lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja komissar Ragne Lai 05.09.2013 otsusega karistati L.D
Menetlusalune isik vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse oma kaitsja vahendusel 30.09.2013 Harju Maakohtule esitatud kaebuses. Kaebuse kohaselt tulnuks väärteomenetlus lõpetada, kuna puudub õigusnorm, mis kvalifitseeriks L.D teo karistatava süüteona. Mõõtmisseadme tehnilistest piirangutest tulenevalt ei ole liiklusjärelevalvet teostaval isikul kunagi võimalik täpselt määratleda teel liikuva sõiduki sõidukiirust. Antud juhul võimaldas seade mõõtetäpsust +/- 4 km/h, mis tähendab, et L.D sõidukiirus võis olla misiganes kiirus vahemikus 106 - 114 km/h. Nimetatud vahemikku jääb lõpmatu hulk arve, millest igaüks võis esineda võrdse tõenäosusega. Kooskõlas in dubio pro reo põhimõttega tuleb otsuse tegemisel arvesse võtta menetlusaluse isiku jaoks kõige soodsam mõõtmistulemus. KarS § 2 lg 1 ja PS § 23 lg 1 määratletuspõhimõtte kohaselt võib isikut karistada üksnes selgelt määratletud karistust ettenägeva normi alusel.
lg 1 toodud normi objektiivseks koosseisutunnuseks on lubatud sõidukiiruse ületamine vahemikus enam 0 ja 20 km/h. №rm ei näe ette karistamist juhul kui sõidukiirust ei ületatud
lg 2 toodud õigusnormi objektiivseks koosseisutunnuseks on lubatud sõidukiiruse ületamine vahemikus 21 km/h ja 40 km/h. Karistust ei nähta ette juhul, kui sõidukiirust ületati vähem kui 21 km/h või enam kui 40 km/h. Seega jääb
lg 1 ja lg 2 tulenevalt seaduse karistatavuspiiridest väljapoole juhtum, kus sõidukiirust ületati enam kui 20 km/h ja vähem kui 21 km/h. Lubatud sõidukiiruse ületamine selles vahemikus ei ole karistatav. Et L.D sõidukiirus jäi just vahemikku 20 km/h ja 21 km/h on sama tõenäoline kui et see oli vähem kui 20 km/h või enam kui 21 km/h. In dubio pro reo põhimõttest tulenevalt tuli kohtuvälisel menetlejal lähtuda sellest, et sõidukiirust ületati enam kui 20 km/h ja vähem kui 21 km/h. Kohtuotsuse järeldused V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.
lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Tunnistaja Klaus Cramer on andnud ütlused selle kohta, et osaledes politseilises tegevuses „kombineeritud kiirusemõõtmine“ 16.08.
lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrusega nr 78 on kehtestatud nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele. Nimetatud määruse § 9 lg 5 kohaselt lõplikuks mõõtetulemuseks on kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse laiendmääramatus. Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise laiendmääramatused on esitatud määruse lisas 1. Nimetatud lisa kohaselt paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus on mõõtmisel saadud sõiduki kiiruse väärtusel 101–135 km/h - ± 4 km/h. Nimetatut arvestades on põhjendatult asutud seisukohale, et isik ületas sõidukiirust vähemalt 16 km/h. Menetlusalune isik on seisukohal, et in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kiirust ületati enam kui 20 km/h ja vähem kui 21 km/h, kuna selles vahemikus ei ole kiiruse ületamine karistatav. Kohus nimetatuga ei nõustu.
sõnastusest on arusaadav, et seadusandja on ette näinud karistatava teona igasuguse lubatud sõidukiiruse ületamise. Rikkumise eest ettenähtavad karistused muutuvad raskemaks tulenevalt lubatud sõidukiiruse ületamise määrast. Mistahes lubatud suurima sõidukiiruse ületamine vähem kui 21 km/h on karistatav
Sellisena on see norm mõistetav ka keskmisele mõistlikule normi adressaadile. V™S § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Teo õigusvastust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ja KarS-s sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt. Asja menetlemisel järgitud väärteomenetlusõigust. Menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr.
Kohtuväline menetleja on arvestanud kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Isik ei ole karistatud. Sellistel asjaoludel on isiku karistamise sanktsiooni alumise neljandiku lähedases määras - 9 trahviühiku so 36 euro ulatuses, põhjendatud. Väärteomenetlus V™S § 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. Ingrid Kullerkann kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.