oli 70 411,14 EUR ilma käibemaksuta. Liisingulepingu nr XXX lisa (II kd. lk. 253, liisingueseme üleandmise vastuvõtmise akt) kohaselt toimus 31.07.2007.a ka liisingueseme (sõiduki) üleandmine – vastuvõtmine. Vastavalt OÜ Top Motors 31.07.2007.a väljastatud arvele nr 2007/0062 (II kd. lk. 255) oli sõiduki Audi A8 tehasetähisega XXX kogusumma koos käibemaksuga 1 300 000 krooni, millest ettemaks oli 333 000 krooni ning DnB №rd Liisingu poolt kuulus tasumisele 967 000 krooni; arvel on märge: makstud 01.08.2007.a. Seega on tuvastatud, et tulenevalt 31.07.2007.a sõlmitud müügi- ja liisingulepingust nr XXX on DnB №rd Liising kandnud OÜ-le Top Motors üle 967 000 krooni nagu on näidatud süüdistuses ning tasumisele kuuluv summa saadi tuginedes Saksa Auto AS poolt koostatud sõiduki hindamise aktile. 15 Antud episoodi kohta on andnud tunnistusi nii sõiduki Saksamaalt kohale toonud Edward Valsberg, AS DnB №rd Liising esindajana lepingud sõlminud XXX kui ka hindamisakti koostaja XXX ning sõiduki seisundi osas saab arvestada selle registreerimiseelse ülevaatuse akti, samuti sõidukist vahetult tehtud pilte pärast selle soetamist Saksamaalt (II kd. lk 190-194). Vastavalt tunnistaja XXX ütlustele jõudis ta Audi A8L-ga Eestisse 13.07.2007.a, sõites kakskolm päeva, liikuma hakkas 11.07.2007.a. Sõiduk oli väikese avariiga, tagumine pamper ja vasak tiib olid mõlkis ja neid prooviti sirgeks tõmmata, samuti oli vist probleeme pagasiluugiga. Sõiduki tehniline seisukord oli hea ning oli sõidukorras. Avariilised vigastused ei mõjutanud sõiduomadusi ning tavavaatajale paistsid avariitunnused välja minimaalselt. Sõiduk tehti korda ja talle pandi teised pamperid ja summutid, uued tagatuled, auto sai uue täisvälimuse – Audi A8-st sai Audi S
lg 1 näeb ette vastutuse kindlustusjuhtumi esilekutsumise või kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise eest kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Kindlustuskelmuse koosseisuga kaitstav õigushüve on seega üksnes spetsiifilist liiki vara, s.o kindlustuslepingu täitmiseks vajalik osa kindlustusandja varast ning on kohaldatav üksnes kindlustuslepingu raames, milles nähakse ette kindlustusandja kohustus maksta kindlustusjuhtumi esinemise korral kindlustushüvitist. Kindlustuskelmuse puhul on tegu kärbitud süüteokoosseisuga, mille lõpuleviimiseks piisab
objektiivse koosseisu kahest alternatiivist ühe realiseerimisest: kas kindlustusjuhtumi esilekutsumisest või toimunud kindlustusjuhtumi kohta ebaõigete andmete esitamisest. Seega on kindlustuskelmuse objektiivne koosseis täidetud juba pettusliku teo toimepanemisega ning muud
järgi kelmuse põhikoosseisus ettenähtud tunnused - eksimus, varakäsutus ja varalise kasu saamine - pole siinkohal nõutavad (RKL 3-1-1-32-11). Süüdistuse kohaselt esitas L.N kindlustusandjale, s.o AS If Eesti Kindlustusele, kindlusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et sõiduauto Audi A8L reg. nr. XXX põlemasüttimine ei olnud toimunud 12.11.2007.a AS If Eesti Kindlustus ja OÜ Top Motors vahel sõlmitud sõidukindlustuse lepingu nr XXX objektiks ja kindlustuslepingu sõlmimisel ülevaatuseks esitatud sõiduautoga Audi. AS If Eesti Kindlustus hüvitas sõiduauto omanikule AS-le DnB Nord Liising kindlustuskahjuna sõiduauto väärtuse 921 520 krooni ning L.N vabanes liisingmaksete tasumise kohustustest sõiduauto eest. 12.11.2007.a on koostatud AS If Eesti Kindlustuse kindlustuslepingu sõlmimise eelse ülevaatuse akt (II kd. lk. 161) sõiduautole Audi A8L reg.märgiga XXX . Akti kohaselt oli sõiduki spidomeetri näit 118 000 km, auto üldine seisund oli hea, vigastused puudusid ning sõiduki ligikaudseks turuhinnaks oli 1 300 000 krooni, tehasetähis kontrollitud. Aktile on lisatud ka fotod sõidukist (II kd. lk. 162-168). Fotodelt nähtuvalt on tegemist sõiduautoga Audi reg. märgiga XXX , pildistatud on sõiduki üldilmet, sealhulgas velgesid, sõiduauto sisemust esiistmete juures, st armatuurlauda, käigukasti ja audiosüsteemi. Vastavalt 12.11.2007.a koostatud kindlustuspoliisile (leping nr XXX ) oli kindlustusandjaks AS If Eesti Kindlustus ja kindlustusvõtjaks Top Motors OÜ, kindlustuspoliis oli tehtud sõiduautole Audi A8 tehasetähisega XXX reg.märgiga XXXning kindlustusjuhtumina olid käsitletavad õnnetusjuhtum, tulekahju, vandalism, ärandamine, vargus ja röövimine, kindlustusperioodi algus 13.11.2007.a ja lõpp 12.11.2008.a (II kd. lk. 169-171). 19 23.11.2007.a esitas L.N AS If Eesti Kindlustusele kahjuteate (II kd. lk. 172) selle kohta, et 22.11.2007.a umbes kella 20:30 paiku leidis Tallinnas Vabaõhukooli tee 100 juures aset kahjujuhtum, mille kirjelduse on L.N kirjutanud järgmiselt: Sõites Vabaõhukooli teed mööda tundsin mingit kahtlast vinguhaisu ja hetke pärast tungisid juba leegid auto konsoolist ja kiiresti hüppasin sõidukist välja ja hiljem kostsid paugud. Palun hüvitada tekkinud varaline kahju. Kohale kutsusin treileri ja sõiduk viidi ära. Kuna vastavalt 12.11.2007.a sõlmitud lepingule nr XXX oli tulekahju hõlmatud kindlustusjuhtumiga, maksis AS If Eesti Kindlustus AS-le DnB №rd Liising välja kindlustushüvitise sõiduki Audi A8L eest summas 921 520 krooni ja L.N-ile põlenud sõiduki pukseerimise tasu 590 krooni, millised summad leiavad kajastamist vastavas kaskokahju nr E42076195C dokumendis (II kd. lk. 179). Kannatanu AS If Eesti Kindlustuse esindaja XXX selgitas, et kindlustuslepingu sõlmimisel vaadati sõiduk üle ja sõidukist tehti fotod. Seoses sõiduki tules hävimisega tegelesid sellega kindlustusuurijad ja autot käis üle vaatamas tulekahju ekspert XXX , kindlustusuurimise poole pealt tegelesid asjaga XXX ja XXX . Teatud kahtlusi see tulekahju tekitas, kahjusumma oli väga suur, tulekahju ekspert ei suutnud tuvastada tulekahju tekkepõhjust. Kahjukäsitleja ei tuvastanud kindlustatud sõiduki ja hävinenud sõiduki vahel erinevusi. 15.01.2008.a hüvitasid sõiduki omanikule 921520 krooni, st sõiduki turuväärtus nende hinnangul oli miljon krooni, millest lahutasid maha omavastutuse 3000 krooni, tasumata kindlustusmaksed summas 45 480 krooni ja jääkväärtuse summas 30 000 krooni, lisaks hüvitasid L.N-ile pukseerimisteenuse eest 590 krooni. Miljon krooni oli määratud eksperdi poolt. See, et tegemist on kahe erineva sõidukiga kindlustusobjekti ja kahju kannatanud sõiduki vahel selgus, kui XXX vaatas koos politseinikuga fotosid, mis tehti hävinud sõidukist ja võrdles neid fotodega, mis oli tehtud kindlustuslepingu sõlmimise hetkel, erinevus oli summutajates. Tunnistajana on andnud ütlusi XXX , kes 2007.a töötas If Eesti Kindlustuse kindlustusuurimise osakonnas ja tegeles Audi A8-ga seotud kahjujuhtumiga. XXX ütluste kohaselt ta ise uurimisega ei tegelenud, hoidis asjal silma peal, juhtumit uurisid XXX , XXX ja XXX . Sõiduki ülevaatuseks esitas dokumendid L.N , esitas tehniline passi, sõiduki ostu-müügilepingu. 2007.a novembri lõpus oli sõiduk põlema süttinud, auto vaatasid üle XXX ja XXX . X uuris põhjust, miks sõiduk põlema läks, päästeametist uuriti seda, Reval Autost sai uuritud. Kindlustuslepingu sõlmimise eelselt vaatasid auto üle X ja XXX. Süttimise põhjust ei osatud kindlaks teha ja otsustati kahju hüvitada. Juhtum võeti uuesti üles, kuna 2008.a märtsis võttis Põhja Politseiprefektuur ühendust, tahtsid kahju materjale näha ja politsei tuli tema juurde kontorisse. XXX vastas, et kontrollis auto numbrit ja see vastas tehnilises passis olevale numbrile, tegi sõidukist foto, VIN-koodist fotot ei teinud, kuid veendus selle samasuses. Kuna tegemist on liisingautoga, siis müügitöötajad eriti ei vaata, usaldatakse klienti, kuid käesolevat autot ikkagi vaadeldi ja fotod tehti. XXX , kes on If Eesti Kindlustuses eksperdina töötanud alates novembrist 2001, on andnud tunnistajana ütlusi, mille kohaselt viibis tema 2007.a novembris sõiduki ülevaatuse juures, kuna klienditeenindaja palus abi tehasetähise leidmisel ning tema vaatas Audi A8L reg. märgiga XXX tehasetähist. Sellel autol asus tehasetähis parempoolse esiistme all taga pool, mida on võimalik vaadata tagumise parempoolse ukse avamisel. Kontrollis tähelist ja numbrilist kombinatsiooni ja võrdles registreerimistunnistusega. VIN-koodist tema fotot ei teinud, tegi fotod sõiduki välimusest ja armatuurlauast. Fotosid teeb vastavalt IF-i poolt ette antud juhistele. Juhendi kohaselt peab pildistama sõiduki üldvaate eest ja tagant, sõiduki armatuurlauda, kus on näha, milline on käigukast ja kas on peal audiosüsteem, VIN-koodi pildistamine kohutuslik ei ole. Puutus sõiduautoga kokku ka 2007.a detsembris, kui tegi sõidukile hinna määramise ekspertiisi (eksperdiarvamus nr L-7136, II kd. lk. 174), sest auto tunnistati peale põlemist hävinuks. Antud 20 juhul fikseeris hävinud auto reg.numbri järgi. Tema poolt ekspertarvamuse jaoks ülevaatusakti ei koostatud, põlenud autost tehtud fotod jäid arvuti serverisse; kui toimik avatakse, siis kahjustatud sõiduki fotod on toimiku juurde lisamiseks kohustuslikud. Temale ei ole tehtud etteheiteid seoses fotode kvaliteediga. Ei oska öelda, miks ei õnnestunud Audi esmasel ülevaatusel kvaliteetseid fotosid teha. Põlemisjärgsel ülevaatusel VIN-koodi ei tuvastanud. Kindlustuseelse ülevaatuse aktile võetakse andmed reg.tunnistuselt ja andmed, mis saadakse visuaalsel vaatlusel. Akti märgitakse lisad, mis ei ole tehase poolt paigaldatud. Audi vaatlus toimus garaažiboksis, kus ei ole just hea valgustus, kuid täiendavat valgusallikat VIN-koodi vaatamiseks ei kasutatud. Selles, et VIN-kood oli ehtne, ei saanudki veenduda, kuna see oleks eeldanud sõiduk lahti võtta. Kontrollis, VIN-kood oli reljeefne, tegi seda visuaalse vaatluse käigus. Ei kontrollinud, kas VINkoodi kohal oli mingi tehistükk. Kõikidel sõidukitel on ka peidetud VIN-koodid, Audi A8 VINkoodi leidmisel lähtus avalikust juhendist; uutel autodel juhendit ei olegi, selle Audi kohta sai teavet Reval Autost. Suhtles Reval Autoga ka konkreetse autoga seonduvalt. Tunnistaja XXX , kes töötas 2007 – 2008 IF Eesti Kindlustuse Balti Suurkahjude eksperdina ning kes omas töökogemust tulekahjudega seonduvate ekspertiiside tegemisel aastast 1977, on andnud ütlusi, et puutus Audi A8-ga kokku seoses selle põlemisega, läks autot vaatama koos XXX ning kaasa sai kutsutud ka 2 Reval Auto meest. Juures oli ka auto omanik või valdaja. Sõiduki vaatlemise sihiks oli saada esialgne pilt sellest autost. Talle oli vaid teada, et see auto oli enne põlemist kindlustatud lühikest aega, tegemist oli hinnalise autoga. Ütles suuliselt, et ühe vaatluse põhjal ei ole tal võimalik tulekahju tekkepõhjust ja kolde asukohta kindlaks teha. Sündmuskohal ei olnud võimalik tuvastada, et põlengu kolle asus salongis, keskkonsool asub kahe esimese istme vahel. Sõiduki vaatluse käigus tegi ka fotosid. Üks grupp fotosid tehti sõidukist vaatluse koha peal, teise grupi tegi XXX ja kolmas grupp on need, kui käis nädal hiljem põlemiskohal. Ekspert peab käima kohal, kus põleng aset leidis, põlengu sündmuskoha lähedal teisi süttimisohtlikke objekte ei olnud. Tulekahju põhjus ei olnud seotud elektriga. Keegi tema kohalolekul VIN-koodi ei tuvastanud, kuid tehase kleepsu, mida ta pildistas, vaatasid kõik. Seda, kus asub Audi A8 tehasetähis, teadsid Reval Auto mehed, kuid see koht tulnuks lahti kaevata ja seda seal kohapeal ei olnud võimalik teha. Kohapeal olid mitmed versioonid, mis jäid õhku ja ei saanud kinnitust. Nägi, kus auto põles, kuid sündmuskohalt ei saanud otseseid tõendeid selle kohta, et sõiduk on otseselt süüdatud, milline oli VIN-kood. Narva mnt 150 kohapeal ei olnud VIN-koodi võimalik kindlaks teha tulekahjuga tekkinud kahjustuste tõttu. Tehase tähise kleepsu järgi ei saa sõiduki samasust tuvastada. Lähtudes XX, XXX, XXX ja XXX ütlustest kui ka kindlustuskahju hüvitamisest AS If Eesti Kindlustuse poolt saab järeldada, et AS If Eesti Kindlustusel kahjujuhtumi osas kahtlusi ei tekkinud. Kahtlused kahjujuhtumi osas tekkisid kindlustusandjal alles pärast seda, kui uurimisorganid pöördusid AS If Eesti Kindlustuse poole sooviga kahjumaterjalidega tutvuda ning leiti, et sõidukil esinevad erinevused kindlustamise hetkel tehtud fotodel ja peale kahjujuhtumit tehtud fotodel. XXX ütluste kohaselt olid ühe pildi peal summutajate kaared allapoole, teise pildi peal olid need sirged või ülespoole, erinevuses olid ka sõiduki tagatuledes nii kuju kui erineva tööpõhimõtte poolest. XXX ütluste kohaselt oli erinevus tagatuledes. Kindlustamise hetkel olid sõidukil ühed tuled, kuid sellel autol, mis oli põlenud, olid tavalised hõõglampidega tuled ja ka summutid olid erinevad; kindlustamise hetkel olid kaheotsaga summutid ja teisel autol olid ühe otsaga summutid; erinevus oli ka kahel autol tagaklaasis ja tagapamperil. XXX ütluste kohaselt vormistas ta kahjujuhtumiga tegelemise käigus ekspertiisiakti, vestles uurijatega ja selgus, et sõiduk, mis hävis ja sõidukil, mis esitati ülevaatuseks, nende tagaosad ei klappinud; erinevus oli väljalaskesüsteemi väljundites, mis on näha kere alt, tagatuledes, kaitseraua lõiked olid erinevad; summutaja torude esinevus oli selles, et hävinenud autol oli üks ja lepingu sõlmimisel esitatud sõidukil oli neid kaks; erinevuste kindlakstegemistest oli juttu pärast ekspertarvamuse tegemist. 21 Kannatanu esindaja XXXütluste kohaselt ei oleks antud juhtumi korral If Kindlustus kohustatud välja maksma kindlustust, kuna neile ei esitatud õiget sõidukit, kui teostati sõiduki ülevaatus enne kindlustuslepingu sõlmimist. Välistatud on sõiduki kindlustamine, mis on enne lepingu sõlmimist juba raskelt kahjustatud, avariiline. Kindlustushüvitise maksmisest on õigus keelduda, kui kindlustusvõtja, soodustatud isik või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, esitab ebaõigeid andmeid kindlustusjuhtumi kohta. Kui sõiduk näidatakse ette ja sellel vahetatakse tuli ära, siis kindlustusleping kehtib. Tegelikult ei ole kindlustusjuhtumit toimunud, sest ei tea, millises seisus oli kindlustatud auto. Juhul, kui see oleks olnud avariilises seisukorras, ei oleks seda autot kindlustatud. DnB №rd ei olnud õigustatud kindlustussummat saama, kuna vastavad lepingu punktid välistavad selle. Tema kahtlused on selles, et tulekahju ei olnud juhuslik. L.N end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, on andnud ütlusi, mille kohaselt on tegemist ühe ja sama autoga. Talle on heidetud ette, et kindlustusobjektil olid teistsugused stanged, väljalase ja veljed, rääkida saab tagastangest, väljalaskest, tuledest ja velgedest, sest esistange eemaldus auto küljest pamperi peale tõmmates ja peegleid lihtsalt ei ole enam; auto vedrustus langes peale põlemist väga madalale. Kindlustushüvitise kättesaamisega probleeme ei tekkinud, autole tehti ekspertiis, autot käisid vaatamas ka Audi esinduse töötajad ja mitte üks kord. Kindlustuse poolt viis uurimist läbi sama inimene, kes tegi tookord sellele autole kasko ning tal ei tekkinud velgede ega muu kohta küsimusi, isikuks oli XXX . Autol ei olnud enam samu velgesid all võrreldes sellega, kui sai tehtud pilt kindlustuses. Võrreldes kindlustusele ettenäitamise ajaga oli autol vahetatud veel tagastange, veljed, väljalase ja tagatuled. Kõik need detailid olid ümber tõstetud autole XXXtema palvel OÜ-s Brisko. Kasko sõlmis mitmeid kuid hiljem, kuna Kasko kindlustuse mõte on see, et objekt oleks kaitstud. Kui auto seisab ja temaga ei sõideta ning on kindlas kohas, siis pangal ei ole mingit riski, et kaskot ei ole. Kohe, kui auto hakkas liikluses liikuma, vormistati sellele kasko. Tõenäoliselt vahepeal alates 31.07.oli liikluskindlustus, aga ei ole selles kindel. Auto läks remonti kohe pärast liisinguprotsessi, valmis sai auto kas oktoobris või septembris, oli remondis 2 kuud. Remondi käigus vahetati ära auto tagumine vasak osa, pagasiruumi seest mitmeid detaile, ostis kallimad tuuning-jupid külge, pani alla teised veljed. Tuunitud osad võttis maha võib-olla nädal aega enne põlengut. Võttis iluosad maha, kuna tegeles auto müügiga, võttis endale teise auto, põlemaläinud auto pidi võtma XXX, temal ei olnud need asjad tähtsad. Saksamaalt toodud hõbedase Audi osad pandi kõik valgele Audile. Auto välisilme muutumist kinnitavad ka tunnistajad XXX ja XXX. XXXütluste kohaselt oli sõiduk alguses S8 välimusega ja hiljem A8 välimusega. S8-l on esivõre teistsugune, A8-l on kaks summutajat, S8-l kaks topelt summutajat. Auto oli hõbedane. S8 detailid rändasid edasi ehk järgmisele A8-le. Pakub, et järgmine auto, millele S8 tunnustega osad edasi läksid, oli valge. L.N sõitis Audiga, mis oli S8 välimusega, see oli Saksamaalt toodud, selle auto välimust oli muudetud, teadis seda kindlasti, kuna ise tegeles autoga. Auto, millega L.N sõitis, oli muudetud S-ks, kuna sel ajal S8 välimusega autosid ei müüdud. 2007.a oli automudel S8 olemas, kuid L.N oli Audi A8, mis oli S8 välimusega. Põles ära see hõbedane Audi, mille osad anti valgele autole. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt tehti sõiduk korda ja talle pandi teised pamperid ja summutid, uued tagatuled, auto sai uue täisvälimuse – Audi A8-st sai Audi S
Sellisele veendumusele jõudis kohus kokkuvõtlikult just seetõttu, et ülevaatuseks esitatud, kindlustuspoliisil märgitud ja põlemasüttinud sõiduki VIN-kood oli sama ning kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis viitaksid VIN-koodi võltsimisele. Isegi eksperdiarvamuses on tõdetud, et VIN-koodi võltsitud või vahetatud ei ole. Kohus ei saa teha süüdimõistvat kohtuotsust oletuslike arvamuste pinnalt ning kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. L.N ja Artur Hatšaturjani süüdistus kelmuses sõiduauto Mercedes Benz 350 ML osas. L.N ja tunnistaja Janis Sarve ütlustega ning Saksamaa firma Boers GMBH&CO.KG arvega nr. 305-07 (I kd. lk. 119, tõlge lk. 121A) on tõendamist leidnud, et avariilise sõiduki Mercedes Benz (edaspidi MB) VIN-koodiga XXX ostis L.N 2007.a. sügisel Saksamaalt Janis Sarve firma Ehiter Building Group OÜ nimele. 26 L.N, Artur Hatšaturjani ja 15.10.2007.a. koostatud müügilepinguga (I kd. lk. 122) on tõendatud, et peale Eestisse toimetamist sai sõiduki MB VIN-koodiga XXX omanikuks A.Hatšaturjani firma OÜ Arko Autogrupp. Selleks, et avariiline sõiduk Eesti Autoregistrikeskuses arvele võtta, oli vaja saada sõidukile registreerimiseelse ülevaatuse akt. L.N pöördus palvega oma tuttava Hans Hansbergi poole, kes tunnistajana ülekuulamisel kinnitas seda. Tema omakorda edastas L.N-ilt saadud sõiduki dokumendid oma lapsepõlvesõbrale XXX, kes tegeles autode müügiga ja palus temal korraldada sõidukile ülevaatus. XXX ütluste kohaselt nägi ta avariilist MB Tallinnas Peterburi teel, kui kohtus XXXja sai temalt sõiduki dokumendid. Ta tegi ka sõidukist pilte ja esitas dokumendid ja tehtud pildid ARK Maardu büroos töötavale Mart Müürile, kes sõidukit nägemata ja uskudes XXXjuttu, et auto on korda tehtav, koostas 10.10.2007.a. registreerimiseelse ülevaatuse akti nr. 1001810 märkega „sõiduk vastab nõuetele“ (I kd. lk. 126). Selle akti alusel registreeriti MB VIN-koodiga XXX ARK-s 15.10.2007.a. OÜ Arko Autogrupp nimele ja sõidukile anti registreerimisnumber XXX (reg. tunnistus I kd. lk. 135). Edasi otsisid L.N ja A.Hatšaturjan auto rahastamise allikaid ja hakkasid pidama läbirääkimisi Parex Liisinguga, kes nõustus autot finantseerima. OÜ Parex Leasing & Factoring (edaspidi Parex Liising) esindaja XXXja tunnistajana üle kuulatud XXXütluste kohaselt võtsid läbirääkimistest osa sõiduauto omaniku esindaja Artur Hatšaturjan, kes auto päritolu kohta ütles, et auto on äsja Saksamaalt toodud ning L.N , kes esitas mitmed dokumendid nii sõiduki kui OÜ Top Motors kohta, kuna L.N soovis autot Top Motorsi poolt liisingusse võtta. Sõidukit ennast Parex Liisingule ei näidatud ja see ei olnud ka vajalik, sest auto tehnilise passi, hindamisakti ja kasko-kindlustuse poliisi alusel ei tekkinud neil kahtlust, et sõiduk on avariiline. Oldi teadlikud, et kindlustusfirma ei tee kasutatud autodele kindlustust ilma autot üle vaatamata ning eeldati, et ka hindamisakti koostamisel vaadati sõiduk üle. Niisiis sõlmiti 12.11.2007.a. Parex Liising ja OÜ Arko Autogrupp vahel sõiduauto MB ML350 4Matic, reg.märgiga XXX, VIN-koodiga XXX ostu-müügileping, mille kohaselt Parex Liising ostis sõiduki hinnaga 1 250 000 krooni (I kd. lk. 28-30) ja kandis 15.11.2007.a. OÜ Arko Autogrupp arvele MB hinna 1 250 000 krooni (OÜ Arko Autogrupp pangakonto väljavõte IV kd. lk. 13). Sama kuupäevaga vormistati Parex Liisingu ja OÜ Top Motors vahel sama MB liisinguleping (I kd. lk. 11-20). Seega ostis Parex Liising OÜ Arko Autogrupilt raskelt avariilise MB ehk teisisõnu finantseeris tehniliselt mittekorras sõidukõlbmatut sõidukit, ise seda teadmata. MB avariilisust enne auto müügilepingu sõlmimist Parex Liisinguga tõendavad järgmised tõendid. -Keskkriminaalpolitsei kriminaalteabe osakonna vahendusel Saksamaa firmast Boers GMBH&CO.KG saadud dokumendid ja fotod (I kd. lk. 57- 121E, koos tõlgetega), millest nähtuvad sõiduki vigastused selle müümisel OÜ-le Ehiter Building Group. -Tunnistaja XXXon öelnud, et kui ta nägi sõidukit Peterburi teel, siis see oli avariiline. -L.N ütlused, milledes ta tunnistab, et MB oli avariiline. Enne Andero Sõnitsari poole pöördumist hindamisakti saamiseks laenas ta XXXauto, mida kinnitas ka tunnistajana üle kuulatud XXX, kellel oli ka musta värvi MB. A.Sõnitsarile esitati kahest autost tehtud fotod. Kui vaadata sõiduki hindamisakti (I kd. lk. 33), siis on ilmselge, et auto välimusest tehtud fotol on XXX auto, sest L.N poolt Saksamaalt toodud MB esiosa oli täiesti puruks. Auto sisemusest on aga tehtud fotod L.N poolt Saksamaalt toodud avariilisest sõidukist, kuna XXX ütluste kohaselt ei ole tema autos esiistmete peatugede sees monitore, aga L.N poolt Saksamaalt toodud MB esiistmete peatugede sees on monitorid olemas (I kd. lk. 46 ülemine foto). Seega esitas L.N A.Sõnitsarile hindamiseks kahest MB-st tehtud fotod. - Tunnistaja XXXütluste kohaselt (tunnistaja töötas 2007 ja 2008.a. autode pukseerimisega tegelevas ettevõttes Road Angel OÜ) pukseeris ta avariilist MB-d L.N tellimisel kaks korda. Üks kord 2007.a. oktoobris –novembris Tallinnast Tarmo Auto territooriumilt Sakku, teine kord 2008.a. jaanuari alguses Sakust Tallinnasse Värvaltransi territooriumile 27 -Tunnistaja XXX(OÜ Tarmo Auto juhatuse liige) ütluste kohaselt tõi L.N 2007.a. oktoobris-novembris treileriga nende territooriumile aia äärde musta MB. Sõiduk oli mittesõitev, esiots ja külg avariilised. L.N-iga oli juttu remondist, kuid nädala või paari pärast oli sõiduk kadunud. XXXja XXXütlused lükkavad ümber L.N ütlused, et tal oli soov võimalikult kiiresti auto korda teha. Selleks, et pidada läbirääkimisi remondihindade üle, ei ole vaja sõidukit Sakku transportida. Samuti ei alustatud remondiga ka peale seda, kui Parex Liising oli 15.11.2007.a. kandnud MB eest Arko Autogrupi arvele 1 250 000 krooni. Sakust pukseeriti XXXpoolt 2008.a. jaanuari alguses MB tagasi Tallinnasse samas avariilises seisus ja üksnes selleks, et Parex Liisingule nende nõudmisel liisinguobjekt ette näidata. Et Parex Liising ei saaks aru, et olid finantseerinud avariilist sõidukit, mille väärtus ilmselgelt ei saanud olla 1 250 000 krooni, mõtles L.N välja versiooni, mille ta esitas XXX09.jaanuaril 2008.a. sõiduki ettenäitamisel. Tunnistaja XXXütluste kohaselt rääkis L.N talle, et oli novembris värske lumega suverehvidega sõites teelt välja sõitnud, kuna oli libe. XXXütluste kohaselt aga olid auto vigastused L.N antud seletusega vastuolus, auto ei olnud kindlasti kraavi sõitnud, sest autol ei olnud pritsmeid, ühtki mullakübet, ühtki kriimustust, mis oleksid sellisele hiljutisele avariile viidanud. Avarii mittetoimumisest annab tunnistust ka asjaolu, et 09.jaanuariks 2008.a. ei olnud ka kindlustus Parex Liisingule avariist teatanud, kuigi tavapäraselt teavitab kindlustus vara omanikku kahjujuhtumist. Samuti jõudis XXXjäreldusele, et BRC hindamisakt on kokku pandud kahest erinevast autost. Seda, et L.N valetas XXXnovembris avarii toimumise kohta, tõendab ka liiklustrassoloogilise ekspertiisi aktis nr. LT-19-08/347 eksperdiarvamus. (II kd. lk. 3-12) Liiklustrassoloogilise ekspertiisi käigus uuriti avariilist MB-d ML 350 4 Matic tehasetähisega XXX ja võrdlusmaterjalina Saksamaalt edastatud fototabelit avariilisest sõidukist MB ML 350 4 Matic tehasetähisega XXX. Eksperdiarvamuse kohaselt olid ekspertiisiobjektiks olnud avariilisel MB-l ja Saksamaalt edastatud sõiduautost tehtud fotodel samasugused vigastused. Lisaks sellele on ekspertiisiks esitatud sõiduautol säilinud teibi liimaine jäänused, mis paiknevad nendes kohtades, kus Saksamaalt edastatud fotodel olid sõiduauto keredetaile teibitud. Kõik loetletud tõendid kogumis hinnates kinnitavad, et Parex Liisingu ja OÜ Arko Autogrupp vahel sõlmitud ostu-müügilepingu ja Parex Liisingu ning OÜ Top Motorsi vahel sõlmitud liisingulepingu objektiks olnud MB oli tegelikkuses avariiline, seda ei oldud peale Saksamaalt ostmist korda tehtud, kuid L.N ja A.Hatšaturjanil õnnestus Parex Liisingut petta, esitades tugevalt avariilise sõiduki kohta dokumendid, mis kinnitasid selle sõiduki tehnilist korrasolekut ja kõrget turuväärtust. Parex Liisingu veendumust ja kindlustunnet kinnitas ka fakt, et sama sõiduk oli Eestis arvele võetud, järelikult oli tehniliselt korras. Parex Liisingule esitati BRC poolt koostatud hindamisakt, mille kohaselt hindaja A.Sõnitsar oli sõiduki hinnanud 1 250 000 kroonile. Kuna vigastuste kohta märkused puudusid, järeldas Parex Liisingu esindaja ka sellest, et tegemist on korras sõidukiga, sest Parex Liising teadis, et koostööpartner BRC vaatab hindamisakti koostamisel sõiduki vahetult üle. Sellisel viisil süvendasid L.N ja A.Hatšaturjan tahtlikult Parex Liisingu esindaja veendumust, et OÜ Arko Autogrupp poolt müüdav ja OÜ Top Motors poolt liisingusse võetav sõiduk on korrasolev ja kallihinnaline ning vastab hindamisaktis märgitud väärtusele, mistõttu Parex Liising oli nõus sõiduki välja ostma ja Top Motorsile liisingusse andma. Seega esineb põhjuslik seos L.N ja A.Hatšaturjani pettusliku käitumise ja Parex Liisingu poolt Arko Autogrupile MB hindamisakti järgse väärtuse, s.o. 1 250000 krooni, väljamakse tegemise vahel. L.N ja A.Hatšaturjan said varalist kasu. Tunnistaja XXX, kes töötas 2007.a. juunist OÜ-s Arko Autogrupp müügi konsultandina, ütlustest tulenevalt laekus MB müügi eest Parex Pangast 1 250 000 krooni nende firma arvele ja nemad omakorda kandsid selle raha OÜ Eurex Capitali arvele. A.Hatšaturjani korraldusel võttis ta 2007.a. novembris OÜ Eurex Capitali arvelt kogu summa välja. Sellest osa - umbes 360 000 krooni andis A.Hatšaturjani kätte, 57800 eurot aga XXXkätte. L.N i ütluste kohaselt võttis ta XXX raha vastu L.N palvel. Seega said A.Hatšaturjan ja L.N mõlemad pettuse teel varalist kasu: A.Hatšaturjan, kes ei olnud 28 seoses MB-ga varalisi kulutusi teinud - 360 000 krooni, L.N sai tagasi avariilise MB ostmise eest Saksamaa firmale makstud 28151 eurot ja täiendavalt veel 29 649 eurot. Artur Hatšaturjan andis kohtus ütlusi, et tema ei teadnud, et MB on avariiline. Tema ja L.N oli head sõbrad ja äripartnerid, tegeledes mõlemad avariiliste autode välismaalt Eestisse toomisega ja autode ostu-müügiga, aitasid teineteist äris. MB vormistas ta enda firma nimele ja müüs Parex Liisingule L.N palvel. Kohus on seisukohal, et A.Hatšaturjan oli siiski teadlik MB avariilisusest ja sõidukõlbmatusest ja ühiselt ning kooskõlastatult L.N-iga esitasid Parex Liisingu esindajale teadvalt valeandmeid müügi- ja liisingulepingu objektiks olnud MB seisukorrast. Tunnistaja XXXütlustest tulenevalt osales ka A.Hatšaturjan Parex Liisinguga läbirääkimistel, tema koostatud ja allkirjastatud oli hinnapakkumine. Seda, et A.Hatšaturjan teadis MB avariilisusest tõendavad XXX ütlused selle kohta, et peale MB Eestisse toomist käis ta koos L.N ja A.Hatšaturjaniga seda Tarmo Auto territooriumil vaatamas. Seega nägi A.Hatšaturjan sõidukit ja teadis, et see ei ole tehniliselt korras, on vigastustega ja sõidukõlbmatu. Kohtu arvates ei ole ka eluliselt usutav, et isik võtab L.N palvel enda firma nimele sõiduki, peab läbirääkimisi sõiduki müümise osas Parex Liisingu esindajaga, sõlmib müügilepingu ega tea, milline sõiduk isegi välja näeb ja millises seisus ta on. Kannatanu esindaja XXX sõnul käis ka A.Hatšaturjan koos L.N-iga 2008.a. kevadel temaga rääkimas sõiduki remondi üle. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kui A.Hatšaturjan ei olnud näinud ega teadnud midagi MB avariilisusest enne selle müüki Parex Liisingule ja teadis, et auto on korras, siis puudub loogiline seletus, miks pidi ta kohtuma Parex Liisingu esindajaga ja koos L.N-iga paluma autot ise remontida. Kui L.N tõmbas teda alt, lastes tal allkirjastada Parex Liisingule esitatavad dokumendid kui korras sõiduki kohta, ei ole loogiliselt seletatav A.Hatšaturjani püüd osaleda sõiduki remondi korraldamises. Selline käitumine viitab seotusele pettusega ja teadmisele, et Parex Liisingut peteti. Eeltoodu alusel panid L.N ja A.Hatšaturjan Parex Liisingu suhtes toime kelmuse grupis. Teovalitsemise teooria kohaselt valitsesid mõlemad süüdistatavad tegu. Mõlemate eesmärk oli saada Parex Liisingult MB hindamisaktis märgitud summas väljamakse, s.o. saada varalist kasu ja mõlemad tegutsesid kavatsetult. Nii A.Hatšaturjan kui L.N osalesid võrdselt Parex Liisinguga peetud läbirääkimistes, mõlemad tegelesid ka hiljem pettuse ilmsikstulekul sõiduki remondiga – varuosade hankimisega. Kuritegu on kvalifitseeritud õigesti L.N osas
1,2,3 järgi. L.N oli isikuks, kes oli varem toime pannud omastamise (teda on kriminaalkorras karistatud omastamise eest ja arutatava kriminaalasja raames on ta pannud toime sõiduauto BMW omastamise 2007.a. augustis). Kelmuse pani ta toime grupis A.Hatšaturjaniga ja suures ulatuses. Suur on kahju, mis ületab kehtiva kuupalga alammäära sajakordselt. 2007.aastal oli kuupalga alammäär 3600 krooni, järelikult algas suur kahju 360 000 kroonist. Kelmuse tulemusena kandis Parex Liising MB eest üle 1 250 000 krooni. Isegi kui võtta kahjuna aluseks tsiviilhagis märgitud summa 646 870. 41 krooni, on ka sel juhul tegemist kahjuga suures ulatuses. A.Hatšaturjani osas on kuriteo kvalifikatsioon samuti õige
2,3 järgi, kuna kuriteo pani ta toime grupis L.N-iga ja samuti suures ulatuses. Andero Sõnitsar süüdistus kelmusele kaasaaitamises, mis on toime pandud grupis ja suures ulatuses Süüdistuse kohaselt osutas A. Sõnitsar ainelist kaasabi L.N ja A. Hatšaturjan’i liisingukelmuse toimepanemisele, koostades teadvalt vale hindamisakti. Vastavalt 19.10.2007.a OÜ Balti Realiseerimiskeskuse töötaja A. Sõnitase poolt koostatud hindamisaktile SHA7845 (I kd. lk. 33) oli sõiduauto Mercedes Benz ML 350 reg.märgiga 29 XXX(VIN-kood XXX) hinnaks (keskmiseks turuväärtuseks) 1 250 000 krooni. Hindamisaktis on pildid sõiduki eestvaatest ja sisemusest ning märkustena on toodud AMG pakett, 3 x TV, airmatic, el. istmed mäludega, garantii. Prokuröri hinnangul on tõendamist leidnud, et A. Sõnitsar, töötades Balti Realiseerimiskeskuse OÜ-s sõidukite hindajana, oli kohustatud oma tööülesannetest tulenevalt sõiduki väärtusele hinnangu andmiseks ja vastava hindamisakti koostamiseks hinnatava sõiduki üle vaatama, fotografeerides vahetult hinnatavat sõidukit ja kontrollides hinnatava sõiduki vastavust esitatud dokumentidele. Seda aga A.Sõnitsar ei teinud, jättes seega teadlikult ja tahtlikult oma tööülesannetest tulenevad kohustused täitmata, mistõttu pidas võimalikuks, et tema poolt ettenähtud korra kohaselt ja hinnatavat sõidukit üle vaatamata koostatud hindamisakt esitatakse isikule ja/või ettevõttele, sealhulgas liisingettevõttele, mida arvestatakse kui reaalaselt sõiduki ülevaatamise tulemusena koostatud hindamisakti. A.Sõnitsaril puudus igasugune adekvaatne ja reaalselt arvestatav lootus, et tema poolt töökohustusi ja sõidukite hindamise spetsiifikat rikkuva tegevuse tulemusena koostatud hindamisakti ei esita L.N hindamisaktis fikseeritud andmetega äritegevuses arvestavale isikule/ettevõttele ning mille tulemusena tema poolt loodud oht – hindamisaktis fikseeritud valeandmetega arvestamine tehingu tegemisel – ei realiseeru tegelikkuses. A. Sõnitsar end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Andis ütlusi, mille kohaselt tundis L.N tööalaselt ning Mercedes Benz ML 350 puhul tal mingit kahtlust ei tekkinud, kuna auto oli registreeritud mõni päev tagasi Eesti registris Top Motorsi nimele. Tema ametijuhend ei kohustanud teda sõidukeid üle vaatama, aga suuremas osas vaatas neid üle. Pärast kriminaalmenetluse alustamist töötas sama tööandja juures edasi umbes 4 aastat ja tööandja talle konkreetselt etteheidetava sündmuse osas ei ole etteheiteid teinud. BRC Autokeskuse koostöölepingust pangaga sõidukite hindamiseks ta teadlik ei olnud, tegid hindamisakti kliendi esitatud andmete põhjal. Klient esitas auto pildid, tehnilise passi, varustuse, läbisõidu. Hindamisakt kajastab hinnatava sõiduki keskmist turuväärtust. Kui hindas konkreetset sõidukit, ei pidanudki 100 % kindlaks tegema, et pildid on selle sõiduki kohta esitatud. Piltidel olid samasugused registreerimisnumbrid nagu tehnilises passis, nad ei pidanud autot reaalaselt nägema. Ametijuhendis oli kirjas, et koostavad akti kliendi poolt esitatud andmete põhjal. Kindluse, et vaidlusaluse sõidukiga ei saa midagi valesti olla, andis asjaolu, et sõiduk oli Eesti registris Top Motorsi arvel, mittekompleksset sõidukit ei saa Eestis registreerida, peab olema tehase komplekssuses. Autoregister on üle vaadanud ja auto vastab nõuetele, et saab võtta Eesti registrisse. Tunnistaja Marek Murd, kes oli 2007.a OÜ Balti Realiseerimiskeskuse juhatuse liige, on andnud ütlusi, mille kohaselt pakkus Balti Realiseerimiskeskus liisingettevõtetele hindamisteenust ja autode müüki. Hindamisakt koostati vastavalt kliendi tellimusele. Klient kutsuti sõidukit näitama või erijuhtumitel käis hindaja koha peal, koostas sõiduki välisvaatluse, tegi pilte, vaatas üle sõiduki dokumendid, tegi neist koopiad, täitis ära vastava hindamisakti vormi, määras kindlaks sõiduki hinnangulise turuväärtuse ja koostas kõikide nende andmete põhjal lõppdokumendi. Hindamisakti tegemisel oli peamiseks dokumendiks sõiduki tehniline pass, millest tehti koopia ja kui auto oli toodud väljastpoolt Eestit, siis sõiduki originaalpass. Hindamisakti vormi pandi vastavalt kokkuleppele pankadega esialgu 2 fotot auto seest ja väljast, hiljem lisandus ka foto VIN-koodist. Neil kehtis kord, kus hindaja pidi sõidukit vahetult nägema, nende poolt tehniliselt sõidukit ei kontrollitud, sõidukit hinnati välisvaatluse alusel eeldusel, et auto on tehniliselt korras. Hinnati konkreetset sõidukit, tegemist ei olnud mingi üldhinnanguga. A. Sõnitsari töökohustuste loetelu on kirjas ametijuhendis ja kindlasti teavitati tema tööülesannetest tema tööle värbamisel töölepingu sõlmimisel. Hindamisprotsessi kirjeldav kord kehtis ka varem, kuni selle dokumendi koostamiseni. Tema ei ole A. Sõnitsarile selgitanud, et ametijuhendist tulenevatest kohustustest sõiduki hindamisel tuli tal hinnata autot vahetult ülevaatusel, A.Sõnitsar oli oma ala spetsialist, hindaja pidi veenduma, et talle esitatud andmete põhjal ta 30 hindab konkreetset autot, pidi oma silmaga autot hindamisel nägema. Kohustus, et hindaja pidi autot nägema, oli nende maja kehtiv sisekord, kas see oli ka kirjalikult kuskile fikseeritud, ta ei mäleta. A. Sõnitsari kui sisseostuspetsialisti ametijuhend (V kd. lk 37-39) on koostatud 24.04.2006.a ning punktis 4.3 on toodud töötaja põhiülesanded, samuti töötulemused ja kvaliteet; põhiülesandeks oli muuhulgas ka sõidukite hindamine vastavalt turusituatsioonile ja esitatud andmetele ning hindamisakt pidi olema korrektselt vormistatud. Ametijuhendi on tööandjana allkirjastanud Marek Murd ja töötajana A.Sõnitsar. Kuigi A. Sõnitsari ametijuhend ei sisalda otsest kohustust hinnatavat sõidukit üle vaadata, tuleneb selline nõue Parex Leasing & Factoring OÜ ja Balti Realiseerimiskeskuse OÜ vahel 21. septembril 2005.a sõlmitud kokkuleppest sõiduautode hindamisteenuse osutamise tingimuste ja korra kohta (II kd. lk. 87-88). Vastavalt kokkuleppe punktile 5 kohustus hinnangu iga konkreetse hindamise tulemusena Balti Realiseerimiskeskus Parex Liisingule esitama kirjalikult hindaja poolt allkirjastatuna ühe tööpäeva jooksul, arvates Parex Liisingu või tema kliendi poolt esitatud hindamistellimuse saamisest ja sõiduki ettenäitamise hetkest. Ilmselgelt tähendab sõiduki ette näitamine selle vahetut nägemist ning hindamisakti koostamist vahetu vaatlusega kogutud andmete põhjal. Kokkulep
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.