Väärteo toimepanemise ajal kehtinud LS § 7417 lg 1 redaktsioon näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. LE § 91 kohaselt enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. LE § 97 kohaselt peab juht enne pööret aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Kohus on seisukohal, et V.M-i poolt 18.01.2011.a LE §
nõuete rikkumine ja seega LS § 7417 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemine on kohtus täielikult tõendamist leidnud. Antud väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et 18.01.2011.a kella 17.29 ajal sõitis V.M Viljandi-Põltsamaa teel suunaga Põltsamaa poole ning soovides parempööret sooritada, pööras ta esialgu vasakule vastassuunavööndisse ning seejärel paremale, kui toimus kokkupõrge D.Õ. poolt juhitud VW Golfiga. V.M-i ütluste kohaselt paremal asunud sissesõidutee, kuhu ta soovis keerata, oli lumevallide tõttu kitsas, mistõttu pidi ta enne parempöörde sooritamist esmalt pöörama vasakule. Seejuures veendus ta eelnevalt manöövri ohutuses ja tagant lähenevate sõidukite puudumises. Kaebaja kinnitas, et lülitas sisse vasaku suunatule ja sooritas esmalt vasakpöörde, milleks oli õigustatud tulenevalt LE §-st 99. Kohus leiab, et see väide on alusetu, kuna LE § 99 kohaselt võib juht pööret tehes LE §-des 97, 98 ja 109 nõuetest kõrvale kalduda üksnes tingimusel, et ei ohustata ega takistata teist liiklejat. Tunnistajad kinnitasid kohtus, et nad sõitsid V.M-i taga mitu kilomeetrit. Kuna V.M pööras esmalt vasakule, mitte pärisuunavööndi ääre poole, ei saanud tema taga sõitnud sõiduki juht eeldada, et ta võiks järsku uuesti paremale pöörata. Lisaks kinnitasid tunnistajad, et paremale pöörates V.M suunamärguannet ei näidanud. Eeltoodust nähtuvalt ei olnud tagant lähenenud sõidukil mingit võimalust aegsasti näha ette liiklusohtlikku olukorda ning selle tekkimisel teel ristiasetsevast V.M-i sõidukist ohutuks möödumiseks. Seega jättis V.M arvestamata asjaoluga, et tagant võib läheneda sõiduk. See kohustus tuleneb LE § 91 sätetest. V.M on avariis süüdlasena püüdnud näidata VW Golf juhti D.Õ., loetledes asjaolusid, mis tema arvates näitavad viimase poolt liiklusreeglite rikkumist. V.M on väitnud, et juhul, kui D.Õ. oleks järginud liikluseeskirja nõudeid, ei oleks õnnetust juhtunud. Kohtule jääb see väide arusaamatuks, kuna D.Õ., kes nägi V.M-i juhitud sõidukit pikemat aega sõitmas parempoolsel sõidurajal, ei saanud eeldada, et viimane tema suunavööndist vasakule vastassuunavööndisse pöörates ootamatult tagasi paremale pöörab. Lisaks nähtub tunnistajate ütlustest ja fototabelitest, et nimetatud teelõigul ei olnud nähtavus piiratud. Eelnimetatud asjaolud näitavad selgesti, et kaebaja ise ei pööranud piisavalt tähelepanu tagant läheneda võivatele sõidukitele. V.M oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud aru saama, et mistahes sõidutrajektoori ootamatu muutmine võib kaasa tuua liiklusohtliku olukorra, kuid tal puudus hooletu juhtimise tõttu ülevaade tagant lähenevatest sõidukitest ning seega ta ei olnud piisavalt ettevaatlik sellises olukorras liikluseeskirja nõuetele mittevastavaid manöövreid sooritades. Kohus on eeltoodud asjaoludel ja põhjendustel seisukohal, et kohtuistungil on täielikult tõendamist leidnud V.M-i süü 18.01.2011.a liiklusõnnetuse põhjustamises, kuna ta ei täitnud LE §
Nimetatud liiklusõnnetusega kaasnes varaline kahju. Seega on V.M-i süütegu õigesti kvalifitseeritud LS § 7417 lg 1 järgi. V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 7417 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuks. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati V.M-i rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o summas 160 eurot. Seega karistati teda alla sanktsiooni keskmise määra. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud KarS § 56 sätestatud karistamise alustega. Karistus on määratud arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid ja võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.