1-07-10613/27

1 Kriminaalasi nr 1-07-10613 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja

1. november 2013, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-07-10613 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu V.N , isikukood xxx, Venemaa kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 12.10.2009 ja lõpp 06.02.2014 RESOLUTSIOON Jätta V.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.10.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega 04.05.2011 tunnistati V.N süüdi KarS § 202 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati V.N-i vangistusega 4 (neli) kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti nimetatud otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.11.2010.a kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 4 (neli) aastat 3 (kolm) kuud 25 päeva ning mõisteti V.N-ile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 4 (neli) aastat 3 (kolm) kuud 25 päeva vangistust. Karistusaega arvestatakse alates 12.10.2009.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja määrusega 07.06.2011 rahuldati Kohtute Raamatupidamiskeskuse 03.05.2011.a avaldus täiteasjas nr 158/2008/4228 V.N-ile asenduskaristuse kohaldamiseks ning V.N-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.09.2008.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-10613 määratud rahaline karistus summas 2000 (kaks tuhat) krooni (ehk 127,82 eurot) asendati vangistusega 13 (kolmteist) päeva. Kohaldati KarS § 64 lg 1 ning arvestades 04.05.2011.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega mõistetud karistust (4 aastat 3 kuud 25 päeva vangistust), mõisteti V.N-ile , lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, liitkaristuseks 4 (neli) aastat 3 (kolm) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Vangistuse kandmise algust arvestatakse alates 12.10.2009.a. V.N-i on kriminaalkorras karistatud 6 korda, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Toimepandud kuriteod on varavastased, eesmärgiks kuritegude toimepanekul on olnud majandusliku kasu saamine. V.N-i käitumine on sarnane varasema käitumisega. Vangistuses on V.N läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening (18.05.2010 22.06.2010), müürsepp-pottsepa kursused (22.07.2010 – 09.10.2010), B-kategooria autojuhi kursused (28.06.2010 – 02.11.2010, lõpetas autokooli, ARK eksam sooritamata), esmaabi koolituse (07.07.2010 – 08.07.2010). Ta on omandanud kutseharidussüsteemis puidupingitöölise eriala (01.09.2012 – 19.06.2013), läbinud riigikeele A1 taseme keelekursuse (23.04.2013 – 18.06.2013) ja alates 14.08.2013 osaleb riigikeele A2 taseme kursustel. Kinnipeetavat on korduvalt määratud majandustöödele, kuid ta on tööst keeldunud. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on V.N-i väärtegude toimepanemise eest karistatud 8-l korral, sealhulgas on teda karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse § 71, 70 ning NPALS § 151 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 4 aasta 1 kuu ja kanda jääb veel enam kui 2 kuud vangistust. Kinnipeetaval V.N puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib V.N elama asuda oma tuttava S K juurde aadressile xxxx. 01.10.2013 teostatud kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud korteriga, millel kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal elavad korteris S K koos oma elukaaslase A Vga. S K on nõus võtma V.N-i elama enda juurde. A V töötab, S K on tegevuseta. S K on nõus V.N-i vanglast vabanemisel toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Rahvastikuregistri andmetel omab V.N sissekirjutust kohaliku omavalitsuse täpsusega xxxx. Ta on Venemaa kodanik, omas elamisloakaarti ja elamisluba kehtivusega kuni 20.09.2013.a. Isik omandas põhihariduse Narva
2. Keskkoolis, edasi asus õppima Narva
3. Kutsekeskkooli keevitaja erialale, kuid kool jäi pooleli, kuna asus tööle. Kinnipeetav on motiveeritud omandama keevitaja elukutset. Kinnipeetava sõnul on ta töötanud mitteametlikult ehitusel. Enne vangistust oli ta umbes 6 kuud tegevuseta. Kinnipeetav keeldub vangistuses koristajatööst. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt soovib kinnipeetav tööle asuda xxxx (garantiikiri olemas). Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestamise programmi kohaselt on tasumata rahalisi nõudeid summas 14 110,22 eurot. 3 Varasema riskihinnangu kohaselt kuuluvad isiku lähivõrgustikku vend A I oma perega. Suhted vennaga olevat head. Kinnipeetava isa elab xxxx, isiku sõnul suhtlevad paar korda aastas, ema on surnud. Enne vangistust elas kinnipeetav riskeerivalt ja hoolimatult, puudus kindel töökoht ja stabiilsus elus. V.N ise väidab, et vabaduses on tal ainult seaduskuulekas tutvusringkond. Käesoleva TEV menetluse raames isik ei avaldanud lähedaste andmeid, kellega kriminaalhooldus võiks kontakteeruda. Isiku sõnul tarvitas ta alkoholi harva ning probleeme seoses alkoholi tarvitamisega ei esine. Puuduvad andmed kuriteo toimepanemise ja alkoholi kuritarvitamise seose kohta. V.N-i enda sõnul tarvitas ta viimati amfetamiini
4. aastal, samas eelmistel vestlustel on ta väitnud, et viimati tarvitas 6 kuud enne vangistust. Narkootikume süstinud ei ole. Puuduvad tõendid vägivaldse käitumise ja narkootilise aine tarvitamise seose vahel. Isik on probleemide lahendamiseks kasutanud vägivalda, on käitunud impulsiivselt. Kinnipeetav ei tunnista probleeme, tal puuduvad nende lahendamise oskused. Isik leiab, et tema seisukohad on õiged, ta ei ole valmis kompromissideks. Vabaduses kavatseb ta teha kõik selleks, et seaduskuulekalt elada, eesmärgiks tulevikus on töötamine ja pere loomine. Kinnipeetav suhtub kriminaalhooldusesse negatiivselt. V.N on karistusregistri andmetel 6 kehtivat kriminaalkaristust ja 3 kehtivat väärteokaristust. Toimepandud kuriteod on varavastased, üks kuritegu on kehaline väärkohtlemine, viimane kuritegu on taas varavastane – seega võib hinnata, et toimepandud kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kinnipeetav on väitnud seda, et ta rohkem vanglasse ei satu ning edaspidisest kuritegelikust käitumisest hoidub, samas vangistuses oma käitumisega näitab just vastupidist, et ta ei ole motiveeritud õiguskuulekalt käituma. Ametnikega suhtleb kinnipeetav ainult omakasu eesmärgil. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 73% (kõrge risk) ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51% (kõrge risk). Tulenevalt kõrgetest riskiprotsentidest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava V.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab V.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, siis teeb vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses 27.08.2013 märgib, et V.N ei soovinud käesoleva TEV menetlust ning ei avaldanud lähedaste andmeid, soovides karistusaja lõpuni vanglas olla. Rahvastikuregistri andmetel on V.N-i ema surnud, isa kohta andmed puuduvad. Kokkusaamistel on käinud isa J I (viimati 15.12.2012) ja vend A I (viimati 15.06.2013). Karistusregistri andmetel on V.N 6 kehtivat kriminaalkaristust, vanglakaristus on talle mõistetud neljandat korda. V.N-i on varasemalt karistatud tingimusliku karistusega ilma käitumiskontrollita, kuid katseajal pani ta toime uued kuriteod. Korduvalt on sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses leiab, et V.N-i puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise riskiga, kuna ta keeldub kriminaalhooldusest ja kriminaalhoolduse ajal ei ole võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Peale selle kindla elukoha puudumine ei võimalda kriminaalhooldusega seotud kontrollnõuete täitmist. V.N-i olukorrast tulenevalt jäävad tegevused/kohustused määratlemata. V.N avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav kinnitas, et ta võib isegi aasta olla kriminaalhoolduse all ja siis läheb ta Venemaale elama. V.N-i sõnul elab tal xxxx sõber koos abikaasaga. Kui ta vabaneb, siis ostab ta endale xxxx korteri. Enne vangistust elas ta xxxx, üürides seal korterit xxxx tänaval. 6 kuud enne vangistust ei teinud ta midagi. Prokuröri abi Aita Ploom on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa V.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla 4 poolt 16.09.2013 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. V.N-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kuuel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Varasemad karistused ja süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 73% (kõrge risk). Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale varasemalt (mh Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.03.2008 kohtuotsusega) antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokuratuur ei toeta V.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu V.N ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat V.N-i on 6-l korral kriminaalkorras karistatud, vanglakaristus on talle mõistetud neljandat korda. Teda on karistatud nii esimese raskusastme kui ka teise raskusastme kuritegude eest. Kuritegude dünaamika on j äänud samaks, sest valdavalt on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid. Kinnipeetavat on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.03.2008 otsusega karistatud tingimusliku karistusega KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi (väljapressimine), kuid ta pani talle KarS § 73 lg 1 alusel määratud katseajal toime uued tahtlikud kuriteod. Käesoleval ajal kannab ta karistust KarS § 202 lg 1 järgi, s.o kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest, millele on liidetud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.11.2010 otsusega mõistetud karistus. Lisaks sellele on Viru Maakohtu Narva kohtumaja määrusega 07.06.2011 temale Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.09.2008 otsusega KarS § 121 järgi mõistetud rahaline karistus summas 2000 krooni asendatud vangistusega 13 päeva. V.N on kuriteod toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused ei ole suutnud hoida ära uute kuritegude toimepanemist. Seega isik ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole seni osanud hinnata võimalust oma karistust vabaduses kanda. Kriminaalhooldusametniku väitel on kinnipeetav kriminaalhooldusest keeldunud. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole kriminaalhooldusametniku hinnangul võimalik korrigeerida V.N-i käitumist seaduskuulekuse suunas. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava V.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab 5 ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et tööle mitteasumisel (arvestades asjaolu, et enne vangistust oli isik 6 kuud tegevuseta) ja ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Eeltoodud arvamust toetab Viru Vangla iseloomustuses toodu, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on V.N-i puhul 73%, mis on k õrge risk. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et V.N-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus tunnustab V.N-i selle eest, et ta on ennast vanglas mitmekülgselt arendanud, luues sellega eeldused vabaduses paremini hakkama saada. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
5. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik