järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav P.L - elukoht *, isikukood xxx, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, *, kahtlustatavana kinni peetud 1011.05.2012 Kaitsja Advokaat Peep Rajavere RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista P.L
2.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka P.L kahtlustatavana kinnipidamine 1011.05.2012 s.o 2 päeva ja ärakandmata karistuseks on vangistus 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3. Vastavalt
lg 1, 3 jätta ärakandmata 11-kuu 28-päevane vangistus P.L suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata vangistust ei pöörata täitmisele kui P.L 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 4. Määrata P.L katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna H aapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma
lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja
lg 2 p 8 tulenevat kohustust: 4.1.elama oma alalises elukohas *; 4.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 2 registreerimisele; 4.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 7.Välja mõista P.L-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, viitenumber
3 KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.
näeb kuriteona ette teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Teo vastavus süüteokoosseisule. Tõendid. Kohtus kuulati tunnistajatena üle * * ja * *. Kaitsja leidis, et nende mõlema tunnistaja ütlused tuleb tõendite kogumist välja jätta. * * ütlused seetõttu, et need ei ole usaldusväärsed, isik on andnud kohtueelses menetluses ja kohtus erinevaid ütlusi. * * ütlused seetõttu, et need ei vasta KrMS § 66 lg 2-1 p 2 sätestatud alustele. Kohus leiab, et tunnistaja * * ütlused tuleb tõendite kogumist välja jätta, sest tõepoolest on tunnistaja ristküsitluse käigus ilmnenud, et tunnistaja on andnud kohtueelses menetluses ja kohtus erinevaid ütlusi. * * on mäletanud kohtus ja eeluurimisel erinevalt, kumb oli ennem sündmuskohal, kas P.L või *. Samuti üles ta ise, et ju ta on eeluurimisel andnud valesid ütlusi, kui ütles, et P.L oli aia ära lõhkunud. Samuti mäletas * * kohtuistungil alguses, et * ütles talle, et P.L oli * noaga löönud ja vastas küsimusele, et mingist muust löömisest juttu ei olnud. Kui prokurör avaldas * * eeluurimisel antud ütlused selle kohta, et * ütles, et P.L lõi teda ka lauajupiga, siis kinnitas, et nii see oli. Sama olukord kordus ka selles osas, milliseid vigastusi * nägi – algul ütles, et nägi väikest täket, muud ei oska midagi öelda. Hiljem peale ütluste avaldamist, kinnitas, et * käsi oli ka paistes ja marraskil. Samas ristküsitluse käigus ei selgunud, miks kohtuistungil esialgu neid olulisi asjaolusid ei teadnud. * * kinnitas ise kohtuistungil ja sama kinnitas kohtuistungil ka kannatanu, et sündmuse toimumise ajal ei olnud * * päris kaine. Kohus leiab, et see asjaolu võis ilmselgelt mõjutada nii tema poolt sündmuse tajumist kui sündmuse asjaolude mäletamist. Seeläbi leiab kohus, et * * ei ole andnud ilmselt kohtueelses menetluses ja kohtumenetluse erinevaid ütlusi teadlikult, vaid see tuleneb just tema seisundist sündmuse toimumise ajal. Kohus leiab, et eelkirjeldatud * * poolt antud ütluste erinevus kohtueelses ja kohtumenetluses tingib tunnistaja * * ütluste kõrvalejätmise, sest tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja * * andis ütlusi, et tema ise sündmuse juures ei viibinud, sündmusest sai teadlikuks läbi kannatanu * * ütluste. Prokurör leidis, et tunnistaja * * ütlused on tõendina kasutatavad KrMS § 66 lg 2-1 p 2 alusel. Selleks, et saaks kasutada tõendina tunnistaja ütlusi selle kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, peab esinema üheaegselt kaks alust: 1) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta ja 2) nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et * * vahetult peale kuriteosündmust läks lauda juurde, kus istus * * ja rääkis talle toimunud sündmusest. Kohus leiab aga, et kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit selle kohta, et * * oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all. Tavaelus saaks ilmselgelt eeldada, et kui isik vahetult peale kuriteosündmust selle sündmuse asjaoludest räägib, siis ta on tajutu mõju all. Kohus leiab, aga, et kuna seaduses on välja toodud nii ajalise vahetuse nõue kui tajutu mõju all olemine, ei saa ajalisest lähedusest tuletada ka sündmuse mõju alla olemist, vaid see tuleb eraldi tõendada. Selliseid tõendeid aga kohtule esitatud ei ole. Seetõttu leiab kohus, et tunnistaja * * ütlusi ei saa kasutada KrMS § 66 lg 2-1 lg 2 alusel ja need tuleb tõendite kogumist välja jätta. Seega on sündmuse kohta on olemas järgmised tõendid – * * ütlused, P.L-i ütlused ja * * ambulatoorne epikriis. 4 ** 10.05.2012 esinenud vigastusi näitab ambulatoorne epikriis /tl 49/, mille kohaselt * * on 10.05.2012 kell 15.34 läinud SA Hiiumaa Haigla ja anamneesis on kirjas: vasaku küünarvarre dorsaalsel pinnal u 10 korda 6 cm alal nahaalune hematoom, turse, nahal 2 paraleelset u 0,5 korda 6 cm marrastust. Nende tervisekahjustuste tekitamises * * süüdistatakse * *. Süüdistatav P.L on kohtus kinnitanud * * löömist, kuid on öelnud, et * * ründas teda esimesena ootamatult selja tagant. Seisis rolleri kõrval, kui * * avas traataia, et teda välja lasta. Siis tuli äkki hirmus hoop parema puusa piirkonda. Haaras valust sellest kohast kinni. Vöö peal rippus rekvisiidina pussnuga, täpselt sinna kohta tuli hoop ja haaras sellest kohast käega kinni. Vaatas taha, et mis see oli. Seal oli kaigas umbes 2,5 m pikk pruss 5 x 4 cm, selline raske ese, mida nad lauajupiks nimetavad. See oli samast aiast olev pruss, kahest lauast kokku pandud. * tõstis siis teist korda selle prussi, aga käsi oli juba pussnoa peal ja tegi talle kerge valuaistingu. Siis * kisendas ja lasi lauajupi-prussi lahti. Sai selle oma kätte. Andis selle hoobi tagasi, millega ta ründas ja andis lauajupi * * kätte, kes sai just selle traataia lahti. Siis * võttis taskust telefoni ja oli tunne, et tal oli juba politsei number ette valitud ja ta vajutas ainult yes nupule ja kutsus politsei, et ta lõi mind noaga. Käivitas oma rolleri ja sõitis minema. Kannatanu * * andis kohtuistungil ütlusi, et 10. mail 2012 14-15 paiku läks karjamaale * * järgi. Kui tagasi tulid, olid lehmad välja lastud, P.L oli seal, nägi teda. Ta oli karjamaa elektrikarjuse traadi läbi lõiganud ja lehmad said välja. P.L oli meestega põldus olnud ja sõitis rolleriga karjamaalt. Kui tema sinna jõudis, siis P.L jõudis ka sinna. P.L ei olnud kaine. Küsis P.L-ilt, miks ta lehmad välja lasi, miks ta seal üldse on ja käskis tal ära minna. P.L ütles, et sina ei tule mulle ütlema, kus mina olen või ei ole, lasin jah lehmad välja. Ütles veel kord, et mine ära. Siis P.L võttis noa ja torkas natuke, aga jõudis käe eest ära võtta. Võttis lati kätte, ütles, et kui sa ära ei lähe, aga siis P.L võttis selle lati käest ära ja lõi sellega vastu kätt. Seega nii kannatanu kui süüdistatava ütlused kinnitavad kokkulangevalt, et tüli * * ja P.L vahel süüdistuses näidatud ajal ja kohas toimus. Kohus peab kindlaks tegema, kumma ütlused sündmuse kohta on õiged. Kohus leiab, et P.L-i ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus leiab seda seetõttu, et P.L poolt esitatud sündmuste käik ei ole eluliselt usutav. P.L kirjeldab, et peale seda kui teda oli tabanud väga tugev hoop, võttis ta vöölt noa ja hetkel, kui * * oli tõstnud uuesti prussi, siis tegi * * noaga valuaistingu. Kohus leiab, et kui sündmused oleks toimunud selliselt, siis P.L ei oleks * * nii lähedale pääsenud, et teda noaga lüüa. P.L ütluste kohaselt * * oli pruss uuesti üles tõstetud. P.L ei ole avaldanud ühtki asjaolu, mis oleks * * takistanud ennast noarünnaku eest ülestõstetud prussiga kaitsmast. P.L ütluste kohaselt kannatanu ootas ülestõstetud prussiga kuni P.L teda noaga lõi. Kohus leiab, et kui isikul, keda rünnatakse noaga, on käes löögivalmilt üles tõstetud pruss, siis ta ka ennast selle prussiga kaitseb. Samuti ei ole P.L ütluste kinnitamiseks kohtule esitatud ühtki tõendit. P.L kinnitas kohtus, et * * ründas teda 2 meetrise prussiga esimesena, lõi hirmsa hooga parema puusa piirkonda. Kohus leiab, et kui * * oleks P.L löönud prussiga nii nagu P.L seda kirjeldas takistamatu tugev löök selja tagant suure kõva esemega, siis P.L oleks esinenud löögi kohas ka tervisekahjustus. Selle kohta ei ole aga kohtule ühtki tõendit esitatud. Isikul on loomulikult õigus, mitte kohustus pöörduda politseisse ja arsti poole, kui teda on löödud. Samas tuleb arvestada ka seda, et P.L peeti koheselt politsei poolt kinni ja tal oleks olnud võimalus avaldada politseile ka see asjaolu, et teda löödi ja oleks olnud võimalik fikseerida talle tekitatud vigastused. Ei ole eluliselt usutav, et kui isikut lüüakse ilma põhjuseta selja tagant ja nii tugevasti nagu P.L seda kirjeldab, et see võiks mitte meenuda, kui ta ise on kinni peetud politsei poolt kahtlustatuna teda rünnanud isiku ründamises. Kohus leiab, et kannatanu ütlused on usutavad. Kannatanu on öelnud, et tema tegutses antud olukorras automaatselt, ta oli eelnevalt kuulnud, et P.L on nuga, kuid ei uskunud, et ta sellega ka naisterahvast ründab. Kannatanu käskis P.L karjamaalt lahkuda, kuid vastuseks sellele võttis P.L noa välja ja ründas teda. Kannatanu kirjeldas olukorda, et jõudis käe noa 5 eest ära võtta ja kaks kampsunit oli seljas, aga natuke torkas ikka ja sai natuke valu. Võttis maast lauajupi, et end kaitsta, kuid P.L sai selle enda kätte ja lõi teda kohe vastu kätt. Kannatanu ütlustest on näha, et ründed toimusid väga kiiresti ja kannatanu tegutses end kaitstes instinktiivselt ja sündmuste ootamatus olid ilmselgelt ka põhjuseks, miks kannatanu end rünnete vastu kaitsta ei suutnud. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab ka teade Lääne prefektuuri juhtimisekeskusele kriminaalasja alustamisest /tl 48/, mille kohaselt on * * 10.05.2012 kell 14.14 teatanud politseile kuriteosündmusest. * * kinnitas kohtus, et koheselt peale P.L rünnet helistas politseisse. Kohus ei ole kohtuistungi tuvastanud ühtki põhjust, miks * * oleks süüdistuses märgitud ajal ja kohas pidanud P.L ründama. * * ütles, et tema lihtsalt käskis P.L karjamaalt ära minna. Kohus ei ole tuvastanud, et * * oleks vihavaenu P.L vastu. Pigem on selgelt välja joonistunud, et * * on P.L-ile andeks andnud. See nähtub ka asjaolust, et käesolevas kriminaalasjas on läbi viidud lepitusmenetlus, millega kannatanu nõus oli, kuid mis jäi lõpuni viimata P.L vastuseisu tõttu. Ka kohtuvaidlustes väljendas kannatanu selgelt, et ei soovi P.L karistamist, tahab, et P.L ära lepiks, olgu rahulik ja ärgu tulgu kallale, et see jääks viimaseks korraks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et süüdistatava ütlused tuleb tõendite kogumist kõrvale jätta, need ei ole usaldusväärsed ja on ilmselgelt antud enda tegevuse õigustamiseks. Kannatanu andis ütlusi, et noaga torkamisest sai natuke valu, kuna kaks kampsunit oli seljas ja jõudis käe ka torke eest ära võtta, lauajupiga löömisest sai valu, käsi läks kohe paiste ja verevalumid olid. Kohus leiab, et kannatanu ütlustega on tõendamist leidnud, et P.L süüdistuses märgitud ajal ja kohas torkas * * noaga, millest kannatanu sai valu ning lõi lauajupiga vastu vasakut küünarvart, millise tegevuse tagajärjel kannatanu tundis valu ja sai süüdistuses märgitud tervisekahjustusi. Kohus leiab, et P.L on teo toime pannud kavatsetult. Kohus leiab, et see tuleb välja P.L ütlustest ja kuriteo objektiivsest küljest. P.L on öelnud, et tegi kannatanule valuaistingu – see tähendab, et kui ta kannatanut noaga torkas, siis tema eesmärgiks oligi, et kannatanu saaks valu. Ka kanatanu löömisel lauajupiga oli eesmärgiks kannatanule valu tekitamine. Kohus leiab, et see asjaolu ilmneb läbi teo objektiivse külje – P.L lõi kaitsetut isikut peale seda kui oli teda noaga torganud veel lauajupiga vastu kätt, sellise tegevuse eesmärk saab olla ainult üks - nii valu kui tervisekahjustuste tekitamine. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et käesolevas kriminaalasjas on kannatanu ütlustega, ambulatoorse epikriisiga, Lääne Prefektuuri teatega tõendamist leidnud, et P.L on toime pannud teo, mis talle süüdistuses süüks arvatakse ja see tegu vastab
Teo õigusvastasus. Kaitsja leidis, et kuna kannatanu ründas P.L esimesena, siis P.L tegutses
Kuna kohtus ei ole tõendamist leidnud, et kannatanu oleks P.L suhtes toime pannud ründe, siis see välistab ka vajaduse analüüsida hädakaitses tegutsemist, kuna hädakaitse seisund saab tekkida vaid vahetu õigusvastase ründe olemasolul Kuigi kohus on tuvastanud, et P.L vastu * * poolt õigusvastast rünnet ei toimunud, ei saa * * löömine olla toimunud ka hädakaitseseisundis, sest P.L on väljendanud, et ta mitte ei kaitsnud ennast, ta ei ole mitte sõnakestki lausunud selle kohta, et ta kartis ründe jätkumist * * poolt, vaid ütles kohtus selgesõnaliselt, et lõi * * tagasi selle hoobi eest, mis talle anti. Seega ei oleks P.L käitumine mingi juhul olnud kantud kaitsetahtest. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
KARISTUS Kohtu seisukoht karistuse osas. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.
Karistuse mõistmisel lähtub kohus
lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Kohus leiab, et P.L süü on keskmine, kuna ta tavalises elulises situatsioonis ründas noaga kaaskodanikku, kes ründeks põhjust ei andnud. P.L ei lõpetanud rünnet ka siis, kui kannatanu enda kaitseks võttis kätte lauajupi, vaid haaras lauajupi kannatanu käest ja ründas selle lauajupiga kannatanut. Samas on P.L toime pannud ühe kuriteo, mille tagajärjed ei olnud rasked. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 4-7 on väljatrükk, mille pealkiri on „Väljavõte karistuse kohta andmebaasi MIS kaudu“. Väljavõttel ei ole näha, mis kuupäeval see tehtud on. Kaitsja leidis, et see väljatrükk ei tõenda P.L karistatust, kuna ei ole pärit riiklikult peetavast andmekogust – karistusregistrist. Prokurör selgitas, et tegemist on probleemiga, mis on tekkinud Karistusregistri üleminekul ühe ministeeriumi haldusalast teise ministeeriumi haldusalasse, Karistusregistris ei ole kõik karistused nähtavad ja selle tõttu on politsei andmebaaside väljavõte täiuslikum. Prokurör esitas kohtule ka karistusregistri registriteate P.L kohta /tl 58/, milline teade on koostatud 15.05.2012. Teatel on kirjas, et karistusregistrist leiti mitu sellise isikukoodiga isikut, palun pöörduge karistusregistri volitatud töötleja poole vigaste andmete parandamiseks. Karistusregistri seaduse § 3 lg 1 sätestab, et registri pidamise eesmärk on usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta ning § 5 lg 1 kohaselt karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Lähtudes eeltoodud seadusesätetest leiab kohus, et isiku karistatuse arvestamisel tuleb lähtuda karistusregistri andmetest. Kohtule ei ole esitatud karistusregistri teatist P.L kohta, kust oleks näha P.L karistused. Kohus leiab, et prokuröri põhjendused, miks ei olnud võimalik P.L kohta karistusregistri teatist esitada, ei ole asjakohased. Väitel, et kuna karistusregistrist ei nähtu kõik andmed, loetakse politsei andmebaasi väljatrükk täpsemaks, ei ole mingit õiguslikku alust. Kohus leiab, et ametnikul ei ole õigust otsustada, millisest andmebaasist võetud väljatrükki ta loeb õigeks, sest Karistusregistri seadus sätestab täpselt, et isiku karistatuse arvestamisel tuleb lähtuda Karistusregistri andmetest. 15.05.2012 teatise kohaselt on antud teatise küsijale konkreetsed juhised, mida tuleks teha õige teatise saamiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et karistusregister oleks väljastanud P.L kohta teate, et sellise isiku kohta ei ole võimalik teatist esitada. Seega ei ole kohtule esitatud tõendit P.L karistatuse kohta. P.L on ise kohtule kinnitanud, et varasemad trahvid politseile on tasunud, oma esimesest pensionist maksis ära. Kohus leiab, et eripreventiivne karistuse eesmärk on P.L puhul oluline. Kohus leiab, et isiku puhul, kes igapäevaselt käib ringi nuga kaasas ja seda ka kaasinimese ründamiseks kasutab, tuleb kaaluda, milline oleks karistus, mis mõjutaks teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. Oluline on ka asjaolu, et kahtlustatavana kinnipidamisel võeti J.Roamnov`ilt ära lausa kaks nuga. Kohus leiab, et see asjaolu näitab, et nugade kaasaskandmine igapäevaselt ja noa kohene kasutamine kaaskodaniku suhtes konfliktsituatsioonis näitab, et uue kuriteo toimepanemise oht P.L poolt on olemas. Sama argument on oluline ka kaalumaks, milline karistus tagab õiguskorra kaitsmise. Tegemist on 7 tavalises elulises situatsioonis tekkinud olukorraga, kus P.L ründas kaaskodanikku noaga ilma põhjuseta. Igaühel on õigus oma igapäevategemistes tunda end turvaliselt ja selline kuritegelik rünne riivab iga isiku turvatunnet ja kõigutab õiguskorda. Kohus leiab, et nii karistuse eri- kui üldpreventiivse eesmärgi saavutamiseks ei ole võimalik P.L karistada kergeima karistusliigiga – milleks on rahaline karistus. Kohus leiab, et P.L tuleb karistada vangistusega. Kohus leiab, et prokuröri poolt P.L-ile karistusena taotletud 1-aastane vangistus on kooskõlas eelpool analüüsitud asjaoludega. Samas leiab kohus, et P.L on võimalik vabastada karistuse kandmiselt tingimuslikult. Seda just seetõttu, et toimepandud kuriteo tagajärjed ei olnud rasked ja toime on pandud üks II astme kuritegu. Kaitsja leidis, et P.L tuleks vangistusest vabastada ilma allutamiseta käitumiskontrollile, kuid kohus nii ei arva. Kohus leiab, et P.L tuleb vabastada vangistusest allutades käitumiskontrollile ja määrates P.L-ile lisakohustuseks läbida sotsiaalabiprogramm, läbi mille on võimalik suunata P.L vältima konfliktsituatsioone, õpetada teda lahendama tekkinud tülide lahendamist õiguslikul moel. TÕKEND P.L on kahtlustatavana kinni peetud 11-12.05.2012 /tl 50-51/ s.o 2 päeva, milline aeg tuleb
Tõkendit kohaldatud ei ole. KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI Kuriteoga kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi puudub. ASITÕENDID puuduvad MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.