4-10-2023/6

4-10-2023 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2011, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasja number 4-10-2023 Väärteoasi Z.P kaebus Põhja Prefektuuri 08.06.2010 otsuse peale väärteoasjas nr 2302,10,005637 Z.P-le 22 LS § 74 lg 2 järgi määratud karistuse mootorsõiduki juhtimisõiguse 5 (viis) kuuks äravõtmise kohta Menetlustoiming kaebuse rahuldamata jätmine Menetlusosalised kaebuse esitaja/menetlusalune isik: Z.P (isikukood XXX; elukoht XXXXX; e-post XXXX) kohtuväline menetleja: Põhja Prefektuur (asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn) RESOLUTSIOON
2. Jätta Z.P kaebus temale Põhja Prefektuuri 08.06.2010 otsusega väärteoasjas nr 2302,10,005637 määratud karistuse tühistamiseks rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata (V™S § 120 lg 1, § 132 p 1).
3. Otsuse koopia toimetada kätte menetlusosalistele (V™S § 135 lg 5) ja edastada peale jõustumist Lõuna Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tartu büroole (e-post tartu@ark.ee). Edasikaebamise kord ja tähtaeg Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eelpool nimetatud isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav (V™S § 135 lg 9, § 155, § 156). Kohtuotsuse jõustumisest hakkab kulgema tähtaeg Z.P-lt juhtimisõigus äravõtmiseks. ASJAOLUD
4. Z.P-le määrati Põhja Prefektuuri 08.06.2010 otsusega väärteoasjas nr 2302,10,005637 LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Z.P 17.05.2010 kell 17.47 mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h, sõites kiirusega 81 +/- 3 km/h (lubatud sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h). Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Menetlusalune isik rikkus LE § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja lahendis on märgitud, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud liiklusalaste nõuete rikkumise eest, sh lubatud sõidukiiruse ületamised. Määratud trahvid on jäetud seaduses ettenähtud aja jooksul tasumata, isik jätkab samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist. Määratud trahvid ei ole mõjutanud isikut seaduskuulekalt käituma ning rikkumistest ja nende võimalikest tagajärgedest soovitud järeldusi tegema (tlk 5).
5. 02.07.2010 esitas Z.P Tartu Maakohtule kaebuse, milles palub kohtul teha uus otsus, võttes arvesse rikkumise raskust seoses raskendava liiklusseaduse paragrahviga ning kaebuse esitajale võimalikku tekkivat kahju seoses juhtimisõiguse äravõtmisega. Z.P leiab, et väärteootsusega talle määratud põhikaristus ei vasta proportsionaalselt rikkumise raskusele, kuna määratud karistuse näol on tegemist peaaegu maksimaalse karistusega. Viieks kuuks juhtimisõiguse äravõtmisel ei ole tal võimalik toime tulla endale võetud kohustuste täitmisega nii ettevõtluses kui ka eraisikuna. Praegu tasub ta igakuiselt oma eelnevate rikkumiste eest määratud rahatrahve. Z.P soovib kaebuse lahendamist elukohajärgse kohtualluvuse järgi (tlk 1-2). Kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega.
6. Põhja Prefektuuri kirjalikust seisukohast nähtub, et tehtud otsuse tühistamiseks või muutmiseks puudub alus ja kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna Z.P-le väärteoasjas nr 2302,10,005637 määratud karistus on õiglane ja proportsionaalne. Z.P on varasemalt 12-l korral karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Kohtuväline menetleja leiab, et Z.P-le varasemalt määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma ning ta jätkab üha uute väärtegude toimepanekut. Seega on rahatrahv kui karistusliik ennast ammendamas ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks menetlusaluse isikul kohustust järgida liikluseeskirja nõudeid ning sundimaks teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses (tlk 7). KOHTU SEISUKOHT Kohtuotsuse põhjendused
7. V™S § 120 lg 1 järgi võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusosalised on vastuses teatanud, et nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. tulenevalt V™S § 123 lg-st 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
8. Kohus jätab Z.P kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja väärteootsuse muutmata.
9. LE § 124 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 7422 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 2
10. Z.P-le on kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistus selle eest, et ta rikkus LE § 124 p 1 nõudeid, millega pani toime LS § 7422 lõikes 2 sätestatud väärteo.
11. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et 17.05.2010 kella 17.47 ajal juhtis Z.P mootorsõidukit Tallinnas Üliõpilaste teel/Ehitajate teel ja ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Lubatud sõidukiiruse ületamise aeg ja koht ning kiirust ületanud isik on tõendatud 17.05.2010 liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadmete kasutamise protokolliga, mille on muuhulgas allkirjastanud sõidukijuht Z.P. Lubatud sõidukiiruse mitte vähem kui 28 km/h võrra ületamisega on täidetud LS § 7422 lg 2 koosseis, mis näeb ette karistuse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit. Menetlusalune isik tunnistab enda süüd lubatud sõidukiiruse ületamises. Kohus ei tuvastanud Z.P süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohtu seisukoht karistuse osas
12. KarS § 56 lg 1 järgi on isiku süü karistamise alus. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvesse võtnud väärteo toimepanemise asjaolusid, menetlusaluse isiku süü suurust, samuti eri- ja üldpreventiivset eesmärki, 22 arvestades, et Z.P on ka varasemalt korduvalt LS §-i 74 lg 2 alusel karistatud. Kohus leiab, et väärteo eest mõistetud karistus on põhjendatud ja õiglane, seega tuleb kaebus jätta rahuldamata ja väärteootsus muutmata.
13. KarRS § 25 lg 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Z.P on ajavahemikus 2006 kuni 2010 väärteomenetluses karistatud 12-l korral samalaadsete rikkumiste eest ja neist viimase 6 jõustunud otsusega määratud trahvi tasumisest ei ole möödunud ühte aastat. See näitab Z.P hoolimatut suhtumist varasematesse karistustesse, mis ei ole teda piisavalt mõjutanud hoiduma liikluseeskirja nõuete rikkumisest.
14. Eeltoodut arvesse võttes ning praegust rasket liiklusalast olukorda silmas pidades on põhjendamatu piirduda taaskord üksnes rahatrahvi määramisega, sest senised karistustuseks määratud rahatrahvid ei ole Z.P-le vajalikku mõju avaldanud. Iga isik, kes teadlikult rikub õigusnorme peab arvestama asjaoluga, et tema teo tagajärjel kohaldatakse tema suhtes seadusega lubatud ja konkreetsel juhul põhjendatud karistusi. Praktikas on karmistatud vastutust mistahes liiklusalaste rikkumiste eest ning juhtimisõiguse äravõtmine korduva kiiruse ületamise korral on vajalik selleks, et isik näitaks edaspidi üles suuremat hoolsust liikluseeskirja nõuete järgimisel. Juhtimisõiguse äravõtmisega kaasnevad võimalikud isiklikud ja majanduslikud tagajärjed olid kaebajale teada enne rikkumise toimepanekut ning ei anna alust karistuse tühistamiseks. Liikluseeskirja nõudeid rikkunud isik peab arvestama karistustega kaasnevaid ebameeldivaid tagajärgi, mida on võimalik vältida õiguskuulekalt käitudes. Kohtunik 3