Prokuröri abi Urmo Paal Süüdistatav Kaitsja elukoht: Xxx, isikukood xxx; G.J kodakondsus: määratlemata; haridus: põhiharidus, emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: troppija; kriminaalkorras karistatud: 18.01.2010 Harju Maakohtu otsusega
järgi tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud; 06.06.2011 Harju Maakohtu otsusega
Kahtlustatavana kinnipidamine alates 19.06.2012.a. Sergei Narusberg RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.J
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista G.J-ile 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 6, 7; § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 06.06.2011.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 3 (kolm) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust. Mõistes liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 19.06.2012.a. Tõkendina kohaldada G.J suhtes vahistamine. Vahistada G.J kohtusaalis.
lg 1 p 1 kohaselt ära võtta G.J-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.
alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 5 Välja mõista G.J-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 217 (kakssada seitseteist) eurot 50 senti riigituludesse ja kaitsjatasu kokku 115 (ükssada viisteist) eurot 20 senti riigituludesse. Selgitusse märkida „G.J 1-12-6155, sundraha“ ja „G.J 1-126155, kaitsjatasu.“ KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri
G.J süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. 19.06.2012.a. koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, millest nähtub, et mõõtetulemus 1,00 mg/l /tlk 10-11/; tunnistaja Eneli K ütlused, millest nähtub, et olles 19.06.2012.a. tööl koos patrullpolitseinik Jaana K ´iga kui said kella 17.41 ajal juhtimiskeskuselt teate, et Harjumaal Raadiku vallas Lagedi Aruküla Peningi tee 6 kilomeetril Kulli Raudtee ülesõidu juures on teelt välja sõitnud ilmsete joobetunnustega juhi sõiduk Opel Corsa reg nr xxx ning üritab kraavist välja sõita. Kohale jõudsid kella 17.45 ajal ning nägi, et sõiduk Opel Corsa oli kraavis ning tagurdas elektrikaabli asukohta tähistavat posti. J. K andis sõiduki roolis olevale isikule korralduse väljuda. Isik tuikus ja tema suust tuli tugevat alkoholile omast lõhna. Isikul dokumente esitada ei olnud. Isik ütles oma nime G.J (ik xxx9). J. K tuvastas isikul indikaatorvahendiga alkoholi joobe 1,14 mg/l kohta. Kohapeal tuvastas J. K G.J tõendusliku alkomeetriga joobe. Lõplik tulem oli 1,10 mg/l (laiendmääramatus 0,10 mg/l) ja mõõtetulemus 1,00mg/l kohta. Isik tuvastatud juhiluba xxx alusel. Sõiduk toimetatud isiku elukoha Kulli 4 Raadiku vallas /tlk 14-15/; 20.06.2012.a koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et kahtlustatav tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et tema juhtis Opel Corsa registreerimisnumbriga xxx, olles alkoholijoobes. Antud juhtumi kohta andis järgmised ütlused: 19.06.2012.a kella 12.00 paiku tema oli kodus Kulli 4 ja jõi mitte kanget õlut, umbes kolm pudelit. Tegi kodus remonditööd. Otsustas sõita poodi umbes 2-3 kilomeetri kaugusel. Tema hakkas sõitma oma sõiduautoga Opel Corsa reg.märgiga xxx ja sõitis poodi. Tegi ostud ja sõitis tagasi koju. Tee peal üle tee jooksis mingi loom ja tema järsku vajutas piduri peale, mille tõttu teda viskas teelt välja põllu peale. Tema üritas sealt välja sõita ja sel ajal kohale tuli politseipatrull. Politsei aitas temal välja sõita. Politseiametnik kontrollis tema alkoholijoovet ja temal tuvastati alkoholijoove. tema palus politseiametnike viia tema sõiduauto koduni. Teda viidi Maardu politseijaoskonda. Kahetseb puhtsüdamlikult toimepandud tegu /tlk 16-19/; MTA andmed juhtimisõiguse kohta, millest nähtud, et G.J omab juhtimisõigust /tlk 26/ ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav G.J on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). G.J on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, s.h. samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. G.J ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada G.J edaspidi hoiduma süütegude 3 toimepanemisest, leiab kohus, et G.J ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna G.J ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine G.J suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. G.J kahetsus, perekonna ja töökoha olemasolu ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Lisaks tuleb märkida, et perekond ja töökoht oli süüdistataval olemas ka kuriteo toimepanemise ajal ning see ei takistanud G.J ´i kuigivõrd käitumast kriminaalõiguslikult etteheidetaval viisil. Kohtul puudub igasugune usk, et G.J suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (liiklussüütegude) süütegude toimepanemisest, seda kinnitab ilmekalt asjaolu, et mõlemad kuriteod, s.t. nii eelmise kuriteo, mille eest oli mõistetud süüdi 06.06.2011.a. kui ka käesoleva kuriteo on G.J pannud toime aegadel, mil temal oli katseaeg. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus.
Lisaks on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o.
puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõiduki juhtimisel joobeseisundis on oluline vahe, kui suures konkreetses alkoholijoobes mootorsõidukit juhiti. Käesoleval juhul on tuvastatud, et G.J juhis mootorsõidukit alkoholijoobes lõpliku tulemusena 1,00 mg/l, s.o. 2‰, mis ületas alkoholijoobe
G.J pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohasel ning tema näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et G.J ´i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, arvestades eelkõige asjaolu, et G.J on varem karistatud korduvalt, kuid isik jätkas kuritegude toimepanemist aja, mil tema karistus oli asendatud üldkasuliku tööga. Isiku karistuse asendamisel üldkasuliku tööga antakse isikule sisuliselt võimalus korraldada enda elu viisil, mis välistaks karistuse reaalse täitmisele pööramise. On isiku sisemise distsipliini, õiguskuulekuse ning ka autonoomse otsustusvabaduse küsimus, kas ja millisel määral kasutab isik talle antud võimalust vältida uue õigusrikkumise toimepanemist. Sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et G.J ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses ning vabaduses viibides on G.J jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Kohtule näitab see üheselt, et G.J ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et G.J karistus võiks olla kergem kui palus prokurör. Kohus leiab, et G.J suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, s.t. lühiajalist vangistust, kuna teda on varasemalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest . Kohtu arvates ei anna G.J isikuandmed ja süü suurus 4 alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistus mõista sanktsiooni alammääras. Pole õigustatud G.J ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Riigikohus oma lahendites, nt 3-11-10-03; 3-1-1-69-03; 3-1-1-20-06; 3-1-1-55-07; 3-1-1-5407 jne on korduvalt rõhutanud, et Karistusseadustiku § 424 järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus
lg 1 p 1 alusel ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. G.J puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad, mis õigustaks G.J ´ilt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist, mistõttu tuleb kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist
Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada tõkendit vahistamine, kuna kohtul on alus arvata, et G.J võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et G.J ´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et G.J-ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuu jooksul. G.J-ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 217 eurot 50 senti riigituludesse, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 115 eurot 20 senti riigituludesse. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.