KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.novembril 2013 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-6436 (10220132488409, 2402,13,001286) Kohtunik Inna Kirsipuu

§ 40´1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles E.T tunnistati Kar

S § 63 lg 1 alusel süüdi

§ 40

´1 järgi ja karistati rahatrahviga 40 trahviühikut summas 160 eurot Menetlusalune isik E.T , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Vandeadvokaadi abi Andi Tubin, Advokaadibüroo CASUS, Kaluri 2, Tartu 51009, e-post: andi@casus.ee Ida Prefektuuri esindaja vanemväärteomenetlja Heiki Lindus Kaitsja Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1, § 133-135 kohus OTSUSTAS: Jätta E.T kaitsja vandeadvokaadi abi Andi Tubini kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik xx xx (xx) 14.09.2013 kiirmenetluse otsuse nr 10220132488409 peale väärteoasjas 2402,13,001286 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja ehk 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas, kohustuslik viitenumber 10220132488409. Menetluskulud: 407,10 eurot kaebemenetluses osutatud õigusabi eest- jätta menetlusaluse isiku enda kanda. 1 Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 02.12.2013 Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 18.12.2013 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 18.01.2014) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 14.09.2013 koostas Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik xx xx kiirmenetluse otsuse 10220132488409 E.T suhtes selle fakti kohta, et tema juhtis 14.09.2013 kell 10.19 Ida-Virumaal Lüganuse vallas Tallinn-Narva mnt 137-l kilomeetril mootorsõidukit xxx reg.nr. xxx haagisega xx reg.nr. xxx, mille tegelik mass ületas registrimassi. Lubatud autorongi suurim mass 44000 kg, tegelik 45379 kg, juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt Teeseadus § 35 lg.2- le. Sellega rikkus menetlusalune isik LS §80 lg.1; §34 lg 12, TSM määruse nr 51 § 7 lg 1, MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 p 2g nõudeid, pannes toime väärteo mis on kvalifitseeritav

§ 40´1 lg 1 ja Liiklusseaduse § 238 järgi. Menetlusalusele isikule E.T-le määrati karistuseks Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt

§ 40´1 lg 1 alusel rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot.

Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud tõenditeks menetlusaluse isiku ütlused, massimõõteseadme kasutamise protokolli, video, tunnistaja xx xx ütlused. 28.09.2013 esitas vandeadvokaadi abi Andi Tubin kohtule kaebuse, milles palub tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjätrelevalve talituse liikluspolitseinik xx xx (xx) 14.09.2013 kiirmenetluse otsus E.T suhtes ning lõpetada väärteomenetlus. KAEBUSE SISU Kaebuses esitatud põhjendused on järgmised: Menetlusalusele isikule on tehtud järgmine etteheide: • isik juhtis autorongi, mille tegelik mass ja teljekoormused ületasid registreerimisel määratud väärtusi ning juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba.

1. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõte-metoodikat. Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika on kehtestatud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga (Metoodika MM 02 -2010). Selle metoodika p 7.1 sätestab: sõiduki kaalumiskoht peab olema visuaalselt hinnates tasane. Sõiduki või autorongi kogukoormuse määramisel võib tee tasapinnakalle ideaalsest horisontaalist olla kuni 10%. Kahtluse korral tuvastatakse tee tasapinna kalle kaldemõõdikuga või muu meetodiga. 2 Massimõõteseadme protokolli (lisatud kaebusele) ning menetlusaluse isiku kinnituse kohaselt enne massimõõteseadme kasutamist kaldemõõdikut ei kasutatud. Kohtuväline menetleja on visuaalse hinnangu järgi tuvastanud piki- ja ristikalde jäämise lubatud piiridesse (massimõõteseadme protokolli kohaselt alla 10%). Kaitsja seab eeltoodu kahtluse alla, tuginedes olulistele erinevustele massimõõteseadme protokollis väljatoodud veoki ja haagise vasaku ning parema kaalu lugemis: • veoki esimese telje vasaku ning parema kaalu lugemi erinevus on 660 kg • veoki teise telje vasaku ning parema kaalu lugemi erinevus on 1380 kg • veoki kolmanda telje vasaku ning parema kaalu lugemi erinevus on 1860 kg • haagise esimese telje vasaku ning parema kaalu lugemi erinevus on 1380 kg • haagise teise telje vasaku ning parema kaalu lugemi erinevus on 820 kg • haagise kolmanda telje vasaku ning parema kaalu lugemi erinevus on 1600 kg Kaitsjal on seisukohal, et mõõtetulemuste jälgitavus ei ole Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt tõendatud, kuna järgitud pole asjakohast mõõtemetoodikat. Mõõtetulemustele tuginedes on kaitsjal põhjendatud kahtlus, et tee piki- ja ristikalle ületasid lubatu (10%) piiri, millest on tulenenud ka erinevused kaalude lugemite vahel. Kohtuväline menetleja oleks kahtluse korral pidanud tuvastama tee tasapinna kalde kaldemõõdikuga. Massimõõteseadme protokolli kohaselt seda tehtud pole. Eeltoodu tekitab omakorda põhjendatud kahtluse nii sõiduki, kui haagise teljekoormuste ning autorongi kogumassi mõõtmistulemuste usaldusväärsuses ja täpsuses. V™S § 2 kohaselt, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Eeltoodust tulenevalt on kaitsja seisukohal, et põhjendatud kahtlus massi mõõtmise õigsuse osas tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ning lõpetada väärteomenetlus. POOLTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et väärteomenetluses on põhjendatud kahtlus mõõtmistulemuste usaldusväärsuse täpsuses. Seisukoht video suhtes, mis on esitatud kohtuistungil, on järgmine: esiteks nähtub videost selgelt koorma paigutus ainult haagise osas. Kaitsja peab vajalikus selgitada õhuvahede ja metsamaterjali pikkuse mõju kaalumistulemusel. Kohtuväline menetleja on väitnud, et metseaveoauto paremal pool olid jämedad palgid õhuvahedega ja see määraski ära kaalumistulemuse, et parem pool oli oluliselt raskem. Kaitsja väidab, et õhuvahed tasakaalustavad selle, et paremal pool on raskemad palgid ja vasakul väidetavalt kergemad. Videost ei nähtunud , et oleks vasakul olnud peenikesed palgid ja paremal pool ainult jämedamad. Videost oli näha jaotumine ühtlaselt. Samuti kui palk on tagant jämedam, läheb ta ettepoole õhemaks, kas seda olulist asjaolu ei ole võimalik tuvastada videost, kuid reeglina see nii on. Teiseks rõhutab kaitsja et esitatud tõendist ei nähtu peatamiskoha tehiolud ehk ei leia kinnitust kohtuvälise menetleja väide et tee oli tasane. Menetlusaluse isiku väitel oli tee ülesmäge ja paremale poole kaldu. Samuti ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja väitega et kaalumiskohta saab valida. Kaalumine bussipeatuses oli sundvariant kuna bussitaskus kaalumine ei sega ülejäänud liiklust. Kaalumiskohta ei saa valida. Valida saab, et liiklust ei segataks aga piki- ja ristikalde järgi seda teha ei saa. Esitatud tõendis ei ole kogu kaalumise protseduuri salvestatud. Veelkord juhitakse kohtu tähelepanu olulistele erinevustele nii veoski kui haagise vasaku ja parema telje lugemis, see ei saa tuleneda videost nähtust paigutusest. Kaitsja arvates on see kindel märk sellest, et tee oli olulise üle 10 % kallakuga. Kaitsja peab vajalikuks rõhutada, et menetlusaluse isiku eelnev karistatus ei tähenda seda et iga koorem millega sõidab ongi ülekaalus. Ei saa võtta eelnevat karistatust kui objektiivset hinnangut väärteole. 3 Kaitsja viitab KrMS § 7 lg 3, et tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus süüdistatava kasuks. Kuna väärteomenetluses pole kasutatud kaldemõõdikut ja tõsikindlalt ei tulene et erinevused tulenevad koorma paigutusel, siis tuleb tõlgendada kahtlused isiku kasuks ja väärteomenetlus tuleb lõpetada. Kohtuväline menetleja leidis, et tehtud kiirmenetluse otsus on õiguspärane. Puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja samuti menetluse lõpetamiseks asjaolud puuduvad. Salvestusest nähtub selgelt, et koorem ei ole paigutatud ühtlaselt. See on vastuolus ka menetlusaluse isiku enda ütlustega, kes väitis, et koorem oli ühtlaselt paigutatud, kuid videolt näha teisiti. Paigutuse eest vastutab siiski autojuht. Kaalud on kontrollitud vahetult enne kaalumist. Tunnistaja P. kinnitas seda. Teostati kaalumine bussipeatuses, kinnitati seda ka, et koht kus kaaluti oli ühtlane, ei olnud vajadust kaldemõõdikuga teostada mingeid mõõtmisi. Et 10 % saavutada, mis on kaalumismetoodikas piiriks, peab olema teekalle väga suur, see et 10 meetri peale 1 m kõrgust juurde panna, seda salvestuselt ei näe. See väide kinnitust ei leidnud. Mõõtmist teostati lubatud piirides ja kaldemõõte kasutamise kohustust ei ole kui puudub kahtlus et väljaspool lubatu piire oleks. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja politseiotsus muutmaa. Kuna puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud, tuleb kulud jätta isiku kanda. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDEID Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik E.T selgitas, et 14 septembril sõitis enda laetud palgikoormaga Rakvere poole kui politseipatrull pidas ta kinni, autorong kaaluti ära. Kaalumine toimus bussipeatuses, see ei olnud väga tasane pind. Kaitsja küsimustele vastas menetlusalune isik, et tee kulges üles mäkke ja keeras paremale. Tee on paremale poole kaldu, sellest ka telgede erinevused nii suured. Koorma paigutus oli ühtlane. Enda arust oli kaalukoorem peal nii nagu pidi olema. Kinnitas kaalumise tulemusi, kuid arvab, et ei pea olema kursis mõõtemetoodikaga. Kohtuvälise menetleja esindaja küsimustele vastates selgitas menetlusalune isik, et koorem oli paigutatud ühtlaselt. Bussipeatus, kus kus kaalumine toimus oli pigem väikse kallakuga, konarlik ja auklik ei olnud. Silmaga ei oska öelda kui suur kalle oli. Kohtu küsimustele vastates selgitas menetlusalune isik järgmist. Kümnes aasta jookseb tal professionaalse veoki autojuhi staai. Alates 2005 aastast on teda 8 korral väärteokorras Teeaseaduse alusel karistatud. Visuaalselt oli kallak olemas paremale poole. Nägi seda alles peale kaalumist, kui käis ümber autorongi, see oli juba pärast protokolli koostamist. Pärast protokolliga tutvumist ja allkirja andmist kirjutas kaalud üles ja neid vaadates selgus, et parem- ja vasakpoolsel teljel oli hästi suur kaaluerinevus. Koormast ei saa nii suur erinevus tulla, kuna koorem oli ühtlaselt peale pandud. Massimõõteseadme kasutamise protokollist lk 15 nähtub, et sõiduki xxx reg nr xxx haagisega xx xx reg nr xxx kaalumine toimus Ida-Virumaal Lüganuse vallas Tallinn -Narva mnt 137 kilomeetril. Kaalumiseks kasutati mitteautomaatkaalusid Evocar 2000 (6 tükki), kaalude numbrid on märgitud. Kaalud testitud 14.09.2013 kell 10.23, töökorras. Kaalumist teostati asulavälisel teel, hea nähtavuse juures, valgeajal, sademeteta, kuiv ja kattega tee. Tegemist on metsamaterjali veoga. Massimõõteseadme kasutamise protokolli mõõtmistulemuste kohaselt veduki esiteljel lubatud 8500, tegelik 7486; teisel teljel lubatud 9500, tegelik 8961; kolmandal teljel lubatud 9500, tegelik
2. Haagise esiteljel lubatud 10000, tegelik 7253; teisel teljel lubatud 10000, tegelik 5406, kolmandal teljel lubatud 10000, tegelik
3. Kogukoormus on 47140 kg, lubatud – 44000, tulem 45379, ületamine –
4. Mõõtmise ajal ei kasutatud video/helitehnikat. Mõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Mõõtja on erialaselt pädevaks tunnistatud EAK TUNNISTUSEGA nr E 075 kehtivusega kuni 30.06.
5. Käesoleva protokolli kohaselt oli teekalle: pikikalle on alla 4 10%, ristikalle on alla 10 %. Menetlusalune isik E.T on viibinud kaalumise juures ning tulemustega tutvunud (lk 15). Mõõtmise juures viibis tunnistajana politseinik M. H.. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud xx xx selgitas, et sõitsid sellel päeval Lüganuse poolt Tallinn-Narva maantee poole. Eemalt nägid sõidukit punase kabiiniga, vedas metsamaterjali. Visuaalselt oli kahtlus, et võib olla ülekaalus. Sõitsid järgi ja peale Purtset pidasid kinni. Teostasid kontrollkaalumise ja selgus, et oli ülekaalus. Juht oli kohapeal rikkumisega nõus, koostasid kiirmenetluse otsuse. Kohtuvälise menetleja esindaja küsimustele vastates selgitas tunnistaja, et kaalumist teostati peale Purtse jõge esimeses bussipeatuses Tallinna poole. Kaalumist teostatud kohas silmnähtavalt mingisugust erilist kallet ei fikseeritud. Koorma paigutusest sõidukil teatab, et olid palgid, tühimike oli vahel, päris üksteise otsas korralikult ei olnud. Paremal pool oli jämedamaid palke natuke rohkem. Kaitsja küsimustele vastates selgitas tunnistaja, et silmnähtavalt oli näha, koorem just mis haagisel oli, suuremaid ja jämedamaid palke oli paremal pool rohkem, tühimikud olid vahel. Kaalumiskoha tehiolude kohta võiks öelda suurepärased. Visuaalselt ei tuvastanud ühtegi kallet, mis oleks üle lubatud piiri. Kohtu küsimustele vastates selgitas tunnistaja, et peatamisest on salvestis tehtud, kaalumisest ei ole salvestist. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud kaalumist teostanud M. P. selgitas, et olid tööl kaalubussiga, sõitsid Lüganuse poolt Tallinn -Narva maantee suunas. Nägid, et ümarpalki vedav metsaveod liigub Tallinna suunas. Kuna oli kahtlust, et võib olla ülekaalus siis otsustasid kontrollida. Pidasid sõiduki kinni vist 137 kilomeetril, ühes bussipeatuses. Kaalusid sõiduki ära. Tegemist oli ülekaaluga, juht oli rikkumisega nõus, koostasid kiirmenetluse otsuse. Kohtuvälise menetleja esindaja küsimustele vastates selgitas tunnistaja, et kaalud olid enne kasutusele võtmist kontrollitud. Kõrvalekaldeid ei tuvastatud. Visuaalselt suurema kui 10% kaldega tegemist ei olnud, 10% on silmaga märgatav kalle, oli tegemist nii piki- kui ristisuunas tasase teega. Koorma paigutust täpselt peast ei mäleta, kuid näitudest tuli ebakõla vasaku ja parema telje suhtes. Koorem oli paigutatud nii, et paremal olid suuremad palgid ja tihedamalt kui vasakul pool. Selline koorma paigutus mõjutab kindlasti kaalutulemusi. Kaitsja küsimustele vastates selgitas tunnistaja, et kaalumine toimus Purtse sillast üles minnes tükk maad peale kallakut, paremal kraavi poole ei olnud kindlasti nii suurt kallet, et ei oleks tohtinud kaaluda. Tegemist ei olnud teekaldega vaid selliselt paigutatud koorem, raskemad puud olid paremale poole paigutatud, sellest ebakõla. Koorma paigutusele kaalumise käigus tähelepanu ei pööranud, tulemis ei kahelnud ja oli kindel, et raskemad palgid olid nii palju raskemad, et kaal kõikus nii palju külgede vahel. Kohtu küsimustele vastates selgitas tunnistaja, et sõiduki peatamisest on videosalvestis. Tavaliselt antakse korraldus, et veok sõidaks teisele kohale, kui on kahtlus, et kalle võib olla suurem kui lubatud. Kui metsaveokile järgi sõid etakse, siis juhid teavad, et politsei tahab neid peatada, on ette valinud koha, kus anti märguande peatamiseks, kui see koht kätte jõuab antakse peatumismärguanne. See oli ettemõeldud koht, et seal kaaluma hakatakse, sest koht igati sobib. Kohtuistungil oli uuritud sõiduki koormuse mõõtmise metoodika lk 25-
6. Kohtuistungil oli uuritud salvestist.Salvestisest nähtub, et salvestatud on veoki ostmine ja peatumine teeserval. Visuaalselt on salvetise pealt tuvastatav, veoks sõidab maanteed, mis on tasane, asfalteeritud. Visuaalselt tee kallakut ei ole salvetise pinnalt tuvastatav. Ka veoki peatumisel ei nähtu, et veok oleks märkimisväärse kallakuga tõttu asendis, mis annaks politseile aluse kasutada kaldemõõdikut, näiteks krennis paremale poole. 5 Asjassepuutuvad normid

§ 40-1 lg-ga 1 ja Liiklusseaduse §- ga 238 kaitstakse liiklusohutust.

Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, materiaalse ja blanketse väärteokoosseisuga. Koosseisu sisustamiseks tuleb pöörduda nende õigusaktide poole, mis kehtestavad koosseisus loetletud sõidukite liiklus- ja käitusnõuded. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad sättes nimetatud sõidukite juhtimise käigus liiklus- või käitusnõuete rikkumises. Liiklus- või käitusnõuete rikkumise all tuleb mõelda sõidukiga liiklemisele või selle ekspluateerimisele kehtestatud nõuete rikkumist, mis võib seisneda nii tegevuses kui tegevusetuses. Nimetatud nõuete rikkumine seisneb peamiselt sõidukijuhi kohustuste eiramises.

§ 40

-1 lg 1 sätestab: Normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Liiklusseaduse § 238 sätestab: Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Liiklusseaduse § 34 lg 2 sätestab: Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mis tahes tahes telje koormus aga registriteljekoormust, kui selle kohta pole

§ 35lg 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba.

Liiklusseaduse § 80 lg 1 sätestab: Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 p 2g sätestab Vedukist ja täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass 3 või suurema telgede arvuga vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga täis- või autorongil – 44 t. TSM määruse nr 51 § 7 lg 1 sätestab Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mistahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole «

» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Menetlusaluse isiku ütluste, massimõõteseadme kasutamise protokolli ning tunnistajate M. H. ja M. P. ütlustega on kohtuliku arutamise käigus kinnitust leidnud E.T poolt järgmise teo toimepanemine: 14.09.2013 kell 10.19 Ida-Virumaal Lüganuse vallas Tallinn-Narva mnt 137. kilomeetril juhtis E.T mootorsõidukit xxx reg nr xxx haagisega xxx reg nr xxx, mille tegelik mass ületas registrimassi. Lubatud autorongi suurim mass 44000 kg, tegelik 45379 kg. Autojuhil ei olnud

§ 35lg 2 alusel nõutavat eriluba.

Nimetatud teoga rikkus menetlusalune isik LS § 34 lg 2 ja § 80 lg 1, mille kohaselt sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mis tahes telje koormus aga registriteljekoormust, kui 6 selle kohta pole

§ 35

lg 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba; TSM määruse nr 51 § 7 lg 1, mille kohaselt sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mistahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole «

» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba; MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1109, mille kohaselt punkt 2g või suurema telgede arvuga vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga täis - või autorongil – 44 t. Ühine tegu, mis seisnes selles, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, mille mass ületas lubatut, mil lubatud mass on MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 p 2g kohaselt 44 tonni, on õigesti kvalifitseeritud

§ 40

-1 lg 1 kui normidele mittevastava massi sõidukiga liiklemine; ning mis seisnes selles, et sõidukit kasutati ilma nõutava eriloata, kuigi eriluba on kohustuslik TSM määruse nr 51 § 7 lg 1 ja

§ 35

lg 2 alusel, on õigesti kvalifitseeritud LS § 238 järgi kui veose nõuete rikkumine. Kohus märgib, et kaalumisel ei ole menetlusalune isik menetlustoimingule peale esitanud ühtegi märkust, muuhulgas võimaliku mittelubatud teekallaku kohta. Ilmekaks asjaoluks on see, et tegemist on pikaajalise professionaalse autojuhtimiskogemusega isikuga, kelle jaoks kuulub vastava valdkonna seaduseadnluse tundmine hoolsuskohustuste hulka. Kohus leiab, et ei ole veenev menetlusalune isiku argument, et ta peatus teeservale, viibis kaalumise juures, tutvus protokolliga ja alles pärast seda märkas, olles professionaalne veoki autojuht, et tee, millele ta peatas sõidukit, on visuaalselt suure teekallakuga üle 10%. Kohus leiab, et võimaliku mittelubatud teekallaku versioon tekkis kaitse poolel hiljem ja selle versiooni kohtusse esitamise tegelik soov vabaneda vastutusest ja vältida trahvi maksmist. Menetlusalune isik ei suutnud kohtule selgitada, mis oli see takistus, mille tõttu suutis ta näha visuaalselt tuvastatavat mittelubatud suurt teekallakut alles pärast menetlustoimigute läbiviimist. Menetlusaluse isiku ütlused võimaliku hiljem avastatud mittelubatud teekalluku kohta on veenvalt ümber lükatud tunnistajate M. P. ja M. H.i ütlustega. Mõlemad tunnistajd selgitasid, et koht, kus veok peatus, oli piisavalt tasane, bussipeatuses juures, tee ei olnud auklik. Tunnistajate ütlused ühtivad kohtuistungil uuritud salvestisega, millest nähtub, et veoks sõidab sirgel, tasasel teel ja sujuvalt peatub teeservale. Politsreiautoss asuv kaamera võtab lindile veoke peatamise momente. Salvestisest nähtub, et veoks eiolek rennis, ta peatub peatumisseks tavalises asendis. Kuna kaamera on statsionaarne, mis eeldab selle paiknemist horisontaali-vertikaali õigses asendis, siis oleks salvestise pealt tuvastatav, kui veoks oleks peatunud kohas, kus on visuaalslt tuvastatav suur teekallak. Kohus tuletab meelde, et mittelubatud teekallaku puhul on tegemist üle 10% kallaku puhul, mis on tõesti visuaalselt selgelt eristatav ja nähtav ( 10 m pikkuse teelõigule annab see kõrguses 1 meetri juurde). Kaitsja ja menetlusalune isik on kritiseerinud massimõõteseadme kasutamise protokolli usaldusväärsust. Kaebuses ja kohtuistungil seati massimõõteseadme kasutamise protokoll kahtluse alla põhjusel, et teekalle võib olla teguriks, mis mõjutab kaalumise käiku ja sellest lähtuvalt on tulemused tõele mittevastavad. Kaitsjal on kahtlus, et tee piki- ja ristikalle ületasid lubatu 10% piiri, millest on tulenenud ka erinevused kaalude lugemite vahel. Kui teekallet ei ole enne kaalumist kontrollitud ega tuvastatud, ei saa olla kindel kaalumise tulemuste õigsuses ja seega massimõõteseadme kasutamise protokolli usaldusväärsuses. Sellele argumendile vastab kohus, et kaitsja väide, et teekalle on kaalumisel mõjuv tegur, on igati põhjendatud. Kohtuistungil uuritud Sõiduki koormuse mõõtmise metoodikast (edaspidi metoodika) nähtub, et art 7 kohaselt peab sõiduki kaalumiskoht olema visuaalselt hinnates tasane; ainult 7 kahtluse korral tuvastatakse tee tasapinna kalle kaldemõõdikuga või muu meetodiga. Sellest tulenevalt on kohtuvälisel menetlejal õigus väita, et kaalumise kohas olevat teekallet kontrollitakse ja kalle tuvastatakse reeglina visuaalselt. Kaitsja väide, et teekallet ei olnud kontrollitud ega tuvastatud, ei vasta kohtuliku arutamise käigus tuvastatud asjaoludele. Tunnistaja M. H. ja kaalumist teostanud tu nnistajana ülekuulatud M. P. kinnitasid, et teekallet oli hinnatud enne kaalumist, kahtlust, et teekalle võib olla mittelubatu, tekkinud ei ole, tegemist oli nii piki- kui ristisuunas tasase teega. Kohus juhib korduvalt kaitsja tähelepanu sellele, et kaalumise juures viibinud professionaalne metsamatejali vedamisega tegelev autojuht ei teinud kaalumise käigu peale massimõõteseadme kasutamise protokollis ühtegi märkust. Sellest tuleneb, et kohapeal mitte ainult kaalumist teostaval politseiametnikul, kaalumise juures viibival politseinikust tunnistajal kui ka menetlusalusel isikul endal ei tekkinud kahtlust lubatud teekalde osas. Ei ole põhjendatud kaitsja seisukoht, et kaalumise kohta piki. Ja tistikalde järgi valida ei saa. Vastuidi, mainitud metoodika kohaselt, selle art 7 näeb ette mõõtekoha valimise reeglid, nö miinimumstandart. Mõõtekoha valimine seega ka kalde hindamine on mõõtja pädevuses, lähtudes metoodikast. Tutvunud metoodikas kajastatud mõõtekoha valimiste reeglitega, art 7.1-7.4, leiab kohus, et kaalumist teostanud politseiametnik ei ole mõõtekoha valimise reeglite vastu eksinud. Väärteoasjas olev massimõõteseadme kasutamise protokoll vastab sama metoodikaga kehtestatud kaalumise protokollile esitatud nõuetele. Kohus leiab, et kaalutud ei olnud mittelubatud viisil ( metoodika art 10). Kohus märgib, et nimetatud metoodika ei ole Politsei- ja Piirivalve peadirektori käskkirjaga kinnitatud asutussisene mitte millelgi tuginev dokument, mis oleks üksnes ametnike loomingu tulemus. Metoodika art 3 näeb ette, et koostamisel on arvestatud rahvusvahelist standarti, mis käsitleb mõõtmise dokumenteerimist ja mõõtmiste üldläbiviimist, samuti rahvusvahelisi dokumente, mis näevad ette nõuded mitteautomaatkaaludele ning sätestavad nõudeid mõõtemääramatuse hindamise osas. Metoodika MM 02-2010 p 10 kohaselt võib kaalumise kohas olla teekalle kuni 10%. Metoodikast tuleneb ka sedagi, kuidas arvutatakse ratta- telje- ja kogukoormuse (art 11-13) ja milline on suhteline laiendmääramatus (vastavad tabelid on metoodikas toodud). Massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et iga telje osas oli laiendmääramatus välja arvutatud ja arvestatud lõpliku maasi kindlakstegemisel. Art 10 näeb ette, millised on lubamatud kaalumisviisid. Muuhulgas märgitud, et ei ole lubatud kaalumine, kui kaalud põhjustavad sõiduki kalde horisontaalist üle 10%. Kohus märgib, et ei ole esitatud ühtegi veenvat argumenti, et kaalumine toimus mittelubatud viisil, ehk kaalud oleksid põhjustanud sõiduki kalde horisontaalist üle 10%. Kohus leiab, et teekalle üle 10% on visuaalselt märgatav, sellest lähtub ka rahvisvaheliste dokumentide alusel koostatud metoodika. Kohus korduvalt osutab sellele, et kohapeal mitte ainult kaalumist teostaval politseiametnikul, kaalumise juures viibival politseinikest tunnistajal kui ka menetlusalusel isikul endal ei tekkinud kahtlust lubatud teekalde osas. Kohtuvaidlustes on kaitsja osutanud asjaolule, et massimõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt on veoki ja haagise paremad teljed ilmselt rohkem koormatud kui vasakud ja sellest nähtub kaitsja arvates, et veok seisis kaldega pinnal. See omakorda tekitab kõrvaldamata kahtluse kaalumise tulemuste kohta. Kohus sellega ei nõustu. Korduvalt osutab kohus sellele, et lubatud teekalle on kuni 10%, mis on ka visuaalaalselt märgatav eriti juhul, kui veok paikneb kaldega pinnal. Teekallet arvestades on metoodikast tulenevalt kehtestatud laiendmaaramatuse arvud, mis on antud juhul välja arvutatud ja lõpliku tulemuse fikseerimisel arvestatud. Kaitsja püüab aga kohut survestada jõuda arusaamale, et kui teljed ei ole ühtlased koormatud, siis on ju põhjus tee mittelubatud üle 10% kallakus. Kohus leiab, et kaitsja järeldus on loogiliselt vigane ega arvestata 8 põhjuse ja tagajärge suhestumist. Iseenesest on mõistetav, et lubamatu teekalde puhul on teljekoormused ebaühtlased, igal juhul on mittelubatud teekalde puhul mõõtmise tulemused ebausaldusväärsed. Kuid see ei tähenda, et õige on pöördväide- teljekoormused on ebaühtlased, mass on ületatud, järelikult tegemist on mittelubatud teekaldega. Selline sõnaline loogikama mängimine ei ole kohtu poolt aktsepteeritav. Kohus tuvastas, et kaalumine ei toimunud mittelubatud viisil. Teljekoormuste ebaühtlased väärtused ja/või tegeliku massi ületamine võib olla põhjustatud koorma paiknemisest, koorma massist. Kohtule esitatud videosalvestisest nähtub, et vähemalt haagise puhul on koorma paiknemine ebaühtlane, oluliste vahedega, sanuti piutmaterjali jämedus on kohati erinev. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kaalumine toimus metoodika kohaselt ja massimõõteseadme kasutamise protokollis kajastatud kaalumise käik ja tulemused on tuvastatud ja fikseeritud vastavalt metoodikas sätestatule. Kohus peab märkima, et ühe või teise osalise mittenõustumine mõõtmise tulemusega ei tähenda veel seda, et mõõtmine ei ole usaldusväärne. Mõõtmine on usaldusväärne juhul, kui see on jälgitav. Mõõtmine on jälgitav, kui on täidetud Mõõteseaduse § -st 5 lg 1 tulenevad jälgitavuse kriteeriumid. Mõõtesseaduse § 5 lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Kohus kontrollis mõõtmise jälgitavust ja tuvastas, et antud juhul on kaalumine teostatud pädeva mõõtja poolt, Ida Prefektuur (massimõõteseadme kasutamise protokollis on märgitud EAK tunnistus nr E 075 kehtivusega kuni 30.06.2015), mitteautomaatkaalud on testitud ning kaalumisel järgiti vastavat metoodikat. Järelikult teostatud kaalumine on jälgitav ja selle usaldusväärsuses ei ole kohtul tekkinud ühtegi põhjendatud kahlust. Kohus leiab, et antud väärteoasja menetlemisel on kohtuväline menetleja järginud väärteomenetlusõiguse norme. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik E.T pani väärteo toime ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korras pidanud ette nägema. Kohus selgitab, et autojuhil on LS §-st 14 lg 1 tulenev üldkohustus olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik: „Kõik liiklejad, liikluse korraldaja ja muu isikud peavad ja muud isikud peavad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.“ Autojuhile on liikluses esitatud kõrgemad nõuded LS § 33 lg 1 tulenevalt: „Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist.“ Hoolsuskohustuse järgmise vajadusest tulenevalt peab autojuht arvestama muuhulgas veose teostamist puudutavate õigusaktidega. LS § 80 lg 1, § 34 lg 12 , TSM määrustest nr 51, MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 p 2g,

§ 35

sätestatud normidest on teada, et liiklema saab veokiga, mille mass ei ületa lubatut, juhul kui ületab, peab selle kohta olema seadusega nõutav eriluba. Seega õigusaktides sisalduv keeld on autojuhile ühiselt arusaadav ja selge. Samas nõustub kohus, et koorma kaalu hindamisel puudub autojuhil võimalus hinnata kaalu täpselt, sest koorma kaalumist enne sõitu ei toimu. Kohus möönab, et liikudes teel 14.09.2013 kell 10.19 ei 9 olnud E.T teadlik, et autorongi kaal on 47140 kg, ehk ületab lubatut massi 44 tonni, kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korras pidanud ette nägema. Kohus leiab, et professionaalne autojuht, kes tegeleb metsamaterjalide vedamisega pikaajaliselt on juba mitu korda väärteokorras karistatud lubatud massi ületamise eest, on piisava ettevalmistuse saanud, et hakata hindama koorma kaalu adekvaatselt, kasutades suhtarvu. Autojuhi kogemust arvestades, et ole massi ületamine vabandatav põhjusel, et ükski õigusakt ei näe autorongi kaalumist enne sõitu ja autojuht ei saa kaaluda veokit visuaalselt. Kohus ei tuvastanud E.T süüd välistavaid asjaolusid KarS-u 2. peatüki 2. jao tähenduses. KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses väärteod kvalifitseerinud

§ 40

-1 lg 1 ja Liiklusseaduse § 238 järgi.

§ 40

-1 lg 1 näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel, mille eest on ettenähtud karistusena rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Liiklusseaduse § 238 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest, mille eest on ettenähtud karistusena rahatrahv kuni 100 trahviühikut.

§ 40-1 lg 1 on erinormiks ning Liiklusseaduse § 238 üldnormiks. Kar

S § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku puhul on kiirmenetluse otsuse kohaselt väärtegu õigesti kvalifitseeritud rikkumisteks

§ 40

-1 lg 1 ja Liiklusseaduse § 238 järgi ning ta tuleb ka nende järgi süüdi tunnistada ning arvestades asjaolu, et kahele eri süüteokoosseisule vastavad teod on sooritatud ühe teoga, tuleb mõista karistus KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades

§ 40-1 lg 1 alusel, sest see näeb ette raskema karistuse.

E.T-le on määratud

§ 40

-1 lg 1 alusel karistusena rahatrahv 40 trahviühikut ehk 160 eurot.

§ 40

-1 lg 1 alusel kohaselt võib väärteo eest määrata karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et E.T-le on määratud rahatrahv sanktsiooni miinimummäärale lähedases määras. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätestatust. Arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Viimasest lausest tuleneb, et karistamine on tegupõhine. Lubatust suurema massiga sõitmine ja teerajatise püsivuse ohustamine, samuti veoseveo nõuete rikkumine ehk eriloa puudumine on ohudelikt. Sõites massi ületamisega vähemalt 1379 kg, mil lubatud mass on 44 tonni, ohustas E.T oma teoga teerajatise püsivust, seega massi ületamine on 3%, mis ei ole kohtu arvates väga ohtlik ega oluline. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest, mis kohtu arvates kergendab isiku vastutust. Kuigi E.T on varasemalt korduvalt väärteokorras karistatud

§ 40

-1 lg 1 järgi rahatrahvidega, trahvid on kõik tasutud , samas jätkab menetlusalune isik samalaadsete rikkumiste toimeopanemist. KarS § 57 lg 1 p 3 näeb ette karistuse kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse. Kohus arvestab isiku kahetsust ja märgib, et isiku süütunnistamine oli karistuse määramisel arvesse 10 võetud kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel. Kohtuistungil ei ole isik kahetsust väljendanud ja asus hoopis eitama tegu.

§ 40-1 lg 1 järgi ettenähtud sanktsiooni kesmine määr on 400 eurot.

Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja pooltarvestatud kahetsus ja muu teo toimepanemise asjaolud annavad aluse karistuse määramiseks ja mõistmiseks alla keskmise määra. Samas arvestab kohus, et tegemist on ühtse teoga, mis tegelikult vastab kahele väärteokoosseisule. Karistuse mõistmisel ei saa kõrvale jätta ka eripreventiivseid eesmärke, ehk menetlusaluse isiku isiksusest tulenevaid asjaolusid. Karistus peab olema teole vastav ja efektiivne, et mõjutada isikut hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et olukorras, kus E.T on ka varasemalt samalaadsete rikkumise eest karistatud, jätkab ta rikkumiste toimepanemist, on käesolevas väärteoasjas karistuseks mõistetud rahatrahv 160 eurot vastavuses E.T süüga. Sellest tulenevalt leiab kohus, et sanktsiooni miinimummäärale lähedases määras rahatrahvi määramine on kooskõlas karistuse määramise ja mõistmise põhimõtetega ja õiglane. KOHTU MEE™ED E.T kaitsja vandeadvokaadi abi Andi Tubini kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku M. P. (P.) poolt tehtud 14.09.2013 kiirmenetluse otsus nr 10220132488409 väärteoasjas 2402,13,001286 muutmata. Menetluskulud 15.11.2013 toimunud kohtuistungil esitas E.T kaitsja advokaadi abi Andi Tubin kohtule Advokaadibüroo Casus OÜ poolt väljastatud arved E.T-le väärteoasja kaebemenetluses osutatud õigusabi eest üldsummale 407,10 eurot. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna E.T kaitsja vandeadvokaadi abi Andi Tubini kaebus jäeti rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 14.09.2013 kiirmenetluse otsus nr 10220132488409 väärteoasjas 2402,13,001286 muutmata tuleb menetluskulud summas 407,10 eurot kanda menetlusalusel isikul endal. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 11