järgi ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust;
järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel mõisteti S.H-le liitkaristuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati S.H eelvangistuses olev aeg 26.27.juuli 2010.a s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks loeti 5 kuud 28 päeva vangistust, mis jäeti
Katseajaks allutati S.H Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 04.augustil 2010.a. 06.septembril 2011.a saabus Tartu Maakohtusse Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse erakorraline ettekanne S.H suhtes, kuna isik on ilmunud mitmel korral kriminaalhooldusosakonda ametniku vastuvõtule alkoholitarbimise jääknähtudega, samuti on alkoholi tarbimine põhjustanud mitmel korral varem kokkulepitud kohtumisaegade muutmist, mistõttu teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata S.H-le katseajaks täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt
lg 2 sätestatule.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtunik leiab, et kriminaalhooldaja ettepanek S.H-le lisakohustuste määramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest nähtuvalt on S.H-le katseajal olnud kriminaalhooldusametnikuga mitmeid kokkusaamisi, millest paarile on Andres Toomemägi ilmunud alkoholitarbimise jääknähtudega, samuti on alkoholitarbimise tõttu muudetud kriminaalhooldajaga varem kokkulepitud kohtumisaegu. Kriminaalhooldusele on S.H määratud tapmisega ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud alkoholijoobe seisundis. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on kriminaalhooldajale vestlustest S.H-ga ilmnenud, et süüdimõistetu ei eita alkoholi tarbimist, kuid ta ei näe oma tarvitamise sageduses ja kogustes sekkumist vajavat probleemi. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on S.H karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest kokku üheksal korral. Süüdimõistetu alkoholitarvitamise ja sellest tulenenud agressiivsuse tõttu on katkenud tema suhe oma elukaaslasega. Käesoleval ajal ei ole süüdimõistetul stabiilset töökohta, vähene on ka motiveeritus osalemiseks sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kohtunik nõustub kriminaalhooldusametniku arvamusega, et alkoholi tarbimine takistab hooldusalusel kinni pidada kokkulepetest, samuti on ilmselgelt keeruline saavutada stabiilset tööalast hõivatust. Kuna erakorralisest ettekandest nähtuvalt süüdimõistetu ise sellist riski ei teadvusta, ei näe probleemi alkoholitarbimises, siis leiab kohtunik, et süüdimõistetule katseajaks alkoholi ja narkootikumide mittetervitamise lisakohustuse määramine on põhjendatud. Nimetatud lisakohustuse määramine aitaks vähendada S.H poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, aitaks isikut distsiplineerida ning soodustaks õiguskuuleka käitumisviisi ja hoiakute kinnistumist. Juhindudes KrMS § 427, § 432 lg 1, 4, kohtunik m ä ä r a s: Määrata S.H-le (IK xxx) Tartu Maakohtu 27.juuli 2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-9700 mõistetud katseajaks järgmised lisakohustused: 1. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.