lg 8 normi ja pani sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Ühistranspordiseadus (ÜTS) § 542 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, fototabeliga ning tunnistaja XXXütlustega. Kohtuväline menetleja leidis, et täidetud on teo objektiivne koosseis ning teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei leidnud. Menetlusalune isik vastulauset ei ole esitanud. Võttes aluseks eeltoodud ja lähtudes KarS § 56 lg 1 ning V™S § 73 lg 1 p 1 määras 2 kohtuväline menetleja Z.G-le ÜTS § 54 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200 eurot. KAEBUSE SISU Z.G esitas 05.02.2013.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja 13.12.2012.a. otsus väärteoasjas nr 12050488 ja lõpetada menetlus V™S § 29 alusel. Kaebaja selgitab kaebuses, et ta ei olnud teadlik, et tema suhtes on alustatud ja läbiviidud väärteomenetlus ning tema suhtes tehtud otsusest, mis oli jõustunud ja saadetud sundtäitmisele kohtutäiturile. Antud asjast sai kaebaja teada 21.01.2013.a., kui tuli Tallinna kohtutäitur Terje Tšapise täitmisteade. Kaebajale ei ole tutvustatud tema õigusi ja kaebaja juuresolekul ei ole koostatud väärteomenetluse protokolli ega otsust. Kuna kaebaja sai teada enda suhtes tehtud otsusest 21.01.2013.a. oli kaebuse esitamise tähtajaks 05.02.2013.a. Kaebaja leiab, et vaatlusprotokoll on tagantjärele fabritseeritud. Kaebaja väidab, et kell 03:48:45 ei olnud politseipatrull veel kaebaja sõidukit kinni pidanud ning seega ei olnud kohtuvälise menetleja ametnikul mingil viisil võimalik hakata vaatlusprotokolli koostama kell 03:50 Mustamäe tee 80 ega ka 82 maja juures, arvestades, et kaebajal ei olnud võimalik Kristiine keskuse juurest jõuda Mustamäe tee 82 maja juurde 1 minuti ja 15 sekundiga, s.o. kella 03:50-neks nagu on kirjas vaatlusprotokollis. Kaebaja viitab sellele, et vaatlusprotokolli teatud osad on vormistatud arvutis ning osa teksti on kirjutatud käsitsi. Kaebaja leiab, et kui MUPO ametnikul oleks kaasas olnud sülearvuti oleks ametnik kogu teksti koostanud arvutis. Seega leiab kaebaja, et protokoll koostati tagantjärele arvutis. Samuti leiab kaebaja, et tunnistaja XXXülekuulamise protokoll on tagantjärele fabritseeritud ning tunnistaja on teadvalt valeütlusi andnud. Tunnistaja ülekuulamise protokollis on kirjas, et ülekuulamine toimus kell 04:02 kuni 04:08, seega on ilmne, et püüti kellaaegu näidata 2 selliselt, et oli võimalik koostada nii sündmuskoha vaatluse protokoll kui ka üle kuulata tunnistaja. Kuivõrd sõiduk peeti kinni kell 03:55, siis on ilmne, et tunnistaja ülekuulamist ei saanud koostada kell 04:02-st. Kaebaja poolt juhitud sõidukit ei ole MUPO patrull püüdnud peatada. MUPO patrullil puudub seadusest tulenev õigus sõidukeid peatada ning selle õigus on üksnes politseipatrullil. Kaebaja ei ole iial suhelnud Artur X . Sündmuskohal kaebaja väidab, et tema suhtles üksnes politseipatrulliga, kes oli sõiduki kinnipidajaks. Kui A.X oleks kaebajale teatanud väärteomenetluse alustamisest kaebaja suhtes, siis oleks pidanud A.X esitama pädevustunnistuse ning siis alles menetlustoiminguid läbi viima. Kaebaja helistas koheselt peale politseipatrulli poolt kinnipidamist Mustamäe tee 82 maja juurest oma abikaasale XXX , kes pöördus 6 telefonikõnega hädaabinumbrile 110, et teada saada, miks politseipatrull pidas kinni kaebajale kuuluva sõiduki. Kaebajale on väljastatud PPA poolt teabenõude korras patrullileht, millest nähtub, et politseipatrull on saanud juhtimiskeskusest kella 03:50 ajal teate, et Endla – Paldiski maanteel taksojuht ei peatu ja takso peeti kinni Mustamäe tee 82 maja juures, kuid patrulllehelt ei nähtu mingi konkreetne rikkumine või et alustatud oleks väärteomenetlust. Seega sõiduki kinnipidamise hetkel ei olnud tuvastatud. 14.01.2013.a. pöördus kaebaja MUPO poole küsimusega, kas tema suhtes on MUPO menetluses väärteomenetlusi. 15.01.2013.a. teatati, et 13.11.2012.a. alustati väärteomenetlust. Sellest kaebaja küll ei lugenud välja, et tema suhtes oleks jõustunud otsus. Tegelikult kaebaja ei ole teadlik olnud väärteoprotokolli koostamisest, kuna seda ei ole koostatud kaebaja juuresolekul, mida saab kinnitada ka kaebaja Z.G, kes oli sündmuskohal. V™S § 69 lg 1 p 4 ja § 56 lg 2 p 3,4 alusel oleks kohtuvälise menetleja kohustus kanda väärteoprotokolli nii menetlusaluse isiku elukoht kui ka töökoht. Antud juhul oli töökoha märkimine oluline, kuivõrd töölepingu alusel vedaja juures töötavat taksojuhti ei saa karistada ÜTS § 54 2 lg 1 alusel. Käesolevas asjas sai subjektiks olla üksnes vedaja aga mitte vedaja juures töötav palgatöötaja. Tallinna Linnavalitsuse määrusest nr 36 § 2 lg 8 ei tulene mingil viisil, et vedaja juures töölepingu alusel töötaval palgatöötajal oleks kohutus hoolitseda auto puhtuse eest. Selline kohustus on vedajal. Samuti leiab kaebaja kaebuses, et ei ole väärteoprotokollis õige väide, et auto oli porine või ilm oli kuiv. Sel perioodil oli ilm sajune ja lörtsine. Samuti ei ole sõiduk musta värvi (nagu kirjas on sündmuskoha vaatluse protokollis), vaid hall. KOHTUVÄLISE MENETLEJA KIRJALIK SEISUKOHT KAEBUSELE Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektorid A.X ja XXXsoovisid kontrollida 13.11.2012.a. kell 03:43 Tallinnas G.Otsa tänaval asuvas taksopeatuses sisselülitatud taksoplafooniga parkivat tugevalt määrdunud sõiduautot Opel Astra, reg.nr XXX . Nähes lähenevat suhtlemissooviga inspektorit sõitis juht koheselt ära, soovimata alluda kontrollimisele. Ärasõidust tingituna edastati telefoni teel ametiabi taotlus Põhja politseiprefektuurile sõiduauto peatamiseks vajadusega tuvastada juhi isik seoses väärteomenetlusega. Politsei poolt sõiduauto peatamise järgselt paluti juhilt isikut ja taksoteenuse osutamise seaduslikkust tõendavaid dokumente, teavitati õigustest ja kohustustest ning väärteomenetluse algatamise põhjustest, milleks oli taksona kasutatava sõiduki porine ja räpane välimus. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebuses on esitatud hulgaliselt väärteoasjaga mitteseotud asjaolusid, millele ei pea kohtuväline menetleja vastata ja selgitada. Mustamäe teel peatas politsei Z.G poolt juhitud sõiduki. Munitsipaalpolitsei patrull kohale jõudes esitles end ja teatas juhile kinnipidamise põhjustest. Ühtlasi palus ta juhil esitada isikut tõendava ja taksoveoks vajalikud dokumendid. Esitatud 3 dokumentidest selgus, et juhiks osutus Z.G. Kuna suhtlemine oli korrektne ning kaebaja esitas dokumendid lahkus politseipatrull. Seejärel teatasid munitsipaalpolitsei ametnikud, et peavad koostama väärteoprotokolli põhjusel, et auto on porine ning seega taksoteenuse osutamiseks sobimatu ja teavitasid isikut tema õigustest. Z.G avaldas soovi, et viibiks juristina kohal tema abikaasa Z.G , Juristi saabumise järgselt Z.G loobus teatavaks võtmast ja tutvumast oma õiguste ja kohustustega, keeldus avaldamast isiku-, elu- ja töökoha andmeid. Samuti keeldus isik ütluste andmisest ning väärteoprotokolli allkirjastamisest ja vastuvõtmisest ning lõpuks lahkus sündmuskohalt. V™S § 70 lg 1,2 kohaselt on tehtud väärteoprotokolli märge ja seega loetakse koopia Z.G-le üleantuks. Z.G sõiduk peatati kahe maja vahel Mustamäe tee 82/80. ÜTS § 542 lg 1 kohaselt karistatakse bussi-, trammi-, trollibussi- või autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi või taksoveo või pagasveo nõuete rikkumises eest. Antud sätte alusel vastutab süüteokoosseisu alusel juht mitte veokorraldaja OÜ XXX (XXX). KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ja tema esindaja kaebuse ja selles esitatud taotluste juurde. Kaebaja andis ütlusi, et 13.11.2012.a. peeti teda kinni Mustamäe tee 82 maja juures kella nelja ajal ning ta andis politseile juhiload ja jäi ootama. Peale seda politseipatrull sõitis minema ning ta püüdis politseiga ühendust saada, et lubasid tagasi saada. MUPO hoidis lubasid enda käes ning kui ta load kätte sai siis ta sõitis ka minema. Kohapeal ei olnud väärteomenetlusest juttugi ning ei koostatud ka mingit väärteo protokolli. Talle ei seletatud üldsegi, miks teda kinni peeti. Tema viibis kogu aeg autos. Tal ei palutud mingeid selgitusi anda, ei selgitatud kohustusi ega õigusi. Samuti ei ole talle mingeid dokumente proovitud üle anda. Kaebaja selgitas, et tema ei ole Georg Otsa parklast ära sõitnud ning ta ei tea kes temaga kontakteeruda tahtis ning tal ei ole MUPO-ga mingit pistmist olnud. Ta ei tea ka seda miks politsei teda kinni pidas. Samuti ei ole tema taotlenud, et tema juristiks oleks Z.G. Kaebaja kaitsja leidis, et antud juhul ei ole Z.G väärteomenetluse subjektiks. Tegemist ei ole füüsilisest isikust ettevõtjaga, ega ka töövõtulepingu alusel töötava isikuga. Antud juhul on tegemist töölepingu alusel töötava isikuga, kes konkreetselt töötab äriühingus. Takso, mille pesemist nõutakse kuulub konkreetsele äriühingule ja seega saab olla antud asjas subjektiks äriühing OÜ XXX , mitte kaebaja Z.G. Kaebaja kaitsja leidis, et, antud juhul vastavalt Tallinna Linnavalitsuse määrusele nr 36 § 1 lg 2 kohaldatakse haldusmenetluse sätteid. Kaebaja esindaja leiab, et väärteomenetlust saab kohaldada ainult nende asjade suhtes, mis on seaduses otseselt kirjas. Samuti leiab kaebaja kaitsja, et kaebajale on antud asjas määratud maksimum trahvisumma. Isikule ei ole varasemalt rikkumisi olnud ning seega on määratud ebaproportsionaalne karistus isegi, kui ta on selles teos süüdi. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja leiab, et antud juhul on subjektiks taksot juhtiv isik ning vastavalt on ka vormistatud väärteomenetluse otsus. Nähtub ka XXX poolt esitatud töölepingu väljavõttest, et vastutab täielikult taksojuht. Z.G karistati 50 trahviühikuga ehk siis 200 eurose trahviga, seega 1/4 ulatuses, mitte maksimum määras. Kohtuväline menetleja jääb selle juurde, et subjekt on valitud õigesti. Töölepinguseaduse § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma kohustusi lojaalselt oma teadmiste ja oskuste kohaselt, tööandja kasu silmas pidades ning tööiseloomust vajaliku hoolsusega. Kuna Z.G kasutas oma töö tegemiseks tööandja vara - autot. Seega võttes oma valdusesse taksoteenuse osutamiseks taksotunnustega sõiduki laieneb juhile terve hulk seadusi ning eeskirju mida tuleb ja saab täita ainult juht, mitte aga selle auto omanik. Takso oli porine ja sellega ei olnud võimalik nõuetekohaselt teenust osutada. Sellega võis kaasneda klientide riiete, pagasi rikkumist või isegi hävimist. 4 Kohtuväline menetleja pöörab ka tähelepanu, et kui vastaspool leidis, et teda peeti kinni ebaseaduslikult, siis oli tal võimalik kinnipidamise hetkel oma seisukohti selgitada ja osaleda väärteomenetluses. Tunnistaja Roman X andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema töötab MUPO-s. Kaebajat ta ei tunne, aga nägu on tuttav. Ta on kaebajaga kokku puutunud aga ei mäleta kuupäeva ja kellaaega. Oli öösel patrullis ja sõitsid paarimehega mööda Pärnu maanteed ning ristmikul kus, on taksopeatus, kus märkasid ühte taksot, mis oli väga must. Ta tegi ringi ära, kuna antud parklasse otse keerata ei saa. Sama auto hakkas liikuma. Ta proovis minna takso juurde ja küsida dokumente ja tutvustas ennast. Takso keeras Pärnu maanteele ja sealt keeras Vabaduse väljaku poole. Nad sõitsid taksole järgi ja samal ajal helistas politseile, et paluda politseilt abi auto kinnipidamisel. Politsei pidas antud takso kinni Mustamäe teel maja nr 82 juures. Politsei tutvustas end taksojuhile ja küsis taksojuhilt dokumendid. Tema oli samal ajal kõrval ning samuti tuli ka tema paarimees X , kelle kätte dokumendid anti. Politsei küsis kas on veel nende abi vaja ja nad sõitsid minema. Pärast politsei lahkumist algas menetlus. Taksojuht palus kutsuda enda juristi kaitsjana. Kaitsja (naisterahvas) tuli taksoga, kes karjus nende peale ja solvas. Artur X koostas väärteoprotokolli, mis vormistati nende autos. Kaitsja oli vormistamise juures. Z.G keeldus allkirja andmast ning keeldus ka ütlustest. Samuti ei soovinud, et talle õigusi tutvustatakse. Ta ei mäleta, et sellel päeval oleks sadanud, aga teed olid märjad. Kaasas olid neid trükitud blanketi arvutis aga juurde tuleb käsitsi kirjutata mis takso, firma, number ja kes taksoga sõitis. Tagantjärgi mingeid dokumente ei vormistatud. Esimene menetlustoiming kohapeal oli sündmuskoha vaatlus, mida viis läbi A.X . Tema oli antud menetluses tunnistaja. Väärteoprotokoll koostati tööautos, kuhu kutsuti ka Z.G aga ta keeldus sellest. Tunnistaja XXX andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et Z.G on tema abikaasa. 13.11.2012..a kella 03:56 ajal helistas abikaasa ja teatas, et teda peeti Mustamäe teel kinni ja ta ei saa aru miks ta kinni peeti. Tema helistas selle peale kell 03:59 numbrile 110, kus ta ütles, kes ta on ja miks tema abikaasa kinni peeti. Talle lubati 5 minuti pärast tagasi helistada. Talle helistati tagasi kell 04:02 ja öeldi, et MUPO tegeleb tema abikaasaga. Korrapidaja ei öelnud talle, mis on kinnipidamise põhjus. Ta läks kohale Mustamäe tee 82 ning tema abikaasa Z.G istus oma autos. Abikaasa teatas talle, et politsei võttis temalt juhiloa. Politseipatrull andis juhiload MUPO-le üle. Eemal seisis mingi auto, mille mootor seisis ning oli pime. Sõidukil tuled ei põlenud. Sellest autost tuli välja 2 meest, kelle käes oli tema abikaasa juhiload. Ta pidevalt helistas politseile ja soovis teada saada, millisel õiguslikul alusel ta abikaasa kinni peeti, milline oli tema rikkumine ning miks temalt load ära võeti ja MUPO-le üle anti. Neile öeldi, et patrull kohale ei tule. MUPO sõitis ka minema. Paar päeva hiljem pöördus ta avaldusega politsei sisekontrolli poole. Sel ajal, kui tema viibis abikaasa juures sündmuskohal keegi ei tulnud tutvustama mingeid dokumente, keegi ei soovinud allkirja. MUPO ei lähenenud kordagi Z.G-le ega talle. Kohapeal ei mingeid õigus ja kohustusi ega protokolle ei tutvustatud ja seega ei saanud ka tema anda Z.G-le mingeid juhiseid väärteomenetluse käitumiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, tema esindaja, kohtuvälise menetleja ja tunnistajad ja uurinud tõendeid kogumis, leiab, et väärteoasjas tehtud otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus jätta rahuldamata. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud ÜTS § 542 lg 1 ettenähtud 5 väärteo toimepanemise eest, mis on bussi-, trammi-, trollibussi- või taksojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest. Kohtuväline menetleja on antud juhul menetlusalust isikut karistantud õige sätte alusel. Antud paragrahv sätestab just taksojuhi poolt toime pannud rikkumise. Antud juhul ei saa olla subjektiks takso firma nagu kaebuse esitaja ja tema esindaja leiavad. Kaebuse esitaja esindaja on esitanud taotluse, mille kohaselt leidis, et väärteomenetluses puuduvad väärteo tunnused ning alustatud on üldse ebaseadusliku menetlusega ning leidis, et antud juhul peaks kohaldama haldusmenetluse sätteid. Kohus leiab, et antud taotlus on põhjendamatu. ÜTS § 5411 sätestab, et antud seaduse §-des 541 – 547 ja 5410 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Seega on kohtuväline menetleja kohaldanud kaebaja Z.G suhtes õige menetluse sätteid ehk väärteomenetlust. Vaidlusaluses otsuses on inkrimineeritud kaebuse esitanud isikule taksona kasutatava mootorsõiduki kasutamist, mis ei olnud puhas. Tallinna Linnavalitsuse 22.08.2012.a.
, mis sätestab sõitjate mugavust ja ohutust tagavad nõuded taksoveol kasutatavatele sõidukitele Tallinnas, § 2 lg 8 kohaselt peab taksona kasutatav sõiduk olema puhas ja terve nii väljast kui seest, sh pagasiruum ja istmed. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaebuse esitanud isiku kasutuses olnud ja juhitud sõiduk Opel Astra reg.nr XXX , mis taksona ei olnud puhas, sisaldab endas
lg-s 8 sätestatud kohustuse rikkumist ning selline käitumine on hinnatav ÜTS § 542 lg 1 ettenähtud väärteona. Inkrimineeritud teo toimepanemine on väärteoasjas kogutud tõenditega täies ulatuses tõendamist leidnud ning alus kaebuse esitanud isiku käitumisele antud juriidilise hinnangu muutmiseks puudub. Tunnistaja R Roman X ütlustega on tõendatud, keda on hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest, et nad soovisid koos A.X Z.G sõiduautot peata kuna sõiduk oli must, sõiduki peatamiseks tuli kasutada politseipatrulli abi. Artur X koostas väärteoprotokolli, mis vormistati nende autos. Z.G keeldus väärteo protokollile allkirja andmast ning keeldus ka ütlustest. Kaasas olid neid trükitud blanketi arvutis aga juurde tuleb käsitsi kirjutata mis takso, firma, number ja kes taksoga sõitis. Tagantjärgi mingeid dokumente ei vormistatud. Esimene menetlustoiming kohapeal oli sündmuskoha vaatlus, mida viis läbi A.X , samuti on väärtegu tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, millest nähtub sõiduki seisukord. Kohus vaagib küsimust, kas menetlusalune isiku kasutuses olnud ja taksoveoks kasutatav sõiduk oli määrdunud selliselt, mis annab aluse rääkida Tallinna Linnavalitsuse 22.08.2012.a.
Kohtu hinnangul tuleb väärteomenetluse käigus kogutud materjalide ja väärteoprotokolli pinnalt sellise rikkumise olemasolu jaatada. Nähtuvalt sündmuskoha vaatlusprotokollist, mis on vormistatud 13.11.2012.a. nähtub, et sõiduk Opel Astra reg.nr XXX , mida kasutati taksona (Marabu Takso) on porine. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtub, et takso on kaetud paksu kuiva poriga ning takso küljeaknad ja katus kuivanud tolmukihiga. Kaebuse esitaja esindaja on esitanud ka ilma prognoosi, mis väärteo toimepanemise ajal on olnud. Ilma prognoosist nähtus, et 13.11.2012.a. madalrõhulohk ühes sajupilvedega eemaldub ja ilm oli enamasti sajuta. Väärteos kogutud tõenditega on tuvastatud kuivad ilmastiku- ja teeolud. Seda arvestades ning kõrvutades märgitud fototabelitelt nähtuvaga, asub kohus seisukohale, et teo toimepanemise ajal eksisteerinud ilmastiku- ja teeolude kontekstis on menetlusaluse isiku kasutuses olnud sõiduauto vaadeldav mittepuhtana
Nimelt nähtub fototabelist, et tegemist on nö kuivanud mustusega, mis kohtu hinnangul ilmastiku- ja teeoludest lähtuvalt ei saanud tekkida üksnes väärteo toimepanemise ajal, s.o 12.11.2012.a. kell 03:50, vaid see pidi 6 olema tekkinud juba varem. Kohus juhib tähelepanu, et kaebuse esitaja ei ole oma kaebuses ega ka kohtuistungil vaidlustanud sõiduki mustust. Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemise süüdi. ÜTS § 542 lg 1 kohaselt karistatakse bussi-, trammi-, trollibussi- või taksojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse määramisel on kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt kohtupraktikale lähtutakse esmalt süü suurusest, mis on eelduseks karistuse mõistmisele ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ja seejuures arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, millede olemasolul siis vastavalt kas kergendatakse või raskendatakse karistust. Samuti lähtutakse võimalusest süüdlast mõjutada edaspidi ning õiguskorra kaitsmise huvidest. Antud väärteos teo objektiivne koosseis tuleneb Tallinna Linnavalitsuse 22.08.2012.a.
lg 8, mille kohaselt taksona kasutatav sõiduk peab olema puhas ja terve nii väljast kui seest, sh pagasiruum ja istmed, st peab olema välistatud reisijate riiete ja pagasi määrdumine või rikkumine. Teos õigusvastasust välistatavad asjaolud puuduvad. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kuna kontrollimise hetkel oli sõiduk puhastamata/pesemata, siis pidi Z.G teadma, et teostab süüteokoosseisule vastavat tegu, st osutab taksoteenust selleks mittelubatud sõidukiga, millega on täidetud teo subjektiivne koosseis. Antud asjas ei esine süüd välistatavadasjaolud. Antud väärteopuhul ei ole tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati kaebuse esitanud isikut rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so sanktsiooni alammäära lähedases määrases. Kohus leiab, et sellise süüteoasjaolude ning isikuandmete juures on karistuse mõistmine olnud seaduslik ja põhjendatud. Samuti kohus leiab, et selline sanktsiooni määr avaldab positiivset mõju menetlusaluse isiku edasisele käitumisele ja tagab tema õiguskuulekuse. Z.G kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada oma kaitsealusele seoses väärteoasja kohtumenetlusega määratud kaitsjale makstud tasu summas 264 eurot (sisaldab käibemaksu). V™S § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Sellest tulenevalt kuulub ka väärteomenetluses kohaldamisele KrMS § 187 lg-s 2 sisalduv põhimõte, mille kohaselt vaidlustatud otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seetõttu jäävad menetluskulud (riigi õigusabi) summas 264 eurot kaebaja Z.G enda kanda. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. 7 Kohus juhindudes KarS § 47 lg 1, V™S § 132 p 1, § 109 – 111, § 133 – 135, KrMS § 187 lg 2. Margot Mikler Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.