et RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-st 132 p 1, kohus otsustas:
et väärteoprotokolli (tl 44) selle kohta, et 30.11.2010. a kella 13.34 ajal Tartus Anne ja Sõpruse pst ristmikul U.T , juhtides mootorsõidukit XXXX ei peatunud foori keelava tule ajal stoppjoone ees, vaid sõitis välja ristmikule, kus põrkus kokku ristmikule eelnevalt foori lubava tule ajal sõitnud ning vasakpööret sooritanud sõidukiga XXXX Liikluseeskirja (
) § 168 nõude rikkumisega tekitati varaline kahju Ford Focuse omanikule sõidukile tekitatud vigastuste näol. Sellega pani 17 U.T toime LS § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Lõuna Prefektuuri 16.11.
idnud, et U.T on rikkunud
Kohtuistungil jäid menetlusalune isik U.T ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja Lõuna Prefektuuri esindaja vanemliiklusametnik Hillar
et vaidles kaebusele vastu ning
idis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja poolt 2 tehtud otsus muutmata. Tunnistajate M.T. ja K.H. ütlustega on tõendatud, et U.T rikkus
nõudeid - ta ei peatunud foori keelava tule ajal stoppjoone ees, vaid sõitis välja ristmikule, kus põrkas kokku sinna eelnevalt foori lubava tulega sõitnud Ford Focusele. II Kohtuotsuse põhjendused V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, ära kuulanud tunnistajad, menetlusaluse isiku ning tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis,
iab, et U.T kaitsja kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Karistusseadustiku (KarS) § 5 lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Seega tuleb käesolevas asjas kohaldada liiklusõnnetuse toimumise ajal, 30.11.
süüks arvatava väärteo toimepanemise ajal. LS § 7417 lg 1 esimesest alternatiivist tuleneva koosseisu täitmise eelduseks on mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mille tagajärjel on tekitatud varaline kahju. Sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 25) kohaselt tekitati liiklusõnnetusega varalist kahju Fordi omanikule K.H. tema sõiduauto parempoolse esitiiva vigastuste näol. Liiklusõnnetuse pooled ei vaidle selles, et liiklusõnnetus toimus ning selle tagajärjel tekkis Fordi omanikul K.H. varaline kahju, kuid menetlusalune isik U.T
iab, et tema ei sõitnud ristmikule välja keelava fooritulega ning õnnetuses on süüdi K.H., kes ei andnud talle ristmikul manöövrit sooritades teed. Menetlusaluse isiku U.T ütluste kohaselt lähenes ta Sõpruse puiestee ja Anne tänava ristmikule kiirusega umbes 30-40 km/h ning ristmikule sõitmise hetkel põles talle roheline lubav foorituli. Olles ristmikust umbes 20-30 meetri kaugusel, märkas ta, et ristmikul alustas vastassuunast vasakpööret Ford ning kuna liiklusõnnetuse toimumise ajal oli tee lume tõttu libe, siis ta ei jõudnud, hoolimata pidurdamisest, seisma jääda ja sõitis manöövrit sooritanud Fordile otsa. Liiklusõnnetuse hetkel oli ristmikul ainult tema juhitav VW Sharan ning vastassuunas liikunud Ford. Liiklusõnnetuse järel sündmuskohale mingeid tunnistajaid ei ilmunud, vaid alles peale politsei tulekut tuli sündmuskohale mingi mees, kellega vestlemise järel ei nõustunud Fordi roolis olnud naisterahvas enam sellega, et tema põhjustas liiklusõnnetuse. Tunnistaja M.T. ütluste kohaselt nägi ta 2010. a novembris toimunud liiklusõnnetust pealt, kuna tema sooritas vasakpöörde Anne tänavale enne samas sõidusuunas sõitnud Fordi. Tunnistaja ütlustest nähtub, et manöövri ajal oli ristmikul palju erinevaid sõidukeid ning vasakpöörde sooritamist Anne tänavale ootas ristmikule väljasõitnuna kolm autot – üks sõiduk 3 tema ees ning tema sõiduki taga liiklusõnnetuses osalenud Ford. Kolmest ristmikule välja sõitnud sõidukist õnnestus ainult esimesel vasakpööre sooritada rohelise fooritule ajal, kuna mööda Sõpruse puiesteed tuli vastu rida autosid ning varem ei olnud võimalik vasakpööret lõpetada. Vasakpöörde sooritamise hetkel põles tunnistajale juba punane tuli, kuid kuna ta oli juba ristmikule välja sõitnud, siis pidi ta manöövri ära lõpetama. Manöövrit sooritades märkas ta, et vastassuunast mööda Sõpruse puiesteed lähenes ristmikule suurel kiirusel väikebuss, kellele pidi samuti põlema punane tuli, kuna sellel ristmikul töötavad foorid režiimil, kus mõlemalt poolt mööda Sõpruse puiesteed sõitvatele juhtidele põlevad identsed tuled. Kui tunnistaja M.T. jõudis manöövri lõpetada, siis ta kuulis, et tema taga toimus avarii. Parkides oma sõiduki kõrval asuvasse Anne sauna parklasse ning pöördudes tagasi sündmuskohale, märkas ta, et kaupluse Eeden ringtee poolt lähenenud väikebuss oli otsa sõitnud tema taga samuti vasakpööret oodanud Fordile. Kuna ta liiklusõnnetuses osalenud isikuid ei tundnud ning tal oli kiire, siis ta jättis Fordi juhile oma mobiiltelefoni numbri juhuks, kui on vaja tema tunnistust toimunud liiklusõnnetuse kohta. Samuti küsis ta väikebussi roolis olnud juhilt, et miks ta punase tulega ristmikule sõitis, mille peale viimane väitis, et talle põles roheline tuli. Liiklusõnnetuse hetkel oli vahelduva pilvisusega kuid selge sademeteta ja hea nähtavusega ilm. Tunnistaja K.H. ütluste kohaselt liikus ta Jaama tänava poolt tulles mööda Sõpruse puiesteed ning soovis teha vasakpööret Anne tänavale. Ristmikule sõites põles talle roheline foorituli ning seetõttu sõitis ta ristmikule välja ning ületas stoppjoone. Sellel hetkel ootas vasakpööret tema ees veel kaks autot. Vastutulevate autode tõttu ei olnud võimalik kohe vasakpööret sooritada ning seetõttu hetkel, millal K.H. avanes võimalus manööver lõpetada, põles temale juba keelav foorituli. Tema ees oodanud esimene sõiduk sai vasakpöörde sooritada vilkuva rohelise tule ajal ning teine auto sooritas pööret juba kollase tulega. K.H. nägi, et ristmikule lähenes vastassuunast veel üks auto, aga kuna fooris põles punane tuli, siis pidi punane tuli põlema ka sellele lähenevale autole ning seetõttu oli tal võimalus manööver ära sooritada, mida ta ka väiksel kiirusel hakkas tegema. Kuid seismajäämise asemel lisas vastutuleva auto juht kiirust ning sõitis manöövrit sooritanud tunnistaja juhitud Fordile paremasse esiratta koopasse sisse ning kokkupõrke tagajärjel tegi Ford pirueti ning jäi ninaga Jaama tänava poole seisma. Peale liiklusõnnetust tuli koheselt sündmuskohale M., keda ta polnud varem näinud ning kes andis talle oma telefoninumbri ja nõustus olema vajadusel tunnistajaks, kuna ta nägi õnnetust pealt, kuid ta pidi ära minema. Ta soovitas kutsuda politsei. Hiljem saabus sündmuskohale ka tunnistaja elukaaslane, kes vestles hiljem politseiga ning korraldas Fordi äraveo. Arvestades eeltoodut, tuleb kohtu hinnangul lugeda menetlusaluse isiku Krill U.T ütlused ebausaldusväärseks, kuna need on vastuolus tunnistajate ütlustega ning on ennast õigustavad. U.T väitel oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel ristmikul ainult tema juhitud VW Sharan ning pööret oodanud Ford. Samas on mõlemad tunnistajad kinnitanud, et vasakpööret ootas ristmikul kolm autot ning samuti sõitis Eedeni ringtee poolt mööda Sõpruse puiesteed enne U.T juhitud sõidukit rida teisi autosid. U.T väitis, et temale põles ristmikule sisenedes lubav foorituli, kuigi mõlemad tunnistajad ütlesid, et U.T-
pidi samuti põlema punane foorituli. U.T väitis veel, et peale liiklusõnnetust ei tulnud sündmuskohale mitte ühtegi tunnistajat ning üks meesterahvas saabus alles peale politsei saabumist. Samas nii M.T. kui ka K.H. ütluste kohaselt tuli M.T. koheselt peale liiklusõnnetust sündmuskohale ning andis K.H. oma telefoninumbri, et viimasel oleks 4 võimalik vajadusel M.T. tunnistajaks kutsuda. Samuti vestles M.T. ka U.T-ga . Peale politseid sündmuskohale saabunud meesterahvas oli K.H. elukaaslane, mitte tunnistaja M.T. . Seega on U.T ütlused olulistes detailides ebatäpsed ja vastuolus tunnistajate ütlustega. Vastuolud esinevad just nendes asjaoludes, mis õigustavad menetlusaluse isiku tegu. Kuigi K.H. oli liiklusõnnetuses üheks osapooleks, ei ole kohtul alust kahelda K.H. ning M.T. ütluste tõepärasuses, kuna need ühtivad detailides. Vastuolu esines vaid asjaolus, mis fooritulega ületas ristmiku M.T. (kas kollase või punase tulega). Kuna kolm autot ootasid võimalust sooritada vasakpööret terve foori tsükli, võis K.H. jääda märkamata, kas tema ees sõitev auto ületas ristmiku veel kollase või juba punase fooritulega. Eksimine ühes sellises asjaolus võib olla tingitud ka sellest, et liiklusõnnetusest on möödunud üle pooleteist aasta. Kohtu hinnangul on paljasõnaline U.T kaitsja väide, et M.T. tunnistus on fabritseeritud ning viimane ei näinud kokkupõrget pealt. Kohus juba eelnevalt asus seisukohale, et U.T ütlused selle kohta, et peale liiklusõnnetust ei tulnud mitte ühtegi tunnistajat sündmuskohale, on ebausaldusväärsed. Samuti ei ole U.T kaitsja esitanud kohtule mitte ühtegi muud tõendit, peale paljasõnalise väite, et M.T. ütlused on kokkupõrke järgselt kellegi poolt ette valmistatud. Asudes aktiivselt tunnistaja ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadma, tuleb kaitsjal esitada ka tõendid, mis sellist kahtlust kinnitavad. Seetõttu ei kehti siinkohal kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 3 tulenev in dubio pro reo põhimõte. Lisaks
idis U.T kaitsja, et tema hinnangul võisid tunnistajad M.T. ning K.H. eksida foorituledes, kuna sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 26-28) kohaselt paistis päike madalalt Fordile vastu. Selline seisukoht on kohtu hinnangul aga kaitsja paljasõnaline väide, mida muud tõendid ei kinnita. M.T. ütluste kohaselt oli vahelduva pilvisusega ilm, kuid nähtavus oli hea ning ta ei väitnud, et päike oleks sõitmist seganud. Samuti koostas politsei sündmuskoha vaatlusprotokolli pool tundi peale liiklusõnnetust ning vahelduva pilvisuse korral võivad tajutavad olud kiiresti muutuda. U.T kaitsja väitis, et liiklusõnnetuses osalenud autode vigastused ning liiklusõnnetuse järgne sõidukite asend näitab, et Ford oli just alustanud manöövrit ning seetõttu ei ole K.H. ütlused õiged. Kohtu hinnangul on antud kaitsja väide alusetu, kuna K.H. ei ole väitnud kohtus vastupidist sellele, mida autode vigastustest ning asendist võiks oletada. K.H. ütluste kohaselt alustas ta väikesel kiirusel manöövrit vasakule ning sellel hetkel sõitis talle teine sõiduk esimesse parempoolsesse esiratta koopasse sisse ning Ford tegi kokkupõrke tagajärjel pirueti ja jäi ninaga Jaama tänava poole seisma. Antud K.H. ütlusi kinnitavad ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ning selle lisaks olev fototabel (tl 29-33), millelt on näha, et Fordil on kahjustada saanud parem esimene rattakoobas ja Fordi nina on praktiliselt vigastusteta ning Ford on kokkupõrke tagajärjel muutnud suunda. Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks oleva liiklusõnnetuse skeemi (tl 25) kohaselt on Jaama tänava poolse Sõpruse puiestee ja Anne tänava ristmikul vasakule Anne tänavale pööramiseks ettenähtud eraldi sõidurada, kus foori juures asuvast stoppjoonest kuni teede ristumiskohani on 22 meetrit. Tunnistajate K.H. ja M.T. ütluste kohaselt olid kõik kolm sõidukit sõitnud üle stoppjoone ristmikule välja, et võimalusel sooritada pööre vasakule Anne tänavale. Kuna antud ristmikul puudub nooltuledega foor, siis peavad vasakule pöörata soovijad läbi laskma kõik vastassuunas otse sõitvad või paremale keeravad sõidukid vastavalt
§-
156. Seetõttu 5 ei olnud vastutulevate autode tõttu võimalik kõigil kolmel ristmikule välja sõitnud sõidukil manöövrit lubava fooritule ajal lõpetada.
kohaselt peab foori lubava tule ajal ristmikule sõitnud juht sealt kavatsetud suunas ära sõitma, sõltumata ristmikul olevate teiste fooride tuledest. Seega oli ristmikule välja sõitnud K.H. kohustus oma manööver ära lõpetada, hoolimata fooris põlevast tulest, kuna ta oli juba stoppjoone ületanud ning ristmikule välja sõitnud.
Sündmuskoha vaatlusprotokolli liiklusõnnetuse skeemi kohaselt on Eedeni ringtee poolse Sõpruse puiestee ja Anne tänava ristmikul otse üle ristmiku liiklemiseks ette nähtud eraldi sõidurada, kus foori juures asuvast stoppjoonest kuni teede ristumiskohani on 13,6 meetrit. Tunnistajate K.H. ja M.T. ütluste kohaselt põles hetkel, millal Fordi juht asus sooritama vasakpööret, milleks kohustas teda
, fooris punane tuli ning seega antud ristmikul kasutatava dubleeriva foorisüsteemi tõttu pidi punane tuli põlema ka Eedeni ringi poolt ristmikule lähenenud VW Sharani juhtinud U.T-
. Seega oleks pidanud U.T jääma stoppjoone ees seisma, mida viimane ei teinud. Sellest tulenevalt heidetakse U.T-
ette tegevusetust, mille eest KarS § 13 lg 1 kohaselt vastutab isik siis, kui ta oli õiguslikult kohustatud seaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma.
LS § 7 lg 1 kohaselt on liikleja mh isik, kes osaleb liikluses juhina ning LS § 7 lg-st 4 tulenevalt on juht isik, kes juhib sõidukit.
kohaselt ei tohi keegi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Seega oli U.T liikluses erisubjekt ehk garant, kes oli kohustatud järgima liikluseeskirja nõudeid ning vastavalt sellele liiklema ohutult, ära hoidma kõikvõimalikke ohuolukordi ning foori keelava tule korral jääma stoppjoone ees seisma. Kuna U.T pani talle etteheidetava teo toime tegevusetusega, tuleb põhjusliku seose tuvastamisel kasutada skeemi, mille kohaselt esineb tegevusetuse korral põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel siis, kui tegutsema pidanud isiku kohustuslik tegu oleks tagajärje ära hoidnud. Kui U.T oleks täitnud
§-st 166 tulenevat nõuet ning peatunud foori keelava tule korral stoppjoone ees, siis ta ei oleks kokku põrganud ristmikul pööret lõpetanud Fordiga ning Fordi omanikule ei oleks tekkinud varalist kahju. Seega on olemas põhjuslik seos U.T tegevusetuse ning tekkinud tagajärje vahel. Arusaamatu on menetlusaluse isiku U.T kaitsja väide, et sündmuskoha vaatlusprotokolli liiklusõnnetuse skeemile märgitud 10 meetrise pidurdusjälje olemasolu tõendab, et U.T ei lähenenud ristmikule suurel kiirusel ning sõitis ristmikule rohelise tulega. Esiteks on täiesti põhjendamatu ning ebaloogiline kaitsja väide, et pidurdusjälje olemasolu näitab, et U.T sõitis ristmikule rohelise tulega ning isegi kui oleks võimalik pidurdusjälje pikkuse ning teeolusid arvestades välja arvutada oletatav VW Sharani kiirus enne kokkupõrget, siis ei muuda see kuidagi U.T-
etteheidetavat tegevust õiguspäraseks, kuna U.T oleks pidanud seisma jääma enne stoppjoont, kuid sündmuskoha vaatlusprotokolli liiklusõnnetuse skeemi kohaselt algasid pidurdusjäljed peale stoppjoont. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on 17 U.T täitnud LS § 74 lg 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. KarS § 18 lg 3 6 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et isikule ette heita hooletust, peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust – jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Tulenevalt eespool viidatud
§-st 4 on kõik liiklejad kohustatud täitma liikluseeskirja nõudeid, sh § 166 tulenevat kohustust jääda foori keelava tule korral stoppjoone taga seisma. Sellisest kohustusest hoolimata ei jäänud U.T stoppjoone taga seisma, kuigi autojuhile ettenähtud hoolsa käitumise korral oleks ta pidanud märkama, et fooris on süttinud keelav punane tuli ning ta oleks saanud stoppjoone taga seisma jääda. Seega pani U.T talle etteheidetava teo toime hooletusest. Menetlusaluse isiku U.T teos ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid ning puuduvad tema süüd välistavad asjaolud. III Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 7417 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku U.T tegevuses KarS §-s 57 ja §-s 58 ettenähtud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esinenud. 17 Kohus on seisukohal, et U.T-
kohtuvälise menetleja poolt LS § 74 lg 1 järgi määratud rahatrahv 75 trahviühikut, mis jääb antud väärteo eest seadusandja poolet ettenähtud karistusraami alumisse neljandikku, on vastavuses isiku süüga. Kohus
iab, et kohtuvälise menetleja määratud kergemaliigiline alammäära lähedane karistus on piisav, et mõjutada U.T hoiduma edaspidistest õigusrikkumistest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid, kuna U.T ei ole karistusregistri õiendi (tl 46) kohaselt eelnevalt karistatud liiklusnõuete rikkumise eest Ingeri Tamm Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.