1-13-5986 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. septembril 2013.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides

§ 199

lg 2 p 5,9, § 121 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marina Zagorets Süüdistatav H.S Elukoht xxx, asukoht Viru Vangla, isikukood xxx, EV kodanik, algharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, xxx Varasem karistus: - 18.04.1996.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, KrK § 140 lg 2 p 2,3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta; - 26.03.1997.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2 - § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega 6 kuud; - 15.12.1997.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2,3, § 140 lg 2 p 2,3,4, § 143 lg 2 p 1,2 järgi vabadusekaotusega 1 aasta 6 kuud; - 25.01.1999.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 2,3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta 2 kuud; - 20.07.2001.a Võru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabadusekaotusega 3 kuud; - 28.03.2002.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 142 lg 2 p 1,3,4 järgi vabadusekaotusega 1 aasta; - 14.04.2003.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud,

§ 65

lg 1 alusel 1 1-13-5986 vangistusega 1 aasta 6 kuud; - 30.10.2003.a Narva Linnakohtu poolt

§ 347

lg 1, § 209 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud; - 20.04.2007.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistusega 3 kuud; - 18.02.2008.a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt

§ 424

järgi vangistusega 1 kuu sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks; - 27.05.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistusega 6 kuud; - 12.06.2009.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud; - 25.11.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 334

lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud,

§ 63

lg 2 § 64 lg 1 § 65 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud; - 29.09.2010.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2 järgi vangistusega 2 kuud; - 10.01.2011.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 266

lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2 järgi vangistusega 2 kuud,

§ 68

lg 1 alusel vangistusega 1 kuu 24 päeva,

§ 65

lg 1 § 64 lg 1 alusel vangistusega 2 kuud; - 10.01.2012.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 199lg 2 p 9 järgi vangistusega 6 kuud.

Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 12.03.2013.a. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev RESOLUTSIOON Tunnistada H.S süüdi

§ 199

lg 2 p 5,9 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada H.S süüdi

§ 121järgi ning mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista H.S-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada H.S vangistusega 1 (üks) aasta. Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 24.09.2012.a kuni 25.09.2012.a, so 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ja mõista H.S-ile lõplikult ärakandmisele 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistusaeg arvestada alates 12.03.2013.a. H.S-ile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. 2 1-13-5986 Kannatanute hagid rahuldada ning võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista H.S-ilt kuritegudega tekitatud kahjud: - kannatanu A T (xxx) kasuks 121 (ükssada kakskümmend üks) eurot; kannatanu I H (xxx) kasuks 161 (ükssada kuuskümmend üks) eurot ja 10 senti; kannatanu T P (xxx) kasuks 800 (kaheksasada) eurot; kannatanu OÜ K T (xxx) kasuks 70 (seitsekümmend) eurot; kannatanu OÜ K & K (xxx) kasuks 99 (üheksakümmend üheksa) eurot ja 98 senti; kannatanu T K (xxx) kasuks 393 (kolmsada üheksakümmend kolm) eurot ja 99 senti; kannatanu L K (xxx) kasuks 28 (kakskümmend kaheksa) eurot ja 40 senti. Mõista H.S-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 (nelisada kaheksa) eurot, kaitsja Irina Gromtsev poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 415 (nelisada viisteist) eurot ja 68 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0, 90 eurot, kaitsja Irina Gromtsev poolt 06.08.2013.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 233 (kakssada kolmkümmend kolm) eurot ja 59 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada H.S osaliselt menetluskulude tasumisest. Mõista H.S-ilt riigituludesse välja sundraha 250 (kakssada viiskümmend) eurot, kaitsja Irina Gromtsev poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 200 (kakssada) eurot, kaitsja Irina Gromtsev poolt 06.08.2013.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 150 (ükssada viiskümmend) eurot. Ülejäänud osa menetluskuludest jätta riigi kanda. Määrata, et H.S on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe

§ 199lg 2 p 5,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

H.S-ile on esitatud süüdistus selles, et tema, viibides 11.03.2013.a kella 07.30 paiku oma elukohas aadressil: xxx, isiklike vaenulike suhete pinnal, tekkinud tüli käigus lõi oma emale L A rusikaga huule piirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja kehavigastusi. Oma tegevusega H.S pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, st

§ 121ettenähtud kuriteo. 2. Kohtumenetluses on uuritud alljärgnevaid tõendeid. Vastavalt Kr

MS § 233 lg-le 1 lahendab kohus käesolevat kriminaalasja kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kohtualusena ülekuulatud H.S andis ütlusi, et süüdistusakt on selge, tunnistas end täielikult süüdi ja jäi lühimenetluse kohaldamise taotluse juurde. Ülekuulamist ei taotlenud. Kannatanud T ja V avaldasid, et ne il ei ole hagisid. Kannatanu H esitas hagi summas 161,10 eurot. Kannatanu P esitas hagi summas 800 eurot. Kannatanu K esitas hagi summas 393,99 eurot. Kannatanu K esitas hagi summas 28,40 eurot. Kohtuistungil on avaldatud: köide 1 - kannatanu O C ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et 16.08.2012.a kella 08.20 paiku Narvas, Tallinna mnt.41 juures tundmatu noormees haaras tema käest mobiiltelefoni Huawei Sonic maksumusega 104,17 eurot ja jooksis ära. Mobiiltelefon on tagastatud, kahju ei ole (tl 1-5, 11-15); - 01.10.2012.a jälitusprotokoll, mille kohaselt kannatanule O. C kuuluva mobiiltelefoni kasutas tundmatu isik ja N B (tl 13-14); - tunnistaja S D ütlused, millest nähtub, et 16.08.2012.a kella 08.20 paiku Narvas, Tallinna mnt.41 juures H.S haaras naise käest mobiiltelefoni ja jooksis ära. (tl. 15-18); - tunnistaja N B ülekuulamise protokoll, millest järeldub, et 2012.a augusti lõpus A M andis talle mobiiltelefoni Huawei (tl 20-24); 5 1-13-5986 - tunnistaja A M ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et 2012.a augusti lõpus ostis mobiiltelefoni Huawei noormehelt hüüdnimega T 60 euro eest. Andis välja mobiiltelefoni Huawei politseile (tl 32-36); - kahtlustatava V S ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et 2012.a augustis Dmitri hüüdnimega Kolobok andis talle mobiiltelefoni Huawei ja palus müüa. Hiljem ta andis telefoni T J (tl 38-41); - asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt 09.10.2012.a oli vaadeldud kannatanule O. C kuuluv mobiiltelefon Huawei Sonic; fotod (tl 44-46); - 25.10.2012.a läbiotsimisprotokolli koopia, mille kohaselt oli H.S-i elukohas aadressil: xxx avastatud pangakaart A T nimele (tl 52-54); - kannatanu A T ütlused, mille kohaselt 25.09.2012.a kella 08.00 paiku xxx asuvast lillepaviljonist tundmatu noormees pani toime talle kuuluva vara varguse, kahju on 121 eurot (tl 58-62); - asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt 07.11.2012.a oli vaadeldud kannatanule A. T kuuluv pangakaart; foto (tl 64-65); - kannatanu I H ütlused, mille kohaselt 31.10.2012.a kella 15.20 paiku viibides xxx asuvast kauplusest oli varastatud temale kuuluv mobiiltelefon NOKIA 5230 maksumusega 161,10 eurot. Avaldab tsiviilhagi nimetatud summas (tl 70-74, 76); - kannatanu V V ütlused, mille kohaselt 12.12.2012.a kella 15.00 paiku xxx, I K ruumist oli varastatud temale kuuluv mobiiltelefon Samsung S5380 maksumusega 115 eurot vutlaris maksumusega 15 eurot. Mobiiltelefon on tagastatud, kahju ei ole (tl 84-88); - tunnistaja A N ütlused, mille kohaselt 12.12.2012.a M A andis pandimajja mobiiltelefoni Samsung S5380, mille andis välja politseile koos lepingu koopiaga (tl 90-93, 95); - 12.12.2012.a M OÜ lepingu koopia, mille kohaselt 12.12.2012.a. M A andis pandimajja mobiiltelefoni Samsung 30 euro eest (tl 94); - tunnistaja M A ütlused, mille kohaselt 12.12.2012.a H.S palus teda anda pandimajja mobiiltelefoni Samsung S5380, mille ta andis ja sai sularaha summas 30 eurot, mille andis üle H.S-ile (tl 97-100 ); - asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt 10.01.2013.a oli vaadeldud kannatanule V. V kuuluv mobiiltelefon Samsung S5380 vutlaris; foto (tl 102-105); - kannatanu T P ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et 01.02.2013.a kella 20.50 paiku kauplusest A oli varastatud temale kuuluv vara üldhinnaga 800 eurot. Avaldab tsiviilhagi nimetatud summas (tl 109-112, k.2, tl 35); - 07.02.2013.a äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt kannatanu T.P tunneb ära J D (tl 114 -120); - kannatanu O K ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et 15.01.2013.a kella 16.00 paiku xxx asuva kaupluse S H ruumist oli varastatud temale kuuluv mobiiltelefon iPHONE 4S maksumusega 899 eurot vutlaris maksumusega 13 eurot. Mobiiltelefon on tagastatud (tl 122-126); 6 1-13-5986 - tunnistaja J V ütlused, mille kohaselt 15.01.2013.a J D andis pandimajja mobiiltelefoni iPHONE 4S, mille andis välja politseile koos videosalvesti- ja lepingu koopiaga (tl 128-130, 132); - 15.01.2013.a pandimaja M laenulepingu koopia, mille kohaselt J mobiiltelefoni iPHONE 100 euro eest (tl 131); D andis pandimajja - tunnistaja D ütlused, mille kohaselt 15.01.2013.a H.S palus teda anda pandimajja mobiiltelefoni iPHONE, mille ta andis ja sai sularaha summas 100 eurot, mille andis üle H.S-ile (tl 135-139); - asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt 22.01.2013.a oli vaadeldud kannatanule O. K kuuluv mobiiltelefon iPHONE; foto (tl 141, 142-143); - tunnistaja N H ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et ajavahemikul 02.01.-31.01.2013.a xxx asuva firma E esindusest oli varastatud mobiiltelefon SAMSUNG Galaxy S2 imei

1. (tl 147-149); - E E AS (kannatanu esindaja P L ) ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et ajavahemikul 02.
2. 31.01.2013.a. xxx asuva firma E esindusest oli varastatud mobiiltelefon SAMSUNG Galaxy S2 imei 352374056481289 maksumusega 315 eurot. Avaldab tsiviilhagi nimetatud summas (tl 151, 154-155, 156-157); - tunnistaja I To ütlused, mille kohaselt 07.02.2013.a noormees pakkus ostmiseks mobiiltelefoni SAMSUNG Galaxy 160 euro eest. Telefon oli pandimajas ja ta ostis välja selle. Mobiiltelefoni andis välja politseile (tl 158-163); - asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt 22.01.2013.a. oli vaadeldud E E AS kuuluv mobiiltelefon SAMSUNG Galaxy S2; foto (tl 165-166, 167-169); - kannatanu L A ütlused, mille kohaselt 11.03.2013.a kella 07.30 paiku oma elukohas aadressil: xxx, tema poeg H.S tüli käigus lõi temale rusikaga huule piirkonda, tekitades füüsilist valu ja kehavigastusi, fotod (tl 182-187); - SA Narva haigla tõend, mille kohaselt 11.03.2013.a pöördus L A , diagnoos -huule ja suuõõne lahtine haav (tl 190); - kannatanu A P ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et 19.02.2013.a ta andis oma poolkasuka hinnaga 70 eurot õmblusateljeesse. 22.02.2013.a on selgunud, et poolkasuka varastas H.S. Kahju summas 70 eurot on kompenseerinud ateljee. (tl 191-193); - tunnistaja R O ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et 21.02.2013.a sisenes ateljeesse tundmatu noormees. 22.02.2013.a klient A P avastas, et on kadunud tema jope. On selgunud, et tuli H.S, keda ta kahtlustab varguses. (tl 195-198); - kahtlustatava H.S-i ülekuulamise protokollid, mille kohaselt ta tunnistab oma süüd varguste toimepanemises (tl 77-82); köide 2 - OÜ K teenindusmaja (kannatanu esindaja V K ) ülekuulamise protokoll, millest järeldub, et 2013.a talvel ateljeest oli varastatud kliendi jope. Ta hüvitas kliendile jope eest 70 eurot ja avaldab 7 1-13-5986 tsiviilhagi nimetatud summas. (tl 47, 48-51); - kahtlustatava T J ütlused, mille kohaselt 2012.a augusti kuus tuttav S näitas talle telefoni Huawei Sonic ja ütles, et on vaja abi selle müümiseks. Ta kohtas tuttavat taksojuhti A ja pakkus osta telefon. A maksis talle 70 eurot, raha andis ta üle S (tl 30-33); - kahtlustatava H.S-i ülekuulamise protokoll, mille kohaselt ta tunnistab oma süüd varguste toimepanemises (tl 9-18); köide 3 - tunnistaja N K ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et 28.06.2012.a kella 18.00 paiku kauplusest F S tundmatu noormees varastas kaks rohelist kalastusjopet Arctix üldmaksumusega 99,98 eurot ja põgenes varastatud varaga. (tl 1-4); - 26.07.2012.a äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt tunnistaja N. K tunneb ära H.S-i (tl 5-7); - kahtlustatava H.S-i ülekuulamise protokoll, mille kohaselt ta tunnistab oma süüd varguse toimepanemises (tl 8-13); - kaupluse F S (kannatanu esindaja E Z ) ülekuulamise protokoll, millest järeldub, et 28.06.2012.a kella 18.00 paiku kauplusest F S oli varastatud kaks kalastusjopet Arctix üldmaksumusega 99,98 eurot. Avaldab tsiviilhagi nimetatud summas (tl 15,16-19, 20-21); köide 4 - kannatanu T K ülekuulamise protokollid, millest nähtub, et 20.07.2012.a kella 18.00 paiku kaubanduskeskuse N C teisel korrusel asuvast müügiboksist tundmatu noormees avalikult pani toime temale kuuluva käekoti asjadega, varguse, kahju on 393,99 eurot. (tl 1-5, 11-15, 34); - tunnistaja N L ütlused, kes kinnitas kannatanu ütlusi (tl 6-10); - tunnistaja S S ülekuulamise protokoll, millest järeldub, et 20.07.2012.a kella 18.00 paiku kaubanduskeskuse N C teisel korrusel asuvast müügiboksist tundmatu noormees avalikult pani toime müüjale kuuluva käekoti asjadega, varguse ja jooksis ära. (tl 16-20); - 09.08.2012.a äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt tunnistaja S S tunneb ära H.S-i (tl 21-25); - kahtlustatava H.S-i ülekuulamise protokoll, mille kohaselt ta tunnistab oma süüd varguse toimepanemises (tl 26-32); köide 5 - kannatanu L K ülekuulamise protokollid, millest nähtub, et 24.09.2012.a kella 12.50 paiku xxx asuvast kauplusest oli varastatud temale kuuluv tööjope maksumusega 96 eurot, milles olid asjad ja dokumendid üldsummas 474,40 eurot. Avaldab tsiviilhagi summas 28,40 eurot (4 võtme maksumus). (tl. 1-2, 22-24, 25); - tunnistaja R B ülekuulamise protokoll, mille kohaselt 24.09.2012.a kella 15.30 peale Tallinn- 8 1-13-5986 Narva maanteel, Voka risti juures oli kinni peetud meesterahvas, kes samal päeval pani J toime kauplusest varguse. Käes oli tal oli varastatud jope, milles nad leidsid 2 mobiiltelefoni, võtmehoidja ja paberid. Ta näitas kohti, kuhu viskas teised asjad. Olid ära võetud autovõti puldiga ja töötõend; foto. (tl. 8-9, 10); - asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt 24.09.2012.a olid vaadeldud kannatanule L kuuluvad asjad; fotod ( tl. 11-12, 13-15); K - kahtlustatava H.S-i ülekuulamise protokoll, mille kohaselt ta tunnistab oma süüd varguse toimepanemises (tl. 17-20, 26-30).
3. Maakohtu seisukoht süüdistuse osas H.S-ile on esitatud süüdistus üheksateistkümnes võõra vallasasja äravõtmise episoodis selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, süstemaatiliselt, so

§ 199lg 2 p 5,9 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

3.

1. H.S-ile on esitatud vargusi, taas 28.06.2012.a kella 18.00 paiku, viibides kaupluse F S xxx, a kaks rohelist kalastusjopet Arctix maksumusega 49,99 eurot kumbki, kokku varastas vara summas 99,98 Süüdistuses kirjeldatud varguse toimumist tõendavad tunnistaja N K ütlused, mille kohaselt 28.06.2012.a kella 18.00 paiku kauplusest F S (xxx) tundmatu noormees varastas kaks rohelist kalastusjopet Arctix üldmaksumusega 99,98 eurot ja põgenes varastatud varaga. Mees, kes varastas joped, nägi välja 30-aastane, pikkus umbes 180 cm, kõhna. Juuksed olid heledad lühikesed, nägu ümmargune, silmad olid väga heledad. (k 3, tl 1-4). Kannatanu E. Z andis ütlusi, et 28.06.2012.a kella 18.00 paiku kauplusest F S oli varastatud kaks kalastusjopet Arctix üldmaksumusega 99,98 eurot. Kannatanu avaldas tsiviilhagi nimetatud summas (k 3, tl 15,16-19, 20-21); Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis tunnistaja N. K H.S noormehe, kes varastas 28.06.2012.a kauplusest F S kaks jopet. (k 3, tl 5-7). ära Varguse toimepanemist süüdistatava poolt kinnitavad H.S-i enda ütlused, mille kohaselt ta tunnistab nimetatud kuriteo toimepanemist. Ta seletas, et umbes 2012.a juunikuu lõpus õhtusel ajal umbes 17.00-18.00 sisenes sporditarvete kauplusesse, mis asub T tänaval. Läks sinna ilma igasuguse eesmärgita. Kaupluse saalis oli naismüüja. Hakkas mööda saali käima ja kaupa vaatama. Saali kõige lõpus riidepiidel nägi ta jopesid, vaatas neid. Nägi, et keegi teda ei jälgi ning otsustas võtta jope. Püüdes mitte tõmmata endale müüja tähelepanu, keeras kokku ühe jope. See oli rohekast kummimaterjalist, kapuutsiga. Kokku keeratud jope torkas särgi alla kõhu peale ning suundus väljapääsu poole, muretses. Kui möödus juba kassast, siis ei pidanud vastu ja lisas sammule kiirust, aga seejärel hakkas jooksma. Kuulsis, et müüja karjus midagi järgi. Ta läks varastatud jope T-särgi all endise kaupluse Tallinn hoonesse Tallinna maanteel, seal nägi, et varastas 2 jopet. Joped ta müüs 15 euro eest võõrale kahesele meesteseltskonnale Energia turu juures. (k 3, tl 8-13). Ülaltoodud tõenditega on kohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistuses kirjeldatud vargus on toimunud ning selle pani toime H.S. 9 1-13-5986 3.
2. Samuti H.S, olles isikuna, kes on varem toime pannud vargused, taas 20.07.2012.a kella 18.00 paiku, viibides kaubanduskeskuse N C xxx K eurot, milles oli sularaha summas 280 eurot, mobiiltelefon №kia maksumusega 20 eurot, kosmeetik umusega 11,49 393,99 eurot. K maksumusega 3 eurot Kannatanu T K andis ütlusi, et 20.07.2012.a kella 18.00 paiku kaubanduskeskuse N C teisel korrusel asuvast müügiboksis tundmatu noormees pani avalikult toime temale kuuluva käekoti asjadega, varguse. Kannatanult varastati naiste käekott maksumusega 10 eurot, raha summas 280 eurot, mobiiltelefon NOKIA maksumusega 20 eurot, kosmeetikakott maksumusega 3 eurot, kuldne ripsmetušš maksumusega 7 eurot, 2 huulepulka kogu maksumusega 12 eurot, musta värvi pliiats maksumusega 2 eurot, 6 võtmest koosnev võtmete komplekt, iga võtmete maksumus 2,25 eurot, üldsummale 13,50 eurot, 3 võtmest koosnev võtmete komplekt, iga võtme maksumus 3,83 eurot, üldsummale 11,49 eurot, magnetvõti maksumusega 2 eurot, hallis korpuses kalkulaator maksumusega 4 eurot, 2 pastakat üldsummale 2 eurot, ruuduline märkmik maksumusega 1 euro, halli-musta värvi lame kivi šungiit läbimõõduga 7 cm maksumusega 6,40 eurot, kaupluse Rimi kliendikaart maksumusega 1,60 eurot, halli-pruunist plastmassist müntide hoidmisalus maksumusega 3 eurot, metallraha üldsummas 15 eurot. Kahju suurus on 393,99 eurot. Kannatanu esitas hagiavalduse summas 393,99 eurot. (k 4, tl 1-5, 11-15, 34). Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja N L ütlused, mille kohaselt 20.07.2012.a kell 18.00 oli ta oma töökohal kaupluses N C aadressil xxx. Ta nägi, et bokside vahel läks tundmatu noormees. Noormees oli kõhna kehaehitusega, 180 cm pikk, tumeruugete lühikeste juustega. Noormehel olid pikkade varrukatega tume T-särk seljas, jalas teksapüksid ja heledad tossud. Tunnistaja märkas, et noormees peitis midagi T-särgi alla vasakul poolt, hoidis ühe käega seda asja T-särgi all, vehkis aga teise käega, käies. Ta oli väga imestunud, kuna varem ei näinud bokside vahel kedagi. Tunnistaja oletas, et antud noormees võis midagi varastada. Hüüdis T ning teatas temale oma oletusest. T vaatas kohe oma müügiboksi üle ning avastas koti ja mobiiltelefoni varguse. (k 4, tl 6-10). Tunnistaja S S on oma ütlustes selgitanud, et 20.07.2012.a kella 18.00 paiku kaubanduskeskuse N C teisel korrusel asuvast müügiboksist tundmatu noormees pani avalikult toime müüjale kuuluva käekoti asjadega, varguse ja jooksis ära. Videosalvestuselt oli näha, et tundmatu noormees astus müügiboksi, väljus sealt aga kotiga, mida hoidis käes. Ta nägi inimese nägu, tunneb selle inimese ära tunda ning oskab teda kirjeldada. (k 4, tl 16-20). 09.08.2012.a äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis tunnistaja S S H.S ära noormehe, kes varastas 20.07.2012.a kauplusest N C N L kuuluv kott. (k 4, tl 21-25). Varguse toimepanemist süüdistatava poolt kinnitavad H.S-i enda ütlused, mille kohaselt ta tunnistab nimetatud kuriteo toimepanemist. Ta seletas, et kaupluses N C aadressil xxx juuni keskpaigal 2012.a kella 18.00 paiku pani müügiboksist, mis asub teisel korrusel, käekoti varguse. Käekott oli boksis seisnud taburetil. Ta võttis käekoti, hoidis riiete all, läks väljapääsu suunas. Kotis olid mobiiltelefon №kia, 4 50-eurost rahatähte, halli värvi müntide hoidmisalus metallmündiga, 10 1-13-5986 kosmeetikakott. Ta võttis raha ja mobiiltelefoni, ülejäänud asjad jättis ta kotti, koti viskas prügikonteinerisse. (k 4, tl 26-32). Ülaltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistuses nimetatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime H.S. 3.
3. Samuti H.S 16.08.2012.a kella 08.20 paiku, viibides bussipeatuses, mis asub kaubanduskeskuse A juures aadressil: xxx kuuluva mobiiltelefoni Huawei Sonic maksumusega 104,17 eurot, varguse. C Kannatanu O C andis ütlusi, et 16.08.2012.a kella 08.20 paiku istus ta bussipeatuses, mis asub kaubanduskeskuse A juures aadressil xxx ja hoidis käes temale kuuluvat musta värvi korpusega mobiiltelefoni Huawei Sonic. Astris oleva kasiino poolt tuli tema juurde umbes 25-30.aastane noormees. Ta haaras kannatanu käest ülalnimetatud mobiiltelefoni ja jooksis ära. Mobiilitelefoni maksumus on 104,17 eurot. Hiljem varastatud mobiiltelefon on kannatanule tagastatud, kahju ei ole (k 1, tl 1-5, 47). 01.10.2012.a jälitusprotokolli kohaselt kasutas kannatanule O. C kuuluvat mobiiltelefoni tundmatu isik ja N B (k 1, tl 13-14). H.S-i seotust vargusega kinnitavad ka tunnistaja S D ütlused, et 16.08.2012.a kella 08.20 paiku, valmistudes tema poolt valvatava objekti, nimelt aadressil xxx asuva kaubanduskeskuse A avamiseks, seisis ta õues ning nägi, kuidas narkootikumidest sõltuv H.S läks kaubanduskeskuse kõrval asuva bussipeatuse juurde, kus istus naisterahvas ja tegi midagi telefoniga, haaras naiselt käest telefoni ja jooksis ära. (k 1, tl 15-18). Tunnistaja N B andis ütlusi, et 2012.a augusti lõpus tema abikaasa A M andis talle kasutamiseks mobiiltelefoni Huawei. Ta pani sinna sisse oma SIM-kaardi ja kasutas telefoni umbes kaks nädalat. Pärast tagastas telefoni abikaasale. (k 1, tl 20-24). Tunnistaja T B on oma ütlustes selgitanud, et ta on abonendinumbri xxxxxxx alaline kasutaja. Abonendinumber xxxxxxxx on tunnistajale tuttav. Seda numbrit kasutab T J . (k 1, tl 26-29). Tunnistaja A M andis ütlusi, et 2012.a augusti lõpus õhtul kohtas Narvas, Kangelaste tänaval T J , koos temaga oli tunnistajale tundmatu noormees. J pakkus tunnistajale osta temalt ära mobiiltelefon HUAWEI 60 euro eest, ütles, et telefon kuulub tema sõbrale. J rääkis, et telefoniga on kõik korras, see pole varastatud. Tunnistaja ostis mobiiltelefoni Huawei 60 euro eest ja kasutas seda. Andis mobiiltelefoni Huawei politseile (k 1, tl 32-36). Kahtlustatav V S andis ütlusi, et 2012.a augustis Dmitri hüüdnimega Kolobok andis talle mobiiltelefoni Huawei ja palus müüa. Hiljem ta andis telefoni T J (k 1, tl 38-41). Kahtlustatav T J on oma ütlustes selgitanud, et augustis 2012.aastal kohtas Narvas kaupluse ,,100 Pisiasja" juures tuttavat V S . S näitas J telefoni Huawei Sonic ja ütles, et on vaja abi selle müümiseks. Mõistis, et telefon varastatud, sest S ei ole vahendeid taolise kalli telefoni ostmiseks. Nõustus S aitama, võttis temalt telefoni Huawei Sonic ja hoidis seda ühe päeva enda käes. Järgmisel päeval kohtas tuttavat A nimelist taksojuhti ja pakkus talle osta J käest telefon Huawei Sonic, mille J andis S . Ütles Al , et telefon on kriminaalse minevikuta, ei ole varastatud. A nõustus ostma J telefoni Huawei Sonic, maksis 70 eurot. Raha andis J üle S , mingi osa võttis endale, ei mäletanud palju. (k 2, tl 30-33). 11 1-13-5986 Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt 09.10.2012.a oli vaadeldud kannatanule O. C mobiiltelefon Huawei Sonic (k 1, tl 44-46). kuuluv Mobiiltelefon on kannatanule menetluse käigus tagastatud. (k 1, tl 47). Varguse toimepanemist süüdistatava poolt kinnitavad H.S-i enda ütlused, mille kohaselt ta tunnistab nimetatud kuriteo toimepanemist. Ta seletas, et 16.08.2012.a kella 08.20 paiku jalutas ta xxx asuva kaubanduskeskuse A piirkonnas, tahtis napsi, aga raha ei olnud kaasas. Ta nägi bussipeatuses naisterahvast, kes hoidis käes telefoni Huawei Sonic. Ta jooksis selle naisterahva juurde, haaras tal käest telefoni ja jooksis kiiresti minema. Jooksis kaupluse TEMPO suunas, teel kukkus ja pillas telefoni maha. Ta ehmusis, et keegi võib teda kätte saada ning ei hakanud telefoni maast tõstma, tõusis ise püsti ja jooksis edasi. (k 1, tl 7-9). Kannatanu, süüdistatava ja tunnistaja S D ütlused toimunud sündmuste osas on täielikult kattuvad ning neid kogumis analüüsides on kohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistatav H.S võttis süüdistuses märgitud ajal ja kohas kannatanult tema tahte vastaselt ära telefoni Huawei Sonic ning pani sellega toime varguse. Süüdistatava enda ütlustest nähtuvalt oli tal algusest peale plaan võtta kannatanult telefon eesmärgiga see ebaseaduslikult omastada ning seega on kõnealune tegu pandud toime kavatsetult. Arvestades, et tegemist oli tänaval, ning kannatanu enda juuresviibimisel toimepandud vargusega, on vastav tegu kvalifitseeritav

§ 199lg 2 p 5 tähenduses avaliku vargusena.

3.

1. Samuti tema 24.09.2012.a. kella 12.50 paiku viibides xxx asuva kaupluse K toime L K eurot. Kannatanu L K andis ütlusi, et 24.09.2012 alates kella 12:40 -st viibis xxx asuvas kaupluses K . Tegeles alkoholijärelevalvega müügisaalis koos müüjaga. Nad seisid ühel hetkel mõlemad müügisaali suunas seljaga. Kannatanu tööjope koos töökotiga olid leti taga seal asetsevate asjade peal. Need ei paistnud aga leti tagant välja. Kui kannatanu lõpetas töö, pani ta asjad kotti tagasi ning hakkas oma jopet otsima, seda kannatanu aga ei leidnud. Kuna ta kaupluse töötajatega ei suutnud kusagilt kaupluse ruumidest jopet leida, vaatasid nad turvakaamera salvestist. Sealt oli näha, et sellel hetkel, kui kannatanu koos müüjaga seisid seljaga saali suunas, võttis saalis viibinud noormees leti tagant kannatanu jope ning väljus sellega kauplusest ning hakkas jooksma Jaama 6 asuva vana politseimaja suunas. Salvestiselt oli näha, et noormees oli kõhna kehaehitusega, keskmist kasvu, või natuke üle selle, seljas oli tume lühike jakk ja jalas heledad püksid. Turvalindilt ei olnud näha noormehe nägu. Kannatanu sõitis oma töökaaslastega kaupluse piirkonna läbi, kuid nendel ei õnnestunud midagi leida. Töökaaslased sõitsid peale tööpäeva lõppu, peale kella 16:00 koju Narva suunas ning märkasid, et Narva maanteel, Toila teeristi ning Pühajõe teekurvis hääletab teeääres üks noormees, kellel oli seljas kannatanu ametijope, kes oli heleda peaga ning kellel olid jalas heledad püksid. Nad keerasid auto ringi, möödusid uuesti noormehest, et kontrollida, kas ikka on tegemist nende ametkonna jopega, kõik klappis. Nad teatasid juhatajale ning ka politseisse. Kannatanu jõudis samuti sellele kohale, sõiti s ise noormehest mööda, selleks ajaks oli ta kannatanu jope seljast ära võtnud, kuid see oli tal käes, kannatanu tundis voodri järgi jope ära. Seejärel parkis auto Oru aleviku teeristi ning helistas ka ise politseile ja teatas, kus noormees hetkel viibib. Seejärel jõudis kohale politsei ning pidas noormehe kinni. Kannatanu läks politsei ja noormehe juurde. Politsei otsis noormehe läbi ning tema juurest leiti alljärgnevad kannatanule kuuluvad esemed: V -ja T jope 12 1-13-5986 (halli/kollase kirju) maksumusega 96 eurot (kuulub V - ja T ), mobiiltelefon №kia Musicexpress maksumusega 100 eurot (dokumendid kodus olemas) nr xxxxxx; mobiiltelefon №kia, marki ei osanud kannatanu öelda, kuulub V - ja T ning kõik kannatanu jope taskutes olnud võtmete hoidjad (2 tükki, üks autovõtmehoidja, teine garaaživõtmehoidja) võtmehoidjatel ei ole materiaalset väärtust. Jope taskus olid veel alljärgnevad esemed: autovõtmed (üks võti koos puldiga) ning garaaživõti ning väikeste võtmete kimp, milles olid nii töökoha võtmed (2 tükki, kuuluvas maja xxx haldurile R AS); 3 kodumaja võtit kaks maksumusega kokku 6 eurot, üks maksumuseta ning V - ja T töötõend koos fotoga. Kannatanule tekitatud kahju suurus on 106 eurot. (k 5, tl 1-2, 22-24). Kannatanu täpsustas hiljem, et 24.09.2012 päeval varastas tundmatu noormees kannatanu järgmised asjad: V - ja T jope maksumusega 96 eurot, mobiiltelefon №kia XpressMusic maksumusega 100 eurot, mobiiltelefon №kia Cl maksumusega 50 eurot, puldiga autovõti koos Amserv võtmehoidjaga maksumusega 200 eurot, garaaživõtmehoidja (ei ole materiaalset väärtust), garaaživõti (remondi tööd tabaluku vahetuseks - 20 eurot), väikeste võtmete kimp, milles olid üks R hoone võti ja teine I –V V kabineti võti (maja xxx kuulub „R AS"-le ja materiaalne kahju on tekitatud neile) ja 3 kannatanu isiklikku võtit maksumusega kokku 8,40 eurot, V -ja T i töötõend kannatanu nimele (ei oma materiaalset väärtust). Kokku materiaalset kahju on 474.40 eurot. 27.09.2012.a tagastati kannatanule politseist järgmised esemed: jope, mobiiltelefon №kia XpressMusic, mobiiltelefon Nokia Cl, puldiga autovõti koos Amserv võtmehoidjaga V - ja T töötõend. Asjad tagastatud tervelt ja rikkumata. Pretensioone kannatanu ei oma. Peale asjade tagastamist on isiklikult kannatanule tekitatud kahju summas 28,40 eurot ja sellele summale esitas kannatanu tsiviilhagi. (k 5, tl 22-25). Tunnistaja R B on oma ütlustes selgitanud, et viibides 24.09.2012.a tööülesannete täimisel koos patrullpolitseinik V P , said nad peale kella 15,30 väljakutse Ida-Virumaale, Jõhvi valda, TallinnNarva maanteele, peale Voka risti. Seal pidi kõndima mööda maantee äärt isik, kes varem oli toime pannud samal päeval varguse xxx asuvast kauplusest. Sõitsid kohapeale ja politseinikud nägid, et sarnane meesterahvas, keda nad olid kaupluse valvekaamera lindistuselt näinud, kõnnib mööda maanteed Narva suunas. Käes oli tal sama jope, mis on samuti salvestiselt näha. Nad sõitsid meesterahva juurde, peatasid auto ning täitsid kõik vajalikud kinnipidamise protseduuri nõuded, paigutasid ta politseiautosse. Kinnipidamise käigus otsisid nad meesterahva läbi. Varastatud jope taskutest leidsid alljärgnevad esemed: kaks mobiiltelefoni (marki tunnistaja ei mäletanud), üks hõbedane ilma võtmeta võtmehoidja, jumestuskreemituub ja mingid muud paberid. Samal ajal sõitis nende juurde naisterahvas, kellelt oli jope koos asjadega varastatud. Nad näitasid naisterahvale meesterahva juurest leitud esemeid. Ta tunnistas jope, kaks mobiiltelefoni ja hõbedase võtmehoidja talle kuuluvaks. Naisterahvas ütles, et varastatud asjade hulgas olid veel VTA töötõend tema nimele, veel üks võtmehoidja, puldiga autovõti ning võtmekimp kodu-ja töökohavõtmetega. Seejärel politseinikud küsisid kinnipeetud meesterahva käest, kus loetletud puuduolevad esemed on? Meesterahvas vastas, et viskas need asjad ära Jõhvi linnas, kaupluse lähedal paiknevate majade vahele. Nad sõitsid koos meesterahvaga tema poolt juhatatud kohta. Käisid Kivi tn 9 ja 11 hoovides paaris erinevas kohas, töötõendi leidsid nad ühe põõsa kõrvalt, asfaldi pealt, puldiga autovõtme aga ühelt muruplatsilt. Nad fotografeerisid kohapeal patrullteenistuse fotoaparaadiga Sony esemeid, mis nad leidsid meesterahva poolt ettenäidatud kohtadest. Seejärel toimetasid nad meesterahva koos kõikide esemetega, nii nende, mis leiti tema juurest kinnipidamisel, kui ka nendega, mis leiti hiljem ettenäidatud kohast Jõhvi linnas, Jõhvi politseijaoskonda. Kannatanu, ütles, et kinnipidamisel jope taskust leitud jumestuskreem ja mitmesugused paberid, ei kuulu talle. Jõhvi politseijaoskonnas paigutasid nad meesterahva kinnipidamiskambrisse. Enne seda võtsid temalt ära pükste taskus olnud ühe ilma võtmeta võtehoidja kirjaga JIM BEAM (pronksjat värvi), Euro Jackpoti flaieri, jumestuskreemituubi, püksirihma ja muud pisiesemed. Teised esemed andsid üle koos ettekandega uurijale. (k 5, tl. 8-9, 10). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt 24.09.2012.a vaadeldi kannatanule L K kuuluvaid asju. (k 5, tl 11-15). 13 1-13-5986 Töötõend, mobiiltelefonid Nokia, autovõti puldiga, võtmehoidja, VTA ametilogoga tööjope tagastati kannatanule menetluse käigus. (k 5, tl 21). Varguse toimepanemist süüdistatava poolt kinnitavad H.S-i enda ütlused, et 24.09.
2. aastal umbes kella 05.00 ajal Narva linnas, Peetri platsil, sai ta tuttavaks noormehega, kes nimetas end Ljonjaks. Tal oli raha ja ta pakkus H.S-ile napsitada, aga peale alkoholi tarvitamist pakkus ta sõita talle Sompasse külla. Nad läksid bussijaama, kus ta maksis piletite eest ja nad sõitsid bussiga Jõhvi. Jõhvis bussipeatuses ütles Ljonja, et tal on vaja käia tüdruku juures ja palus H.S teda oodata. H.S ootas tunni ringis, pärast otsustas mööda linna jalutada. Raha tal kaasas polnud. Ta läks alkoholiga kauplevasse poodi, mõtles varastada midagi alkohoolset. Kaupluses oli 2 naist, kes seisid leti poole seljaga. H.S püüdis võtta pudeli veini, kuid ei ulatanud. Leti taga nägi ta kokkupandud kollast värvi jopet. Ta võttis selle jope ja väljus poest. H.S läks raudteejaama poole, kus kontrollis jope taskuid. Taskutes oli 2 mobiiltelefoni, võtmekimp ja autovõti. Võtmed ta viskas samas minema ja jope võttis endale. H.S läks mööda raudteed Narva poole. Pärast läks ta välja Tallinn-Narva maanteele, kus üritas peatada samas suunas liikuvat autot, kuid keegi ei peatunud. Siis H.S pani varastatud jope selga. Varsti tuli politseitoimkond ja H.S peeti kinni. H.S-ilt võeti ära jope ja mobiiltelefonid ja pärast ta näitas, kuhu ta võtmed viskas ja need leiti üles. (k 5, tl 17-20). Ülaltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistuses nimetatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime H.S. 3.
3. Samuti tema 25.09.2012.a kella 08.00 paiku xxx asuvast lillepaviljonist pani toime A T kuuluva majapidamiskoti koos pesuga maksumusega 20 eurot, naistekoti maksumusega 30 eurot, mobiiltelefoni №kia maksumusega 25 eurot, rahakoti maksumusega 25 eurot koos ID-kaardiga A T nimele maksumusega 6 eurot, Swedbanki pangakaardi A T nimele, sularaha summas 15 eurot, varguse, tekitades kannatanule materiaalset kahju Kannatanu A T andis ütlusi, et 25.09.2012.a hommikul tuli ta tööle lillepaviljoni, mis asub aadressil xxx. Paviljoni kõrval kedagi ei olnud. Ta sisenes paviljoni ruumi, võttis signalisatsiooni maha. Paviljoni uks oli avatud. Kannatanu pani oma spordikoti väljapääsu lähedale letile ja läks tasapisi akendel turvakardinaid avama. Samas kotis oli kannatanu naistekotike. Avades turvakardinaid märkas kannatanu silmanurgast, kuidas paviljoni sissepääsu juures vilksatas inimese siluett. Kannatanu jõudis märgata ainult sinistes teksades jalga ja ta nägi kuidas noormehe siluett tormas väga kiiresti kaupluse väljapääsu poole. Kannatanu jättis ukse lahti, kuna tal oli juba külastamise aeg. Paari tunni pärast avastas kannatanu, et spordikott on kadunud. Ta taipas, et noormees, kes tormas kiiresti paviljonist välja varastaski arvatavasti koti, sest peale teda polnud kaupluses rohkem kedagi. Spordikotis olid naiste punast värvi nahkkott maksumusega 30 eurot, mobiiltelefon №kia maksumusega 25 eurot, punast värvi nahkrahakott maksumusega 25 eurot. Rahakotis olid ID-kaart maksumusega 6 eurot, visiitkaarte, Swedbanki pangakaart, sularaha 15 eurot. Kahju on 121 eurot (k 1, tl 58-62). Kannatanu A T esitas hagiavalduse summas121 eurot. (k 1, tl 69). 25.10.2012.a läbiotsimise käigus H.S-i elukohas aadressil: xxx oli avastatud pangakaart A T nimele. (k 1, tl 52-54). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt 07.11.2012.a pangakaarti. (k 1, tl 64-65). vaadeldi kannatanule A. T kuuluvat 14 1-13-5986 Pangakaart on menetluse käigus tagastatud A T (k 1, tl 66). Varguse toimepanemist süüdistatava poolt kinnitavad H.S-i enda ütlused, mille kohaselt septembri lõpus 2012.aastal hommikul möödus ta lillepaviljonist, mis asub aadressil xxx. Paviljoni uks oli lahti, ta nägi, et sissepääsu juures põrandal oli halli värvi kott. Ta võttis selle koti ja läks kiiresti minema. Läinud Kangelaste tn 12 asuvate majade hoovidesse, avas ta koti ja avastas selles vanad mustad naiste asjad, punast värvi naistekoti, telefon Nokia, rahakoti rahaga summas 15 eurot, ID-kaardi ja pangakaardiga. Koti asjadega viskas ta põõsastesse. Raha summas 15 eurot, telefoni ja pangakaardi võttis endale. Telefon müüs mõne päeva pärast tundmatule meesterahvale Soldino tänaval pudeli viina eest, pangakaardi hoidis enda juures kodus. (k 1, tl 77-81). Ülaltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistuses nimetatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime H.S. 3.
4. atiliselt, taas 31.10.2012.a kella 15.20 paiku viibides xxx asuvas kaupluses L pani toime I H kuuluva mobiiltelefoni NOKIA 5230 maksumusega 161,10 eurot, varguse. Kannatanu I H andis ütlusi, et 31.10.2012.a kella 15.20 paiku viibides xxx asuvast kauplusest oli varastatud temale kuuluv mobiiltelefon NOKIA 5230 maksumusega 161,10 eurot. Esitas tsiviilhagi nimetatud summas (k 1, tl 70-74, 76). Varguse toimepanemist süüdistatava poolt kinnitavad H.S-i enda ütlused, mille kohaselt 31.10.2012.a kella 15.20 paiku astus ta sisse kauplusesse L , et osta ristsõnu. Nägi laual musta korpusega telefoni Nokia. Sel ajal läks müüja ristsõnadega riiuli juurde, ta kasutas seda momenti ja võttis telefoni laualt ära. Pärast seda läks ta kiiresti minema. Telefoni müüs mõne päeva pärast vaksali juures tundmatule meesterahvale 12 euro eest. (k 1, tl 77-81). Ülaltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistuses nimetatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime H.S. 3.
5. Samuti H.S kella 15.00 paiku xxx, I K ruumist pani toime V V kuuluva mobiiltelefoni Samsung S5380 maksumusega 115 eurot vutlaris maksumusega 15 eurot, varguse, tekitades kannatanule kahju Nimetatud varguse aset leidmine on tuvastatud eelkõige kannatanu V V ütlusega, mille kohaselt 12.12.2012.a kella 15.00 paiku xxx, I K ruumist varastati temale kuuluv mobiiltelefon Samsung S5380 maksumusega 115 eurot, mis oli vutlaris maksumusega 15 eurot. Kaupluse ruumi tuli noormees. Ta kõndis mööda saali ja hakkas toodete näidiseid vaatama. Seejärel noormees hakkas kannatanult küsima küünartoega keppide kohta. Kannatanu näitas talle ühte küünartoega kepi. Ta palus näidata ka teist küünartoega kepi, mis moodustavad paari. Kannatanu läks teise kepi võtmiseks leti juurest kõrvale ja kaotas leti juures seisnud noormehe pooleks minutiks vaateväljast. №ormees ei ostnud midagi rääkides, et tema pangakontol ei jätku raha. Pärast tema lahkumist avastas kannatnu, et letilt oli varastatud tema mobiiltelefon Samsung S5380 (Wave Y). Telefoni maksumus on 115 eurot. Vutlari hind on 15 eurot. Noormees nägi välja järgmiselt: väliselt 22-25 aastane, kõhna kehaehitusega, kasv umbes 185-187 cm. Nägu oli piklik, väga kahvatu. Tal oli seljas tumedat värvi kapuutsiga jope, kapuuts oli tõmmatud pähe, jalas olid sinist värvi teksapüksid. Kahju 15 1-13-5986 on 130 eurot. (k 1, tl 84-88). Tunnistaja A N andis ütlusi, et töötab pandimajas M aadressil xxx. 12.12.2012.a ta sõlmis pantimise leping telefonile Samsung S5380 M A nimele. Telefoni andis tunnistaja välja politseile koos lepingu koopiaga (k 1, tl 90-95). Antud ütlusi kinnitab12.12.2012.a M OÜ lepingu koopia, mille kohaselt 12.
6. 2012.a M A andis pandimajja mobiiltelefoni Samsung 30 euro eest (k 1, tl 94); Varguse toimepanemist H.S-i poolt kinnitavad tunnistaja M A ütlused, millest selgub, et 12.12.2012.a kella 16.30 paiku kõndis ta Kerese tänaval Narva linnas ja nägi tuttavat noormeest H.S hüüdnimega „Kolobok“. Vestluse käigus palus Dmitri abi, et anda pandimajja ära mobiiltelefon Samsung S
7. Dmitri rääkis, et unustas dokumendid koju. Ta selgitas, et antud telefon kuulub tema sõbrannale, kellele kinkisid selle sugulased. Ta otsustas pantida telefoni lühikeseks ajaks, seejärel tagasi osta, kuna käesoleval ajal on tal kiiresti raha vaja. Tunnistaja nõustus aitama. Nad sisenesid koos Dmitriga pandimajja M aadressil xxx, kus tunnistaja pantis telefoni enda nimelt. (k 1, tl 97-100). Kannatanu ütlusi varastatud eseme osas kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (k 1, tl 102-105). Varastatud mobiiltelefon on tagastatud menetluse käigus kannatanule (k 1, tl 106). Varguse toimepanemist süüdistatava poolt kinnitavad H.S-i enda ütlused, mille kohaselt detsembris 2012.aastal jalutas ta Narva linnas, kõndis mööda Juhkentali tänavat , nägi I K hoonet, läks sinna sisse, et vaadata, mida sealt saab varastada. Kui ta sisenes keskuse ruumi, siis nägi seal invaliididele mõeldud esemeid ja seadmeid: kargud, ratastoolid jne. Müüjal laual nägi punast värvi mobiiltelefoni SAMSUNG. Kasutas ära momendi, mil müüja pööras kõrvale, võttis selle telefoni, pani jope taskusse ja läks kiiresti minema. Palus tuttavat M nimelist neidu anda telefon ära kaupluse SELVER juures asuvasse pandimajja. Ütles M , et telefon kuulub temale, sellest, et telefoni ta varastas, ei rääkinud. M andis telefoni pandimajja ja sai selle eest 25 eurot, teenuse eest maksis M 5 eurot. (k 2, tl 9-13). Ülaltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistuses nimetatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime H.S. 3.
8. paiku xxx asuva kaupluse S H ruumist pani toime O K kuuluva mobiiltelefoni iPHONE 4S maksumusega 899 eurot vutlaris maksumusega 13 eurot, varguse, tekitades kannatanule Kannatanu O K andis ütlusi, et 15.01.2013.a asendas ta oma tuttavat kaupluses S H , mis asub aadressil xxx. Kella 10.00 paiku tuli kannatanu kauplusesse, oma mobiiltelefoni iPHONE 4S pani ta sahtlisse, kus hoiti kaupluse sissetulekut. Kell 17.40 avastas kannatanu, et tema telefon on kadunud. Kahju on 912 eurot (899 eurot telefoni maksumus ja 13 eurot vutlari hind). Telefoni oli paigaldatud GPS navigatsioon funktsiooniga „leia telefon“. Selle abil kannatanu tegi kindlaks, et tema telefon asub aadressil xxx pandimajas. Pandimaja töötaja teatas, et tõepoolest telefoni pandib neiu, kes oli koos noormehega. (k 1, tl 122-126). Tunnistaja J V andis ütlusi, et 15.01.2013.a J D andis pandimajja mobiiltelefoni iPHONE 4S. (k 1, 16 1-13-5986 tl 128-130). Seda kinnitab ka 15.01.2013.a pandimaja M laenulepingu koopia, mille kohaselt J D andis pandimajja mobiiltelefoni iPHONE 100 euro eest (k 1, tl 131). Tunnistaja J D on oma ütlustes selgitanud, et 15.01.2013.a tunnistaja ja tema tuttav H.S jalutasid koos. Möödudes Narvas Tallinna maantee 33 majast, otsustasid astuda kauplusest läbi. Hoones on mitu kauplust, tunnistaja ja H.S käisid mööda kaupluseid teineteisest eraldi. Nägi, et H.S käis kasutatud riiete kaupluses, ise ta selles kaupluses ei käinud. Käinud mööda kaupluseid, läks tunnistaja õue ja hakkas H.S ootama. H.S tuli ning nad läksid koos kaupluse „100 Pisiasja“ suunas. Kaupluse juures nad läksid lahku. Mõne minuti pärast helistas H.S ja palus tulla tagasi. Tunnistaja läks tagasi. H.S rääkis, et tal on telefon ning palus tunnistajat anda see telefon ära pandimajja tunnistaja nimelt. Tunnistaja nõustus. Pandimajas sai tunnistaja telefoni eest sularaha summas 100 eurot, mille andis üle H.S-ile (k 1, tl 135-139). Kannatanu ütlusi varastatud eseme osas kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (k 1, tl 141-143). Varastatud mobiiltelefon on tagastatud menetluse käigus kannatanule (k 1, tl 144). Varguse toimepanemist süüdistatava poolt kinnitavad H.S-i enda ütlused, mille kohaselt 15.01.2013.a jalutas ta koos J D mööda linna. Nad astusid sisse kauplusesse S H aadressil xxx. Mööda kauplust käisid D teineteisest eraldi. Ta nägi müüjal letil mobiiltelefoni iPHONE, kasutas ära momendi, mil müüjat kõrval polnud, võttis telefoni endale, pani jope taskusse ja läks kauplusest minema. Õues kohtus J . Ta ei rääkinud J , et varastas kauplusest telefoni. Nad läksid koos Kangelaste tänava suunas, teel rääkis J , et temal on olemas mobiiltelefon ja et seda oleks vaja pandimajja anda, palus J seda teha. Juliana nõustus ja andis telefoni pandimajja, pärast mida andis ta süüdistatavale umbes 100 eurot. (k 2, tl 9-13). Ülaltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistuses nimetatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime H.S. 3.
9. Samuti tema, olles isik, kes p 31.01.2013.a xxx asuva firma E esindusest pani toime E E AS kuuluva mobiiltelefoni SAMSUNG Galaxy S2 imei 352374056481289 maksumusega 315 eurot, varguse. Tunnistaja N H andis ütlusi, et 31.01.2013.a revisjoni käigus, mis on läbi viidud firma E esinduses, mis asub A kaubanduskeskuses aadressil xxx, tehti kindlaks, et ajavahemikul 02.01.31.01.2013.a oli varastatud mobiiltelefon SAMSUNG Galaxy S2 imei
10. Vastavalt dokumentidele saadi telefon peolaost 02.01.2013.a ning pandi realiseerimiseni hoiule kaupluse laoruumi. Mobiiltelefon võis kaduda ajavahemikul alates 02.01.2013.a kuni 31.01.2013.a. Iga päev on laoruumi uksed tööaja jooksul lahti. Juurdepääs lattu on kõikidel kaupluse töötajatel. Telefoni maksumus on 280 eurot. (k 1, tl 147-149). Kannatanu E E AS esindaja P L andis ütlusi, et ajavahemikul 02.01.-31.01.2013.a kaupluses E E AS aadressil xxx toimus mobiiltelefoni SAMSUNG Galaxy S2 imei 352374056481289 maksumusega 315 eurot vargus. Esitas tsiviilhagi nimetatud summas (k1, tl 151, 154-155, 156-157). Tunnistaja I T on oma ütlustes selgitanud, et 07.02.2013.a töötas xxx. Kella 13.00 paiku võttis ta bussijaama juurest kliendi, noormehe, kes palus end viia Tallinna maanteele kaupluse Tempo 17 1-13-5986 juurde. Vestluse käigus noormees pakkus ostmiseks mobiiltelefoni SAMSUNG Galaxy 160 euro eest. №ormees selgitas, et antud telefon on panditud pandimajja tema tuttava nimelt. Tunnistaja nõustus ja ostis välja selle. Pandimajja läks tunnistaja neiuga koos. Ta esitas pantimise lepingu. Vastuvõtja näitas telefoni. Telefon töötas ning ei olnud blokeeritud. Tunnistaja andis 155 eurot vastuvõtjale ning 45 eurot neiule. Mobiiltelefoni andis tunnistaja välja politseile (k 1, tl 158-163). Kannatanu ütlusi varastatud eseme osas kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (k 1, tl 165-169). Varastatud mobiiltelefon on tagastatud menetluse käigus kannatanule (k 1, tl 170). H.S-i seotust vargusega kinnitavad ka kahtlustatava J D ütlused, et jaanuaris 2013.aastal läks ta koos H.S-iga A kaubanduskeskusesse, mis asub xxx. Ta läks mööda kaupluseid jalutama. H.S jäi esimese korruse hallis pingile D ootama. 40 minuti pärast helistas H.S ja ütles, et D a tuleks Peetri platsile. D läks kohe sinna, kohtunud H.S-iga, näitas H.S D punast värvi korpusega mobiiltelefoni Samsung Galaxy
11. H.S teatas, et ta varastas selle telefoni E esinduses kaubanduskeskuses A ja kingib selle D . Kuidas nimelt H.S telefoni varastas, tema ei rääkinud. D , teades, et telefon on varastatud, võttis ikkagi selle endale. H.S-i poolt kingitud telefoni Samsung Galaxy 2 kasutas D umbes nädal aega, pärast seda andis selle pandimajja. Mõne päeva pärast leidis H.S telefonile Samsung Galaxy 2 ostja, kellele ta ütles, et telefon kuulub D ja kuna nendel on raha vaja, siis nad müüvad selle. Selle meesterahvast ostjaga läksid nad pandimajja, mis asub aadressil xxx, seal ostis meesterahvas telefoni Samsung Galaxy 2 välja 116 euro eest, maksis D juurde 45 eurot, pärast mida läksid nad lahku. Telefoni müügist saadud raha kulutas D koos H.S-iga ära isiklikele vajadustele. (k 1, tl 172-177). Varguse toimepanemist süüdistatava poolt kinnitavad H.S-i enda ütlused, mille kohaselt jaanuari alguses 2013.aastal, täpset kuupäeva H.S ei mäleta, tuli ta kaubanduskeskusesse A , astus sisse E esindusse, nägi letil karbiga mobiiltelefoni SAMSUNG. Müüja telefoni ei jälginud, seetõttu võttis ta telefoni koos karbiga kiiresti kätte ja väljus E esindusest. Väljunud kaubanduskeskusest, läks jalutama, Peetri platsil kohtas J , ütles, et varastas E esindusest telefoni, näitas telefoni J ja kinkis selle talle. J , teades, et see on varastatud ese, kasutas varastatud telefoni umbes kuu aega, seejärel andis ta telefoni pandimajja. (k 2, tl 9-13). Ülaltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistuses nimetatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime H.S. 3.
12. Samuti tema 01.02.2013.a kella 20.50 paiku kauplusest A , mis asub aadressil: xxx, pani toime T P kuuluva rahakoti maksumusega 20 eurot, milles olid ID-kaart T P nimele, Swedbank pangakaart P Nimetatud varguse aset leidmine on tuvastatud eelkõige kannatanu T P ütlustega, mille kohaselt 01.02.2013.a oli ta tööl kaupluses A aadressil xxx. Kella 20.50 paiku sisenes kauplusesse kaks külastajat – noor meesterahvas ja neiu. Meesterahvas oli väliselt 25-26 aastane, kõhna kehaehitusega, kasv umbes 180 cm, lühikesed tumedat juuksed. Meesterahva vasakul põsenukil märkas kannatanu mingisugust plekki, mis läks sujuvalt üle kaelale. Meesterahvas oli riietatud tumedat värvi jopesse ning helerohelisesse pükstesse, millel olid pealepandud taskud põlvede piirkonnas. Neiu oli väliselt umbes 25.aastane, keskmise kehaehitusega, kasv umber 160 cm, neiu 18 1-13-5986 juuksed olid tagant krunni keeratud. Neiu oli riietatud lühikesse tumesinist värvi sulgjopesse. Need noored inimesed tulid leti juurde ja palusid näidata toiduaineid. Kannatanu hakkas nende tellimust täitma. Nägi, et noormees kummardus üle leti. Otsustas, et ta kummardus selleks, et vaadata lähemalt hindu, sellepärast ei omistatud kannatanu nähtule erilist tähelepanu. Täitnud külastajate tellimuse, palus kannatanu ära maksta. Meesterahvas üritas maksta kauba eest oma pangakaardiga, kuid ei saanud seda teha. Pärast külastajate lahkumist avastas kannatanu, et tema rahakott on kadunud. Rahakott oli tolles kohas, kus meesterahvas kaupa pingsalt vaadates kummardus üle leti. Rahakoti maksumus on 20 eurot. Rahakotis olid kannatanu ID-kaart, Swedbanki deebetkaart, kullast kaelakett maksumusega 200 eurot, kullast abielusõrmus maksumusega 150 eurot, kuldsõrmus suure bordoo värvi pikliku kiviga maksumusega 100 eurot, kuldsõrmus ühe bordoo värvi tilgakujulise kivikesega maksumusega 150 eurot, kuldsõrmus kolme briljandiga maksumusega 200 eurot. Vargusega tekitati kannatanule kahju üldsummas 800 eurot. Kannatanu esitas tsiviilhagi nimetatud summas (k 1, tl 109-112, k 2, tl 35). 07.02.2013.a äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis kannatanu T. P ära J D , kes oli kaupluses koos noormehega kannatanu rahakoti varguse päeval. (k 1, tl 114-117). H.S-i seotust vargusega kinnitavad ka J D ütlused, mille kohaselt 01.02.2013.aasta õhtul kella 20.30 paiku läks ta koos H.S-iga kauplusesse, mis asub aadressil xxx. Tahtis osta kauplusest toiduaineid. Palus müüjat näidata mune, hapukoort, müüja läks letist eemale. H.S oli sel ajal kassaaparaadiga leti juures, kui müüja ütles summa, mis kuulub maksmisele toiduainete eest, võttis H.S välja pangakaardi ja pani selle terminali sisse. Kaart ei olnud töökorras, seetõttu keeldus D ostmisest ja väljus koos H.S-iga kauplusest. Õues näitas H.S D tumedat värvi rahakoti. Nad avasid rahakoti, selles oli raha summas umbes 70 eurot, kuldtooted: 4 sõrmust, kett, erinevad kaardid. Järgmisel päeval teatas H.S D, et müüs kõik kuldtooted mingisugusele meesterahvale 300 euro eest. Rahakoti kaartidega viskas ta kuhugi minema. Kogu raha kulutasid nad koos H.S-iga ära isiklikele vajadustele. (k 1, tl 172-177). Varguse toimepanemist süüdistatava poolt kinnitavad H.S-i enda ütlused, mille kohaselt 01.02.2013.aastal jalutas koos oma sõbrannaga J D , nad astusid kauplusesse aadressil xxx. H.S oli kaasas pangakaart, millel oli natuke raha. Ta tahtis toiduaineid osta. Sisenedes kauplusesse hakkas J toiduaineid valima, sel ajal nägi H.S, et letilt paistab musta värvi rahakotiga sarnanev ese. Kasutas ära momendi, kuni J rääkis müüjaga, kummardus kiiresti ja võttis letilt rahakoti. Pani rahakoti jope sisemisse taskusse. Pärast seda tulid J ja müüja kassaleti juurde ja müüja lõi kauba kassast läbi, H.S pani oma pangakaardi pangaterminaali sisse. Ilmnes, et tema kaart ei tööta. Nad keeldusid ostmast ja läksid minema. Õues näitas ta J rahakotti, mille ta varastas kauplusest. Rahakotis oli raha summas umbes 70 eurot ja neli kuldsõrmust ja kuldkett. Järgmise mitme päeva jooksul müüs H.S rahakotis olnud kulla erinevatele talle tundmatutele inimestele. Rahakoti viskas kuhugi minema. (k 2, tl 9-13). Ülaltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistuses nimetatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime H.S. 3.
13. Samuti tema, olles isik, kes on 7 kuu jooksul pani toime 10 vargust, taas 21.02.2013.a. kella 17.00 paiku xxx teenindusmaja ruumist pani toime A P kuuluva meeste poolkasuka teenindusmaja materiaalset kahju summas 70 eurot. Kannatanu Aleksandr Pavlov andis ütlusi, et 19.02.2013 ajavahemikul alates kell 11.00 kuni 13.00 andis ta oma poolkasuka õmblusateljeesse, mis asub aadressil xxx, et sellele tõmblukk panna. 19 1-13-5986 22.02.2013.a kella 15.00 paiku tuli kannatanu neiu S N ateljeesse, et poolkasukas ära võtta. Kohapeal selgitas üks töötajatest, et üks külastajatest varastas poolkasuka neilt ateljeest ära. Kannatanu tuli kohale, suhtles ateljee perenaisega, pakkus neile hüvitada jope maksumus, vastuseks ei öeldud kannatanule midagi. Üks ateljee töötajatest ütles, et kannatanu poolkasuka varastas noor meesterahvas, kelle nimi on H.S . Ta ütles, et tema vasakul põsel oli kleepplaaster, parema silma all oli sinikas, samuti ta ütles, et meesterahvas oli pika kasvu. Poolkasuka maksumus on 70 eurot. Ateljee kompenseeris kannatanule poolkasuka maksumuse. (k 1, tl 191-193). Kannatanu V K andis ütlusi, et ta on OÜ-u K teenindusmaja juhatuse liige, töötab xxx, mis asub aadressil xxx. 2013.a talvel üks klientidest tõi ateljeesse remontimiseks parknahast jope. Jope parandati ära ning töötaja R O riputas jope prooviruumi. Järgmisel päeval klient tuli jopele järgi, kuid selgus, et jopet selles kohas, kus see oli ei ole. R ütles kannatanule, et eelnevalt õhtul ateljeesse tuli võõras noormees, peale seda noormeest rohkem ateljees pole keegi käinud. R oletas, et see noormees võiski varastada kliendi jope. Kannatanu hüvitas kliendile jope eest raha summas 70 eurot. OÜ K teenindusmaja ateljeest varguse toime pannud isiku tegudega on tekitatud materiaalne kahju summas 70 eurot. (k 2, tl 48-51). Kannatanu OÜ K teenindusmaja esitas hagiavalduse summas 70 eurot. (k 1, tl 200). H.S-i seotust vargusega kinnitavad ka tunnistaja R O ütlused, mille kohaselt 21.02.2013.a kell 17.00 paiku sisenes parandusateljeesse, mis asub aadressil xxx, tunnistajale tundmatu noormees, kes palus lõigata tal juukseid. Talle selgitati, et siin pole juuksur, vaid riiete parandus- ja õmblemisateljee. Siis palus ta õmmelda üks jope teise külge, mis olid tal sel jas. Tunnistaja selgitas talle, et ta ei saa seda tellimust temalt võtta, kuna ta ei ole juurdelõikaja. №ormees palus anda talle meistri telefon. Sel ajal keeras tunnistaja teemast eemale, kirjutas lehele ateljee direktori V K telefoninumbri ja andis sellele noormehele. Pärast seda läks noormees minema. Tunnistaja ei pööranud kohe tähelepanu, et ateljeest on midagi kadunud. 22.02.2013.a kella 16.00 paiku tuli ateljeesse tellija-klient A P , kes andis 19.02.2013.aastal remonti oma jope, täpsemalt tuli tema abikaasa, ja tunnistaja avastas, et on varastatud kliendi kunstnahast jope. Tunnistaja kahtlustas, et selle jope võis varastada too noormees, kes käis 21.02.2013.a kella 17.00 paiku. Tunnistaja oli tol momendil ateljees üksinda, kuid enne ateljeesse tulekut, väljus ateljee juurest neiu - ateljee praktikant D I , kes nägi noormeest sissekäigus ja tundis ta ära, ta ütles, et selle noormehe nimi on H.S . №ormees nägi välja järgmiselt: kasv umbes 185 cm, kõhna kehaehitusega, tugevate põsesarnadega nägu, suured ümmargused hallikas-sinised silmad. Tunnistajale tundus, et noormehe parema käe küünarvarrel oli tätoveering. Ta oli riietatud musta värvi ilmastikukindlasse jopesse, peas halli värvi kootud müts kolmnurgakujulise mustriga, jalas sinist värvi teksapüksid, teine jope oli tehtud pehmest valget ja sinist värvi triipudega vihmamantliriidest. (k 1, tl 195-198). Varguse toimepanemist süüdistatava poolt kinnitavad H.S-i enda ütlused selle kohta, et veebruari lõpus 2013.aastal jalutas ta mööda Narva linna, kella 17.00 paiku möödus ateljeest, mis asub aadressil xxx, astus sinna sisse. Nägi nagis rippuvat meeste halli värvi poolkasukat, ateljeetöötaja oli sel ajal millegagi hõivatud, seetõttu võttis ta poolkasuka ja läks koos sellega minema. Poolkasuka müüs samal õhtul tundmatule meesterahvale 5 euro eest. (k 1, tl 9-13). Ülaltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistuses nimetatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime H.S. 3.
14. H.S-ile on esitatud süüdistus teise inimese tervise kahjustamises, samuti löömises, peksmises või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemises, so

§ 121ettenähtud kuriteo toimepanemises.

20 1-13-5986 aadressil: xxx selles, et tema, viibides 11.03.2013.a kella 07.30 paiku oma elukohas usi. A rusikaga Kannatanu andis ütlusi, et 11.03.2013.a ärkas ta kell 07.30. Tema poeg H.S oli kodus koos oma neiu J . Kuna kannatanu ei saanud koos J ühes korteris olla, otsustas ta korterist ära minna. Kannatanu avas väliukse. Seda nägi poeg Dmitri. Ta jooksis kohe kannatanu juurde ja lõi kannatanut kolm korda oma rusikaga huulte piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu. Huulest hakkas verd voolama, hakkasid valutama esihambad. Kannatanu hakkas karjuma. Trepimademele tuli keegi naabrites. Kannatanu palus kutsuda politsei. Sel ajal jooksid Dmitri ja J minema. (k 1, tl 182-187). SA Narva haigla tõendi kohaselt pöördus 11.03.2013.a L A SA Narva Haigla erakorralise meditsiini kliiniku osakonda arstiabi saamiseks. Tema diagnoos on huule ja suuõõne lahtine haav (k 1, tl 190). Antud kuriteo toimepanemist süüdistatava poolt kinnitavad H.S-i enda ütlused, mille kohaselt 11.03.2013.aasta hommikul oli H.S oma kodus aadressil xxx koos J ja ema L A . Kella 07.00 paiku hakkas H.S-i ema riidlema, nõudis, et J läheks minema. H.S-i ema avas korteri välisukse ja hakkas karjuma. J jäi tuppa. H.S läks ema juurde ja hakkas ust kinni panema, ema tõrkus, sel ajal võis H.S ema lükata ja teda uksega lüüa. Rusikaga H.S ema ei löönud. Kui ta ema ka lõi, siis juhuslikult. Tunnistas oma süüd emale kehavigastuste tekitamise faktis ja kahetses. (k 2, tl 9-13). Ülaltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistuses nimetatud kuritegu on aset leidnud ning selle pani toime H.S. Kõike ülaltoodut kokkuvõttes on kohus seisukohal, et H.S-i tegevuses on tuvastatud

§ 199lg 2 p 5,9 ja § 121 järgi kvalifitseeritavate kuritegude tunnused.

H.S-ile on esitatud süüdistus üheteistkümnes võõra vallasasja äravõtmise episoodis ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on pannud toime vargusi avalikult, kuid vägivalda kasutamata ning isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, s.o

§ 199lg 2 p 5,9 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

H.S-i poolt toimepandud 11 vargust leidsid aset ajavahemikul alates 28.06.2012.a kuni 21.02.2013.a ehk 8 kuu jooksul. Kõik H.S-ile etteheidetavaid teod on olnud sarnased, teo objektiks olid esemed, mida on võimalik kerge vaevaga realiseerida. Arvestades, et teod on toimunud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul ning teoobjektid ja tehiolud on sarnased, on põhjust öelda, et H.S-i tegevus varguste toimepanemisel on olnud süstemaatiline. Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et süüdistatava tegevuses on tuvastatud süstemaatilise varguse, s.o

§ 199lg 2 p 9 objektiivsed tunnused.

Otsuse punktis 3.3 kirjeldatud kuriteo pani H.S avalikult, kuna tegemist oli tänaval, ning kannatanu enda juuresviibimisel toimepandud vargusega. Seega kohus on seisukohal, et süüdistatava tegevuses on tuvastatud avaliku varguse, s.o

§ 199lg 2 p 5 objektiivsed tunnused.

Eelnimetatud kokkuvõttes on kohtu hinnangul tuvastatud H.S-i käitumises

§ 199lg 2 p-des 5,9 sätestatud kuritegude objektiivsete tunnuste esinemine.

21 1-13-5986 H.S-i enda ütluste kohaselt läks ta sündmuskohtadele just varastamise eesmärgil ning asja materjalidest nähtuvalt realiseeriti varastatud esemed niipea kui võimalik. See näitab, et süüdistatav oli seadnud endale eesmärgiks võtta ära võõraid vallasasju nende omastamise eesmärgil, et saada varastatud eseme müügi arvelt kasu. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et H.S on kõnealused vargused pannud toime kavatsetult. H.S-ile on esitatud süüdistus teise inimese tervise kahjustamises, samuti löömises, peksmises või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemises, so

§ 121ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Kohus on seisukohal, et H.S-i tegevuses on tuvastatud

§-s 121 sätestatud kuriteo objektiivse tunnuse esinemine st löömine. Tüli käigus lõi ta oma emale rusikaga huule piirkonda. Samuti on tõendatud H.S-i poolt ülalnimetatud kuriteo toimepanek vähemalt otsese tahtlusega. 4. Karistus

§ 199

lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 121näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. H.S-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna võib arvestada süü tunnistamist ja kahetsemist. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et H.S on varasemalt 16-l korral kriminaalkorras karistatud sh ka varavastase kuritegude eest. Eelnevate kohtuotsustega on talle karistuseks mõistetud vangistust. Karistuse liigi valimisel tuleb arvestada asjaolu, et süüdistataval puudub käesoleval ajal alaline sissetulek, mis kohtu arvates välistab rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd süüdistataval puuduvad piisavad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Ka süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Teda on varem korduvalt karistatud erinevate süütegude eest, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Võttes lisaks eelnevale arvesse ka kuritegude raskust ning episoodide paljusust, on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust. Võttes arvesse toimepandud varguste paljusust ning raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on üle keskmise. Samas tuleb kergendava asjaoluna arvestada süü tunnistamist ja kahetsust, mistõttu on põhjendatud karistus alla keskmise määra. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Võttes arvesse toimepandud kehalise väärkohtlemise tehiolusid on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on alla keskmise. Samuti tuleb kergendava asjaoluna arvestada süü tunnistamist ja kahetsust, mistõttu on põhjendatud karistus miinimumi lähedases määras. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 8 kuud vangistust. 22 1-13-5986

§ 64

lg 1 kohaselt tuleb nimetatud karistused liita lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista H.S-ile liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada H.S vangistusega 1 aasta.

§ 68

lg-st 1 tulenevalt tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 24.09.2012.a kuni 25.09.2012.a, s.o 2 päeva ja mõista lõplikuks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaega tuleb arvestada H.S-i kinnipidamisest, s.o alates 12.03.

1. H.S-ile valitud tõkend, vahistamine, tuleb jätta kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.
2. Tsiviilhagid. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kuigi ka kriminaalmenetluse raames esitatav tsiviilhagi peab üldjuhul vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus tsiviilhagile ette nähtud nõuetele, on kriminaalmenetluse eripärast lähtuvalt nende nõuete osas siiski mõned erisused. Nimelt, kriminaalmenetluses on võimalik esitada hagi ka määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo koosseisu tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõude aluse. Sealjuures eeldatakse, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse. Süüdistusaktide kohaselt on kriminaalasjas esitatud alljärgnevad tsiviilhagid. Kannatanu OÜ K & K (esindaja E Z ) esitas tsiviilhagi 99,98 eurot (k 3, tl 20-21). Kannatanu T K esitas tsiviilhagi 393,99 eurot (k 4, tl 34). Kannatanu L K esitas tsiviilhagi 28,40 eurot (k 5, tl 25). Kannatanu A T esitas tsiviilhagi 121 eurot (k 1, tl 69). Kannatanu I H esitas tsiviilhagi 161,10 eurot (k 1, tl 76). Kannatanu E E AS (esindaja P L esitas tsiviilhagi 315 eurot (k 1, tl 156-157). Kannatanu T P esitas tsiviilhagi 800 eurot (k 2, tl 35). Kannatanu OÜ K teenindusmaja (esindaja V K ) esitas tsiviilhagi 70 eurot (k 1, tl 200). Süüdistatav ei ole kohtumenetluse käigus tsiviilhagide osas mingeid vastuväiteid esitanud. 5.1 Kannatanu OÜ K & K esitas tsiviilhagi summas 99,98 eurot. Hagis on märgitud, et kauplusest on varastatud 2 jopet üldmaksumusega 99,98 eurot. Otsuse punktis 3.1 toodud põhjendustel loeb kohus tõendatuks, et H.S on pannud toime kannatanu nimetatud esemete varguse ning tekitas selle kuriteoga kannatanule kahju. Nõude suurus on tõendatud kannatanu enda ütlustega, äratundmiseks esitamise protokolliga ning süüdistatava ütlustega. Kohtu hinnangul on OÜ K & K hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 99,98 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt - süüdistatavalt H.S-ilt. 5.2 Kannatanu T K esitas tsiviilhagi 393,99 eurot. Hagis on märgitud, et kaubanduskeskuse N C müügiboksist varastati kannatanu vara üldmaksumusega 393,99 eurot. Otsuse punktis 3.2 toodud põhjendustel loeb kohus tõendatuks, et H.S on pannud toime kannatanu nimetatud esemete varguse ning tekitas selle kuriteoga kannatanule kahju. Nõude suurus on tõendatud kannatanu ütlustega, äratundmiseks esitamise protokolliga, tunnistajate N L , S S ütlustega ning 23 1-13-5986 süüdistatava ütlustega. Kohtu hinnangul on T K hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 393,99 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt - süüdistatavalt H.S-ilt. 5.3 Kannatanu L K esitas tsiviilhagi 28,40 eurot. Hagis on märgitud, et kaupluse K müügist varastati tema kuuluvad esemeid, samuti V - ja T kuuluvad asju 474,40 euro väärtuses. Osa varastatud esemetest on kannatanule menetluse käigus tagastatud ning kuriteoga tekitatud kahju on seega 28,40 eurot (k 5, tl 25). Otsuse punktis 3.4 toodud põhjendustel loeb kohus tõendatuks, et H.S on pannud toime kannatanu nimetatud esemete varguse ning tekitas selle kuriteoga kannatanule kahju. Nõude suurus on tõendatud kannatanu enda ütlustega, H.S-i ütlustega, tagastatud esemete osas vaatlusprotokolli ning tunnistaja R B ütlustega. Kohtu hinnangul on L K hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 28,40 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt - süüdistatavalt H.S-ilt. 5.4 Kannatanu A T esitas tsiviilhagi 121 eurot. Hagis on märgitud, et 25.09.2012.a tundmatu isik varastas kuuluva T vara maksumusega 121 eurot. Otsuse punktis 3.5 toodud põhjendustel loeb kohus tõendatuks, et H.S on pannud toime kannatanu nimetatud esemete varguse ning tekitas selle kuriteoga kannatanule kahju. Nõude suurus on tõendatud kannatanu ütlustega ning süüdistatava ütlustega. Kohtu hinnangul on A T hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas121 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt - süüdistatavalt H.S-ilt. 5.5 Kannatanu I H esitas tsiviilhagi 161,10 eurot. Hagis on märgitud, et 31.10.2012.a kauplusest tundmatu isik sooritas mobiiltelefoni varguse, tekitades kannatanule I H kahju summas 161,10 eurot. Otsuse punktis 3.6 toodud põhjendustel loeb kohus tõendatuks, et H.S on pannud toime kannatanu nimetatud eseme varguse ning tekitas selle kuriteoga kannatanule kahju. Nõude suurus on tõendatud kannatanu ning süüdistatava ütlustega. Kohtu hinnangul on I H hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 161,10 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt - süüdistatavalt H.S-ilt. 5.6 Kannatanu T P esitas tsiviilhagi 800 eurot. Hagis on märgitud, et 01.02.2012.a tundmatu isik varastas kauplusest A T P kuuluva vara, tekitades temale kahju summas 800 eurot. Otsuse punktis 3.10 toodud põhjendustel loeb kohus tõendatuks, et H.S on pannud toime kannatanu nimetatud esemete varguse ning tekitas selle kuriteoga kannatanule kahju. Nõude suurus on tõendatud kannatanu, tunnistaja J D ütlustega, äratundmiseks esitamise protokolliga ning süüdistatava ütlustega. Kohtu hinnangul on T P hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 800 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt - süüdistatavalt H.S-ilt. 5.7 Kannatanu OÜ K teenindusmaja (esindaja V K ) esitas tsiviilhagi 70 eurot. Hagis on märgitud, et 21.02.2013.a tundmatu isik varastas õmblusateljee ruumist temale kuuluva poolkasuka maksumusega 70 eurot. Otsuse punktis 3.10 toodud põhjendustel loeb kohus tõendatuks, et H.S on pannud toime kannatanu nimetatud esemete varguse ning tekitas selle kuriteoga kannatanule kahju. Nõude suurus on tõendatud kannatanu A P , tunnistaja R O ütlustega ning süüdistatava ütlustega. Kohtu hinnangul on OÜ K hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 70 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt - süüdistatavalt H.S-ilt.
3. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, ekspertiisitasud ja kaitsjatasud. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub H.S-ilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 480 eurot. Lisaks tuleb KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes mõista H.S-ilt 24 1-13-5986 välja määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja Irina Gromtsev poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 415 eurot 68 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 0,90 eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 29.01.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 134 eurot 40 senti, kaitsja Irina Gromtsev poolt 06.08.2013.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 233 eurot 59 senti. KrMS § 180 lg-st 3 lahtuvalt arvestades süüdistatava H.S-i varalist seisundit, tegemist on töötu inimesega, kelle jaoks ülalnimetatud menetluskuluse tasumine ilmselgelt ülejõu ning resotsialiseerumisväljavaateid, peab kohus vajalikuks jätta menetluskuludest osa riigi kanda. Samuti on põhjendatud süüdistatavalt H.S-ilt väljamõistetavate menetlusekulude tasumise ajatamine 1 aastale, mis võimaldab koheselt menetluskulude tasumist. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 311, 313,
4. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 25