Obsah (6)

§ 76§ 78§ 75§ 199§ 65§ 69

1-10-11280 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. detsemberil 2011. a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Asja number 1-10-11280 (10250100807) Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi s

§ 76lg 3 ja Kr

MS § 426, 432 Vabastada A.M , isikukood: XXX, temale Pärnu Maakohtu 18.11.2010. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 1 (üks) aasta.

§ 78p. 2 järgi katseaja algust arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada A.M täitma katseaja jooksul

§ 75lg.

1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel XXXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 7 ja 8 alusel määrata Toivo A.M-ile katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; - osaleda sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik soovitab. Määrata A.M katseajaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku Maie Kasemaa järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 10.12.2011. a. 1 Asjaolud ja kohtu seisukoht A.M tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 18.11.2010.a. otsusega

§ 199

lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 12.05.2010. a. otsusega mõistetud karistus 1 aasta ja 5 kuud ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta ja 6 kuud.

§ 69

lg 6, 7 ja § 65 lg 2 alusel asendati A.M-ile 27.10.2006 Pärnu Maakohtu otsuse 1-06-13743 alusel mõistetud rahaline karistus 10 000 krooni ehk 639.12 eurot, milline Pärnu Maakohtu määruse alusel asendati 132 tunni üldkasuliku tööga, üldkasuliku tööd tegemata osa 68 tundi, mis võrdub 68:2=34 päevaga ehk 1 kuu ja 4 päeva vangistusega, ja suurendati uue kuriteo eest mõistetud liitkaristust 1 aasta ja 6 kuud vangistust, 27.10.2006 Pärnu Maakohtu otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse 1 kuu ja 4 päeva võrra. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti A.M-ile 1 aasta 7 kuud 4 päeva vangistust. Karistusaeg algas 23.08.2010.a ja lõpeb 27.03.2012.a. Tartu Maakohtu 23.05.

1. a määrusega jäeti A.M vabastamata tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 06.0.
2. a määrusega. Õigus tingimisi enne tähtaegselt vabanemise küsimuse arutamiseks tekkis 06.12.
3. a. A.M on varem kriminaalkorras karistatud üheksal korral ja ta kannab kolmandat reaalset vanglakaristust. A.M mõisteti süüdi varastamises ja alkoholi joobes sõiduki juhtimises. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks. Ajendiks on rahalise majandusliku kasu saamine ja sõltuvusprobleemid. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on A.M vangistuse ajal kahel korral distsiplinaarkorras karistatud: ühel korral noomitusega ja ühel korral kartseriga 10 ööpäeva. A.M on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osales tööhõives. Alustas sotsiaalprogrammiga Agressiivsuse asendamise treening, kuid katkestas motivatsiooni puudumise tõttu. Vabanemise korral asub elama emale, M.J. kuuluvas elamus XXXX, kus elas ka enne vangistust. Enne vangistust töötasXXXX. Vabanemisel töökoht puudub. Ema kes töötab Soomes on nõus poega ülal pidama. Kriminaalhooldus ametniku arvamuse kohaselt võib oletada, et A.M konkurentsivõime tööturul ei ole kõrge, töötuna registreerimisel oleks tagatud ravikindlustus. Tartu Vangla andmetel 07.11.
4. seisuga on täitmata rahalisi nõudeid 936,81 eurot, vabanemisfondis on 86,29 eurot. Vangistuse jooksul on majanduslikult toetanud tuttavad ning õde. Lähivõrgustiku moodustavad Ema M.J. ja õde M.E. ( töötavad XXXX), õde T.H. (elab XXXX) ja vend R.J. (elab XXXX) Vangistuse jooksul ei ole suhted perekonnaga katkenud. Ema sõnul väldib kriminaalkorras karistatutega suhtlemist. Alkoholi seaduse alusel karistatud viiel korral. Tunnistab, et alkoholi joobes võib muutuda agressiivseks ja ei suuda kontrollida oma käitumist. Peale 2008 toime pandud kuritegu hakkas oma alkoholi tarbimist piirama ja väidetavalt sai sellega edukalt hakkama ning nägi selle positiivseid külgi. Tunnistab varasemat alkoholi kuritarvitamist ning on sellega seoses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kuritegu on toimepandud kriminaalhooldusel viibimise ajal. Vaenulike hoiakuid kaas kinnipeetavate ja ametnike suhtes ei ole Sõnades väljendab soovi edaspidi vältida riski olukordi. Hetkel hindab A.M oma Füüsilist tervist heaks. Lapsena oli hüpeaktiivne ja sai XXXX. Tartu Vangla toetab kinnipeetava A.M vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. Kriminaalhooldusametnik arvamuse kohaselt kasvas A.M peres, kus isa oli vägivaldne ja liigtarvitas alkoholi. Kinnipeetava isa on surnud, suhted perekonnas ei toeta kriminaalset eluviisi. A.M suhtlusringkonda kuulusid kuritegeliku minevikuga ja mõtteviisiga isikud, kellega koos tarvitas alkoholi. Endiste kaaslaste negatiivset mõju ei saa ka pärast A.M vabastamist täielikult välistada. Ema sõnul oli ka häid sõpru, kuid ema ei tea nimesid ja nendega ei saanud vestelda. Vabanemisel on A.M võimalus asuda elama heas korras elamusse XXXXX Kriminaalhooldaja ettepanekul on tegevused ja/või kohustused riskide maandamiseks järgmised: 2 - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega osalema sotsiaalprogrammis Prokurör leiab, et A.M vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esinevad

§ 76alusel kõik formaalsed alused.

Sisulised alused tulenevad

§-st 76 lg-st 3, millest järeldades on vabastamise esmaseks eelduseks vangistatu edasine õiguskuulekas käitumine, s.t hoidumine uute kuritegude toimepanemisest ning ka õiguskorra kaitsmise huvid üldiselt. Läbi sisuliste aluste analüüsi selgub, et kas esinevad vabastamise alused ehk kas vangistatu vastab teatud kriteeriumidele, mille kaudu saab prognoosida tema võimaliku mitteõiguskuuleka käitumise riski suurust ja sellest tulenevalt teha ka järeldusi vabastamise põhjendatuse kohta, arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid üldiselt. Analüüsides sisulisi aluseid asub prokurör seisukohale, et Tarmo A.M vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist saab toetada põhjusel, et karistus on käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud ja Tarmo A.M poolt uue kuriteo sooritamise risk on madal. Tema kohta koostatud iseloomustavatest materjalidest nähtub, et ta on oma hoiakuid ja suhtumist muutnud ning läbinud selle saavutamiseks edukalt erinevaid sotsiaalprogramme. Samuti on ta vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt, s.t tal puuduvad distsiplinaarkaritused, mistõttu on põhjendatud talle võimaluse andmine õiguskuulekaks käitumiseks ka väljapool vangistust. Samuti on tal vabanemise korral head elutingimused ja toetav sotsiaalvõrgustik, mis samuti loob paremad võimalused edukaks resotsialiseerumiseks. A.M seletas, et on oma kuritegudest aru saanud. Läheb elama ema juurde. Ema töötab XXX, kuid läheduses elavad teised sugulased, kellega suhtleb aktiivselt. Otsib endale töö, et saada elatist. Ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega. Üks selline isik on, kes kirjutas vanglasse. Ta ei vastanud. On teiste kaudu talle öelnud, et ei soovi suhelda. Nõus läbima veel sotsiaalprogrammi.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et A.M tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja küllaldaselt materiaalseid aluseid. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud ½ karistusajast.

§ 76

lg 1 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. A.M on elukoht ja lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Tal on tahe töötada ja seetõttu võimalik saada tööst tulenev elatusallikas. A.M on vangistuses teinud tööd sotsiaalprogrammis ja valmis osalema sotsiaalprogrammis ka vabaduses kriminaalhoolduse ajal. Teab alkoholiga kaasnevaid riske. Eeltoodust on alust järeldada, et A.M on teinud järeldused oma seniste eluviiside suhtes ja soovib neid muuta. Uue kuriteo toimepanemine sõltub temast endast. Ta on valmis alluma kriminaalhooldusele ja kriminaalhooldus toetab tema taasühiskonnastumist. Ene Muts täitmiskohtunik 3